Júma, 22 Qarasha 2024
Qogham 11502 0 pikir 30 Qantar, 2015 saghat 22:56

Saya QASYMBEK. ENE

 

Qarly borany týrli әnge qúbylta salghan qys mezgilining qysqa tany eleng atyp kele jatqan kez. Jayna әdettegisinshe ornynan kerile túryp, ayaghyna ýy shәrkeyin erine ilip, tereze túsyna baryp, syrtqa kóz saldy. Jaughan qardy óshi ketken jansha órshelene jútyp, sonynan ergen nәn mashinagha úzyn moyynshasynan týidektelgen qardy ytqyta týsken qar tazalaghysh mәshina, kósheni jýrginshiler men avtokólikterge dayyndap, úzap ketip bara jatyr eken. Japalaqtay jaughan qar, qar kýregish mashinany mazaqtaghanday eselep qúiyp, jana ghana tazalanghan kósheni aq kórpesine oray týsude. Qysta әdemi suretine qarap túrghan Jaynanyng esine kelin bop týsken auylynda bolghan oqigha týsip, myrs ete qaldy. Jas kelin shaghy. Kishigirim bolghanymen  ózindik qyzyghy men shyjyghy mol auyl bolatyn. Ásirese, esinde óshpestey jazylyp qalghan “ebtibәiәmәt ene” bolatyn. Ol kisi Jaynanyng kýieuining rulas apasy, búghan “ene” bop keledi. Ózining boyy qarshaday ghana. Denesi shymyr, basyn kekjiytip tik ústaytyn kempirding qaratory ónine biyik qabaghy sús beretin. Alghash kelin bop týsken kezde osy kempirdi tanystyrghan kýieuining sheshesi; “ruymyzdaghy eng ýlken kempir osy. Aldymen osy enene sәlem salasyn” degen bolatyn. Bastapqyda bayqamapty, kele bere mәn berip bayqasa, enesining aty qúlaqqa ebedeysiz estiledi eken. Kýieuinen; “nege «ebtibәiәmәt ene» deysinder, úyat sózben de adamdy ataugha bola ma eken?!”-degen súraghyna, “sol jaghyn oilamappyn. Nege ataghanyn ózinen súrap alsanshy” dep qysqa jauap qayyrdy. Bayqaydy, auyldyng әielderi túrmaq erkekteri de osy kempirding aldyna kelgende qayqandap ketedi eken. Tipten  jeldey esken Kýlәn jeneshening ózi ebtibәiәmәt enening túsyna kelgende oramalyn týzep, mayysa qalatyn. Nege ekeni belgisiz, osy ene Jaynany erekshe jaqsy kórdi. Qalanyng qyzy bolghandyqtan Jaynagha “orys kelin” dep at qoyyp aldy. Dualy auyzdan shyqqan sóz kýlli auylgha jeldey ese jayylyp, kózdi-ashyp júmghansha Jayna aty jayyna qalyp, “orys kelin” bop shygha keldi. Alghashynda renjiygendey bolghanymen, bayqap qarasa, mazaq retinde emes, búnyng auyldyng mayda-shýidesin týsine bermeytin, oiyndaghysyn aityp salatyn ashyq minezine bola ataghan eken. Birdesten onysy da dúrys bolar degen oimen Jayna, auyldaghy ómirge tóseluge tyrysa bastady. Auyl ortasyndaghy kishigirim dýkenge aptasyna eki ret sary may men qaymaq týsedi. Jayna ylghy jarty litr qaymaqty artyq alyp, jol-jónekey ebtibayamat enesine tastap ketetin. Jaynanyng peyiline riza bolghan enesi әrdayym batasyn molynan berip jatqany. Birde әdettegisinshe qaymaqty alyp enesine jol-jónekey bere ketpekke ýiine soqty. Aulanyng ong jaq qanatyna qaray ornalasqan, dәu órik aghashynyng astyndaghy sókide enesi azanghy shәiin iship otyr eken.

- Áy, ebtibәiәmәt kelin, kel, tórlet,- dep qúraq úsha qarsy aldy. Ózi әdettegishe astyna tórt býktegen kórpesin janshy týsip, jayghasyp otyr. Eki býiirinen demalghan nәn sary samauyrdy qasyna taqap alypty. Qoi qaymaq qatqan búira shәidi mandayy jipsip, terlep iship otyrghan enesi, - Oqtau jútqan nemeshe qaqaymay, tizendi býksenshi. Tanghy asty attap ketpes bolar. Otyr.- dep Jaynagha búiyra sóiledi. Osy enesinen býkil auyldyng nege ayaghyn tartatyny Jaynagha týsiniksiz. Qashan kórseng dastarhany jangly, samauryny qaynauly enesining peyili de mol. Dastarhanynan qaymaq pen may, sary altynday bauyrsaqtar eshqashan ýzilmeydi. Tandyrgha jabatyn pәtir nanyn aitsayshy?!

 - Rahmet, apa, sizge qaymaq әkelip edim.- dep sókining tómengi jaghyna tize býkti.

- E, ainalayyn kóp jasa. Bizding kelin sәske týske deyin úiqydan basyn kótermeydi. Sening zuyldaq enene qúday onynan kep, sendey kelindi búiyrtty ghoy. Mening ana jazghan kelinim...Áy, ebtibәiәmәt-ay, ýsh balanyng anasy bolsa da, erte túrghandy esh ýirene almay qoydy. Qashan kórseng siyrdy ózim sauyp, óriske maldy men aidap jatqanym. Kel, o neme ornynan túramyn degenshe, ekeumiz jaqsylap qaymaq qatqan shәigha toyyp alayyq. – dep, qyzyl búira shәy qúiylghan keseni Jaynagha berip jatyp, - Aynalayyn “erte túrghan әielding – yrysy artyq” degendi atalarymyz beker aitpaghan. Ózing qalada tuyp-óskeninmen, auyldyng әdebine tez kirigip kettin. Áke-shesheng kórgendi jerding adamdary bolghany ghoy – dep, kesesindegi shәiin soraptay tartyp, qoy shәigha lәzzattana týsti.

- Apa, sizden birdene súrayyn dep edim, - dep Jayna qarsy otyrghan kempirding qas-qabaghyn bayqay, kesesindegi shәidan úrttap.

