– Qoyly auyldyng týtini-ay! IYisi óz­geshe edi! Jusan anqyghan dalasyn ait­sanshy! – deydi bala kezdi ans­a­ghan­­da Gýljanat Maqúljanova qúr­bym.

– Aghash atqa minip alyp, qú­yyn­­data jó­nelushi edik qoy,– deymin sol kezde ba­symnan ótken bir qy­zyq­­ty sәt esime týsip.

– Taudyng arqyrap jatqan asau óze­ninen tas-tasqa sekirip jýrip, ekin­shi jaghalaugha ótip ketushi edik. Jýrek­jút­qan eken­biz, iyә,– deydi ol qor­qynysh de­gen úghymdy týisin­bey­tin ba­la kezdegi «ba­tyrlyghymyzgha» tanghalyp.

– Qúlap ketip, múzday sudan ta­­lay mal­typ shyqqanymyz esinde me? – dey­min «perish­te­miz­din» mo­ly­nan qaqqanyn men­­zep.

– Órge qaray shyghyp kele jat­­qa­ny­myzda kók maysa shópten ta­banymyz tay­ghanap ketip, do­ma­laghannan - do­ma­lap saydyng tabanyna qay­ta týsushi edik qoy,– deydi ol ishek-silesi qata ký­lip.

Gýljanat ekeumiz kezdese qal­saq, ómirimizding eng tamasha, qayghy-mún­syz kýnderin osylay jamyrasa ai­typ, mә­re-sәre bolamyz. Sol dar­qan dala Gýl­­ja­natty kendikke tәr­biyelep, oiyn er­kin, anyq jetkizuge be­yimdegendey. Tay­salmaytyn mi­nezdi Aqsudy bauyryna ba­syp jat­qan Jonghar Alatauynan al­ghan. Bý­gin­de Ahmet aghanyng sary qyzy el­ge tanymal jurnalist. Ýlkenderding só­­zimen aitsaq: «Aghyp túrghan she­shen». Ke­rek jer­de, әsirese oiyn tý­yin­de­gen tús­ta aitaryn óleng jol­darymen tógip-tó­gip jiberedi. Jý­rekten shyqqan sóz osy­­lay­sha jý­rek­ke jetedi. Elpildegen aq­kónildiligi Ah­met aghanyng dәl ózi. En­bek­qor­ly­ghy anasy Ýmit tә­tege tartqan. Me­­diy­sina ti­li­men aitqanda gene­tiy­ka­lyq kody myqty qoyylghan. Ýmit tәte ke­­zin­­de balany da tauyp, erining jagh­da­yyn­ da jasay jýrip, kómekshi sho­­pan­dyqty birge atqaryp, py­syq­­ty­ghy­men el au­zyna iligedi. Das­tarqany jay­nap, ýii tap-túi­naqtay jinauly tú­­ratyn ota­nasy qonaqtardy jar­qyl­dap qarsy alyp, jol bolsyn ai­typ shygharyp sa­lyp, ken­pe­yil­di­li­gi­men tanylady. Ýiining esigi kelip-ke­tushilerge qashan da ashyq. Osy qa­siyetin eskerip, au­dan bas­shylary Ýmit Maqúl­ja­novany audandyq mәs­­liy­hattyng deputaty etip saylaydy. Ol bir emes, birneshe ret qatarynan el ama­natyn arqalaydy. Anasynyng osy qa­siyetin boyyna myqtap sinirgen Gýl­ja­nat ta jurna­liys­tikanyng tynymsyz tir­ligin at­qa­ra jýrip, eri Ruslan men ba­la­la­ry Almat, Malika, Ma­diy­na­lardyng bar jaghdayyn jasap ýl­geredi. Ýiinen qo­naq ýzilmeydi. Ta­­bal­dyryghyn attap kir­gen jan­­­nyng bә­rine, bala-shagha de­mey «kói­lek» kiy­gi­ze­di. Jóni kel­se, altyn ta­ghyp ji­be­re­tin shý­len­digi de bar. Jany ashy­­ghysh. Ja­byrqamaydy. Kónili qa­shan da kókte. Bәrin jaqsylyqqa jo­riy­dy. Yrym­shyl.

