Ásiredinshil qazaq balasy qolyna qaru alyp Siriyada soghysyp jýr. Al, Atajúrtyna kelip tamyr jaidy armandaytyn aghayyndy Ýkimetimiz týrli syltau tauyp elge jaqyndatpauda. Osy eki jaytty oilap otyryp, esime Týrkiya sapary, Týrkiyadaghy qarashay bauyrlardyng janúshyrghan әreketi oraldy.

(Últtyq kiyimderin kiygen qarashaylar. Kóne suret)

Ankaranyng shyghys jaq betinde, qaladan 20-30 shaqyrymday jerde, qarashaylardyng auyly bar. Auyl týrikshe - Yaghlypynar, qarashay tilinde - Jauly atalady. Qarashaylarmen Ankaranyng shetindegi bir dәmhanada úshyrastym. Týrikterge qaraghanda kózderi sәl qysyqtau. Qaysibiriniki dóngelek. Sonday ren-sipattarymen de, tilderimen de qarashaydyng qazaghyma jaqyndyghyn bek úqqandaymyn. Audarmashysyz anqyldap sóilesip otyrmyz. Esimderi de qazaqqa keledi: Aqyn, Ádilhan, Sәlim. Aqyn búryn әkimdik qyzmet atqarypty. Ádilhan tәrjimashy aqyn eken. Qarashay-malqar tilinen týrik tiline ólender audaryp tanylypty. Sәlim - qúrylysshy. Sәlim IYtez. Astanadaghy Aq Ordanyng jobasyn syzyp, qúrylysyn jýrgizgen osy azamat bolyp shyqty. Ózi tym qarapayym. «Qúrylystyng basy-qasynda boldyq qoy», - dep  sypayy ghana til qatty. Odan әrisin men de qazbalap súramadym. Óitkeni, búl jigitter as ýstinde әldenege alandap, asyghyp otyrghanday boldy. Jaulygha barghan kezde Ádilhan, Sәlimderding alang kónilderining syryna jettim.

 Sýriya. Týrikter Sham - Siriya elin osylay ataydy. Sýriyada mynnan astam qarashay túrady eken. «Bizding qolymyz jetken esep boyynsha, 1200 qarashay», - dep naqtylay týsti jolbasshym Ufuk. Sol Sýriyada bastalghan sýrginnen qarashaylardy qalay aman alyp shyghamyz desip Týrkiyanyng qarashaylary bir qarasha ýide bas qosty.

(Azayyp bara jatqan qarashaylardyng keleshegi osy jetkinshekter)

Týrkiya qarashaylary 2006 jyly alys-jaqynnan súrastyra jýrip qarashaylardyng jalpy sany 400 myng ekendigin anyqtapty. Týrkiyada 20 000 qarashay, AQSh-ta 5500 qarashay, t.b. túrady dep keletin mәlimetteri jәne bar. Qarashaylar Týrkiyagha 1886-1889 jyldar aralyghynda auyp barghan. Odessa arqyly Qara tenizdi keship ótken qarashaylardyng dindi berik ústanghan taqualary kezinde Sýriyagha ótip ketken kórinedi.

(Soldan ongha qaray: Ádilhan, Aqyn, Mýtәlip, Sәlim bastaghan bauyrlarmen birge otyryp qarashaydyng keng mol dastarhannan dәm tattyq)

- Biz azbyz, - deydi Týrkiya qarashaylary qamyghyp, - jer betinen joyylyp ketu qauipi tónip túr bizge. Sondyqtan birimizdi-birimiz kózimizding qarashyghynday saqtauymyz kerek. Meken-túraghyna kózimiz jetip, bile túra bir qarashay balasyn joghaltyp alsaq - o dýniyege kýnәhar bolyp attanamyz. Iz-týzsiz joghalghan bir qarashay balasy ýshin baqigha barghanda jauap beremiz.