- E, súraytyn nәrse bolsa súra. Onda túrghan ne bar?

- Apa, mening bir týsinbeytinim, osy júrt sizdi nege “ebtibәiәmәt ene” deydi?

Jaynanyng súraghy tosynnan qoyylsa kerek, aldymen enesi anyrayyp otyryp qaldy da, kýtpegen jerden myrs ete qaldy. Enesining kýlimsiregen kózin jaqsylyqqa balap, Jayna tarsylday soqqan jýregin basugha tyrysty.

- Nege “ebtibәiәmat” deymisin?! E...Keyde bolmashydan bas jarylyp jatady emes pe?! Oghan ózim sebepkermin. Sonau qyrqynshy jyl, kók pen jerding arasyn jalmaghan qyrghyn soghys jyldary bolatyn. Sender ol kezdi bilmeysinder ghoy. Qúday bildirmey-aq qoysyn. Maydannyng órttey alaulap túrghan kezi. Ákemdi soghysqa әketkende mening jasym nebәri on tórtte bolatyn. Marqúm әkem, soghystan qaytpay qyrshyn ketti ghoy,- dep, tamaghyna tas tirelgendey sәl ýnsiz qaldy. – Uh!..Auyldyng bas kóterer erkek kindigining bәrin qyrman orghanday qyrylyp, soghysqa attandyrdyq. Auylda qatyn-qalash, bala-shagha, kәri-qúrtang qaldyq. Tannyng atysy, kýnning batysy kolhozda enbek etemiz. Key-keyde silelep sharshaytynymyz sonsha, keshki asymyzdy sheshemiz pisirgenshe, oshaqtaghy otqa qarap jatyp úiyqtap qalatynbyz. E, shyraghym, soghys degen tajal ne kórsetpedi deysin?! Bir ýiden ketken bes birdey azamattardyng beseuining de qaytpay qalghanyn kórdik. Anasy bayghús esinen tanyp, jyndanyp ketti. Qúrysyn, beti aulaq, - dep enesi, ótken kýnderding azabyn ózining boyynan sylyp tastaghysy kelgen jansha qolyn silkip jiberdi.

- Ol kýnderding auyrlyghyn bizder kitap, kino arqyly bildik qoy,- dep Jayna әngimeni ýzgisi kelmegen jansha, shәidan bosaghan kesesin enesine úsyndy. Jaynanyng kesesine búira shәidi qúiyp bergen ene, alysta qalghan kýnderdi kóz aldyna keltirgisi kelgendey, qasyndaghy samauryngha tesile qarap qaldy.

- Sonda deymin-au, bizdi bala eken dep ayaytyn jan bolsayshy?! Kolhoz predsedәtili, oy bir, qara jer aityp barmaghyr, pirinen bezgen qanisher bolatyn. Ózi attan týspeydi. Bizdi jayau qudalaydy. Menen keyingi inim alty jasar. Osy kýngi balalardy aitamyn-au, azanghy asyn jylamay ishpeydi. Zamanyna qaray – balasy ghoy deymin. Inim bayghústy ógizge tanyp qoyamyz.

- Nege?! Otyra almaytyn ba edi?!

- Kýni boyy silelegennen keyde ógiz ýstinde otyryp úiyqtap, jerge aunap týsetin. Ony predsedәtil kórmesin de, kórse bitti, qamshynyng astyna alatyn.

- Nege sonsha qatigez bolghan?! Bala bolghan song sharshaydy emes pe?! – dep Jayna, enesinen estigen sózderden boyy titirkenip.

- E, shyraghym, ol kezde kimdi-kim ayaytyn, kimge-kim arasha týsetin zaman deysin?! Men ógizge jekken túqym sepkishting ýstinde keshke deyin belim býgilip bidaydyng túqymyn sebemin. Inim ógizdi aidap otyrady. Sonda deymin-au, aqysyna keshke qaray ýy basyna bir tostaghan biday beredi. Soghan da rizamyz. Sheshem dereu qol diyirmenge tartyp jiberip, atala pisiredi. Qaybir atala deysin?! Qazirgining adamdaryna bershi, múrnyn shýiirip, itke bersin. Ol kezde sol atalanyng ózi biz ýshin astyng súltany bolatyn. Eh?!.Dýniye-ay, deseyshi?! Sodan qoyshy әiteuir, qystyng qaqaghan suyghynda auylgha arbamen әsker kelsin. Kele auyldyng qyz-qyrqynyn týgel jinap, on altydan joghary jastaghy qyz bitkendi orystyng eline, qiraghan Leningrәdti jóndeuge júmysqa alamyz dep kepti. Tizimge men de iliktim.

- Qalay?! Siz on tórttemin degen ediniz ghoy?!

- Oi, jazghan-ay, oqymaghan sheshesi men shyntaqtay inisinen basqa eshkimi joq men ilikpegende kim iligushi edi?! Onyng ýstine jas kezimde boyym sorayyp, erte kózge týstim. Sheshem jibergisi kelmey etegime jarmasqanymen, myltyq asynghan әsker ayasyn ba?! Sheshemdi keudesinen myltyqtyng dýmimen iyterip jiberip, meni tizimge iliktirdi de jiberdi. Ulyghan-shulyghan qyz-qyrqyndy arbagha tiyep, myltyq asynghan әsker qorshaghan top, audan ortalyghy qaydasyng dep tartyp kettik. Sen meni aitasyn, emshekte emizuli balasy bar kelinshekti balasynan aiyryp әketkenin aitsanshy?! E, shyraghym, ol kýnderding beti aulaq. Túrymtay túsymen bolghan kez edi ghoy. Sonymen, qoyshy әiteuir, audan ortalyghyndaghy temir jol stansasynan men siyaqty qyz-qyrqyn, qatyn-qalash tiyegen bәgondy alystaghy orys jerine aidap saldy. Bәgónning ishi tastay suyq. Ortasyna kishkene temir pesh qúryp qoyypty. Onysy týteydi. Týtegenine rizasyn-au, jaghargha otyn tappay kýiesin. Itshilep Leningrәdine de jettik-au, әiteuir. Bәrimizdi qoy aidaghanday bәrәktargha aidap әkep jayghastyrdy. Bir shetimen ekinshi shetine kóz jetpeytin qala, nemisterding bombasynan qirap qapty. Jalghyz biz emes, basqa elderden de qyz-qyrqyndy tiyep әkepti. Bәrimiz jabylyp tannyng atysy, kýnning batysy qiraghan kósheni tazalaymyz. Bәrimizge beretini jýr gramm qara nan men bir tostaghan atala. Soghan da mәzbiz. Shirkin, jastyq desenshi?! Ashtyqqa moyymaymyz. “Algha kómsmómol” dese qúlshynyp, jau shapqanday kirisemiz. Ýstimizde qaybir onghan kiyim bar deysin?! Áyteuir lypa. Kýn batyp, qas qarayghanda tizilip bәrәktargha qaytamyz. Qaybir jetisken bәrәk deysin?! Ortadaghy dәu orys peshi jarytyp jylytpaydy da. Áyteuir, syrtpen salystyrghanda imantarazy. Jauramas ýshin bәrimiz bir-birimizge tyghylyp, búiyghyp jatyp úiyqtaymyz. Tang qylang bere bastaghanda, әligi aty óshkir oibaylaghyshy bar ghoy?! – dep atyn esine týsire almay Jaynagha kómek súraghanday tesile toqtady.

