Senbi, 23 Qarasha 2024
Biylik 11138 0 pikir 10 Nauryz, 2015 saghat 14:26

SARAYShYQQA SAPAR

Múnayly ólke Atyraugha búl joly «Qos shynar» Áliya, Mәnshýk qoghamdyq birlestigining tóraghasy Ghalymjan Bayderbes aqsaqal ekeumizding jolymyz birge týsip edi. Qaladan bireuler 45, bireuler 55 shaqyrym dep jol siltegen Sarayshyq auylyn kórsek degen oiymyz da bir jerden shyqty. «Han ordasy Sarayshyq» tarihy memorialdyq kesheni osy auyldyng janynda eken. Keshen diyrektory Moldash Berdimúratov kórgen jerden Ghalekene qarap qatty da qaldy. Bir kezde ekeuining Atyrau pedagogikalyq institutyn birge tәmamdaghanyn, odan bergi elu jylda kezdespegenderin eske aldy. Seksenge iyek artqaly túrghan aqsaqaldardyng bir-birin jazbay tanyghandaryna qayran qalystyq. Jәne bir-birinen syrttay súrastyryp bilip jýrgen habary bar-au deymin. Óitkeni, keshen syrtyndaghy eskertkishter janynda әngimesin bastaghan kezde Moldash aqsaqal: «Mynanyng kózinshe men dúrys sóiley almaymyn» dep qúrdasyn әzilmen qaghytty. Sosyn auyl jaqqa qolyn jayyp: «Búl jerdi Sarayshyq eldi mekeni dep ataydy. Al Sarayshyq eldi mekeni qazaq dalasyndaghy eng tarihy kóne oryndardyng biri bolyp sanalady. Búl jerge kezinde Úly jýz, Orta jýz, Kishi jýz tolyqtay moyyndaghan 12 әulie jerlengen» dep әngimesin bastap ketti.

Onyng aituynsha, kezinde Sarayshyqta 100-den astam han handyq qúrghan. Múndaghy biz kórgen kesenening qúramyna kiretin biyiktigi 17 metr, 8 qabyrghaly Handar panteony — sol handardyng ruhyn keyingi úrpaqqa jetkizu maqsatynda qoyylghan eskertkish. Keshenning sәulettik qújattaryn, smetalyq jobalaryn dayyndap, býkil qúrylysyna basshylyq jasaghan, demeushilik kómek úiymdastyrghan sol kezdegi oblystyng әkimi Imanghaly Tasmaghanbetov eken. Qúrylys 1999 jyly 2 mamyrda bastalyp, 2 qyrkýiekte ayaqtalghan. Tórt aida osy keshen salynyp bitken. Onyng ashylu qúrmetine Elbasynyng ózi kelgen. Qabyrghalardyng arasyndaghy qaz-qatar tizilgen qúlpytastar turaly keshen basshysy:

— Sarayshyqtyng jerinde jeti hannyng sýiegi, bir hannyng basy jatyr. Myna jeti qúlpytas sol jeti hangha qoyylghan. Mónke Temir, Toqtaghu, Jәnibek — búl ýsheui de Altyn Ordanyng handary, Joshydan, yaghny Shynghys hannyng birinshi balasynan taraghan úrpaqtar. Ár qúlpytastyng astyndaghy kórsetilgen sifrlar handyq qúrghan jyldary, tughan-ólgen jyldary emes, yaghny han bolghan jyldary, — dep shegelep týidi de:

"Búl jerden danqy tarap shetke nebir,

Dulatyp dýniyeden ótken ómir.

Damyldap  jatyr mynda dabyldary

Jәnibek, Toqtaghu men Mónke Temir!" dep jazyp jýrgendigimiz sodan, — dep ólendete jóneldi. Ishimnen búl óleng joldarynyng avtory kim bolady eken dep oilap qoydym, biraq әngimesin bólip súraudy retsiz kórdim.

