«QYZYMYZ QANDAY BOLSA, ÚLTYMYZ SONDAY»
QR Mәdeniyet jәne sport ministrligi Din mәseleleri jónindegi ghylymiy-zertteu jәne taldau ortalyghynyng diyrektory, filologiya ghylymdarynyng kandidaty Aynúr ÁBDIRÁSILQYZYMEN súhbatymyz býgingi qoghamda ómir sýrip jatqan qazaq әielining kelbetine, ruhany bolmysynyng sapasyna arnaldy. Súhbat barysynda Aynúr hanym qazaq qyzynyng qandayy bolsa da osy kýni ortamyzdan tabylatyndyghyn aita kelip: «Qay tarap basym bolady – elding erteni soghan baylanysty bolmaq» degen sózding aqiqatyna toqtaldy.
- Israil Saparbaydyng ólenine jazylghan «Men qazaq qyzdaryna qayran qalam» әnindegi qazaq qyzdarynyng obrazy qazirgi qoghamda qanshalyqty saqtalyp otyr?
- Áyel adamnyng jaratylysynda adaldyqqa, tazalyqqa beyimdilik jәne tabighy meyirim bar. Ol óz shanyraghynyng ghana emes, qoghamnyng da tazalyghyna, tәrtiptiligine, tәrbiyesine jany ashy biledi, jauapkershilikti sezinedi. Sonysymen de әiel tektiliktin, izgilikting bastauy bolyp tabylady. Barlyq dinder men salt-dәstýrlerde әielderge qoyylatyn talaptyng joghary bolatyny sondyqtan. «Alyp anadan, at biyeden tuady» deydi halqymyz. Altyn qúrsaqty analardyng tektiliginin, tazalyghy men tәrbiyesining úrpaq ýshin qanshalyqty manyzdy ekenin atalarymyz osy bir maqaldyng ayasyna syighyzghan. «Et búzylsa, túz sebesin, túz búzylsa ne sebesin?» dep maqaldaghan qazaq qyzdy – bolashaq últ anasyn búzyludan saqtau ýshin qyryq ýiden, qala berdi qara kýnnen tyiym sala bildi. Qyzdyng әr qadamyn nazarda ústap, «Últyndy tәrbiyeleymin desen, qyzyndy tәrbiyele» degen qanatty sózdi qaldyrdy. Sonyng nәtiyjesinde erligi eresen, eldigi kemel últ bolghanymyz barshagha belgili.
Al býgin qandaymyz? Jauap aiqyn – qyzymyz qanday bolsa, últymyz sonday. Al qyzdarymyz... ala-qúla. Tektiligin tanytyp, ibaly, inabatty minezin saqtap, iyilip túrghan, «saltanaty sanatyna jarasqan», qarasang kóz sýiinetin qyzdarymyz az emes. Qolynan da, tilinen de keletin, ornyn da, aitaryn da biletin, almas qylyshtay jarqyldaghan erge bergisiz boyjetkenderimiz de bar. Biraq ókinishke oray, arzan әngime, orynsyz qyljaqqa boy aldyryp, qúnsyz qúndylyqtargha aldanghan, aqyl-parasat pen әdep-ibany ysyryp tastap, paydasy óz basynan artylmay, dýniyauy iygilikterdi ghana kózdeuge beyimdelgen qyzdarymyz da jeterlik. Qay tarap basym bolady – elding erteni soghan baylanysty bolmaq, Bir qiyny, aqymaqtyng ýlken-kishisi bolmaytyny sekildi, jamandyqtyng da az-kóbi bolmaydy. Az bop kórinetin, biraq kóp bolyp shyghatyn, yaghny aqyrghy saldary kóp bolatyn kelensiz qúbylystar bar. Qyzdarymyzdyng az bóligining bolsa da, azuyna jol bermeuimiz kerek... edi. Ókinishke oray, búl da ótken shaqtyng әngimesi bolyp qaldy. «Balapan basymen, túrymtay túsymen» bolyp, qyzdarymyzdyng tәrbiyesine kóp kónil bóle almadyq. Bizge boy bermeytin erkimizden tys ýderister de boldy. Endeshe, ókpemiz óz basymyzgha boluy tiyis. Endi es jiyp, keleshekti qamdauymyz qajet.