- Siyrena emes pe?!

- E, sol jalmauyzdyng tap ózi. Bәtshaghardyng dauysy ashy-aq. Sol әligi nemening dauysy shyghysymen, ornymyzdan atyp túryp, jantalasa kiyinemiz de, esikting aldyna sapqa túra qalamyz. Kelgenimizge nebәri eki-aq kýn bolghan. Bóten jer. Til bilmeymiz. Orystardyng ne dep jatqanyn týsinbeymiz. Olardyng jyny kep, qoldaryn erbendetip, týsindirgen bolady. Aramyzdaghy Qatira degen kelinshek tolyq týsinbese de, eptep orysshany jobalaytyn. Bәrimizding tilmashymyz sol Qatira. Ekinshi kýn degende, tanertengi sanaq kezine asyghyp jýrip bir pimamdy tappay qaldym. Ári izdeymin, beri izdeymin, joq. Sóitsem, qúrghyr pimam jayyp qoyghan jerimnen basqa jerge aunap ketipti. Dalbaqtap jýgirip kep sapqa túra bergenim sol edi, kózderi shaqshighan orys әpiyseri maghan “ebtibәiәmәt” degeni?! Alghash orys әpiyserinen estigen sózim sol boldy. Sol-sol eken, qasymdaghy qyzdar ilip alyp meni “ebtibәiәmәt” dep mazaqtaytyn boldy. Ne kerek, osy qúrghyr ózimning de tilime taskeneshe jabysyp, sózimning saltyna ainalyp ketti. Qúrghyrdy aitpayyn-aq deymin, qaydan?! “Auru qalsa da, әdet qalmaydy” emes pe?! On tórt jasymnan beri menimen ómir sýrip kele jatyr ghoy.- dep jәy kýrsinip saldy. Jaynanyng kóz aldyna alystaghy Leningradta, qystyng ayazymen alysqan on tórt jasar qazaq qyzy elestedi. Netken ayanyshty?! Nebәri on tórt jastaghy qyzdyng basqa elge baryp, bóten adamdardan eng alghash estigen sózining qanshalyq auyr ekenin týsinbegeni tariyhqa basqan tanbaday bop kórindi. Basynan qanshalyq qaterdi ótkerse de esh moymaytyn osy birtútam kempirding danalyghy Jaynany әrdayym tәnti etip, enesine degen iltipatyn arttyra týsetin. Qarap túrsa, osy enesinen kóp nәrseni ýirenip, kóp nәrseden ýlgi alypty. Ózi de; “Shyraghym ózing bilgenshe – bilgen erding atyn jek, Ózing bilgen song – qayda ketsen, onda ket degen. Esing bolsa ómir kórgen bizderden ýirenip qal. Erteng sen de ene bolasyn. Sol kezde ýiretetining mol bolsyn. Biz de ketermiz. Eshkim aspannan salbyrap týsken joq. Kezinde men de jas bolghanmyn. Maghan da enem marqúm osynyng bәrin ýiretken bolatyn” – dep, aqylyn aityp otyrushy edi. Qanday adamdar edi desenshi?!  Ótken kýnderding elesi Jaynanyng jýreginde saghynysh sazyn oyatyp, kónili alabúrtyp, kózine jas keldi.  