Moldash aqsaqaldyng osy tarihy oryndy zertteuge sýbeli ýles qosqan belgili maman ekeni әngimesinen-aq kórindi. «Altyn Orda ydyraghan kezde kóptegen uaq handyqtargha bólinip ketken. Sol kezde Sarayshyqta Noghay handyghy qúrylghan. Ámir Oqas noghay – qay jyly han bolghandyghyn taba almadym, 1447 jyly handyqtan ketken, noghaydyng ataqty batyry Edigening tughan nemeresi» degen sózderinen osyny angharugha bolady. Sodan son:

"Taghdyrdyng tartsa-daghy talay jýgin,

Búl jerde handyq qúrghan talay myghym.

Osynda kóteripti er Edige,

Shúbaltyp shúbar tuyn Noghaylynyn" dep jazyp jýrgendigimiz sodan, — dep, taghy da jyr shumaqtaryn týidektetip toqtady.

Qasymhan salghan jol

Múnan әri tarihtyng taghy bir qoynauyn aqtaryp: «Al Qasym han — Áz-Jәnibek hannyng balasy. Búl kisi 1511-1518 jylgha deyin handyq qúrghan. Shamamen 1513 jyldary Qasym han Sarayshyqty qazaq handyghynyng eng alghashqy astanasy dep jariyalaghan» dep kesip aitty. Sirә, ózi oqyghan zertteu enbekterine, estigen zerdesine sýienetin bolu kerek, aityp túrghan әngimesining naqtylyghyna senimdi kisining keypi. Sodan da bolar, әlgindey faktilerdi aitqan kezde derek kózderine silteme jasap jatpady.

Keshenning qúramynda meshit, múrajay bar. Meshitte júma namazy ótedi. Kelushiler әueli osynda kirip Qúran oqytyp, dúgha etedi. Múrajay ishine Sarayshyq qazbasynan shyqqan tarihy jәdigerler qoyylghan. HIV ghasyrdaghy Sarayshyq qalasynyng maketi de osynda. Qabyrghalaryna kóne kartasy ilingen.

Solargha qarap túryp: «Jalpy Qasym hangha qaraytyn qazaqtyng sany milliongha, әskeri 100 myngha jetken. Sarayshyqty qazaq handyghynyng eng alghashqy astanasy dep jariyalaghanda qalanyng úzyndyghy shamamen 10 shaqyrymgha, eni 8 shaqyrymgha juyqtaydy eken» degen tújyrym aitty.

— Aqsaq Temir eldi jermen-jeksen qylyp ketkende, әr jerde bytyrap qalghan atalarymyzdyng basyn qosyp, qaytadan el etip, «mynau qazaqtyng eli, mynau jeri, mynau zany, mynau astanasy» dep, qazaqty qaytadan últ retinde basqa últtarmen tenestirgen  Qasym han. Sondyqtan da tarihta «Qasymhannyng qasqa joly» deytin ataqpen qalghan adam, — deydi keshen basshysy. Jәne osy oiyn taghy da óleng shumaqtaryna týiip:

"Kók nayza, sary sadaq asynghandar,

Esesin jibermepti basynghangha,

Mәngilik meken tauyp jatyr múnda,

Qasqa jol salyp ketken Qasym han da.

Alysqan jaularynan asqan әli,

Áuelden el bolghanbyz astanaly,

Qazaqtyng eldigi de, birligi de,

Tek qana Qasym hannan bastalady!" dep jazyp jýrgenimiz sodan, — dedi.

— Al Shih Mamay — Qasym hangha kýieu bala, Ámir Oqastyng tughan nemeresi. Al Sarayshyqta eng songhy jerlengen Jýsip han. Jýsip ózi músylman dinin qabyldaghan. Al inisi Ismayyl orystardyn  dinin qabyldaghan. Jýsip orystarmen shayqasta qaytys bolghan. Jýsip ólgennen keyin búlardyng túqymy týgeldey orystardyng dinin qabyldap ketken. Orystardaghy Yusupovtar, Ismaylovtardyng tarihy  osynda jatyr, — dep jәne bir әngimening shetin shyghardy. Sodan keyin jeti hangha ornatylghan eskertkishke qaytyp oralyp:

— Menen kelgen qonaqtar: «Sonda osy jerde jeti hannyng sýiegi bar ma?» dep jii súraydy. «Bolsa qalay taptyn, ol kisilerding sýiegi ekenin qalay dәleldedin?» dep súraq qoyatyndar da bar. Múnyng astynda eshqanday sýiek joq. Búl tek handar jerlengen molanyng simvoldyq belgisin kórsetedi. Sarayshyqtyng әr jerinen әkelip topyraq qana salyndy, — deydi.

