Astanada ótken Euraziyalyq ekonomikalyq qauymdastyghynyng sammiytinde talqylanghan manyzdy mәselelerding biri - valutalyq odaq iydeyasy. Búl rette sarapshylar tarapynan eng jii talqylanyp otyrghan mәsele - "Valutalyq odaq bizdi qayda aparady? Odan qanday nәtiyjeler kýtuge bolady? Biz valutalyq odaqqa kirgen jaghdayda óz egemendigimizden airylyp qalmaymyz ba?" degen saualdar. Búl saualdar kez kelgen el azamatyn bey-jәy qaldyra almaydy. Sondyqtan biz de búl saualdargha jauap izdep kórelik.

Valutalyq odaq, әdette, integrasiyanyng eng joghary shegine jetken birlestikter shenberinde qoldanylady. Búl әdette tolyqqandy sayasi-ekonomikalyq odaqtyng irgesi nemese memlekettik nysandarynyng biri bolyp tabylatyn konfederasiya qúrugha baghyttalghan manyzdy qadam bolyp esepteledi. Býgingi әlemde konfederasiyanyng klassikalyq mysaly retinde Shveysariya kantondarynyng konfederasiyasy nemese Birikken Arab Ámirlikterin aitugha bolary sózsiz. Búl elder etnikalyq (BAÁ) nemese sayasy (Shveysariya) negizde birikken elder. Búl elder birlese otyryp syrtqy sayasat pen әskerdi jәne ekonomikany basqarady. Búl qatargha últtyq egemendigin shektep birtútas konfederasiya qúrugha yntalanyp jatqan Euroodaqty da aitugha bolady. Euraziyalyq ekonomikalyq odaq birtindep osy Europalyq odaq qaghidalaryna arqa sýieytin ekonomikalyq odaqqa ainaluy mýmkin. Búl ýshin sayasy erik te, jiger de jetedi. Biraq Qazaqstangha múnday odaqqa mýshe bolu kerek pe?

Kez kelgen ekonomikalyq birlestikting manyzdy bastamasy - ekonomika. Mysaly Euroodaqtyng payda boluyna yqpal etken alghashqy qúrylym kómir men bolat odaghy boldy. Búl odaq ózara shiykizatqa degen qajettilikti qanaghattandyru maqsatynda tiyimdi ekonomikalyq jýie qúru ýshin jasaldy. Ekonomikalyq odaqtan sayasy odaqqa kóshu ýshin Europagha taghy da kem degende 40-50 jyl kerek boldy. Sonyng ózinde Euroodaq mýshelerining halyqaralyq jәne últtyq sayasatqa degen kózqarastary әli kelise bermeydi. Al Euraziyalyq odaqta basynan bastap sayasy faktor basym boldy. Ukrainadaghy oqighalardan keyin sayasy faktordyng basymdyghy kýsheye bastady. Al ekonomikalyq faktor, kerisinshe, tómendep ketti. Eger saralap qarasaq kez kelgen ekonomikalyq odaq, onyng ishinde kedendi odaq birinshi kezekte sauda erkindigine arqa sýieydi. Yaghni, erkin tauar ainalymy, erkin qyzmet ainalymy, erkin júmysshy kýsh ainalymy. Reseyding Ukrainadaghy daghdarysqa baylanysty kirgizgen ekonomikalyq shekteuleri tek Resey tarapynan kirgizilgen shekteuler bolyp tabylady. Yaghni, kedendik odaqtyng ózge elderine qatysy joq. Búl jaghdayda sanksiya qoldanylyp jatqan elder óz tauarlaryn ózge keden elderine kirgizip qana qoymay, kedendik odaq rejiymin paydalana otyryp, ol tauarlardy Qazaqstanda jasalghan nemese Belarusita jasalghan belgilerimen Reseyge kirgizuge yntalylyghyn bildirdi. Logikalyq túrghydan sanksiya rejiymine qarsy bolghanymen jýzege asyryluyna kedergi joq mehanizm. Tipti, shet elden engizilgen kez kelgen tauar oghan baylanysty erekshe rejim qoldanylatyndyghy taraptardyng shartynda kózdelmese, kedendik odaq elderining birinde baj tólep býkil kedendik odaqqa erkin kiru mýmkindigi bar. Al Resey bolsa jogharyda atalghan tauarlardy kirgizbey qoydy. Sebebi, zangha qayshy búl qarsylyqtyng sayasy astary bar. Ol sayasy astar Ukrainadaghy jaghdaygha baylanysty.