− Áyel-anany otbasynyng úiytqysy dep jatamyz. Ajyrasu syndy jaghdaylardyng tym kóbeyip ketuin әielderding uaqytyn otbasynan góri qyzmetining kóbirek úrlaytyndyghymen baylanystyrugha bola ma? Nekening qúnyn qalay kóteruge bolady?
− Áyel atauly biletin bir shyndyq bar: Eshbir sanaly әiel eshqashan otbasynan qyzmetin joghary qoyyp, qoldyng kiri bolghan qyzmet ýshin ómirining mәni bolghan otbasyn qúrban etpeydi. Sanasyz bolsa – sóz basqa. Áyelderding tabighy daryny tasyp túrghan sanauly bóliginen basqasy otaghasy bar jaghdayyn jasap otyrsa, ómir boyy ot basy, oshaq qasynda qaludan qashpas edi. Ókinishke oray, qazir әielder júmys isteuge mәjbýr. Áyelder ómirding qiyndyghyn er-azamatymen birge bólisu ýshin, tapqany tamaghynan artylmay jatqan otaghasyna bolysu ýshin júmys isteuge mәjbýr. «Meni asyrau - sening mindetin» shalqayyp jatyp, erdi jerge qaratyp, sharasyz kýige týsirmey, tirshilikting qamytyn birge kiyip, kónbeske kónip jýrgeni ýshin әiel-anagha tek alghys aituymyz kerek. Kýndelikti nәpaqasyn tabu ýshin, bala-shaghasyn asyrau ýshin әiel-ana bauyr eti perzentin qiyp, qarausyz qaldyryp nemese kóldeneng kók attynyng tәrbiyesine tastap, shybyn janyn shýberekke týiip jýrip, ózi júmys isteuge mәjbýr. Sol kóldeneng tәrbiyening saldaryn ómir boyy kýiinishpen kóteretin, uayymnan tozghan jýikeden densaulyghynan aiyrylatyn da ananyng ózi. Osynyng bәri anagha kerek pe edi? Bala-shaghasynyng tamaghyn pisirip, kirin juyp, erining kýtimin jasap, qas-qabaghyna qarap otyrugha jaghdayy kelisse, qay әiel kelisim bermeydi?
Osy tauqymetting bәrin óz basynan keshirgen ananyng biri − ózimmin. Qyzym dýniyege kelgende, joldasym әli joghary oqu ornyn bitirmegen bolatyn, sondyqtan bala kýtu demalysy degenning ne ekenin bilmesten júmysymdy jalghastyra berdim. Kishi úlym qyrqynan shyghysymen júmys isteuge mәjbýr boldym. Ol kezende ailyq jalaqy óte az bolghandyqtan, Almaty qalasynda pәter jaldap túratyndyqtan, bir emes, ýsh júmysta qatar isteuge tura keldi. Jauapsyz jaldamaly bala baghushylardan kórgen qiyndyqtarymyzdy aitpay-aq qoyayyn. Kýnimen júmystan júmysqa jýgirip, týnimen ýy sharuasymen әlek bolyp jýretin mening jýrekjardy armanym – balamdy alansyz qúshaqtap jatyp, meyirimdi qandyru bolatyn. Dәl osynday qiyndyqtardy qazaqtyng myn-san әielining basynan ótkerip, qayyspay kóterip, ishten tynyp jýrip jatqanyna kýmәnim joq. Sondyqtan jandygha bitpes tózimi ýshin qazaq әieline әlemde joq eskertkish ornatsa artyqtyq etpeydi.
Al ajyrasu degen әleumettik dertke kelsek, ony jalghyz әielderding qyzmetke keluimen baylanystyryp, op-onay kesip-pishe salugha bolmaydy. Dýnie tirshiligi bir ghana sebepten qúralmaydy. Ár taghdyr ózinshe erekshe, әr ajyrasudyng ózindik qayghyly tarihy bar. Eng basty sebep – adam faktory, sony tәrbiyelegen qogham faktory.
