Týsinesiz be, qazaq bolyp jaralyp, qazaq emes ortada ómirin ótkizu, qazaq aqyny bolyp jaralyp, qazaqtyng ýiining syrtynda kýneltuding qasireti qanday bolatynyn. Ony siz, bәlkim, týsine almaysyz. Jýrgen ortang qanshalyqty bauyryna basyp, mandayynnan sipap «әkem, kókem» dese de, jat bireuding ýiinde qonaqta jýrgendeysing ghoy. Nemese basqa ananyng qúshaghynda jýrgen asyrandy jetimdeysin. Basyng aman, bauyryng býtin bolsa da, kókireging tolghan sher, kózing tolghan jas.

Al men Bayan-Ólgiyden de alys, qazaqshylyqtyng iyisi de joq mýldem basqa ortada ómir sýremin. Maghan serik – kitap qana. Óziniz әbden jaqsy bilesiz ghoy, Múqaghaly jalpaq qazaqtyng arasynan janyna jaqyn jalghyz dos taba almay, dýniyeden jylap qaytqanyn. Sonda men jalghyzsyramay basqa kim jalghyzsyrasyn?!

«Mynau bezektep jylay bastady ghoy» demeniz. Mýlәiimsip, mýsirkeu tileu oiymda joq. Men qúlasam taudan qúlap, jemtigimdi ash qasqyrgha ózim tastaytyn halge jetken, suy qatty «jasyqpyn». Múny, sirә, maqtan eken demeniz. Búl tek shekpeni býtin bolsa da shekise-shekise shegesi qatayyp synudan basqa sipaty qalmaghan shette jýrgen shermendilerding «sheberligi». Soghan qaraghanda janashyryng janynda jýrse jaltaqtyq degen moynynda otyratyn qu ekenin joqqa shyghara almaysyz. Al, jat ishinde jalghyz jýrseniz, meyli jasyq bolsanyz da, jau qaytaratyn batyr bolmasqa sharanyz qalmaydy, agha. Sonan keyin de sizdi ÓZIM sanap, óshkenim janghanday, ólgenim tirilgendey sheshilip otyrghan týrim ghoy.

Men dýniyege kelgende aspandy tiregen Altay taularynyng bauyrynda ana qúrsaghynan kók kónning ýstine shyryldap týsip, týie qomynda terbetilip, at jalynda ayaq bastym. Jalang ayaq qozy qayyryp, qoy jaydym. Bozbala bolghan shaghymda arqyraghan arghymaq minip, shúrqyraghan jylqy baqtym. Serilik qúryp sekendep. ózimdi ózim sergeldenge saldym.

Býgin auyr óndiriste ala tannan aqshamgha deyin qyzmet atqaryp, Qasymsha aitqanda, «janymnyng jyluymen qatyn balamdy asyraymyn». Onan keyin uaqyt shyqsa, óleng jazyp, әdebiyet jasap «adasyp» jýrgen az ghana qazaghymnyng ruhyna «tary sebemin». Bir әielim, eki úlym bar, bir úlym kәzir sizding elde (Óskemende) oqyp jýr. Bilimimdi bilginiz kele me, serke sandy segizinshi synypty ilmiygen ýshpen әreng bitirgem. Boldy, qosymsha eshteme joq. Jasymdy súrasanyz, qyryqtyng qyrqasynan qyrqyp ótip, «er jasy» delinetin eluge taman eptep ayandap baramyn. Jasaghannyng jasaghan jaqsylyghy shyghar, jastary seksennen asqan әkem men apam әli kýnge qalqiyp qaralyghy mol dýniyege jaryq berip, bes atamnyng aruaghy jatqan Bayan-Ólgiyding Bessalasynda otyr. Allanyng bergen az ghana darynynyng arqasynda azdy-kópti tuyndy jasadym, onshaqty kitaptyng iyesi boldym. «Qúdayy joq jerding saytany Qúday atanady» dep mongholdar aitpaqshy, myna halyq býgin meni «aqyn» deydi. Boldy, ózim jayly mening biletinim osy ghana.

Al endi men tauy da ólen, tasy da óleng bolghan qazaq degen halyqtyng qanshama qalyng aqynynyng ishinen Qasymhan degen aqyndy nege ózime jaqyn sanaghanymnyng syryn aitayyn. Ol degeniniz – jalyqpay otyryp, úzyndy úzyngha jalghasam, bir kitapqa arqau bolatyn úzaq әngime. Tek qysqasha ghana bayandap ótsem, bylaysha:

Biz ómir sýretin Mongholiya degen elding ishki aimaqtaryna tirshilik ýshin tarap ketken men sekildi kezbe, «sayaq» qazaqtar, shýkir, jetedi. Sonday qazaq aghayyndardyng biri erterekte osy Erdenette túrdy. Endi, qargha tamyrly qazaq bolghasyn, bir-birimizdi ózimizshe jaqyn tartyp, amanymyz týzu, kirisip shyghysyp jýretin edik. Bir qyz, bir úly bar sol aghaydyng jalghyz qyzy monghol mektepte oqyp jýrse de, menen ýnemi qazaq tilinde jaryq kórgen kitaptardy alyp oqyp, ólen, әngime turaly sóz qozghap, ózinshe jalghyzsyrap jýrgen aqyngha «serik» bolyp, eshbir kirshiksiz kónilmen erkeley aghalap jýretin. Ózimning qyzym joq bolghasyn ba, janymday jaqsy kóretin edim. Biraq sol qyz qyrmyzyday qúlpyryp endi-endi erjete bastaghanda, aiyqpas auyrugha shaldyghyp, bar joghy on bes-aq jasynda dýniyeden qaytty. Men jas baldyrghannyng ólimine qatty kýizeldim. Ólerining aldynda syrqatynyng saldarynan biraz jatyp qaldy. Júmystan song әdeyi baryp, janyna otyryp, kónilin aulamaqqa óleng oqyp beremin, әngimelesip, әrtýrli sóz qozghaymyn ghoy. Ol soghan erekshe riza bolady, kәdimgidey quanady. Sonday kýnderding birinde men taghy da bara qalyp edim, ol erekshe quanyshpen bir kitap kórsetti. Sosyn:

«Mahabbatqa kuә bolghan dala-au búl, 

Bәri ornynda anau ózen, anau qyr. 