Kónilining kókte bolatyn sebebi, ol dý­niyege kelerde dә­rigerlerding alys­ta­ghy qarasha auylgha tikúshaq sha­qyr­tuymen tikeley baylanysty ma dep qa­lasyn. Gýljanat Ýmit tәtening tólbasy. Auyl akusheri jas ana men ishtegi nәres­te­ning densau­lyghyna qa­uip tóngenin bay­qap, eldi mekenge tikúshaq (kuku­ruz­niyk) shaqyrtyp, tol­ghaq qysqan kelinshekti ortalyq au­ruhanagha jetkizedi. Sonda ýlkender ja­ghy: «Oypyrym-ay, búl auylgha úshaq qonady dep kim oi­laghan?! Tu­may jatyp myna pe­rish­tening as­pandy baghyn­dyr­ghanyn qa­rashy?! Ne de bolsa, erek­she bir bala dýniyege ke­ledi-au. Ti­li­miz tasqa! Aman bol­sa búl sәby ata-ana­synyng ba­syn órge sýi­reydi»,– dep kó­­­regendik aityp­ty. Túnghysh ba­la qa­shan da ata-әjeniki. Gýl­janattyng tu­gha­nyn aityp, sý­yin­shi súrap kelgen auyl adamyna Núr­shan apa qabyrghadaghy jal­ghyz kilemdi júlyp alyp beredi. Perzent­ha­nadan keli­si­men nә­reste birden Núrshan әjening bauy­ryna ótedi. Apasy auyl-aymaqtaghy toy-tomalaqta «men» degen aqyn­darmen aitysa ke­tetin tili oraqty, jýrekti she­shen adam bolghan eken. Jay kez­­ding ózinde maqaldatyp, mә­tel­detip sói­leytin kórinedi. Sún­ghy­la jan aghayyn-tuystyng arasynda be­deldi. Núrshan apany syilaghan aghayyn onyng qasynan bir eli qalmay, er­-toqymynyng artynda jarbiyp oty­ratyn «bók­te­rin­she­gi» Gýl­ja­nat­ty da bas­taryna kó­­te­redi. Sóz sap­tauyna deyin apa­­synan au­may qal­ghan býl­dirshin tilining tәt­tiligimen erek­­shelenedi.

...Bir kýni oryndalghan, oryn­dal­maghan armandar turaly oy bólistik. Son­da Gýljanat: «Men­de bir arman bar, sol oryndalsa ghoy, – dep sóz bas­tady. Men tan­ghaldym. Qasymda jýr­gen qúr­bymdy jaqsy bilemin ghoy. Kýnde tәubesin auzynan tas­ta­may, ata-anasynyng bary, agha­yyn-tuystyng amandyghy, otynyng týzu janghan­dy­ghy ýshin Jarat­qangha myng shýkir aityp otyra­tyn. Armanym bar degenin alghash ret estippin.

– Biz Aqsu audanynyng Jana­qo­­gham degen auylynda túrdyq qoy, – dep bas­tady ol sózin. – Ákem bir sha­ny­raq­tyng ýlkeni bolghandyqtan anasyna kómek­tesu ýshin oqy almay, jasta­yynan mal baghudy kәsip etken. Biraq barlyq bauyrynyng ayaq­tanyp, qa­targha qosyluyna kó­mektesti. Ózi­ning alty bala­syn týgel oqytyp, jo­ghary bilim әperdi. Biraq osynsha qiyn­dyq­ty qara narday bir ózi kó­tergen әkem ne jaqsylyq kórdi dep oilaymyn. Sol Jana­qogham­da әkem mal baqqan qystau bar edi. Bú­ryn el sony «Ahmet bazy» deytin. Shirkin, sol jerge «Ah­met bazy» degen taq­taysha ili­nip, әkemning aty jazylyp túr­sa ghoy, – dedi qúrbym. IYә, búl adal tughan perzentting әkege degen mahabbatyn, rizashy­lyghyn bildirip túrghan sóz. Kýn­derding kýninde jer­gilikti kar­tagha da týsirilse degen de oiy bar shyghar. Dýniyege alty bir­dey úl-qyz әkelgen ata-anada arman bar ma? Onyng ýstine bәri aman-esen. Ta­tu-tәtti. Ýlkeni-kishisin, kishisi ýl­kenin qadirlep túrady. Endeshe, Ah­met agha men Ýmit tәtening baqyty – ba­la­la­ry.

Býginde Gýljanattyng túla boyy túnghyshy Almat ózimen birge «Jetisu» telearnasynda qyzmet isteydi. Tanymdyq «Tanjaryq» baghdarlamasynyng jýrgizushisi. Mәdina men Malika mektep oqushylary. Ata-anasynyng ayaly alaqanyn sezip, múnsyz ósip keledi. Gýljanat Taldyqorghan qalasynyng Qúrmetti azamaty. Kәri-jastyng sýiikti jurnaliysi. «Apta» janalyqtar toptamasynyng avtory. Býgingi mereyli merekede aty aryp, tony tozbaytyn aqkónil әripteske enbeging jansyn, kópting yqylasy kónilindi aspandata bersin degen tilek tilemekshimiz.

Gýljan TÚRSYN.

Almaty oblysy.

Abai.kz