Qapqazdaghy qarashay-malqarlardyng ne qam-tirlik jasap jatqandyghynan habarsyzbyn, al Týrkiya qarashaylary qor qúryp, baryn ortagha salyp Sýriyadaghy qarashaylardy «satyp» aluda. Sýriya azamattaryna shetke shyghatyn tólqújat bere bermeydi. Sondyqtan Týrkiya qarashaylary Sýriya qarashaylaryn aldymen tólqújatpen qamtamasyz etui kerek. Ol ýshin Sýriyadaghy berekesi ketken әkimshilik oryndaryna astyrtyn para beredi. Sóitip qoldaryna tólqújat ústaghan qarashaylardy bosqyn retinde Týrkiyagha әkelip qonystandyrmaq. Osy kýnderi Sýriya men Týrkiyanyng arasyndaghy Hatay qalasynda bosqyndardyng aldy ornalasyp ta ýlgeripti.

Men qatysqan jiynda Sәlimder AQSh-taghy qarashaylarmen baylanysqa shyghatyndyghyn, olardyng kýii jaqsy ekendigin aityp otyrdy. Osylaysha olar elbesip-selbesip Sýriya sýrgininen qandastaryn qútqaryp qalmaq.

Syrtqa shyqtyq. Shaghyn auyl abajaday qalanyng jaryghynan jasqanghanday búiyghyp shamyn tegis sóndirgen. Alashabyr búlttardyng arasynda jýdeu ay jýzip barady. Qarashaylar meni kezek-kezek qúshaghyna alyp qoshtasyp jatyr. «Kelip túr, osynda bir eling bar» deydi. Qarashaylar auyldy «el» dep te aitady. «IYә, - dedim men, - qarashay degen elim bar!»

Qarashay - qazaqqa, qazaqtyng tiline etene jaqyn týrkining bir bútaghy. Onomostikalyq ataular, jer-su attary, jan-januar, qús ataulary, túrmys jabdyqtary qazaq tilinde qalay atalsa, qarashay tilinde de solay atalady. Mysaly, biz siyaqty olar da júldyzdy -júldyz, joldy - jol, pyshaqty - pyshaq, qylyshty - qylych, qústy - qúsh desedi.

Qarashaylar ózderin «qara qypshaq», qazaqty «sary qypshaq» deydi. Qarashaylardyng týsindiruinshe, qazaqtyng «sary qypshaq» ataluy dalada, oida ómir sýretindigine baylanysty eken.

(Ufuk Týzman. Týrkistanda oqyghan. Hasan Oraltaydyng «Elimaylap ótken ómir» kitabyn qazaq ortasyna alghash jetkizgen týrkshil azamat)

Jaulygha barghanymda bildim, mening jolbasshym - Ufuk myrza qarashay bolyp shyqty. Týrkistanda bizding әigili aityskerimiz Bekarys Shoybekovpen birge oqypty. «Bekarystyng ýiine talay barghanymyn, tipti aitysqanmyn», - deydi. Ufuk qazaq til әdebiyetining maytalmandary - Rahmanqúl Berdibay, Mekemtas Myrzahmet, Alma Qyraubaevalardyng dәrisin tyndap, sabaq alypty. Qazaqsha aghyp túr. Maqaldap-mәteldep sóileydi. Jary qazaq qyzy eken. Narynqol jaqtan.

- Qazaqstannyng shekarasy ashylghanda oqugha baratyn talapkerlerding tizimine jazylyp, synaq tapsyryp qoyghanymmen, kartadan Týrkistan qalasyn tappay dal bolghanym bar, - deydi Ufuk.  Týrkistandy bastapqyda kartadan taba almaghan Ufukting talabyna ata-anasy da qarsy shyghyp: «Qazaqstan degen ne el? Onda barghanda ne tabasyn? Qazaqtyng tilin ýirenip qayda barmaqsyn?» dep qarsy da bolypty. Biraq alghan betinen qaytpaghan Ufuk Týrkistanda oqyp, qazaq arasynan dostar tabady. Qazaqty óz elindey kórip ketedi. Nazarbaevtyng bir retki saparynda tipti tilmәshtyq qyzmet te atqarady.