Ekinshiden, songhy uaqytta Euraziyalyq odaqqa kiruge ynta bildirgen memleketterge kóz salyp kórelik. Armeniya, Qyrghyzstan sekildi ekonomikasy әlsiz memleketter. Búl elderdi odaq qúramyna qabyldau ýshin odaq kóleminde birneshe quatty ekonomika boluy qajet. Mysaly, Euroodaq elderinde búl Germaniya men Fransiya, belgili dәrejede Úlybritaniya. Al Euraziyalyq odaq kóleminde múnday qozghaushy kýsh tek Resey ghana. Qazaqstan men Belarusi ekonomikasynyng birleskendegi kólemi Resey ekonomikasynan әldeqayda kishi. Qazaqstan ekonomikasy Resey ekonomikasynan 6 ese kishi bolsa, Belarusi ekonomikasy da shamamen sol dengeyde. Múnday jaghdayda qanday teng dәrejeli odaqtyq qatynastar turaly sóz qozghaugha bolatyndyghy týsiniksiz. Sonda odaqtastardyng biriguinde qanday maqsat bar? Áriyne, Reseyding kózdep otyrghandyghy birinshi kezekte sayasy maqsat.

Ol sayasy maqsat, eng aldymen, Reseyding ejelgi orys jerlerin jinau tújyrymdamasymen túspaldas órship kele jatyr. Qyrymdy Reseyding qúramyna kirgizuden bastalghan búl tendensiya әlemdik geosayasy kartany Kenester odaghy ydyraghannan keyingi kezende qayta qaraudyng alghashqy talpynysy. Áriyne, búl jaghday AQSh sekildi quatty memleketti bey-jay qaldyruy mýmkin emes. Búl jaghdayda Reseyding manyzdy qadamdarynyng biri Euraziyalyq ekonomikalyq qauymdastyqqa mýshe elderding sanyn mýmkindiginshe keneytu arqyly ózining sayasy yqpal etu aimaghyn qalyptastyru. Múnyng ózi Euraziyalyq ekonomikalyq odaq shenberinde ekonomikalyq baghytqa qaraghanda sayasy bastamalardyng úlghayyp kele jatqandyghynyng kórsetkishi. Qazaqstan men Belarusi sayasy ssenariyding damuyna mýddeli emes memleketter bolyp otyrghanymen, ekonomikalyq integrasiyasy tiyisti biyikke kóterilmegen odaq shenberinde ortaq valuta engizu mәselesin talqylaudyng ózi bastamashyl kýshting birtindep Reseyge ótkendigining kórsetkishi. Dәl býgingi kýni valutalyq odaq qúrylatyn bolsa Resey odaqtyng eng yqpaldy mýshesi retinde ózge elderdi ekonomikalyq túrghydan sinirip alu mýmkindigine iye.

Valutalyq odaqtyng ontayly jәne kemshin tústary jeterlik. Ontayly tústargha tiyisti ekonomikalyq integrasiya jaghdayyna jetken birlestikting shenberinde ortaq valuta ortaq naryqty retteuding manyzdy instrumentine ainalary sózsiz. Búghan Euroodaqty mysalgha keltiruge bolady. Euroodaq tolyqqandy integrasiyalyq birlestik retinde qalyptasyp bolghannan keyin ghana ortaq valutany engizu turaly sheshim qabyldady.Basqa bir mysal keltirer bolsaq, Qazaqstan ózderinizge belgili, kóp jaghdayda ózining eng jaqyn strategiyalyq әriptesi bolyp tabylatyn Reseymen tyghyz baylanysta. Resey rublining qúldyrauy Qazaqstandyq tútynushylardy tauary arzan Resey naryghyna iytermeledi. Nәtiyjesinde tengening túraqtylyghynan últtyq óndirushiler ýlken zardap shekti. Ortaq valutany engizgen jaghdayda últtyq óndirushilerde múnday mәsele tuyndamasy anyq. Biraq Reseydegi bolghan kez kelgen ekonomikalyq kataklizm avtomatty týrde Qazaqstangha tikelely yqpal etetin faktorgha ainalady. Býgingi kýni Reseyde ózektiligimen erekshelenetin shetel valutasynda alynghan nesiyelerdi qaytaru mәselesi búghan dәlel. Aytalyq Siz Resey rublinde nesie aldynyz delik, búl jaghdayda últtyq valutanyng qúnsyzdanuynan Siz tek qana útasyz. Sebebi, nesiyenizding naryqtyq qúny arzandady. Biraq Resey valutasymen alynghan nesiyeler qymbat bolyp keledi. Ekinshiden, valutanyng qúnsyzdanuy ailyq jәne әleumettik tólemder kólemining úlghangymen túspa-tús kelui kerek. Sebebi, Sizding kirisinizding kólemi artpasa rublidik nesiyening maghynasy bolmaydy. Onyng ýstine búl jaghdayda ekonomikanyng qantamyry bolyp esepteletin bank jýiesine qan jýrmey qalady. Sebebi, qarjy resurstarynyng jetispeushiligin sezine bastaydy. Al dәl býgingi kýni Reseyding qarjy instituttarynyng AQSh jәne Euroodaq tarapynan kirgizilgen sanksiyalargha baylanysty sheteldik qarjy kózderinen qaryz alu mýmkindigining shekteuli ekendigi belgili. Yaghni, dәl qazir Resey bankteri jәne ózge de qarjy instituttary qarjylyq ashtyq jaghdayyna tap boluy mýmkin ekendigin angharu qiyn emes. Ekinshi jaghynan shetel valutasynda nesie alghan azamattar qatty útyldy. Sebebi, últtyq valutanyng eselep qúnsyzdanuy boryshkerdi qarjylyq mindetkerlikten bosatpaydy. Búl birtindep jyljymaytyn mýlik nemese ipotekalyq daghdarysqa alyp kelui mýmkin. Sebebi, qaryzyn ótey almaghan myndaghan adam ózderining nesie boyynsha kepili bolyp tabylatyn mýlikterin satugha mәjbýr bolady. Búl óz kezeginde ýlken әleumettik daghdarystardyng sebepkeri bolady. Onyng ýstine jyljymaytyn mýlik naryghynda jәne onymen baylanysty ózge de segmentterde júmys isteytin kompaniyalardyng qúldyrauyna alyp keledi.  Ortaq valuta engizilgen jaghdayda Reseyde boluy mýmkin kez kelgen osynday ahual Qazaqstangha tikeley yqpal etetin bolady. Biz búghan dayynbyz ba? Áriyne, joq.