Erli-zayyptylardyng sana-sezimi men jauapkershiligining tómendiginen, jas bolsa, jetilip ýlgermegendiginen, otbasy býtindiginen ózining «menin» joghary qoyghandyghynan búzylatyn otbasylar bar. Múndayda kórgendiligin kórsetip, shanyraqtyng shyrqy búzylmauyna septespegen ýlkenderding aiyby da az emes. Er-azamattyng qadirine jetpey, bardyng baghasyn bilmey, astamshylyqpen otbasyn oiran etip alghan әielder de barshylyq. Biraq azamattardyng aiypty bolatyn jaghdaylary da jii kezdesedi. Ishkilikke salynyp, otbasynyng berekesin qashyryp, tozdyryp jibergen azamatsymaqtan basy men balasyn arashalap, әreng ajyrasyp qútylghan әielderdi de, beti jyltyraghan kóringen etektining sonynan erip, oilanbay otbasyn tastap jýre bergen jauapsyz erlerdi de kózimiz kórip jýr. Sodan keyingi bir sebep − erli-zayyptylardyng bir-birine aiqyn sәikes kelmeui. Adamnyng bәri aldaghyny boljap biletin qasiyetke ie emes, janymnyng jartysy bolady dep senip qosylghan jarymen sózi jaraspay (minezi emes, әngimesi jaraspay), «biri baudan kelip, biri taudan kelip» otyrghan son, tәni qosylghanymen jany qosylmaghan jattyqqa tózbey arasyn ýzetin júbaylar da bar. Osynsha sebepterding arasynda «әielderding qyzmetke kelui» sebebi adasyp ta qalady. Taghy da qaytalaghan jón – әielder otbasyn búzu ýshin emes, asyrap-saqtau ýshin qyzmetke keledi. Ol da óz kezeginde keybir kelensizdikterdi tudyryp jatsa, oghan sebep retinde emes, saldar retinde qaraghan jón.
Tújyrymday kelgende, qazaq qoghamyndaghy dәstýrli qúndylyqtardyng kýireui, otbasyna degen qúrmetti kózqarastyng ózgerui, aldynghy buynnyng artqy jasqa tәlim aityp, otbasyn saqtaugha úiytqy bola almauy, adamdardyng bir-birine qaraylasyp, janashyr boludan qaluy, qogham týgili otbasynda jalghyzdyqtyng oryn aluy, osynyng bәrin ýdete týspese, toqtau salugha septese almay otyrghan qazirgi jan-jaghyna qaratpaytyn ómir sýru qarqyny – bәri qosylyp, ajyrasu apatyn últtyq dengeyge kóterip otyr. Bilim emes, aqparat qúndy, adam emes, qaghaz baghaly bolghan, qúndylyq ýshin emes, reyting ýshin qyzmet etetin qogham osy baghytynan tanbasa, búdan tәuir nәtiyjeni kýtpese de bolady.
Ne isteu kerek? Nekening qúnyn qoldan jasalghan qúndylyqtar, qúrghaq uaghyz ben jany joq zandar arqyly kótere almaymyz. Bәrimiz zәru bolghan, bәrimizden jyraqtap bara jatqan adamgershilik, izgilik, meyirimdilik sekildi minezderdi qalpyna keltiretin qogham qalyptasuy kerek. Eng aldymen әiel-ananyng otbasyna oraluyna jaghday jasau qajet.
Qyzmette jýrgen әiel otbasynyng qam-qareketin qosqanda erlerden keminde ýsh ese artyq júmys isteydi. Sóitken әiel-ananyng júmys kýnin erlerden bir saghat bolsa da qysqa etu, senbi, jeksenbi kýnderin әielder ýshin túraqty demalys kýnderi etip belgileu sekildi qarapayym qoldau sharalaryn qabyldap, әiel-ananyng otbasyna kóbirek kónil bóluine mýmkindik beru qajet.