Ufuk Týzmannyng arghy tegi de Qapqazdan 1900 jyldary Týrkiyagha auyp kelipti. «Úly atam zamanynda eti tiri, ójet kisi bolsa kerek. Qarashaylardyng kóshin úiymdastyryp jýrip elge qaytyp bir barghanynda basqynshy orystardyng qolyna týsip itjekkenge aidalyp ketedi. "Ájemning sinlisi Júldyzhan jórgektegi kýiinde shyryldap qala beredi. Ony bireuler asyrap alyp aqyry tittey Júldyzhan aqyrynda qazaq jerinen bir-aq shyghady. Qazirgi Jambyl oblysynyng Kemer degen auylynda qazaq otbasynda tәrbiyelenip qazaq jigitimen bas qúraydy. Ájem 107 jasqa kelip qaytty. Jaryqtyq  óle-ólgeninshe sinlisin izdep, ah úryp otyratyn. Týrkistanda oqyp jýrgen kezimde men sol Júldyzhandy taptym. Júldyzhan ómirden ozghan eken. Alayda úrpaghymen tabystym. Qazir hat-habar alysyp, baryp-kelip túramyz", - deydi Ufuk.

«Qazaq bolyp ketken» (óz sózi) Ufuktyng balalary da qazaq topyraghynda dýniyege kelipti. Ýlkeni Yunús Emire 2003 jyly Týrkistanda tusa, qyzy Anisat 2008 jyly Taraz qalasynda ingәlapty.

Ufuk qazir Týrkiyanyng Memlekettik teleradiokompaniyasynda qazaq redaksiyasynda qyzmet etedi. Qazaq tilinde internet paraqshasyn jýrgizedi.

(Qarashay-malqar jazushysy, Mahmút Qashqary atyndaghy syilyqtyng sahiby, jazushy Mýtәlip Bekppaev. Jazushynyng balalyq shaghy Jambyl oblysynda ótken)

Týrkiyadaghy saparymyzda qarashay-malqar jazushysy Mýtәlip Bekppaevpen tanysyp, agha-ini bolyp kettik. Mýtәlip agha da bizding Jambylda tuyp ósipti. Qazaq deseniz eljirep túr. «Oljas agha bir kitabyna «Mýtәlip tuysqanyma» dep qoltanba jazyp berdi» degendi qayta-qayta aitady.

Qarashaylar turaly sózimdi osy Mýtәlip aghanyng «Qasqyr-adam» әngimesimen tiyanaqtamaqpyn.

Euraziya jazushylar odaghy jariyalaghan Mahmút Qashqary atyndaghy bayqaudyng jýldesin iyelengen shygharmasynda Mýtәlip agha Sovet ókimetinen qashyp, qyryq jyl Qapqaz taularyn panalaghan adamnyng erligin әigilepti. Elsiz-jansyz aspan taulardy meken etken adam ózine tek qasqyrdy ghana serik tútyp, birge ómir sýredi.

Kýnderding kýninde әlgi adam әbden qartayyp taudan el ishine oralady. Qasqyr-adamdy kórgender  súraydy: «Qyryq jyl qashyp jýrgende ne taptyn? Odan da sottalyp ketkening dúrys edi ghoy. Sottalsang 10-15 jylda jazandy ótep aman-esen shyghar edin. Endi mynanday bolyp kelip túrsyn. Osy tirligindi qalay týsindiresin?» dep. Sonda qasqyr-adam:

- Men qyryq jyl qashqyn bolyp ómir sýrgen joqpyn. Azat ghúmyr keshtim. Tәnim ghana emes, janym men ruhym da azattyqtyng auasymen tynystady. Endi tayauda mәngilik azat әlemge attanamyn, sonyng aldynda basyn sorgha baylaghan elding jayyn bir ret kórip ketudi jón sanadym, - deydi.

Qasqyry da, adamy da, qalamgeri de qazaqtyng tabighatymen ýndesetin qarashay degen elding endigi taghdyry ne bolar eken? Osy saualdyng jauabyna alandap, syrttaghy jautankóz bauyrlarymdy, kóshi-qonnyng búidasyn búra tartyp jýrgen súmpayylardy oilap Almatyma oraldym.

2013 jyl, qantar

Abai.kz