Birde, qystyng kýni bolatyn. Týski asty dayarlap jatqan kezi. Kenet; “oybay, ebtibәiәmәt ene ólip qapty” degen suyq habar sumang ete qaldy. Kýlli auyl tayly-tayaghyna sheyin qalmastan ebtibәiәmәt enening ýiine qaray aghyldy. Qolyndaghy júmysyn tastay salyp, jylap-enirep Jayna da jetti. Kelse, ýiding ishi qarbalas. Eneni esikting aldyndaghy jazda as pisiretin eki bólmeli kishirek ýige shygharyp, qalyng shópke jayghastyryp qoyypty. Aghayyn-tughan kóz ilestirmey jinalysyp, jylap-eniresip, kórisip jatty. Enening eng ýlken qyzy Qaraghandy qalasynda túratyn. Habardy estisimen; “men jetkenshe jerlemesin. Meni qaytken kýnde de kýtsin” dep ótinish bildiripti. Eng ýlken apalary bolghandyqtan, basqalarynyng qarsy keluge dәtteri barmay, keluin kýtetin bop kelisti. Enening ýsh úl, eki qyzy bolatyn. Auylda eki balasy túrady. Ortanshysy auylda dәriger. Sheshesining qolynda, qas-qabaghyna qarap, kempirding kónilin tauyp otyratyn. Kenjesi bólek túrady. Ózi bala kezinen erke bop óskendikten be, ishimdikke birtaban jaqyndau.  Eki balasy, ýi-jayy bola túra qyzyq minezi bar bolatyn. Ishe qalsa boldy, eski ural motosikline kelinshegin mingizip alyp, auyldyng ortasyndaghy kósheni shanghytyp ersili-qarsyly yzghytyp jýrgeni. Qayda barsa, qasynan kelinshegin tastamaydy. Qansha ret osy әdeti ýshin sheshesinen úrys estise de; “qatyn meniki, ne isteymin desem óz erkim” dep bet baqtyrmaytyn. Yghyr bolghan kelinshegi ýide qaldyruyn ótinse “sen mening muzamsyn, Sen bolmasang ishkenim boyyma taramaydy” dep boy bermeytin kórinedi. Kele-kele ol minezine auyldaghylardyng eti ólip ketti. “Joldybay tentek taghy ishken be?!” deydi de qoyady. Ishkeni bolmasa eshkimge ziyany joq. Sau kezinde ýy sharuasyna tastay pysyq. Auyldyng aldy bolatynday ýidi dynghyrlatyp salyp alghan. Sondyqtan bolar, ebtimәiәmәt ene ansha kóp úrysa bermeytin. Kelinshegi de ózine say, óte pysyq. Ózi shynashaqtay bop alyp, esigining aldyna ekken gýlderin aitsayshy?! Jazdyng kýnderi esigining aldyndaghy qúlpyrghan gýlderden kóz ala almaysyn. Esigining aldy qashandy sypyruly. Eki balasyn múntazday etip taza ústaydy. Enesining de kónilin tauyp ýlgerip jatqany. Keyde, motosiklding qorabyna eki balasyn qosaqtap mingizip alatyndary óz aldyna bir hikaya. Sol Joldybay tayaq sýienip, “apam-au”-lap, kelgendermen kórisip, enirep túr. Ne kerek, eki kýn ótip ýshinshi kýn degende, tanertengi poezben Qaraghandydaghy qyzy da jetti-au?! Enirep kirgen qyzy sheshesining ayaghyn qúshyp, solqyldap, dauysyn shygharyp jylap jatyr. “Anashym-au, tym bolmasa qoshtasa da almay qaldym ghoy?!”– dep dauys salghan qyzyna qosyla egilmegen adam qalmady. Ayaghyn qúshyp, anasynyng múzday qolyn ústay bergeni sol eken, sheshesi basyn kóterip, “әi, sonsha súnqyldap ne kórindi?!” dese bola ma?! Súmdyq?! Óldi degen enemiz tirilip ketipti?! Qaptaghan adam birin-biri basa-kóktey ýiden atyp shyghyp, tym-tyraqay qasha jónelisti. Jana ghana dauys salyp otyrghan qyzdarynyng ózi dalagha qashyp shyghyp, talyp qúlap jatyr. Saspaghan tek dәriger balasy ghana boldy. Ýige jýgirip kirip, biraz uaqyt joq bop ketken dәrigerdi kýlli auyl bop sharbaqtyng syrtynda kýtip túrmyz. Bir uaqytta kýlimsiregen balasy shyqty-au әiteuir?!

- Qoryqpanyzdar! Apam shynynda ólmegen eken. Medisinada búny “klinikalyq ólim” deydi. Siyrek bolsa da kezdesetin qúbylys. Bizding apamnyng ózi de siyrek kezdesetin adam emes pe?! Sýiinshi, ebtibәiәmat eneleriniz tiri!- degeni?! Túrghandardyng bәri senerin, ne senbesin bilmey sileyip qapty.

- Sonda qalay?! Apamnyng shynymen tiri bolghany ma?! – dep eng aldymen Joldybaydyng tili shyqty.

- Tiri dedim ghoy?! Kómudi keshiktirgenimiz dúrys bopty. Medisina boyynsha búnday ólimge úshyraytyn adamdar úzaq jasaytyn bolady. – dep dәriger qaynagha, qaptap túrghan adamdardyng jýregin ornyna týsire sóiledi. Sener-senbesin bilmegen adamdar, birtindep aulagha kire bastady.

- Oi, qúdayym-ay, óletin bolsa jónimen ólse qaytedi?! Sәl bolmaghanda ózimiz ólip qala jazdadyq qoy?! – dep ernin sylp etkizgen Kýlәnning sózi barshagha әser etip, esterin jiyp, myrsyldap kýlise bastady. Ne kerek, janazagha dep jinalghan júrt, soyylghan qoydyng etin týgelimen qazangha saldyryp, kýlip-oynap, dastarhandaghy tamaqty iship-jep, mәz-meyram bop ýilerine tarqasty.

- Áy, dәriger bala, endigәri shesheng óletin bolsa, aldymen dúrystap óltirip baryp bizge habaryn ber! – dedi Kýlәn jeneshem týirep ketudi úmytpay.

- Oi, jazghan-ay, qúday almaghan janyn qolymen shyghar deymisin?! Kisige ólim tilegenshe, ózine ómir tilesenshi, - dep kórshi Saliha kempir, Kýlәnning sózi jaqtyrmay, tyiyp tastady.

- E, aqyry óledi eken, jónimen ólsin de?! Qayta-qayta soya beretin maly kóp pa?!- dep Kýlәn jeneshem de qaytpauda.

- Jazghan-au, soyylyp jatqan ebtibәiәmәtting ózining baqqan maly emes pe?! Sening neng kýidi osy?!- dep Saliha kempir erinderin sylp etkizdi.

- Áy, Joldybay, bir qazan etpen qútylamyn dep oilama! Jýr, ýiine basta! Sheshenning tirilip ketkenin ju! – dep, quanyshtan jýz grammdy tastap alghan Joldybaygha tiyise sóilegen Kýlәn jeneshe, kórshi abysyngha kózin qysyp qoydy. “Qashayyn dep túrghan kiyik edi” demekshi, ózi de synyqqa syltau tappay túrghan Joldybay, jeneshesining sózi ilip alyp, - Áttәsi, sizden ayaghandy it jesin?! Taghy qaysyng barsyn?! Áyda, bizding ýige kettik! Apamnyng tirilip ketkenin juamyz! – dep yrjan-yrjang ete qaldy.

- Tәit әri?! Jughany nesi?!- dep jaqtyrmaghan sheshesine; - Áy, apa, aqyry ólmeding eken, tynysh otyra ber. Qoryqqan men quanghan bir degendi oilap tapqan men emes. Tak chto, myna qyzdarynmen әngimeni góiitip, shәiindi iship otyra berseyshi. Áyda qatyn, kettik ýige! – dep ynghaylanyp, shetke shygha bastaghan birneshe adamdy ýiine qaray bastap ala jóneldi.

