Tәuelsiz el bolghanymyzgha da 23 jyl tolyp otyr. Tarihy túrghydan alghanda, әriyne, týk te emes. Biraq qazaq halqy ýshin búl óte  manyzdy jyldar, óte manyzdy uaqyt. Meni tolghandyryp otyrghan mәsele – qazirgi jiyrmadaghy jastar eluge kelip el tizginin alghansha, osy tәuelsizdigimizdi saqtay alamyz ba?

Búl oy meni ghana emes, qazirgi jaghdaydy oy eleginen ótkizip, el bolashaghyna alandaytyn әrbir qazaqty mazalaytyny anyq. Sebebi, tәuelsiz elde ómirge kelip, basqasha ómirdi kóz aldyna elestete almaytyn úrpaq qana tәuelsizdigimizding bayandy boluyna tolyq mýddeli bolady dep oilaymyn. Qazir biylik basynda otyrghandar da, qoghamnyng týrli salasyndaghy belsendiligimen tanylyp jýrgen azamattar da, odan qalsa qarapayym halyqtyng basym bóligi de - kenes dәuirinde ómirge kelip otarshylyqtyng azdy-kópti «dәmin tatqandar». Yaghni, syrtynan tәuelsizdigimiz ýshin ónesh jyrtyp qanshalyqty aiqaylasa da, onyng miynyng bir týkpirinde jatqan otarlyq kezendegi tәp-tәuir ómir turaly esteligin, kompiuterding jadynan bir nýkteni basyp joyyp tastaghanday óshirip tastay almaysyz. "Kenes dәuirinde tәrtip bar edi, ómir tynysh edi, jastargha barynsha jaghday jasalghan edi" degen saryndaghy әngimeler әli kýnge deyin aitylatyny eshkimge de jasyryn emes. Mening aitayyn degenim, eki dәuirdegi ómirdi salystyru emes, jaman aitpay jaqsy joq degendey, Qúday betin aulaq qylsyn, biraq el basyna kýn tuyp, tәuelsizdigimizdi qolymyzgha qaru alyp qorghaytynday kýn tua qalghan jaghdayda, kópshiligimizding boyymyzda "soghysqannan ne payda, bireuge tәueldi bolyp ta jaman ómir sýrgen joqpyz ghoy" degen satqyn oy qylang ete qalmay ma degen kýdik. Búl әngimening barlyghy sayyp kelgende qazirgi qazaq últynyng bolmysyna kelip tireledi.

Býginde birqatar sarapshylar Ukrainadaghy kiykiljing ukraindardyng naghyz tolyqqandy últ bolyp qalyptasuyna týrtki boldy dep tújyrym jasauda. Yaghni, ukrain halqy ózderining últ retinde jana beleske kóteriluine sebepker bolghan Putinge rahmet aitularyna da bolady. Áriyne, Ukrainagha jasyryn әskerin aidap salyp, qiytúrqy soghys jýrgizip, talay adamdy ajal qúshtyrghanymen qoymay, ótirikti shynday, shyndy qúday úrghanday etip aqparattyq soghys ta jýrgizip otyrghan Putinge eshbir ukrainnyng alghys aita qoiy ekitalay. Alayda, bastary birigip, últtyq sezimderi janasha oyanghan ukraindardy endi Resey de, basqa jau da jene almaydy. Áriyne, Putindey ambisiyasy shekten tys, keudesine nan pisken preziydenti túrghanda azuy alty qarys Resey búl soghysta uaqytsha jeniske jetui de mýmkin. Tipti Ukraina aumaghyn týgel jaulap alugha da Reseyding әleueti jetedi (múnday ssenariyding oryn aluy ekitalay, múnyng Reseyge de keregi shamaly). Biraq, uaqyt óte kele, ukraindar óz degenine jetip, Euroodaq pen NATO-gha kiruge mýmkindik alady. Al óz taghdyryn ózderi sheshuge tyrysqan ukraindardy «últshyldar», «banderovshyldar» dep aiyptap, olardy erkinen tys «emdeuge» kirisken orystardyng ózine kelsek, dәl qazirgi kezende olardyng ózi últshyldyq auruyna shaldyqqan siyaqty. Jalpy últshyldyq dertimen býginde órkeniyetti dep sanalatyn fransuzyng da, nemising de, japonyng da, italiyanyng da kezinde bir auyryp shyqqan. 

