TÝQJB ENDI DEPOZITTI TEGIN AShUGhA MÝMKINDIK BEREDI
Jinaqtau shotyn ashyp, birden sharttyq somanyng 10%-yn depozitke salghan adamdargha komissiya tólemey-aq depozit ashugha mýmkindik berilip otyr. Al alghashqy salym retinde sharttyq somanyng 5%-yn shotyna salghan kliyentterge komissiyalyq alymgha 50% jenildik beriledi.
Túrghyn ýy qúrylys jinaq bankining baspasóz qyzmetining aituynsha, 0,55% kóleminde jinaq shartyn ashugha alynatyn qatardaghy komissiyalyq alym ústalynady. Bank erejesi boyynsha, ol 500 AEK-ten az bolmauy tiyis. Búl – 1 milliongha juyq tenge. Osylaysha, qazir bank salymshylaryna 2,5 mynnan 5 myng tengege deyin ýnem jasauyna mýmkindik tuyp otyr.
QTQJB-nyng statistikalyq mәlimetterine sýiensek, salymshynyng shotynda jinaqtaudy qalaytyn ortasha qarajaty – 2,2 million tenge. Búl – depozit ashu kezinde kóbirek ýnemdeuge bolady degen sóz.
Túrghyn ýy qúrylys jinaq bankining «Depozit toltyrugha bonus» aksiyasy sәuir aiynan bastaldy. Áli 4 aigha deyin jalghasady. Osy kezeng ishinde sharttyq somany kóbeytkisi keletinder de osy aksiyany paydalana alady.
Túrghyn ýy qúrylys jinaq banki ókilderining aituynsha, kez kelgen bólimde shot ashuynyzgha nemese ýiinizge nemese kensenizge shtattan tys agent-kenesshi shaqyruynyzgha bolady. Depozit ashu ýshin tek jeke kuәliginizdi úmytpasanyz bolghany.
Bank qolayly tariftik baghdarlamalar úsynady. Olar jinaqtau merzimine jәne jyldyq 3,5-ten 9,5%-gha deyingi payyzdyq mólsherlemelerine qaray erekshelenedi. Sosyn, depoziyti bolsa, QTQJB salymshylary tiyimdi talaptarmen jyljymaytyn mýlik satyp alady nemese «Qoljetimdi túrghyn ýy – 2020» baghdarlamasyna qatysa alady.
Esterinizge sala keteyik, «Qazaqstannyng túrghyn ýy qúrylys jinaq banki» AQ – «Bәiterek» Últtyq basqarushy holdingi» AQ enshiles kompaniyasy.
Abay-aqparat