- Áy, kelinder, ydys-tabaqtaryndy juyp bolsandar beri kelinder! Mening senderge aitatyn ósiyetim bar,- degen enening sózin jerge tastay almay, oshaq basynda jýrgen auyldyng kýlli qatyn-qalashy ene otyrghan bólmege syghylysyp otyra bastady.

- Myna, Qoylybayjannyng aitqany shynynda ras bolar. (Qoylybay - dәriger balasynyng aty) Men shynymen o dýniyene baryp keldim.

- Ne deydi?! O dýniyeni shynymen kórip kelding be?! – dep Saliha kempir erinderin sylp etkizdi.

- E, baryp kelmegende, eki kýn boyy shoshqa taghalady deysing be?! – dep, Salihanyng sózin jaqtyrmaghan ene, kelesi qoyylatyn súraqtyng jolyn kese, әmirli ýnmen ainalasyn tyiyp tastady. Eki kempirding sózine kýler-kýlmesin bilmegen әielder, bir-birining sandaryn shymshysyp, jastar jaghy shyday almay myrsyldasyp jatty. Ne de bolsa әlipting ayaghyn baqqan kekse abysyndar jaghy, jastargha kózderin alarta qoydy. Myna kózderden jaqsylyq shyqpasyn biletin kelinder jaghy, auyzdaryn oramaldarynyng úshymen basyp, iyqtaryn ýnsiz býlkildetip, kózderin jerge salysty.

- Ýiibay, sóilesek te bәlege qalamyz, - dep Saliha kempir jyghylghysy kelmegen ray tanytyp, - O zaman da, bú zaman o dýniyeden qaytypty degendi qúlaghym estise kesip bereyin. O nesi-ey, әri?!

- Sen aldymen tynda. Kereng qúlaghyng kimge dәri deysin?! Osy kýni әrkim óz qúlaghyna zorgha ie bop jýrgende, suyryla bermey sózge jol berseyshi, pәtshaghar-au?!  Áligi qúranda aitylatynnyng bәri ras. O dýniyede san myndaghan adamdardy kórdim.

- Ýibәi, bizding shal kózine týspedi me?!- degen Saliha kempirding sózine otyrghandar eriksiz myrs ete qalysty. –ýibәi-au, «adamdardy kórdim» degen ózi ghoy. Kim biledi, mening shalym jaqynda ketip edi, әli shyly úzay qoymaghan shyghar degenim ghoy?- deui sol eken, otyrghandar qyran-topan kýlkige batty.

-Aynalayyn, kópjasaghyr, sózimdi bólmey otyrshy, - dep Saliha kempirge alaya qaraghan ebtibәiәmat ene sózin jalghastyrdy. - Tozaq otyn kórmedim. Bir adamnan “tozaq oty bar deushi edi, ol qayda?!” dep súrap edim, - Tozaq degenimiz jer betindegi tirshilik. Jer betinde tirshilik etip jatqan tiri pendening barlyghy ómir sýru ýshin kýresip, birin-biri atyp, basa-kóktep jatady. Tipten kýnәhar emesterding ózi ómir sýru ýshin tityqtap kýresedi. Al, múnda onday tozaq joq. Barsha adam ten, qinalmastan ómir sýredi. – dedi.

- Ýiibay-y, sonda әligi bas keserlering de júmaqqa barady ma ne?!- dep Saliha kempir beriskisi kelmey, shanshy sóilep,- kisi óltir de júmaqqa әndetip bara ber deseyshi?!

- Áy, kórsoqqan, sen aldymen adamnyng sózin ayaghyna deyin tyndasayshy! Sol kisi óltirgishtering onaylyqpen óltire salady deymisin?! Sonyng ózi azap emes pe?! Sózimdi bóle bermey tynda! – dep, ene sózin jalghastyra týsti. – Bir súmdyghy, eki ayaqty, ýsh ayaqty maldardy kóp kórdim.

- Kótek?! Ne deydi taghy da?! – dep Saliha kempir betin ondyrmay shymshyp aldy.

- Deytinim sol, bizder pende bolghan son, qúdayygha arnaghan maldyng keyde bir ayaghyn, keyde eki ayaghyn qazangha salmay, alyp qalyp jatamyz ghoy?! Sonymyz ýlken kýnә eken. Sol ayaqtary o dýniyede kem bolyp, aza tútyp, qasiret keshedi eken. Sondyqtan shyraqtarym, qúdayygha ataghan maldarynnyng baqayynan basqasyn týgelimen qazangha salyndar. Sauap bolady. Erteng ózinning aldynnan býtin bop qarsy alady. Sosyn, kórshige bergen kýkirt pen túzdy qaytaryp almandar. Joly auyr bolady eken. Nan beretin bolsang jarty emes – býtindey ber. Sauaby býtindey qaytady eken. Aytpaqshy, o dýniyede beti qap-qara bop jýrgenderdi de kórdim.

- Negrlardy kórgen shygharsyn,- dep Saliha kempir qystyryla qoydy.

- Joq. Kisining enbegin nahaqtan jegender, bala aldyrtqandar men kisi óltirgenderding betteri qarayyp ketedi eken. Mine, mening kórgenderim osy, shyraqtarym. Ýlgi etip alsandar – ghibadat, almasandar – aitu mening paryzym.- dep eney otyrghandargha barlay qarady.

- Aytqandaryng shyn bolsa, óz basym júmaqtan bir-aq shyghatyn boldym ghoy?! Segiz balany topyrlatyp tudyq, eshkimning ala jibin attap kórgen emespin, qúdaygha shýkir.- dep Saliha kempir, jan-jaghyna manyzdana qarady. Enening әngimesin úiyp tyndap otyrghan alqa júrt, әrkim óz pikirin ortagha sap duyldasa bastady.

- Ýiibi-ay, myna jýgermekke ne kóringen?! – degen tabaldyryqqa tayau, qabyrghagha arqasyn sýiep otyrghan nasybay satatyn abysynnyng sózinen, otyrghan alqa top esikke qaray jalt búrylysty. Esikti kerip, yqylyq atyp, yrjighan Joldybay túr?!

- Kótek, myna neme toyyp alghan ba?!- degen Saliha kempirding sózi kәperine kirer týri joq. Qoyannan tigilgen qúlaqshyny jelkesine qaray ysyrylyp ketipti.