Áyel-ana eshbir tehnologiyalyq jetistikter, eshbir ghylymy progress dýniyege әkele almaytyn qoghamnyng eng bagha jetpes baylyghyn – adam resursyn dýniyege әkeledi. Endeshe nege sol bagha jetpes jәne qoldan jasalmas qazynany dýniyege әkelgen әiel-ana nege bala kýtu demalysynda memleketting qamqorlyghynsyz qalugha tiyis? Qazirgi balagha beriletin ailyq jәrdemaqynyng ana túrmaq, nәrestening óz qajetin óteuge de jetpeytini belgili. Nege oghan – qogham mýshesin tәrbiyelep otyrghan anagha qyzmette jýrgen kezindegidey tolyq jalaqy tólenbeydi? Nege ol qyzmette jýrgen kezinde ghana qajetti bolyp, al memleketting bolashaq azamatyn tәrbiyelep otyrghanda ómir qiyndyqtarymen betpe-bet qalugha tiyis? Órkeniyetti elderding keybirinde bala dýniyege kelisimen onyng atyna qor ashylyp, qarjy salynady. Ekinshi bir elderde bala kәmeletke tolghangha deyin ony tolyq qamtamasyz etuge jetetindey jәrdemaqy berilip otyrady. Ýshinshi bir elderde bala tәrbiyesimen ainalysyp otyrghan ana qyzmette jýrgen әielden kem aqy almaydy. Osynday eldik qadamdardyng birin bolsa da jýzege asyryp, әiel-ananyng qorghaluyna, qam-qayghysyz otbasy tәrbiyesimen ainalysuyna kýsh salatyn kez әldeqashan jetti.
Áyel baqytty bolsa – qogham baqytty. Áyel dertti bolsa – qogham dertti. Dertti qoghamnan deni sau úrpaq tumaydy. Áyelge jaghday jasasaq, ol otbasyn ózi retteydi. Áyel-ananyng býgin tәrbiyelep ýlgermegen balasyn erteng býkil qogham bolyp qayta tәrbiyeley almaytynymyzdy este saqtaugha tiyispiz. Ana tәrbiyesining kemdigi úrpaqtar sabaqtastyghynyng ýziluine, ruhany jalghyzdyqtyng payda bolyp, ruhany agressiyanyng kýshengine alyp keletin tabighy faktorlardyng biri. Al ruhany agressiyanyng sony – suisiyd. Ózin-ózi óltiru eng aldymen ózgening qúndylyghyna degen narazylyqtyn, ony kýiretuge degen kózsiz qúlshynystyng nәtiyjesi, meyirim men mahabbatqa zәrulikting saldary. Búl jerdegi ózgening qúndylyghy – ol isten, bolmystan emes, sózden ghana kórinetin qoghamdaghy әrbir jalghan qúndylyq, jalghan tәrbiye. Al meyirim men mahabbattyng kózi – ana, ol ayalaghan otbasy.
− «Áyel bir qolymen besikti, bir qolymen әlemdi terbetedi» degen sóz bar. Endeshe qoghamdaghy jasandy týsik tastau, jezókshelik, tastandy balalardyng kóbengi syndy jat qylyqtardyng kýn sanap artuyn tәrbiyemen baylanystyra alamyz ba?
− Áriyne, baylanysty. «Baqpasa bala ketedi, qaramasa әiel ketedi» (sypayylap aitqanymyz) deydi qazaq. «Balany jastan, әieldi bastan» degen de sol qazaq. Osynyng bәri tәrbiyening tóniregindegi әngime. Biraq búl otbasyndaghy tәrbiyege ghana qatysty sóz emes.
Dәstýrli qazaq qoghamy qalay qalyptasty? Býkil el bolyp ortaq qúndylyqtardy, әdet pen әdep zandaryn ústanghany, qasterlegeni, qadaghalaghany, saqtaghanynyng arqasynda ghana el boldy. Jalpy eldikting ólshemi – ortaq qúndylyqtar men dәstýrlerge adaldyq desek, artyq aitqanymyz emes. Býgingi qazaq qoghamy da osy qaghidatqa boyúsynbasa, el boludan qalmaq.