Almatygha ketkenimde múnayyp,

Osy auylda bir qyz qalghan sonau jyl... dep bastap,

...On besinde sheshek attyn, gýl attyn,

Myna jerde qyzghanyshtan jylattym.

Sening oily kózderine ghashyq bop,

Sening appaq kóilegindi únattym...» dep jalghasatyn úzaqtau bir ólendi asa bir sezimtaldyqpen mәnerlep otyryp jatqa oqydy.

Qosh, ghajayyp ólen!

On bes-aq jastaghy auru qyz taghy sol sekildi kóptegen ólenderdi taghy sol sekildi ghajayyp bir tolqynyspen oqy berdi, oqy berdi. Dәrigerler «eshbir dauasyz» dep ýige shygharyp jibergen, biraq ony ózi bilmeytin (mening oiymsha), әitse de, kýn sanap jatqan býldirshin qyz ózining aitqysy kelgen oi, armanyn sol ólender arqyly maghan jetkizip, syr aqtarghan  sekildi. Ólenderdi oqyp bitken ol sol ghajayyp júmsaq ghashyqtyq ólenderding әserinen aryla almaghan qalpy әngimege kirisip:

- Agha, aitynyzshy maghan, ghashyq bolu degen sonshalyq ghajayyp sezim be? Mahabbat degen ne ózi sonshalyqty? Qyz degen jandardyng nesi qyzyq sizderge? Aqyndar, sizder nege sonsha ýzdige beresizder osy... - dedi maghan ot shashqan qap-qara janaryn qaday týsip. Shynymdy aitayyn, agha, ómirde birinshi ret er jýregim eki bólinip týsti. Ne derimdi bilmey qipaqtadym, kýldim, sosyn barymsha jaybaraqat qalyppen sóiledim. Beyne syn berip otyrghan sekildi. Bara-bara sheshildim, mahabbat degen sezimdi ólim auzynda jatqan «aq úlpa» pәk pendege aqyryn-aqyryn jetkize bastadym...

Jiyrma bes jastaghy «kópti kórgen» jigittin, mahabbattyng «maytalman jyrshysy» - aqynnyng әngimesi onyng kóniline jaqty bilem, maghan rahmetin aityp, taghy biraz óleng oqydy da, eshtene bolmaghanday:

- Agha, «BESIKTEN BEYITKE DEYINGI» (búl Sizding kitaptyng aty edi) ómir degen netken tәtti edi de, netken qysqa, kelte edi. Amalym qansha, amalym... Ghalamat myna jalghangha bir súlu qyz bala bolyp jaralyp, ghashyq bolyp ýlgermey jatyp, sónip ketu degen ne degen, ne degen ókinish edi... - dep kókiregi qars aiyryla kýrsindi.

Aytqangha ghana jenil, eger dәl sol bir sәtti óziniz kózinizben kórseniz ghoy. (Ol óletinin әldeqashan bilgen eken). Kýrsinuding qanday auyr arpalys ekenin men sonda alghash ret jan-tәnimmen týsindim. Temirden jaralgham joq ghoy, shydamym tausylyp, ýn shygharmay, aghyl-tegil egilip, toqtay almay jyladym. Sonda ne boldy deysiz: «Agha, dap-darday jigit bola otyryp, qyz aldynda jylaudan úyalsanyzshy», - dep kýlimdep, kip-kishkentay alaqanymen jasymdy sýrtip, basymnan sipaghanyn qaytersiz...

...Sonday asyl perizat ómirining songhy sәtterinde sol kitaptan lәzzat tauyp, basyna jastanyp jatyp, bú dýniyeden qaytqanda sol kitapty maghan qaldyryp ketti. «JOGhALTPANYZ» dedi. «Joghaltugha» kimning dәti shydar, әli saqtauly. Kitaphanamnyng tórinde túr.

Kýni býginge deyin sol asyl jandy oilaghan sayyn, esime alghan sayyn «BESIKTEN BEYITKE DEYIN»; «QASYMHAN BEGMANOV» degen esimder eriksiz tilime oralyp, júp-júqa kók kitap kózime kórinedi (búl Qasymhan degen aqynnyng aqyn bolghandyghynyn, barsha maqsaty oryndalghandyghynyn ap-ayqyn bir kórinisi dep oilaymyn, әri senemin, agha).

Men sizben sodan beri syrtynyzdan «dostasyp» kelemin. Siz tileseniz de, tilemeseniz de, búdan bylay da dostasa beremin!..

Qosh. Ázirshe osy, agha. Bizde týn boldy, tanerteng júmys.

Ininiz Bayyt QABANÚLY.

Erdenet. Mongholiya

(Jazba avtordyng facebooktegi paraqshasynan alyndy )