Seysenbi, 26 Qarasha 2024
Qogham 6480 0 pikir 5 Nauryz, 2015 saghat 12:24

QARTTARDY QORGhAYTYN ZANG QAJET PE?

Qart adamdardy kýtu, olargha jaqsy jaghday jasau degendi auyzgha alghanda biz «qolyn jyly sugha malyp ýide otyrsa boldy ghoy, odan artyq ne kerek" dep oilaymyz. Keyde tipti kesirlikpen «asaryn asady, jasaryn jasady, otyrsyn endi ýiinde, balalarynyng tileuin tilep» dep bir-aq kesemiz. Al beli úiyp, ayaghy sal bolyp, basy qanghyryp, týrli oilardyng tútqyny bolyp qalmas ýshin bir mezgil olardy qoltyghynan alyp, taza auagha shygharyp әngimelesu, jaqsy kóretin әn-kýiin birge tyndasyp, әngimelerine, aqyldaryna qúlaq týru degendi eske almaymyz. Óstip kónil bólip otyrsaq, olardyng jastary da úzara týsip, densaulyqtary da jaqsaryp, bala-shaghasynyn, aghayynnyn, elding amandyghyn tilegen batalary da arta týser edi.

Parlament Mәjilisining deputaty Túrsynbek Ómirzaqovty keyde tanertengi mezgilde 90-gha kelip qalghan anasyn qoltyqtap, jayau qydyrtyp jýrgenin kórip tәnti bolasyn. «Qoly tiymeytin adam» izdeseng naq osy kisini aldymen ataugha bolar edi. Ol Mәjilistegi zang jobalaryn talqylaugha ekonomika ghylymynyng doktory bolghandyqtan belsene qatysady, bilikti úsynystaryn jasap, oily pikirlerin qosady, onyng ýstine halyqtyng týrli múqtajyn kóteretin deputattyq saualdardy da kóp jasaytyn deputattyng biri osy. Qala berdi, qazir әielining basqaruyndaghy jeke biznesine de baqylau jasap otyrady. Osynday, tolyp jatqan manyzdy júmystaryna qaramay Tókeng 90-daghy anasyn qoltyghynan alyp, qydyrtudan jalyqpaydy...

Mine, osy deputat Mәjilisting songhy otyrysynda Densaulyq saqtau jәne әleumettik damu ministri Tamara Dýisenovagha deputattyq saual joldady. Saualy qart adamdardyng uaqytyn kónildi, belsendi ótkizu mәselelerin sheshuge baylanysty boldy. Bizding halqymyzdyng 10 payyzy zeynet jasyndaghy adamdar eken. Al endi osylardyng qúqyn qorghap, jaghdayyn jasau turaly birde-bir zang joq kórinedi. Ras, bizdegi «Zeynetaqy turaly», «Úly Otan soghysynyng ardagerleri men olargha tenestirilgenderge jenildikter beru turaly» jәne t.b. zandar men aktilerde olardyng qúqy birshama ýstirt shalynyp ketedi. Qala berdi, Preziydent talap etkende, Respublikalyq ardagerler alqasy qozghaghanda, «Dýniyejýzilik qarttar kýninde» bir rettik, jarym rettik kómekter berilip, syilyqtar jasalyp, konsertter qoyylyp jatady. Alayda túraqty bolmaghandyqtan búlar qarttardy ýzilissiz qoldau dep aitugha bolmaydy. Sondyqtan deputat basqa da damyghan elderdegi siyaqty qarttar turly arnauly zang әzirlenip, olardyng demalysyn, boy jazyp qydyruyn, kónil kóteruin, t.b. úiymdastyratyn arnayy normativtik-qúqyqtyq qújat qabyldaudy úsyndy. Shyn mәninde, býgin qarttyqty oilamay shapqylap jýrgenderding bәri erteng qartayyp, osynday zangha múqtaj bolaryn býgin at ýstinde jýrgende oilaghany dúrys-au. Dana qazaq ýsh dauasyzdyng biri – kәrilik ekenin qatty eskertti emes pe? Endeshe ózimizdi qartaymaytynday kórmeyik, kәrilikti qoldaytyn, qúptaytyn, belsendi demalystaryn úiymdastyratyn arnayy zang qabyldayyq deging keledi.

Múndaydy órkeniyetti elderding bәri әldeqashan qabyldaghan. Mәselen, Fransiya, Germaniya, Izraili jәne t.b. elderde múnday qúqylyq qújattar bayaghydan beri bar. Onda kәri adamdardyng medisinalyq kómekke asa zәru ekendigi de eskerilgen. Sondyqtan gerontologiya (qarttyq turaly ilim) men geriatriya (qart adamdardy emdeu) ghylymdaryn damytu da qarastyrylghan. Bizding maqtap jýretin «Salamatty Qazaqstan» baghdarlamasynda búlar ýstirt qana shalynghan. Emhanalardyng bәrinde gerontolog bolu kerek delingenimen olar da jetpey jatady.

Ózining saualynda deputat mazmúndy qarttyqqa eng basty qajettilikterining biri – ózara, nemese sózderine qúlaq týretin jastarmen әngimelesu deydi. Sondyqtan qarttar kluby qúrylyp, bir mezgil oghan baryp túrsa, aqsaqaldarymyz ben apalarymyz bir jasap qalar edi-au deydi ol. Mysal ýshin qarttar kluby úiymdastyrylghan jerlerdi, olardyng kórkemónerpazdar újymdaryn atap, oghan qatysyp jýrgenderding jýzi jarqyn ekeni birden bayqalatynyn da aityp ketipti.

Kәrisin syilauda óz ónegesimen de ýlgi kórsetip jýrgen deputat osylay deydi. Al endi ministrimiz búghan ne der eken?

 

Serik ELEU,

sarapshy.

Abai.kz

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1536
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3316
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 6019