Baghdatpen sәndik jarystyrghan qala

Moldash aqsaqaldyng әngimesinen týigenimiz, arheologtardyng aituyna, arghy-bergi zertteushilerding jazyp qaldyrghan múralaryna qaraghanda, HIV ghasyrdaghy Sarayshyq qalasynyng jalpy sәulettik qúrylysy osy keshenning múrajayynda túrghan makettegidey bolghan. Qalagha eng birinshi shetelden arabtyng belgili geograf-ghalymy, sayahatshysy Ibn-Batuta 1334 jyly kelip, qalany aralap, ózining «Ómirlik sayahat» atalatyn kitabynda mynaday estelik jazyp qaldyrypty: «Men dýniyejýzining bәrin araladym. Sol aralaghan qalalarymnyng ishinde Sarayshyq qalasy - Baghdat syndy dýniyejýzindegi iri qalalardyng biri. Baghdattaghyday múnda da qayyqtardan jasalghan kópir kórdim. Qalada hannyng sarayy, tórt meshit, óte kóp qonaqýiler bar eken. Biraq men olardy kórip tanghalghan joqpyn, mening tanghalghanym, jer sharyn sharlap jýrgende, kórmegen bir qyzyqty Sarayshyqtan kórdim, myna jaqsylyq adam balasynyng bәrine bitse, baqyt. Múnda su әrbir ýige ózi barady eken» degen.

Búghan keshen basshysy: «Sayahatshynyng su әrbir ýige ózi barady» dep túrghany HIV ghasyrdyng ortasynda Sarayshyqta su qúbyry bolghan, әrbir ýige su sol qúbyrlarmen jetip túrghan. Olar qyshtan, keramikadan jasalghan túrbalar bolghan. Ol túrbalardy qazbadan taptyq, múrajayda túr» dep týsinik beredi.

Mәkenning bizge bayandaghanynday, qalanyng tarihyn terenirek zertteu maqsatynda Sarayshyq eldi mekenindegi qalanyng orny әr jyldary qazylyp kelgen. Bergi jyldary, 1999 jyly jerding astynan eki qabatty, 45 bólmelik qonaqýiding ekinshi qabaty shygharylghan. Al 2000 jyly sonyng birinshi qabaty qazylghan. Osylaysha ýsh aiday qazba júmystary jýredi. Tek bir demalystay júmys bógeledi. Sebebi, qyrghyn ólikting ýstine tap bolady. 100-den astam adamnyng sýiegin jiystyryp baryp, qazba júmysy qayta jalghasady. Qazba kezinde altyndalghan monshaqtar, altyndalghan ónirjiyekter, tipti HIV ghasyrdaghy tarynyng túqymyna deyin shyghady. Qonaqýiding qasynan monsha qúrylysy tabylady. Onyng tabanyna qazirgi kafeli syndy tastar tóselgen kórinedi, boyaulary sol kýiinde saqtalghan. Qazba kezinde kәrizderi, tipti sol kezdegi paydalanylghan shylapshyndargha sheyin shyghady. Qúdyq tabylady. Qúdyqtyng jeti metrdey terendigine barghanda qúmyra, onyng qasynan kese shyghady. Qúmyranyng qasiyeti tanertengi boyauy bir bólek, týstegi boyauy bir bólek, keshtegi boyauy bir bólek bolyp qúbylyp túrady. Bir jaq býiirinde «Búghan adamnyng kóz jasy qúiylmasyn!» degen arabsha jazuy bolghan. Búl kese әlem boyynsha qazba júmysynda tabylghan ekinshi asyl búiym eken. Onyng alghashqysy Mysyrdan, ekinshisi osynnan tabylghan. Kesening taghy bir qasiyeti — ishindegi qúighan tamaqqa u salynsa, kesening boyauy sol boyda ózgerip qoya beredi.