Aytqym kelgeni – qoghamdyq tәrbie turaly. «Bireu jaman bolsa, oghan zamandastarynyng bәri kinәli» degendi Abay tegin aitqan joq. Otbasy qansha berik bolghanymen, jalpy qoghamda tútastyq bolmasa, әleumettik dertter joyylmaydy. Áleumettik dertterding bar boluy solargha jaghday tughyzyp otyrghan qoghamnyng bar ekenin kórsetedi. Mysaly, bir ghana aty jaman jezókshelikti alayyq. Jaraydy, moralidyq túrghydan azghyndaghan bireuler adam tәnin saudagha salu arqyly payda tabugha qúnyqty delik. Al sony tútynyp otyrghan kimder? Olar – qatardaghy qogham mýsheleri, sizder men bizderding әriptesterimiz, dostarymyz, kórshilerimiz, kerek deseniz, әkelerimiz ben aghalarymyz! Qoghamda dәl osy dertting asqynuyna qolayly jaghday jasap otyrghan solar! Al osydan keyin ishki birlik turaly ne aitugha bolady? Jezókshelermen úyalmay oinap-kýlgen er adamdar óz analaryn, apalaryn, qaryndastaryn, qyzdaryn bireulerding dәl ózi siyaqty qoljaulyq qylghanyn qalar ma edi? Mine, ar-ojdanynyng aldynda tartynbaghan adamnan, kókiregindegi Qúdayyn joghaltqan pendeden – qan tamyrynan jaqyn Allany úmytqan jandardan barlyq nәrseni kýtuge bolady. «Úyalmasan, qalaghanyndy iste» degendi payghambarymyz osynday keseldilerden týnilgennen aitqan bolar.
Osydan birneshe jyl búryn belgili bir jazushy aghamyzdyng balasy mening qol astymda júmys istedi. Sonyng qarsanynda ghana әlgi jazushy aghamyzdyng kurorttaghy hikayalar jayly jazylghan әngimesin oqyp, boyymnan týnilip edim. Jazushy qazir taghy bir әleumettik dertke ainalghan demalys oryndaryndaghy kemdi kýngi kónildestik sauyq-sayrandary turaly shabyttana jazypty. Shabyttanghany sonday, múnyng ar-ojdangha, adamgershilik pen imandylyqqa jat is ekenin, naqtyraq aitqanda jenil jýris bolyp tabylatynyn, bireuding taghdyryn, jan dýniyesin tәlkek etip, tastap ketu ekenin mýlde esten shygharyp, qany búzyq keyipkerlerining biraz kýn qydyryp, jýrip-túrghan kónildes kelinshekterin tastap, janadan kelgen basqa qyzdarmen oinap-kýlip ketkenin býge-shigesine deyin aiyzy qana bayandapty. Ol az degendey keyipker jigitterding birine ghashyq bolyp qalyp, jylap-enirep sonynan jýgirgen aldynghy kelinshekterding birin «kurorttaghy az kýn kónil kóterudi shynayy ómirmen shatastyryp alghan beybaq» dep әbden kinәlapty. Shygharmanyng ón boyynda keyipkerlerding jenil jýristerine qymsynu, aiyptau atymen joq, qayta avtor jan-tәnimen solargha jankýier bolyp alghan, solarmen birge rahattanyp, birge sayran salghan. Osyny jazghan aghamyz azamat bolghan úlynan, ýiindegi jarynan qalay úyalmaydy eken dep tang qaldym. Sóitsek, úly da әkesinen alysqa barmaghan eken − kóp úzamay-aq jenil minezdiliginen әrkimmen ústasyp, júmystan shyghyp ketti...
Taghy da qaytalaugha tura keledi, azudyn, azghyndaudyng da shegi bar. Jedel es jiyp, etek jappasaq, ar-imanymyzdy týzetudi әrqaysysymyz ózimizden bastamasaq, keyingi tolqyn jastargha qaraylasyp, aghalyq paryzymyzdy oryndamasaq, san ghasyr tókken ter, aqqan qanmen kelgen tәuelsizdigimizden ai-kýnning amanynda kóz jazyp qalu qaupi tónip túr. Sebebi, ruhy jútaghan, ruhany tәueldilikke týsken halyq memlekettiligin eshqashan aman alyp qala almaydy.
− «Áyelge degen qarym-qatynas ardyn, úyattyn, adaldyqtyn, parasattylyqtyng eng nәzik ólshemi, sezimtaldyqty tәrbiyeleytin eng joghary mektep» degen eken V.A.Suhomlinskiy. Osy bir qaghida deuge keletin dýnie qoghamda qanshalyqty oryndalyp otyr?
