DOLLARMEN KÝRESU NE ÝShIN QAJET?
«Bir quantarlyq jaghday, Últtyq bank tóraghasy dollarsyzdanu mәselesimen ainalysa bastady. Óte qúptarlyq qadam. Kommersiyalyq bankterding syrtqy aktiyvterin shekteuge kýsh saldy. Tengemen saqtaytyn depozitterding ýstep korektendiru mólsherlemesin 10 payyzgha kóterdi. Al dollarmen saqtalatyndy 4 payyzgha týsirdi. Endi, mine, 3 payyzgha tómendemek. Múnyng ózi tenge rólining kýshengine jol ashu edi. Sonday-aq dollarmen depozit saqtaugha da shekteu qoyyldy. Bir bankke 500 myng dollardan artyq depozit sala almaysyn. Búl da tengeni qoldau bolyp tabylady. Dollardan qútylatyn bolsaq, ekonomika túraqty bolady. Qarjy salasy túraqtanady. Sonday-aq әlemdik qarjy jýiesinde tuyndaghan valutalyq spekulyasiyadan qútylamyz. Otandyq óndiris dollardan ada bolghan kezde damuy da artpaq. Eshqanday әlemdik qarjylyq daghdarysta elimizge әseri bolmaydy. Qysqasy, dollardy yghystyru arqyly biz kóp mýmkindikke ie bolamyz. Taghy bir mәsele, qolma-qol aqshasyz tólemder ayasyn keneytu. Búl da dúrys sheshim. Al baghany shetel valutasynda kórsetuge tyiym salu bayaghyda qajet edi. Búl naghyz qylmys bolatyn. Nege eken, keshege deyin biz bәrine kóz júmyp keldik. Qúqyq qorghau oryndary qayda qarap keldi? Týsiniksiz. Tәuelsiz elding ishki sauda-sattyghy tek últtyq valutamen ghana jýrui kerek edi. Kesh te bolsa, qolgha alyp jatyrmyz. Búl – dollarmen kýresuding alghashqy qadamdary. Áli de kóp júmys atqarylu qajet...»
(Qarjyger-sarapshy Iliyas ISAEVTYNG «Ayqyn» gazetine bergen súhbatynan)