Bәrin ait ta birin ait, kezinde últshyldyghy asqynghan fransuzyng men nemisinning keudesindegi jeligin basyp, tәubasyna keltirgen orysynnyng býgingi tanda ózining últshyldyghy barynsha asqynyp túrghany jasyryn emes. Eng qauiptisi, búl mәsele býkilúlttyq dengeyge kóterilgen siyaqty. «Biz oryspyz, Qúday bizben birge», «Biz oryspyz, bizdiki haq» siyaqty orystyng erekshe últ ekendigin dәripteytin úransymaqtardyng qalyng orystyng arasynda keninen qoldau tauyp jatqany osyghan aiqyn dәlel.

Áriyne, múnday jaghdayda bizdi birinshi kezekte tolghandyratyny - qazaqtyng jaghdayy. Kórshisin syilaugha beyim qazaqqa Resey men Qytay siyaqty eki birdey alyp kórshi syilaghan Qúday halqymyzgha olardyng qaharynan qorghanatynday bir qasiyet nemese bir mýmkindik syilaytyn shyghar degen ýmittemin. Kezinde jarty әlemdi baghyndyrghan Shynghyshan Japoniyany basyp alu ýshin attandyrghan birneshe myng kemesin kýiretken teniz dauylyn japondar «qasiyetti dauyl» dep atap, әli kýnge deyin shýkirlik etse, Mәskeuge deyin jetken Napoleon men Gitler әskerining aptyghyn basugha da Reseyding qytymyr qysy men saryshúnaq ayazynyng septigi az bolmaghany bәrimizge ayan (múny orystardyng ózderi ghana moyyndaghysy kelmeydi). «Saqtansang saqtaymyn» degizip, Qúdaydyng da auzyna sóz salyp qoyghan qazaq ýshin dәl qazir tek Qúdayyna senip otyra beretin zaman bolmay túr. Bayy tastaghaly otyrghan doly qatynnyng kýiin keship otyrghan Reseyden qazirgi kezde neni de bolsa kýtuge bolady. Múnday jaghdayda qazaqqa ne isteu kerek? Últ retinde birinshi kezektegi mindet osynday qysyltayang uaqytta tәuelsizdikti, elding tútastyghy men tynyshtyghyn saqtap qalu. Qazirgi uaqyt búl - «myng ólip, myng tirilgen» halqymyzdyng bolashaghyn aiqyndaytyn sheshushi kezen. Búl qazaq ýshin ýlken syn. Osy synnan aman óte bilsek, búl últ sanasyn jana bir beleske kóteruge septigin tiygizer edi.

Memlekettiligi tarihtyng tereng qoynauynan bastau alatyn qytaylarda «Bәri de aspan astynda» degen keremet naqyl sóz bar. Býgingi tanda býkil qazaq osy sózding maghynasyna ýnilip, boylaryna sinirip qana qoymay, ony ómirlik qaghida etip alulary tiyis. Búl sózding astary ózderin «Aspan asty eli» dep ataytyn Qytayda sen kim bolsang ol bol, tipti qylmysker bolsang da bir qaghidadan attap ketpeuing kerek. Ol - memlekettilik pen tәuelsizdik, qalghanynyng barlyghy ekinshi kezektegi mәseleler. Búl qazaq ýshin de óte ózekti mәsele, yaghny rugha, jýzge, jerge odan qalsa, «shalaqazaq» pen «taza qazaq», «dala qazaghy» men «qala qazaghy», «ontýstik», «soltýstik» jәne «batys» qazaghy, «oralman» siyaqty myn-san sebeppen bólinip alyp, qyryqpyshaq bolyp qyrqysugha qúmar halqymyz ýshin, onyng ishinde әrbir qazaq ýshin sózsiz bas iyip, moyyndaytyn bir qaghidasy boluy kerek. Ol qaghida – qazaq elining tәuelsizdigi men tútastyghy. Eng basty da negizgi qaghida osy boluy tiyis.  