- Joldybayjan, myna týrine jol bolsyn?! – degen Qaraghandydan kelgen ýlken әpkesining dauysy shyqqany sol eken, tap sol sózderdi kýtken jansha; - Iy-y...Áttesi?! Ábden kýlki boldym-au, әttesi?! – dep enirep qoya berdi.

- Áy, byljyraghan neme, qaydaghy kýlki aityp túrghanyn?! – degen sheshesining sózi maygha ot qúighanmen birdey boldy.

- Áttesi-ay...Ózing ghoy?!.

- Men ne ghyppyn?!

- Ne ghylmadyng sen, a?! Áttesi-ay?!. Júrttyng sheshesi bir-aq ret óledi, mening sheshem...Tym bolmasa jóndep te ólmeding ghoy?!- dep salsa bola ma?! Otyrghan júrt anyrayysyp, kýleyin dese eneden bata almay, kýlmeyin dese Joldybaydyng shyn niyetimen ebil-debili shyqqan týri jynday týrtip barady. Aqyry jaqynda týsken jas kelinning shyday almay kýlip jibergeni sol eken, otyrghandar týgel shu etip kýlkige basty.

- Nemeneme kýlesinder sender, ә?! Úrshyq bas kempir óldi me?! - Óldi. Qauynshy kempir óldi me?! - Óldi. Eshqaysysy qayta tirilgen joq. Adam ghúsatyp jabylyp kómdik pe?! – Kómdik. Apa-au, seniki ne, a?! Júrtqa ne betimdi aitamyn?! – dep tabaldyryqqa otyra ghap solqyldaghan Joldybaydyng sózine namystanghan әpkesi;- Mynanyng esi dúrys emes. Aqylyn – araqqa salghan aqymaq?! – dep dauysyn qatqyldata bastaghany sol eken, qúlaqshynyn qolyna umajdaghan Joldybay; - Ei, әpke, myna apamdy keshe kómip tastaghanda ghoy, eshtene joq edi. Sen ghoy, “oybay, men barghansha kómbesin” dep betbaqtanghan. Al, endi ne boldyq?! Aqyry kómdirmegen ekensin, shesheng әne, kerek bolsa arqalap ket. – dep eniregen kýii ýiden shygha jóneldi. Inisining sózine júrtpen birge kýlmeske lajy qalmaghan әpkesi, basyn shayqap, amaly qúryp, - Oi, tentek, kishkentayynan betinen qaqpay ósirgenning jazasyn jaqsylap kórsetti-au?! Qap, osydan qolyma týsersin?! – dep, qasynda týri bozaryp ketken sheshesining ayaghyn qymtay týsti. Ene bayghús balasynyng sózderinen nazary pәs bop, tipti, jynyna tiygen Saliha kempirdi tiidy úmytyp, esikke qarap, ýnsiz qaldy.

- Ýiiba-ay, osy neme bala kýninde bizding ýiding aldyndaghy jiydek aghashynan tóbesimen shanshylyp qúlaghan edi. Sol kezde miy shayqalghan ghoy jobasy. Áy, kelinder, nemeneme jyrtandap otyrsyndar?! Ómirlerinde ishken adamdy kórmep pa edinder?! Baryndar, tirlikterindi istender?! – degen Salihan kempir, otyrghan әielderge shýilige tiyisti. Ózderine de osy sóz kerek bop otyrghan abysyndar, birin-biri iytermelesip, bólmeden atyp-atyp shyghysty. Syrtqa shyghysymen qyryla kýlgen bir jan?!. Shirkin, auyldyng qariyalary qanday meyirimdi desenshi?! Sol Saliha kempirge ebtibәiәmәt enening tizesi qanshama ret basta da, qiyn sәtte abysynnyng shotyn soghyp, jastar jaghyn jónge salypty-au?..Jamandyqqa qisa da, ólimge qimaytyn auyldyng darhan minezi tirshilikting túghyrynday eken-au?! Jaynanyng kýieui qyzmet babymen qalagha auysyp, ýi-ormanymen kóship, osynda kelgen bolatyn. Sodan beri de talay uaqyt ótipti. Keyde jazghy demalysta elge baryp qaytatyndary bar. Kónekóz abysyndardyng kóbisining kóbesi sógilip, o dýniyelik boldy. Jastar jaghy onsha kóp syrlas emes. Búrynghysha kirisip kete almaydy ekensin. Sol kezde, bayaghy, kelin bop týsken jyldaryn saghynyp, kózine jas keledi. “Abysyn-ajyn” degen sózdi qanday әdemi etip tapqan?! Abysyndardyng tatulyghy óz aldyna bir dastan. Bir ýige kelgen qonaqty, kýlli auyl bop kýtip alatyn kezderi she?! Óz ýiine kelgennen beter qonaq kýtisip, songhy ydys-ayaghyna sheyin juysyp, qauqyldasyp trqasaty edi. Bir qyzyghy, esh búiryqsyz-aq әrqaysy óz júmysyn saghattyng tilindey sartyldatyp atqaryp jatqany. Kele sala әrkim ózine layyq júmysty tauyp ala qoyatyn. Dastarhandy әsemdep jasau men salat dayyndau jaghy Jaynanyng ýlesi bolatyn. Dәu qara qazangha et asu, babymen pisiru Kýlәn jeneshening enshisi bolatyn. Ýstingi erinderi qayqylau bop bitken, qyzyl shyrayly, qysyq kóz Kýlәn jeneshening minezi shaypau bolghanymen, et pisiruding sheberi edi. Pisirgen etteri júp-júmsaq, shaynamay jey beretindey, babymen pisetin. Auyldaghy toy bitkenning eti tek Kýlәn jeneshening qolynan ótedi. Ártýrli búrysh, sarymsaq qosylyp ainaldyrghan qazyny esh jarmastan babymen pisiruge kelgende, aldyna jan salmaydy. Qazaqtyng dastarhanynyng sәni qazy men jal-jaya emes pe?! Kýlәn jeneshening pisirgen qazysy júp-júmyr bop, jarylmay pisetin. Keyde jynyna jaqpaghan abysyndarynyng etin aspay kýidiretin. Amaldary qúryp jalynyp, basyna qymbat shәy oramaldaryn jauyp, sómkesin tәttige toltyryp berip jýrip iydirip alyp jatady. Biybijan men Anarkýl jeneshelerding pisirgen bauyrsaqtary men taba nandary she?! Kenet, abysyndarynyng bauyrsaghynyng dәmi men tandyr nanynyng iysi Jaynanyng múrnyna kep, dybys shygharmay jylap jibergenin bayqamay qaldy. Sonau alysta qalghan kýnderding saghynysh saghymy jýregin qaryp ótti.