− Jogharydaghy әngimelerden keyin búl súraqqa jauap beruding ózi úyat sekildi. Dúrysy, múnday sózderdi estisek, saghynyshtan, kókirek týbinde qalyp qoyghan ansardan jylaghymyz keledi degen jón shyghar. Kópke topyraq shashudan aulaqpyn, degenmen adam sapasyn aitarlyqtay kemitip alghan qazirgi qoghamymyzda ol qaghidany oryndamaq túrmaq, osy súraq tolghandyratyn adamdardyng qalghanyna da shýkir der edim.
Sezimdi auyzdyqtay túryp, salqyn aqylgha kóshsek, әiel-anagha, jalpy adamgha degen qarym-qatynas әr adamnyng ishki mәdeniyetinen, tektiliginen, tazalyghynan, parasatynan, azamattyghynan tuyndaydy. Osy ólshemderge say azamat erlerimiz V.A.Suhomlinskiyding sózin jandandyratyn jaghdayda dep esepteymin. Al oghan óresi men mәdeniyeti әli jete qoymaghandargha Alla ynsap bersin degennen basqa aitarym joq.
Ekinshi jaghynan ózin syilata bilu – namysty әielge tәn asyl qasiyet. Búl jaghynan jauapkershilik jýgi әielderding enshisinde. Biraq, «ataly sózge jetesiz toqtamaytyny» sekildi, sybyzghyday syzylyp túrghan әiel zatynyng ózin basa-kóktep, óktemdik jasaytyndar da az emes.
Barshagha tanys «nәpsi» degen úghym bar. Alla-Taghala nәpsini jaratqannan keyin odan: «Sen kimsin, men kimmin?» dep súraghanda, menmen nәpsi: «Sen − sensin, men − menmin», dep, Jaratushysyn moyyndamay, qayqayyp qarsy túrghan eken. Alla-Taghala nәpsini tәrbiyeleu ýshin jýz jyl tozaqtyng jalynymen azaptap, qayta shygharyp alyp, әlgi súraqty qoyghanda nәpsi taghy da: «Sen − sensin, men − menmin» dep jauap beripti. Osydan keyin Alla-Taghala nәpsini jýz jyl ashtyqpen synapty. Sodan keyin baryp, ashtyqtan әbden búratylyp, tәubesi esine týsken nәpsi: «Sen − úly Jaratushysyn, men әlsiz jaratyndy ekenmin» degen eken. Sondyqtan oraza arqyly nәpsini tәrbiyeleu músylmangha paryz etilipti.
Múny mysal etkende aitpaq bolghanym basqa. Sol menmen, tәkappar, eshteneden tartynbaytyn nәpsi dostan úyalady eken. Qazaqtyng «bet kórisse, jýz úyalady» degen mәtelining bir úshyghy osy shyndyqpen de janasatyn bolar. Qoghamdasyp ómir sýrudin, sanatty týzep, el boludyng bir múraty – bir-birinen tartynyp, bir-birine qarap boy týzep, kemtigin toltyryp, jaqsysyn jetildirip, ortaq ónege qalyptastyryp, ortaq qaghidagha boyúsynu bolar. Osyny әiel-erkek, jas-kәri demey týgel úghynyp, bir-birimizdi tyiyp, bir-birimizdi tәrbiyelep, bir-birimizdi qoldap otyrsaq, jer betindegi júmaq qogham sonday-aq bolar edi. Auyl bolsa, qauym bola bilgen, basqanyng balasyna da bey-jay qarap kórmegen, tәrbiyeni birge bergen, telisi men tentegin birge tyighan, әdet zany men әdep zanyn ýlken-kishi demey, bar qazaqqa ortaq etken keshegi aqylman atalarymyzdan eng bolmasa osy ónegeni ala bilsek, últ retindegi ómirimiz mynjyldyqtargha úzarar edi...
− Biz zayyrlylyq pen dindarlyqtyng arasyn bayyppen baylanystyra alyp jýrmiz be? Qazirgi qazaq әieli qanday boluy kerek? Jәne onyng basty mindetin nemen baylanystyramyz?