Áriyne, múrajaydan qazba kezinde tabylghan búl asyl keseni de, qúmyrany da, altyn búiymdardy da kóre almadyq. Olar týgeldey 2000 jyldan bastap Astanadaghy últtyq múrajaygha kóshirilipti. Múnda tek maketi qoyylghan. Sonyng ózinde múrajay tarihy jәdigerlerge bay. Osylardy kórsetip keshen basshysy:

— Mysaly, mynany kózdik deydi, mynau әielderding taqqan әshekeylik búiymdary, mynau aqsha jinaytyn búiymdar. Mynau qúmyranyng qarapayym týrleri, mynau arqan eskende paydalanylghan sýiek, mynau bala besikte jatqanda paydalanylghan shýmek, balalardyng oinaghan asyghy, mynau sýiekten jasalghan qylyshtyn, mynau egeuding saptary, al mynau su qúbyrlary, — dep tanystyrdy. Taghy bir qúmyragha úqsas, biraq qos qabattalghan ydysty kórsetip: «Mynau mening osydan bes jyl búryn tapqan termosym», — dedi.

Múrajaydaghy HIV ghasyrdaghy Sarayshyqtyng kórinisin әngimelegen kezde Moldash aghamyzdyng әngimesi tipti qiyal-ghajayyp ertegi syndy qyzyqty bola týsti.

— Búl kezde Áz-Jәnibek handyq qúrghan. Onyng eng sýiikti qyzy kóbinese osy Sarayshyqta bolghan. Sol qyzyna arnap Sarayshyqtyng kýn batys jaghynan jasandy kól túrghyzghan. Kólding suyn 15-20 kýn sayyn auystyrtyp túrghan. Auystyrghan sayyn qayyqpenen jýrip kólding betine seker sebedi eken deydi. Seker sebetini, su neghúrlym tәtti bolsa, soghúrlym aqqu kólge kóp otyratyn bolghan. Sondyqtan da búl kól tarihta «Aqqu kóli», keyde «Seker kóli» deytin ataqpen qalghan. Kólding sәnin arttyrayyn dep han qyzyna altyndalghan qayyq jasatyp bergen. Hannyng qyzy altyndalghan qayyghyna otyryp, aptasyna eki ret seruenge shyghady eken. Ol seruenge shyqqan kýni júrttyng kópshiligi kólding jaghasyna kelip demalatyn bolghan, — deydi.

Qalanyng orny arheologiyalyq zertteu maqsatynda әr jyldary qazylghan. Qazba júmystary әli de jýrip jatyr. «Al endi búl qala jer betinen qalay joyylghan?» degen saualymyzgha keshen basshysy mynaday derek aitty.

Qalany 1580 jyly orystyng patshasy Ivan Groznyy kazaktardy júmsap tize býktirgen. Kazaktar qalany alghanmen, eshtenesin býldirmegen. Ony estigen Groznyy ózi kelip, qalada 12 kýn bolyp, keterinde kazaktyng atamanyna: «Qala óte kórikti, óte sәndi, biraq biz  jaulaghan jerde múnday qala túrugha tiyisti emes, onyng ishinde Mәskeuge úqsaytyn qala túrugha tiyisti emes. Sondyqtan qalany tas-talqan etip qiratyp, molagha ainaldyryndar» dep búiryq bergen. Sóitip, bes ghasyrgha jaqyn ómir sýrgen Sarayshyq 1580 jyly kýzde kýl-talqan qiratylyp, topyraqqa ainalghan.

Al Ivan Groznyidyng Sarayshyqty yjdaghattap qúlatyp jýrgenining sebebi — ózinen búrynghy orystyng patshasy Yuriy Dolgorukiy Mәskeu qalasyn saldyrghanda Qyzyl alandy Sarayshyqtan, Kremlidi Altyn Ordadan kóshiripti. Áne, sony biletin Ivan Groznyy Altyn Ordany Aqsaq Temirding qúlatqanyn paydalanyp, jer betinde Mәskeuge úqsaytyn qala qaldyrmaymyn dep, әueli Qazandy, sodan keyin Sarayshyqty qúlatqan. Qazandy qúlatyp jýrgen sebebi Mәskeude Kremliding janynda 4-5 әdemi sobor bolghan. Júrt osy kýnge deyin olardy Qazan, Uspeni sobory dep ataydy. Sol soborlardyng kóshirmesi kezinde  Qazannan kóshirilgen eken…

