Bizding auylgha bala kezimizde aragha apta salyp qúrymshy keletin. Auyldaghylar júmyrtqasyn, jýn-júrqasyn, eski-qúsqy kiyimderin ótkizip, ózderine kerekti zattardy qaryshtap alyp jatatyn. Qúrymshylar ýnemi ózbek pe, tatar ma, әiteuir ózge últ ókili bolyp keletini esimde. Mening biletinim: anam da júmyrtqa ótkizip, kiyiz boyaytyn boyau alyp túrady. Balalargha dep satylatyn shar, saz ysqyryq, "qoraz "kәmpitterdi alyp ber dep oghan aitu - aspandaghy aidy alyp ber deumen para- par bolatyn. Betimdi talay qaytaryp tastaghan. Mening óz esebim bar. Men ýshin kórshi túratyn Qaraman atam kerekti zattardy alyp berip túrady. Atam soghysqa qatyspaghan. "Broni" alyp Lengirdegi kómir shahtasynda qalghan. Balasy kesh ýilenip, biz eseyip ketken song ghana nemereli bolghan. Atamnyng maghan degen kýnde bir "qoraz"kәmpiyti dayyn túrady.  Tau almasynan payuandalyp ósirilgen alma baghynda bir týp jemis aghashy bar bolatyn. Sol alma týbi  mausym aiynyng sonyna jetpey pisetin. Raqatyn ózim kóremin. Tәp-tәtti, shyryn dersin. Sol jemis  qashan  tausylghansha sol ýiden ketpeymin. Key kezderi atamnyng ýiinde týnep shyghatynmyn. Ákem: "Atannyng balasy bolyp ketkennen saumysyn, ýiden kórmeytin boldyq "deytin.

Búdan elu jyl búryn tórt-bes jasqa kelgen kezim boluy kerek. Ay sayyn atam mening shashymdy alugha erekshe dayyndalatyn. Pyshaq ústarasyn bylghary qayys belbeuge jonyp ysqylap, onysyn bas barmaghymen tekserip kóretin. Qúmandaghy sugha basymdy sabyndap juyp, jibitip, shashymdy taqyrlap alyp tastaytyn. Shash alyp jatqan kezdegi azapty aitsanshy. Basymdy ashytyp, janym kózime kórinetin. Meni aldandyru maqsatymen әngimege ainaldyratyn.

- Qúday bar ma?

- Bilmeymin.

- Nege bilmeysin?

- Mektepte oqityn aghamnyng aghay-apaylary qúday joq dep aitady eken ghoy?

- Ottapty aghay-apaylary.

- Qúday bar degenderdi múghalimderi qoldaryna qúmyradaghy gýldi ústatyp, búryshqa túrghyzady eken.

- Sol búryshqa ózderin túrghyzar ma edi?

- Bilmeymin, olar jaqsy adamdar ghoy. Sabaq ýiretedi.

- Jaqsy kisiler, biraq qúdayyn úmytqandar. Sening әkendi, aghasyn, әpkesin kezinde qúday qútqaryp qalghan. Sen sony bilesing be?

- Qalay ?

...Atam aitady. Qúdaygha sen deydi. "Fatiha" men "Yqylas" sýresin ýnemi ýiretip otyratyn.  Soghystan keyin auylgha aty jaman auru keledi. Ár shanyraqta kisi ólimi kóbeygen kezi. Bizding ýide de shiyettey ýsh birdey bala tósek tartyp jatady. Ýlken qaladan kelgen dәrigerler Júmash әjeme de dayyndala beruin aitady. Atam sottalyp ketken. Ájem: "Saqtasan, qúday, osy ýsh qarashyghymdy saqtay kór, әkeleri joqta almay túra túr, alsang mening janymdy ala kór" dep qúdayyna jalbarynady. Mening әjem aqkónil, qaysar minezdi kisi bolghan eken. Kýieui ústalyp ketse de, syr bildirmey, ýiding de, týzding de júmysyn istep jýre beredi. Qúdayyna jalbarynghan kýnning ertenine әjem qaytys bolypty.

Men әjesi bar balalargha qyzyghyp óstim. Bizding auylda qanday toy-tomalaq bolsyn әielder jaghy  dastarhan jasap, kóterip baratyn. Kempiri barlardyng sondarynda nemereleri erip jýrui mindetti nәrse. Men de sheshemning kóilegining etegine jabysyp ergim keletin. Ondayda anam qolymdy qaghyp jiberip, manayyna jolatpaytyn. Qazir oilap qarasam, olardyng jasy otyzgha da  kelmegen shaghy eken. Ásirese kórshimiz Jekeppar әjem qúrdasym Burabaydy bir eli qasynan tastamaytyn. Toydan shyqqan song qolyndaghy kәmpiyt, kýlshelerin kórsetip, kózdi qyzyqtyryp, maqtanatynyn qaytersin.