Biylikti qoldaytyndar bar, jaqtyrmaytyndar bar, biraq búl qazirgi uaqytta asa manyzdy emes. Bastysy elimizding erteni jolynda bir maqsatqa júmyla bilu, al qazirgi uaqyttyng halqymyzgha qoyyp otyrghan talaby onsyz da synyqtan syltau izdep, ainalasyndaghy shaghyn elderge tiyiserge qara tappay otyrghan Reseymen qarym-qatynasta Abay atamyz aitqanynday aqyryn jýrip, anyq basu. Árbir qadamdy jeti ólshep bir piship, Reseydegi keybir belsendilerding arandatuyna boy bermey, beynelep aitsaq, betegeden biyik jusannan alasa bola túrudan basqa jol joq siyaqty. Sebebi, ashyghyn aitar bolsaq, eger qazir alda-jalda Reseymen arada әskery kiykiljing bola qalsa, Resey tarapynan Qazaqstandaghy orysyng ghana emes, qazaqtyng da bir bóligi óz erkimen ótip ketui yqtimaldyghyn ókinishke oray, eshkim de joqqa shyghara almaydy. Múnday soghysta biz әskery túrghydan ghana jenilip qoymay, aqparattyq túrghydan da byt-shytymyz shyghyp jeniluimiz ghajap emes. Sebebi, Qazaqstannyng aqparattyq kenistigindegi Reseylik BAQ-tyng róli óte myghym ekendigi barshamyzgha belgili. Tipti, qiytúrqy aqparattyq sayasat arqyly qazaqtyng arasyna lang salyp, qazaqty qazaqqa qarsy qongy mýmkin. Onday jaghdayda tәuelsizdigimiz «kaput» bolyp qana qoymay, últymyzdyng bolashaghyna qauip tónedi. Áriyne, qúday múnday jaghdaydyng betin aulaq qylsyn, múny jazyp otyrghan sebebim eshkimdi de qorqytyp-ýrkitu emes, tek onsyz da shydamdy qazaqty sabyrlylyqqa shaqyryp, býgingi qalyptasyp otyrghan jaghdaydyng qanshalyqty beymaza ekendigin jete týsinsin degen tilek qana.   

Tariyhqa ýnile ketsek, kezinde otarlaushylargha baryn salyp qarsylasqan tumysynan jauynger ýndis taypalarynyng basym bóligi qazir joyyludyng az-aq aldynda túr, al keybir taypalardan basqasy negizinen otarlaushylargha bas iyip, baghynghan Afrikanyng halqy qazir 1 milliardtan asyp, tәuelsiz memleketter sany 50-ge jetip otyr, odan qalsa, Múhammed payghambargha karikatura salyp, kelemejdeudi ermekke ainaldyrghan Europada nemese Amerikada afrikalyq negrdi kelemejdey qalsan, basyng bәlege qaldy dey ber. Múnday mysaldardy Ýndistan men Qytaydyng tarihynan da keltiruge bolady. Týiindeytin bolsaq, biyliktin, odan qalsa әrbir azamattyng qazirgi uaqyttaghy mindeti – búl halqymyzdy soghysqa, kiykiljinge úryndyrmay aman alyp qalu. Erteli-kesh búl jaghday da óter, Resey de sabasyna týser, әli-aq halqymyz ýshin mamyrajay zaman tuar.

Orystyng aitqanyna kónip, aidaghanyna erip jýre beruimiz kerek pe, onday tәuelsizdikting ne keregi bar deytinder de tabylar. Áriyne qol qusyryp, qarap otyrmay eldigimizdi nyghaytu jolynda keshendi sharalar atqaru kerek. Óz basym, eldigimizding irgesin bekitu ýshin ýsh baghytta júmys isteu kerek dep sanaymyn.