Sarayshyqtyng shyraqshysy

Qalay bolghanda da, bir kezde Baghdatpen talasqan tarihy qalanyng bizge qirandysy ghana jetken. Onyng ózi de, sudyn, topyraqtyng astynda jatyr. Sonyng ózine de qazir qauip tónip túr. Anau HVII ghasyrda elimizding batysynda qatty su tasqyny bolyp, Jayyqtyng arnasy aunap, qiraghan qalanyng ýstimen ótken.

— Biz qazir osy manda túrmyz. Sol kezdegi qalanyng altydan bes bóligi sudyng astynda, myna jaghy topyraqtyng astynda jatyr. Onyng ýstine jylma-jyl su tasyghan sayyn mýjip, qúlatyp alyp ketip jatyr. Jayyqtyng jaghasyn shegendeu, bekitu turaly ýkimette mәsele kóterilgenmen, naqty júmys jýrmey túr. Egerde jagha bekitilse, qazba júmystaryn qayta jalghastyryp, ashyq aspan astyndaghy múrajay ashu jónindegi bizding armanymyz oryndalar edi, — deydi Moldash Berdimúratov.

Osyny aitty da:

"Qoparsang qara jerding qabattaryn,

Izderin Sarayshyqtan tabat bәrin,

Sarayshyq jazylghan bir oqulyq qoy,

Ýireter tarihtyng sabaqtaryn.

Alysty jaqyn qylyp tanystyrghan,

Tórinde talay meyman maldas qúrghan,

Sarayshyq kezindegi altyn kópir

Jer ýstin bir-birimen jalghastyrghan.

Qútylyp qúryghynan toqyraudyn,

Tarihyn jariya etti qazir auylym,

Ataghy ghasyrlargha mәlim bolghan,

Sarayshyq eng alghashqy astanam ghoy,

El etip biriktirgen qazaq qauymyn" dep mening maqtanyp jazatyndyghym sodan, — dep әngimesin ayaqtady. Osylay birinshi jaqqa kóshkesin ghana managhy jyr shumaqtarynyng da óziniki ekenin týsindim. Keyin bilgenimdey, búl kisi tegin adam emes eken. Anau ghasyrda kenes ghalymdary Sarayshyqqa qazba júmystaryn jýrgizgende, aghamyz qúittay bala eken, sol kezden kóp nәrseni zerdelep jýrgen. Kóz mayyn tauysyp әr jyldarda respublikalyq gazetterge talay maqalalar da jazghan. Keyin osy auylgha әkim bolghanda da tikeley janashyr bolyp qazba júmystaryna aralasqan. Sony biletin Imanghaly Tasmaghambetov mektep diyrektory bolyp jýrgen jerinen, osynda qúrylys bastalmay túrghanda, bolashaq keshenning basshysy etip qoyghan. Sodan beri qansha jyl boyy ol osy jerdi qyzghyshtay qoryp keledi.

Keshenning basshysy emes, Sarayshyqtyng shyraqshysy, kýzetshisindey bolyp otyrghan osynau túlghaly aqsaqalmen qoshtasyp, úzap bara jatyp, handargha arnap túrghyzylghan keshenge de, onyng qoryqshysy bolyp otyrghan azamatqa eriksiz  qayyrylyp kóz tastadyq. Qazaqtyng osynday kenen qara shaldary barda qúm astyndaghy tarihymyz úmytylmas, jer betine shyghyp, halqymyzdyng iygiligine ainala berer dep oiladyq. Elbasymyzdyng «Núrly jol — bolashaqqa bastar jol» atty Joldauynda aitylghan Qazaq handyghynyng 550 jyldyq toyynda Sarayshyqtaghy tarihymyzdyng tarazy basatynyna sendik.

Amanqos ORYNGhALIYÚLY.

Aqtóbe oblysy.

 

Abai.kz 

 

Derekkóz: http://www.aktobegazeti.kz/

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1465
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3236
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5371