Toy kýnderi erekshe qyzyq bolushy edi. El-júrttyng bәri jasalghan stolda otyryp toylap jatsa, abysyn-ajyn bitken oshaqtyng basynda ekinshi toydy qyzdyryp, duyldasyp jatatyn. Kýlәn jengey oshaq basyndaghy abysyndardyng asabasy. Ózi toy-tomalaqta shamaly úrttaghandy tәuir kóretin.

- Ýibay, osynday toyda ishpegende qayda ishemiz?! Áy, abysyn, ana jartylyghynnan әkel múnda. Áytpese qazyndy jaryp jiberemin,- dep әmir bere bastaydy. Sonsha enbekpen tyghylghan qazynyng shegin jarylghanyn kim qalaydy deysin?! – Oibay, jara kórme, bir jarty týgili qos jartyny beremin,- dep abysyn bayghús jartylyqtaryn alyp jetedi. Ýlkender jaghy kesege qúiyp iship qaryq bop jatady. Jastar jaghy iymenip, shәy ishkenderin, abysyndarynyng әzil-ospaghyn estigenderine mәz. Key-keyde azdau bop qap jatsa, abysyndar jaghy qoymashygha Jaynany júmsaytyn. – Sen barsang beredi. Biz barsaq ana sushy qaynaghanyng bar jeri tyrysyp qalady,- desip ortadan búny jiberedi. Ádette auyldaghy toydyng qoymasyn ústaytyn “qoymashy” bolady. Ol qyzmetti ózi ishpeytin, kóringenge qoymadaghy araq pen tamaqty taratyp jibermeytin senimdi adamdy taghayyndaydy. Kóbine osy sushy qaynagha auyldaghy toydyng qoymasyn ústaytyn. Iske jaraghanyna mәz Jayna, toydyng qoymasyn basqaryp otyrghan qaynaghasyna baryp, - Kóke, bizge bir jartylyq berinizshi, - deytinin qaytersin?! Sushy qaynagha auylgha ózennen su búrady. Jazdy kýnderi júmysy óte manyzdy. Aq degeni – alghys, qara degeni – qarghys. Ózi sonysyna maqtanyp, qashan kórseng shirenip jýrgeni. Biraq, Jaynagha peyili óte dúrys. Keyde Jayna ótine qalsa, baqshasyna sudy kezeksiz búryp beretin. Endi kep kelinning myna ótinishine ne isterin bilmey sasqalaqtap qalghan qaynaghasy, Jaynanyng ótinishining artynda qaptaghan abysyndardyng túrghanyn sezdi ghoy deymin. – A?! Ói, orys kelin, mә, ala ghoy?! – dep bir shólmekti Jaynanyng qolyn ústata saldy. Aldyndaghy fartugine shólmekti orap alghan Jayna, dýniyening tórt qúlaghyn ústaghan jansha, abysyndarynyng aldyna oralghan shólmekti manyzdana qoyady. Abysyndar jaghy, - Oibuu, orys kelin-au, sen barsang qolyndy qaytarmaydy degenimiz qane?! Kóp jasa, egiz tap! – desip duyldasyp, shólmekti jaghalata bastaydy.

Birde, qaymaq alyp enesining ýiine bara qalsyn. Enesi әdettegisinshe sary samaurynnyng qasynda shәy iship otyr eken.

- Áy, ebtibәiәmәt kelin, kelgening jaqsy boldy ghoy?! Osy shәii qúrghyrdy isherde osy ýiden jan adamdy tappay qor bolamyn. Ángimelesip otyryp ishken shәigha ne jetsin?! – dep Jaynagha qaymaq qatqan qoy búira shәiin qúiyp jatyp. - Áligi zuyldaq eneng qalay, aman ba?!

- Aman apa, aman.Óziniz qalaysyz? – dep enesi úsynghan keseni alyp jatyp, - býgingi qaymaq sәl súiyqtau eken. Sonda da ala saldym.

- E...Osy kýngi ókimetter tamaqty әrleudi bilip aldy ghoy. Mayynyng jartysy – airan, qaymaghynyng jartysy – ashyp ketken sýt. Sony ishken bala ne onar deysin?! – dep, Jayna bergen qaymaq toly bәnkening qaqpaghyn ashyp, kesege qúiyp jatyp, - Myna jaryqtyq qaymaq emes – sýt qoy?!

- Sony aitamyn-au, osy kýni auzymyz túshyp qaymaq jey almaytyn boldyq.- dedi Jayna qaymaqtyng súiyqtyghyna tapa bir ózi kinәli jansha keshirim súray sóilep jatyr.

- Bergenine qúday bereke bersin, shyraghym. Sen bar ghoy, - dep, kózin júma qoyghan ene kóz aldynan kino kórip otyrghan jansha elire sóilep,- Sen shyraghym, qúday qalasa general bolasyn. Eki iyghynda eki pәgón. Aldynnan aqsha degen suday aghylyp jatady. Áumiyn?! – dep betin sipap, bata berdi. Enesining sózin nege joryryn bilmegen Jayna, ne de bolsa jaman sóz aitylghan joq degen oimen betin sipay saldy. Sol kezde kýlkisi kelgen boljamnyn, osy kýni jýzege asaryn bilseyshi?! General bop pagon taqpaghanymen, bildey firmanyng preziydenti. Kýn sayyn qomaqty somagha qol qoyady. Jaryqtyq enesi osyny kórgen eken-au?! Enesining tegin adam emestigin ishtey sezetin. Sóitken enesi әigili qysqy oqighadan song eki jyldan keyin dýnie saldy. Dýnie salghanynyng ózi býkil auylgha anyz boldy. Mamyrajay kýz aiynyng alghashqy kýnderi bolatyn. Bala bitken mektepke baryp, abyr-sabyr bop jatqan kez. Eng kenje nemeresin mektepke jetelep aparghan ene, jeksenbi kýnge kýlli qúda-qúdaghiyn, jekjat-júratyn qonaqqa shaqyrady. Nәn sekti soydyryp, dastarhan jasatyp, abysyn-ajyn bitkendi týgelimen jinaydy. Ne sebepti ekeni eshkimge belgisiz. Shaqyrghannan kim qalsyn?! Tayly-tayaghyna deyin qalmay shaqyrghan qonaqtary týgelimen jinalady. Et jelinip, sorpa ishilip, artynan sary samaurynnyng shәiin iship bolghan kezde ebtibәiәmәt ene sóz bastady.