− Birden basyn ashyp alayyq: zayyrlylyq pen dindarlyq eki bólek dýnie emes, sondyqtan olardy salalas (paralleli) úghymdar retinde de, qarama-qarsy úghymdar retinde de qarastyrugha bolmaydy. Zayyrlylyq − memlekettin, al dindarlyq − jeke túlghanyng sipaty. Zayyrly memleket ayasyndaghy qogham ishinde dindar da, dinsiz de, qúdaydy moyyndaghanmen, qúlshylyq jasamaytyndar da qatar ómir sýre beredi. Olardyng barlyghy da zayyrlylyq qaghidattaryn, memleket zannamalaryn moyyndamasa, onyng ayasynda tirshilik ete almas edi. Yaghny zayyrly kózqarastardy qabyldap, olardyng da damugha qúqyly ekenin moyyndau – zayyrly memlekettegi dindi-dinsiz әrbir azamatqa tәn erekshelik (tipti ózderi ony tolyq sezinbegen jaghdayda da).
Al zayyrlylyqtyng basty qaghidattary ózimiz biletindey – ar-ojdan jәne diny senim bostandyghy, qúqyqtyq qorghalu, adamgershilik-ónegelilik qaghidattardan bastau alatyn joghary ruhany qúndylyqtar, ózara qúrmet, týsinistik, mәmilegerlik (toleranttylyq) ústanymdaryna negizdelgen últaralyq jәne dinaralyq tatulyq sekildi memleketting ishki túraqtylyghy men damuyna septesetin qaghidattar.
Árbir dәstýrli dinde zayyrlylyq qaghidattarymen ýndesetin kózqarastar men qúndylyqtar jetkilikti dәrejede kezdesedi. Ásirese ata dinimiz islamda zayyrlylyq qaghidattary meylinshe tereng ornyqqan. Islam sharighaty memlekette ómir sýrip jatqan adam ómirining barlyq qoghamdyq qyrlaryn, barsha qatynastaryn retteuge baghyttalghan, búl orayda dindarlyq dengeyine qatysty eshbir alalau oryn almaydy. Sondyqtan shynayy músylman adam zayyrly kózqarastary da berik túlgha bola alady.
Al «qazirgi qazaq әieli qanday boluy kerek?» degen saualgha kelsek, «osynday bolu kerek» dep eshkimdi qalypqa qúya almaytynymyz belgili. Tilegim retinde aitar bolsam, qazirgi qazaq әieli azamat әiel bolugha tiyis. Bәlkim, mәjbýr... «Azamat bolu» degenimiz qogham ómirinen oiyp oryn alu degen sóz emes. Besik terbetip, ýy sharuasynda otyrghan әiel de naghyz azamat әiel bola alady. Óitkeni, naghyz azamatty sol tәrbiyeleydi. Tek bir qolymen besikti, ekinshi qolymen әlemdi terbetetinin sezinse bolghany. Eldik pen imandylyqty ana sýtimen perzentine sinire bilse, qazirgi qazaq әieli ýshin odan ýlken qayratkerlik joq. «Áyelding jaqsysy erkekting jaqsysynan da jaqsy, erkekting jamany әielding jamanynan da jaman» degen naqyl bar qazaqta. Artyq jaralghan adam әlemde joq, al «әr qazaq – mening jalghyzym» bolyp otyrghan bizding jaghdayymyzda, әiel-er demey, eshqaysymyzdyng jaman bolugha haqymyz joq.
Qazaq qashanda ýlgisiz últ bolghan emes. El bolyp ense kótergeli últyna ýlgi ghana emes, úran bolghan analar legi azayghan joq. Qazirgi tanda da kóptegen qazaq әielderi sol úlaghatty ýrdisti ýzdiksiz jalghastyryp keledi. «Qazaq qyzy» degen atqa layyq boludyng ózi az mәrtebe emes. Últ bolyp úiysqany ýshin qazaq úldaryna qanday qaryzdar bolsa, qyzdaryna da sonday qaryzdar. Tegi bir tatardyng belgili jazushysy Ghalymjan Ibragimov ótken ghasyrdyng basynda «Qazaq qyzy» atty romanymen әiel-analarymyzgha arnap әdeby eskertkish soghyp edi. Týpting týbinde qazaq qyzyna arnalyp enseli bir eskertkish ornatyluy qajet siyaqty.
