30 TOMDYQ TERMINOLOGIYaLYQ SÓZDIK JARYQ KÓRDI
26 nauryz kýni Qazaqstan Respublikasy Últtyq kitaphanasynda Mәdeniyet jәne sport ministrligining Tilderdi damytu jәne qoghamdyq-sayasy júmystar komiytetining tapsyrysy negizinde dayyndalghan 30 tomdyq qazaqsha-oryssha, oryssha-qazaqsha terminologiyalyq sózdikter toptamasynyng túsaukeser rәsimi ótti.
Rәsimdi Komiytet tóraghasynyng orynbasary Serik Sәlemov myrza kirispe sóz sóilep ashty. Sózdikter toptamasynyng «QR Tilderdi damytu men qoldaudyng 2011–2020 jyldargha arnalghan memlekettik baghdarlamasy» ayasynda dayyndalghanyn, osy júmysty atqaru negizinde Elbasynyng qazaq tilining terminologiyalyq qoryn jasau jónindegi tapsyrmasynyng abyroymen oryndalghanyn aita kele, avtorlyq újym mýshelerine ýlken qajyrly enbekteri ýshin ministrlik atynyn alghys aitty.
Alghashqy sóz osy jobanyng ghylymy jetekshisi, Qazaqstan Pedagogikalyq Ghylymdar akademiyasynyng preziydenti Asqarbek Qúsayynovqa berildi. Ol ghylym men tehnikanyn, óndiris pen mәdeniyetting barlyq salalaryn qamtityn sózdikter toptamasyn dayyndau júmystary Komiytetpen jasalghan shart negizinde 2012-2014 jyldary jýrgizilgenin, ony dayyndaugha 52 mekemede – joghary oqu oryndarynda, ghylymiy-zertteu instituttarynda, akademiyalarda, ministrlikter men Parlamentte, salalyq mekemelerde júmys jasaytyn 144 ghylym doktory, 120 ghylym kandidaty, jalpy 350-dey adam qatynasqanyn aitty. Sala terminologiyasyn qalyptastyrumen shúghyldanyp jýrgen sala mamandary men ghalymdar, A.Baytúrsynúly atyndaghy Til bilimi institutynyng ghalymdary, Respublikalyq terminologiyalyq komissiya mýsheleri birlese otyryp atqarghan jәne jalpy júrtshylyq pikiri eskerile otyryp dayyndalghan osynday kólemdi júmys negizinde qazaq tilining 250 mynnan asa salalyq terminder qory jasalyp, qazaq tili terminologiyasynyng ghylymy negizde damyp, kemeldene týsuine naqty negiz qalanghanyn aitty.
Rәsimde L.Gumiylev atyndaghy Euraziya Últtyq uniyversiytetining professory, tehnika ghylymdarynyng doktory Altynbek Shәripbaev, QR Últtyq Ghylym akademiyasynyng akademiygi, tehnika ghylymdarynyng doktory Birlesbek Aliyarov, A.Baytúrsynúly atyndaghy Til bilimi institutynyng bas ghylymy qyzmetkeri, filologiya ghylymdarynyng doktory Álimhan Jýnisbekov, filologiya ghylymdarynyng doktory, professor Danday Ysqaqúly, Q.Sәtpaev atyndaghy Qazaq Últtyq tehnikalyq uniyversiytetining professory Qalybek Qonyspay, Ó.A.Joldasbekov atyndaghy Mehanika jәne mashinajasau institutynyng agha ghylymy qyzmetkeri, tehnika ghylymdarynyng kandidaty Arlop Ahmetov, Q.Sәtpaev atyndaghy Últtyq tehnikalyq uniyversiytetining professory, tehnika ghylymdarynyng doktory Nәsipqaly Seyitov, Qazaq Memlekettik qyzdar pedagogikalyq uniyversiytetining professory Rysbay Sәtimbekov, S.J.Asfendiyarov atyndaghy Qazaq Últtyq medisina uniyversiytetining professory Jaubasty Ahmetov avtorlyq újym mýshelerining kóp izdenip, ýlken jauapkershilikpen júmys jasaghandaryn, sózdik jasauda ortaq tújyrym (prinsiyp) ústanghandaryn, terminderdi birizdendiru maqsatynda jýrgizilgen ortaq talqylau júmystarynyng manyzyn, terminderdi qazaq tilinde dúrys jazuda tilshi ghalymdardyng jaqsy júmys atqarghandaryn aita kele, aldaghy uaqyttarda osy terminderdi keninen qoldanudyng manyzdylyghyna, әsirese mektep oqu әdebiyetin jazatyn avtorlardyng osy sózdikterdi basshylyqqa alu qajettigine jәne sózdikter jasaudyng basqa manyzdy problemalaryna erekshe toqtalyp ótti.
Ýsh jyl boyy «Ana tili» gazetining 23 sanynda «Oqyrmanmen oilasu» atty aidarmen «Terminjasam: Úsynys. Pikir» degen taqyryppen myndaghan termin jariyalanghan. Akademiya saytyna 30 tom sózdik tegis ilinip, ol turaly «Egemen Qazaqstan» jәne «Ana tili» gazetterine arnayy habarlama berilgen. Sóilegen avtorlar osy júmystar arqyly úsynys-pikir aitqan til janashyrlaryna alghys aityp, Elbasy N.Á.Nazarbaevtyng memlekettik tildi damytuda kóregendik sayasat ústanyp otyrghanyna rizashylyq sezim bildirdi.
Sózdikterdi basyp shygharghan QAZaqparat korporasiyasynyng preziydenti Qonysbek Botpay olardy sapaly jәne uaqtyly shyghaugha baspa qyzmetkerlerining Akademiya qyzmetkerlerimen birge ýlken yjdaghattyqpen enbek etkenderine toqtaldy.
Abay-aqparat