- Aynalayyn, aghayyn?! Búl – mening songhy ret senderge as beruim. Erteng men - ólemin.- dey bergeni sol eken; - Kótek?! Mynau ne dep dalbasalap otyr?! Áy, kóksoqqan, sen nemene qúdaymen kelisip alyp pa en?! – dep qasynda otyrghan Saliha kempir erinderin sylp etkizdi.

- O jaghyn qazbalap qaytesin?! Bilgennen song aitamyn da. Sózimdi bólmey, tynda. Ágәrәky aralarynda tilim tiygendering bar bolsa keshinder. Bala-shagham, kelinderim senderge de rizamyn. Ishkenim – aldymda, ishpegenim – artymda boldy. Men bәrine rizamyn. Sender de riza bolyndar. – dep saldy. Otyrghandar ne aitaryn bilmey, bir-birlerine bajyraya qarasty.

- Ói, qoyshy apa?! Aldymen jóndep ólshi. Taghy tirilip ketseng ne isteymiz?! – dep Joldybay yrjalang ete qaldy.

- Apa, osy siz-aq jýregimizdi jylda bir úshyryp otyrmasanyz bolmay ma?!- dep dәriger balasy da qosarlanyp jatyr. – Adam degen qashanda jaqsy sóz aituy kerek. Jaqsy sóz – jarym yrys degendi ózing jii aityp otyrushy en. Qaydaghyny shaqyrmay otyrynyzshy.

- Iә deymin-au, apa, әli keshe ghana mektepke aparghan Aynúrynyzdyng toyynda bas qúdaghy bop tórde otyrasyz. – dep kelini de qystyrylyp, enesining kónilin aulap jatyr.

- Neshaua, bizding apam qaytadan tirilip ketedi. Áttesi, osy joly qorada baylauly túrghan, eki múrnynan esek qúrty týsip túrghan tanamdy soyamyn. Sóitip, artynan toy jasaymyz.- dep Joldybay, óz sózine ózi mәz bola kýldi.

- Joldybayjan, búl joly tirilmeymin. Osy otyrghan alqa top tarqamay, erteng sәskeden qaldyrmay jambasymdy jerge tiygizinder. Shalymnyng qasyna jerlender.- dep nyghyzday sóiledi. Búl sózi jәy sóz emes ekenin otyrghandar týgel qabyldaghanday ýnsiz qaldy. - Áy kelin, monshany qyzdyr. Meni jaqsylap shomyldyryndar,- dep әmir berdi.

- Ýiibay, shynymen óletining ras bolsa, tym bolmasa kórisip qalayyq ta?! – degen Saliha kempirding sózin nege joryryn bilmegen jiylghan qauym, jaqtyrmaghanday qabaq tanytty. – Ýiibay, meniki jәy әsheyin, shynymen óle qalsa, tym bolmasa qoshtasyp qalayyn degen dalbasa ghoy.- dep óz aiybyn juyp-shayghan Saliha kempir kemsendey bastady.

- Áy, Saliha, osy ekeumiz qyz kýnimizden beri kelemiz. Qarap otyrsam anau aitqan artyq sózge kelmeppiz. Sen bәtshaghardyng mening shalyma kózindi oinatqanyndy keshtim. – dep qúrdasyna meyirlene qarady.

- Ýiibay-y, sen ne dep sandyraqtap otyrsyn?! Shalynnyng ózi shaujayyma jarmasa berushi edi ghoy?! Qayta, tyiyp tastadym emes pe?! – dep Saliha kempir, sot aldynda túrghanday aqtalyp, otyrghandardan qysylghannan betin shymshyp.

- Tana kózin sýzbese, búqa – jibin ýzbes. Qúrysyn, óler shal әldeqashan ómirem qatqan. Ózim bolsam mine, dәm-túzym tausylyp otyr. Sening әli ómiring bar. Sondyqtan men keshtim. Tizem batsa – sen de kesh.- dep ene әngimege týiin qoya sóiledi. Qarsy jauap qatugha Saliha kempirde qauqar qalmady bilem, oramalynyng úshymen auzyn basyp, óksip-óksip jiberdi. Eki qúrbynyng bir-birin qimay otyrghandaryn týsinisken júrt, ýn-týnsiz otyryp qaldy.

Ne kerek, monshagha shomylyp, nemeresine ayaq-qoldarynyng tyrnaghyn aldyrtyp, shashyn qos búrym ghyp әdemilep órgizgen ene, taza kiyimderin kiyip, tósegine jatady. Ádettegishe qasyna jatqysy kelgen nemeresine, - Qorqyp jýregi úshyp keter. Býgin jeke jatayyn.- dep rúqsat bermey qoyady. - Áligi molda qayda?! Mening aqiret qúranymdy qaytarsyn.- dep tór bólmedegi moldany shaqyrtyp, dúghasyn oqytty. Mine, ghajap?! Tanerteng sheshesin oyatugha qyzy bólmesine barsa...Eki qolyn keudesine aiqastyryp, sәl jymyighanday keyipte ene marqúm ýzilip ketipti. Eger óz kózimen kórmese mynadayyn tanghajayyp qúbylysqa senbes edi. Barlyq aghayyndy jinap, óz qolymen as berip, qoshtasyp, túla boyyn tazalap kóz júmghan enesining ólimi audan asyp, aimaqqa anyz boldy. Ruhy taza, parasaty mol qayran ene, osylaysha, ólimining ózin artyndaghylargha ósiyetke ainaldyryp ómirden ótken edi.

 

Abay.kz 

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1448
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3208
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5209