...Qaraman atam shashymdy alyp bolghan son, mening "jigit" bolyp óskenimdi tekseru ýshin bes sausaghymen basymdy myjghylap, qysyp kóretin. Ondayda eki kózden jas mólt-mólt aqsa da, shydap baghatynmyn. Ángimesin odan әri jalghastyra týsip:

- Sen, Myrzaly atandy bilesing be?

- Bilemin.

- Qaydan bilesin? Kórmegensing ghoy?

- Atyn estigenmin.

- IYә, solay deseyshi. Onyng qaytys bolghanyna jiyrma jyldan asyp barady. Sen atana emes, naghashy júrtyna tartyp ketkensin. Ol kisi jaqsy azamat bolatyn.

...Qaraman atam aitady. Onyng aituymen Myrzaly atamnyng nar túlghasyn tanydym. Óz atamdy júrt kóp maqtaydy. Asharshylyq jyldary kolhoz bastyghy boldy. Qolynan kóp nәrse kelgen. Birneshe kәsipti qatar alyp jýripti. Óz atamnan qalghan múralary ýide әli saqtalghan. Kórigi, balgha- tósi, taghy birneshe zattaryn әkem bizge tiygizbeytin. Bazardan eski-qúsqy ayaq kiyimderdi satyp әkelip, qayta óndep, kórshi-qolangha taratady eken. Qoly bos kezde qyz-kelinshekterge dep saqina, bilezik-jýzikter soghatyn. Otyz birinshi jyldary kóbine tau asyp ketip, an-qústy aulap, kórshi-qolandy ashtyqtan aman alyp qalghan deydi. Goloshekinning ylanynan keyin, kolhozda bir-eki arba sýireytin ógizden basqa, tyshqaq laq ta qalmapty. Maldy jappay jinap alyp ketuine qarsy bolyp, audandyq partiya komiytetinde mәsele kóteredi. Bәribir ol әreketinen týk shyqpaydy. Jazda jinaghan biday ónimin týgin qaldyrmay jogharghy jaqqa ótkizip otyrghan. Otyz ýshinshi jyly jazda qyrmanda Sýleymen degen kisining jesiri júmystan keyin yshqyryna eki uys biday úrlap salady. Ony bayqap qalghan atam taghy eki uys bidaydy qosyp salyp, ýiine qaytarghan. Osy úrlanghan biday basyna sor bolyp, ertenine NKVD-nyng adamdary ústap әketedi. Artynan on beske tolmaghan qyzy Býbi Stalinge, Beriyagha keshirim súrap hat jazady. Olardan jauap bolmaghan. Aq tenizde on jylgha sottalyp, ol jaqtan boyyn suyq alyp, elge kelip qaytys bolady.

...Qaraman atam shashymdy alyp bolghan son"kәrtishki" dep bas barmaghymen núqyp, basymdy oiyp ala jazdaytyn. Onday kezde eki kózden móltildep jas kelse de, dymymdy shygharmay shydaytynmyn.

- Bәtshaghar, auyrdy ma?

- Auyrdy, ata.

- Mening qaryzymdy qashan tóleysin?

- Qanday qaryz?

- Sen jegen sary maydyng bәrin qosqanda on qaryn may bolatyn shyghar?

- Óskende tóleymin.

- IYә, tóle, tóle.

...Qaraman atam aitady. Men sonday sýikimdi bala bolyp ósippin. Emis-emis esimde, Qaraman atamnyng ýiinde eski kebeje bolatyn. Onda qúrt-may saqtalady. Tanerteng kýnde eshkimning súrauynsyz sol kebejedegi bir tostaq maydy jep kete beredi ekenmin. Sol orynda sary may túrmasa, ýidi basyna kóterip, aldyma may әkelgenshe tynyshtaryn alatyngha úqsaymyn. Jiyrma jyldan song sol kebejeden mening úlym da ýiine súrausyz baryp, maydy tamaghyna toghytudy әdetke ainaldyrghan. Jaqynda sol atamnyng nemere kelini: "Qaynagha, myna nemereniz Baqjan  ýidegi qonaqtargha dep jinaghan sary maydan týk qaldyrmady. Bastapqy kezde osy qayter eken desem, shkaftaghy túratyn ornyn bilip, men siyr sauyp kelemin degenshe jep qoyatyndy shyghardy" dep aryzyn aityp kelip túr. Men miyghymnan kýldim. Biz jegen sary may aqysynyng tólenbegenine elu jylgha jalghasyp ketipti-au. Ómir-ay desenshi.

Ghalymjan  MYRZALY.

Tóleby audany,

Ontýstik Qazaqstan oblysy.

Abai. kz