Al qoghamdyq qyzmetke әielderding aralasuy mәselesine kelsek, búl biz aitpasaq ta, erikti-eriksiz bolyp jatqan ýderis. Oghan jogharyda biraz toqtaldyq. Ekinshi jaghynan, qazaq әieli qashanda belsendiligimen erekshelengenin úmytpauymyz kerek. Atamyz qazaq el basyna kýn tusa, er-azamattarmen birdey atqa qonghan, beybit kýnde biligi assa – biylikke, óneri assa bәigege erlermen birdey talasqan әielderine qúqyq ataulydan tyiym salyp kórgen joq. Odan dәstýrli qazaq qoghamy útpasa, útylmaghany tarihymyzdan belgili. Sonyng nәtiyjesinde qazaq halqy ýlgili últ boldy. Qazaq әieli azamat әiel boldy.
Áyel adamdardyng belsendiligi tómen, tipti joqqa tәn elderge qarap otyryp, shynynda da әiel qoly otbasyna ghana emes, tysqary qoghamgha da qajet ekenin eriksiz sezinesin. Taghy da qaytalaymyn, biz kóp sandy halyq emespiz. Bizding jaghdayymyzda әiel, erkek demey, әrbir azamattyng orny bólek. Áyelderding túlgha retindegi, azamat retindegi әleuetin tolyq mәninde jýzege asyruyna qoghamda da múqtajdyq bar. Qazaqstandyq әiel azamattarymyzdyng qoghamdyq ómirdegi belsendiligin, ghylym-bilimnin, tehnikanyn, óndiristin damuyna qosqan eleuli ýlesin eskerer bolsaq, әielderding qogham ómirindegi belsendiligi tómendep ketse, bizge ýlken intellektualdyq zalal keleri anyq.
Taghy bir eskererlik jayt, qogham ómirinde tek әielder ghana qozghay alatyn, bastama kóterip, jýzege asyra alatyn erekshe mәseleler bolady. Búl әsirese ana men bala mәselesindegi syrt kózge bayqala bermeytin kóptegen qiyndyqtargha tikeley qatysty. Osynday mәselelerding óz uaqytynda sheshimin tabuynda әiel-analardyng orny erekshe. Belsendilikting ózi janashyrlyqtan, qoghamgha degen analyq kózqaras pen qamqorlyqtan tuyndaydy. Sondyqtan әiel-analarymyzdyng osy tabighy qasiyeti joghalmauy tiyis.
− Jahandanu jaghdayynda últtyq bolmysymyzdy saqtap qalu ýshin ne isteu kerek?
− Últtyq bastaulargha oralu kerek. Últty últ etken qúndylyqtardy qayta tiriltu kerek. Dalada tughan dәstýrdi tym bolmasa sanada saqtap qalu kerek. Úrpaq tәrbiyesine, adam taghdyryna shynayy janashyrlyqpen qarau kerek. Áyel-anagha, otbasyna qamqorlyq jasau kerek.
Eng bastysy – ruhani-adamgershilik tәrbie salasynda jýrgizilip jatqan júmystargha qarsy baghyttalghan is-әreketterge tosqauyl qoyyluy qajet. Memleket bir jaghynan asqaq gumanizmdi, joghary ruhaniyatty, ruhani-adamgershilik tәrbiyeni nasihattap, ekinshi jaghynan ghalamtor resurstary men BAQ-tarda qaptaghan zorlyq-zombylyqty, agressiyany, qatygezdikti, tamyrsyzdyqty nasihattaytyn arandatushy aqparattargha jol berip qarap otyrmauy tiyis. Búl qoghamgha, әsirese jastargha bir qolmen bal, bir qolmen u úsynghanmen birdey. Jastardy baghdarynan janyldyryp, eresek buynnyng narazylyghyn kýsheytetin, qúndylyqtardyng qúnsyzdanuyna, ruhany jalghyzdyqqa soqtyratyn múnday qosúdaylyqqa mýmkindiginshe shekteu qoyyluy tiyis.
- Áserli әngimenizge rahmet!
Súhbattasqan: Bayan JANÚZAQOVA, «Atyrau» gazeti, 11.03.2015
Týpnúsqadaghy taqyryp: «ELDIKTING ÓLShEMI – ORTAQ QÚNDYLYQTAR MEN DÁSTÝRLERGE ADALDYQ»
Abai.kz