Qazaqstan Resey qarjy naryghynda bolyp jatqan búl qúbylyspen betpe-bet kelgen joq. Biraq bank sektory tarapynan saylaudan keyin kýtilip otyrghan devalivasiyadan keyin dәl osy mәsele bizding elde de tuyndauy mýmkin. Býgingi kýni últtyq ekonomikada júmys isteytin kәsipkerlerding últtyq valutada múqtajdyghy joghary bolghanymen, ekinshi dengeydegi bankter últtyq valutadaghy nesie beruge mýddelilik tanytyp otyrghan joq. Óitkeni, qarjy naryghy devalivasiya kýtip otyr. Áriyne, múnday kezde últtyq bankting kommersiyalyq bankterge qosymsha tenge berui, valutalyq retteu mehanizmderin qayta qarastyruynyng ózi memleketting jaghdaydy ózgertuge degen yntasyn bildiredi. Degenmen, jýielik daghdarysty kýtip otyrghan bankter búl sharttargha barmaydy. Nәtiyjesinde qarjygha degen tapshylyq aiqyn sezilude. Búl ekonomikalyq ósimdi túnshyqtyrushy faktor. Valutalyq odaqtyng manyzdy kemshin tústarynyng biri. Sebebi, valutalyq odaq ekonomikalyq egemendikti shekteydi. Integrasiyanyng jetkilikti dәrejesine kóterilmegen memleketterding ortaq valuta engizui, últtyq ekonomikalardy retteuding manyzdy qúraly bolyp tabylatyn valutalyq retteuden airylyp qalady. Búghan Europalyq odaq elderining ishinde bolyp jatqan daghdarysta últtyq ýkimetting әlsizdigi kórindi. Múnda atalmysh elder óz tauarlarynyng bәsekege qabilettigin valuta baghamyn qúnsyzdandyru arqyly arttyru mýmkindiginen airylghan. Daghdarysty basynan ótkerip otyrghan elder býgingi kýnning ózinde jalaqylar men әleumettik tólemderdi, damu baghdarlamalaryn, yaghny memlekettik shyghyndardy qysqartu arqyly ghana ekonomikany rettep otyr. Biraq búl sayasat mәngilik jalghasuy mýmkin emes. Sebebi, memleket ózining әleumettik mindetkerlikterin túraqty týrde qysqarta almaytyndyghy belgili. Ol әleumettik daghdarysqa әkelui mýmkin. Nәtiyjesinde býgin Euroodaqtyng kóleminde euroaymaq ydyrauy mýmkin. Tipti Europalyq odaqtyng ózinde euroaymaq úghymy bar. Búl eurony valuta retinde qabyldaghan aimaq. Al keybir Europalyq elder Euroodaqqa mýshe bolghanymen euroaymaqqa kirudi kózdemeydi. Búl óz kezeginde valutalyq retteu mýmkindiginen bas tartqysy kelmeytin elder.

Al endi osynday daghdarysty basynan keshirip otyrghan Europalyq odaq pen Euraziyalyq ekonomikalyq odaqtyng integrasiyalyq dengeyin salystyrar bolsaq, Euraziyalyq ekonomikalyq odaq shenberinde ortaq valutanyng engiziluining әli alysta ekendigin týsinemiz. Sondyqtan býgingi kýni sayasy mýddening jeteginde jýrgen Reseyding artyna erip ortaq valuta engizu ekonomikalyq bodandyqqa alyp kelui mýmkin ekendigin úmytpaghan oryndy bolar.

Shynghys ERGÓBEK

Abai.kz