Birinshisi, últtyn, halyqtyng basyn biriktiretin ortaq iydeyany qalyptastyru jәne ony әrbir azamattyng boyyna sinire bilu. Elbasymyz úsynghan «Mәngilik el» iydeyasy osy talapqa tolyq sәikes keletin naghyz qoldaugha túrarlyq bastama dep oilaymyn. Árbir azamattyng jýreginde osy iydeyany úyalatu ýshin elimiz eng әueli aqparattyq tәuelsizdikke qol jetkizu kerek sekildi. Kýni-týni damyl tappay, sanamyzdy qalay bolsa solay biylep jatqan orys tildi arnalardan birtindep qútylghan jón. Áytpese, óz elimizde óz sayasatymyzdy halqymyzdyng sanasyna jetkize almaytynday jaghdaydan alys emes siyaqtymyz. Sonday-aq búl iydeyany mektep baghdarlamasyna da engizip, balalardyng sanasyna qúya beru kerek.

Ekinshisi, qazaq tilining mәrtebesin kóteru, әriyne, búl tәuelsizdik alghaly aita-ayta tilge sýiel shyghyp, estiy-esty qúlaq jauyr bolghan mәsele. Biraq búl mәseleni sheshuge jana qyrynan kelu kerek siyaqty. Kezinde Elbasynyng «әr qazaq bir-birimen qazaqsha sóilessin» degen ýndeuin nege janghyrtyp, sony oryndaudy býkil últ bolyp qolgha almasqa? Búl ýshin qazaqtyng ar-namys kodeksin әzirlep, onyng basty qaghidasy retinde әrbir qazaqtyng bir-birimen qazaq tilinde sóilesui tiyistigin basa kórsetsek, nәtiyje shyghady dep ýmittenemin. Onyng ýstine atalghan kodeksti әzirleu jәne ony halyq arasynda keninen nasihattaudy, memleketke jýktemey-aq, qazaq tiline janashyrlyq tanytyp jýrgen qoghamdyq úiymdardyng birine jýktese de bolady. Qazaqtar bir-birimen tek qazaq tilinde sóilese bastasa, onda tilimizge basqa últ ókilderi de qúrmetpen qaraytyn edi.

Ýshinshisi, halqymyzdyng sanyn kóbeytu, memlekettilikting negizgi tútqalarynyng biri – halyqtyng sany, dәlirek aitsaq, halyq sanynyng kóptigi. Sany kóbeygen sayyn qazaqtyng da mereyi óse týsedi. Demografiyalyq sayasatty tek memleketting qoldauymen ghana tiyimdi jýrgizuge bolady. Sondyqtan da biylik basyndaghylar tәuelsizdigimizding bayandylyghyna mýddeli bolsa, qazaqtyng ósuine barynsha jaghday jasauy tiyis. Áriyne, dәl qazirgidey ekonomikalyq daghdarys túsynda memleketting búghan shamasy da kelmes, biraq demograf Maqash Tәtimov aghamyz úsynghanynday belgili jastan asqan boydaqtargha salyq engizu arqyly da búl mәselege týrtki bolugha bolady. Sonday-aq, janbyrsyz jazda tartylyp qalghan ózen siyaqty toqtap qalghan oralman kóshin de qayta janghyrtsaq núr ýstine núr bolar edi. Toq eterin aitsaq, demografiya mәselesi ýnemi memleket nazarynda boluy tiyis.

Toqsan auyz sózdi tobyqtay týiinder bolsaq, atalghan ýsh baghytty eldigimizding ýsh tútqasy dep alyp, osy ýsh tútqany nyghayta týsuge әrbir qazaq úmtylsa, shynynda da uaqyt óte kele, mәngilik elge ainalarmyz.  

Bimahanbet Asanov.

Abay.kz