Senbi, 23 Qarasha 2024
Janalyqtar 2877 0 pikir 3 Qazan, 2010 saghat 10:24

Ghabbas QABYShÚLY. PETR MEN PAVEL QAZAQTYNG ÁULIYESI ME EDI? «Alash balasyna ashyq hatqa» oray

«Petropavl» qalasyn atamzamanghy atynsha «Qyzyljar» dep, al «Pavlodardy» bir kezdegi atynsha «Kereku» dep atau turaly pikir aityla bastaghaly shiyrek ghasyr bolghan shyghar, biraq Aldekenning «әlәulәiim bitse, hәlәulәiim bary» siyaqtanyp, әzirshe ong sheshim bolar emes. Oghan sebep - orys aghayyndardyng oryndy pikirge óre qarsy túratyny jәne olardy bizding keybir әsirebilimdilerimizding  qostap shyghatyny.

Orystargha aitarym: Ou, jerlester! Reseyding otarshyldyq sayasatyn taratushy  «ghylymy ekspedisiyalar», olardy «qorghaushy» әskery otryadtar kelgenge deyingi qazaqy kóne qala Qyzyljardyng atyn bassalyp orysshalaudyn  aqylgha qonbaytyn qiyastyq ekenin, ol ozbyrlyq-zorlyqty týzetetin uaqyt әldeqashan bolghanyn týsingilering kelmeytini qalay?  Qazaqtyng jerin jerlep, suyn sulap otyryp, qúdayy kórshin, joldasyn, dosyn, qúdandalyng - qazaqtyng adami, zandy talap-tilegine qiqualay qarsy úshatyndaryndy ne deu kerek? Petr men Pavelding atyn kózdi júmyp alyp qorghashtaugha qaydan, kimnen tapsyrma aldyndar? Álde sanalarynnyng sanylauynan kәdimgi shovinizm syghalap jýr me? Álde qoldarynda: «Petr men Pavel qazaqtyng әuliyeleri bolghan, qazaq eline jarqyn bolashaq tilep ótken» degen tarihy maghlúmat bar ma?

«Petropavl» qalasyn atamzamanghy atynsha «Qyzyljar» dep, al «Pavlodardy» bir kezdegi atynsha «Kereku» dep atau turaly pikir aityla bastaghaly shiyrek ghasyr bolghan shyghar, biraq Aldekenning «әlәulәiim bitse, hәlәulәiim bary» siyaqtanyp, әzirshe ong sheshim bolar emes. Oghan sebep - orys aghayyndardyng oryndy pikirge óre qarsy túratyny jәne olardy bizding keybir әsirebilimdilerimizding  qostap shyghatyny.

Orystargha aitarym: Ou, jerlester! Reseyding otarshyldyq sayasatyn taratushy  «ghylymy ekspedisiyalar», olardy «qorghaushy» әskery otryadtar kelgenge deyingi qazaqy kóne qala Qyzyljardyng atyn bassalyp orysshalaudyn  aqylgha qonbaytyn qiyastyq ekenin, ol ozbyrlyq-zorlyqty týzetetin uaqyt әldeqashan bolghanyn týsingilering kelmeytini qalay?  Qazaqtyng jerin jerlep, suyn sulap otyryp, qúdayy kórshin, joldasyn, dosyn, qúdandalyng - qazaqtyng adami, zandy talap-tilegine qiqualay qarsy úshatyndaryndy ne deu kerek? Petr men Pavelding atyn kózdi júmyp alyp qorghashtaugha qaydan, kimnen tapsyrma aldyndar? Álde sanalarynnyng sanylauynan kәdimgi shovinizm syghalap jýr me? Álde qoldarynda: «Petr men Pavel qazaqtyng әuliyeleri bolghan, qazaq eline jarqyn bolashaq tilep ótken» degen tarihy maghlúmat bar ma?

Qazaqtyng búl kóne eki qalasyna tarihy attaryn qaytarudy talap etushi jastargha aitarym: Niyettering týzu. Zangha tompaq emes. Sabyrdy serik etip, tilek-talaptaryndy qazaghy, orysy, úighyry, nemisi, kәrisi... bar  kópshilikke jәne preziydent Núrsúltan Ábishúly Nazarbaev myrzagha jetkizinder. Mәsele sheshimining ong boluy negizinen preziydentting peyil-kózqarasyna baylanysty.

Núrsúltan Ábishúlyna aitarym: Núreke, kýni keshe: «Búdan bylay Semey delinetin bolsyn!» degen bir auyz sózinizben «Semipalatinskini» Abaydyn, Shәkәrim men Múhtardyng jerinen aulaqtatqan ediniz, endi býgin,  «Petropavlovskini» Maghjannyn, Sәbit pen Ghabitting jerinen aulaqtatsanyz, núr ýstine núr bolar edi!

Ekinshi.  Ókinishke qaray, aty-jóni esimde qalmaghan leningradtyq bir akademiktin: - Esly by ne Djezkazganskaya medi Kanysha Imantaevicha, na vcherashney voyne polovina nashiyh  giliz byla by «bosoy», a kuda je voobshe «bosyaku»? - dep әzildep, aqiqatty anghartqany esimde. Q. I. Sәtbaevtyn  90 jyldyghyna oray Almatygha kelgeninde. Áygili akademik V. M. Keldysh Qanekendi asa iri geolog-teoretik dep qúrmettedi. Al Qanekenning әlemdik dengeydegi ghúlama bolghanyn, metallogendik joba kartasyn dýnie jýzinde birinshi bolyp jasaghanyn bilesiz. Demek, Pavlodar qalasyn «Qanysh SÁTBAY qalasy» dep ataudy úigharsanyz, Qazaqstan júrtshylyghynyng quana qúptary sózsiz!

...Al parlamentimizdegi anau әlgi deputat Tasbay Simambaev myrzanyng qúlaghyna - mys syrgha!  «Petropavlovskige» qorghan bolghany ýshin «altyn syrgha» deuim kerek edi, amal ne, bir gramm da  altynym bolmay qaldy.


01.10.2010 j.

«Abay-aqparat»

 

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1465
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3233
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5347