Áleumettik jelilerde «Qazaqstan bankteri nesiyeni tengemen berudi dogharypty» degen әngime gulep ketti. Búdan bylay nesiyeni tek qana dollarmen beredi-mis.

«Áuelde senbep edim, keshe ghana óz basymnan ótkergen son, nanbasqa amalym qalmady, – dep jazady Qaraghandy qalasynyng túrghyny. – Bankke baryp, nesie alugha әrekettengenimnen týk te shyqpady, bank maghan tengemen nesie beruden... ýzildi-kesildi bas tartty. Búryn nesiyeni uaqtyly tólemey, senimnen shyghyp qalghan jerim bolghan emes, qújattarym da dúrys. Sebebin týsindirip aitpay, sypayy shygharyp saldy».

Osy jazbanyng astyna pikir jazghan Ayan Tóleubekov degen qoldanushy: «Qazir bankterding bәrinde de sayasat sonday. Bir belgili bankting filialynda diyrektordyng orynbasary bolyp júmys isteytin dosym aitady: «Tengemen nesie berudi әzirge toqtatyp túrmyz. Últtyq valutanyng baghamy jaqyn uaqytta ózgerui mýmkin. Devalivasiya boluy da ghajap emes. Aqpan aiyna deyin tengemen nesiyening berilmeytini anyq». Yaghni, elding shulap jatqany bekerden-beker emes», – deydi.

Alayda bankter jaghy múnday ústanymnyng bar ekenin japa-tarmaghay joqqa shygharyp otyr. «ATFBank tengemen nesie berudi toqtatqan joq. Tipti onday oy basymyzgha kelgen de emes. Iri bankterding biri bolghan son, qarjy salasynda qanday da bir qaueset shyqsa, ishinde biz jýremiz әiteuir...» dep qynjylys bildirdi atalghan bankting baspasóz qyzmeti. «Devalivasiya qaupi kýsheyip bara jatqandyqtan, әri Reseydegi ekonomikalyq jaghdaygha baylanysty, sonday-aq múnay baghasynyng qúldyray bastauyna oray tengening ótempazdyghyna kýmәn tuyndaghany ras. Degenmen, biz ahualdyng auyrlyghyna qaramastan, tengemen nesie berudi dogharghan joqpyz. Biraq asa zor kólemde nesie beruden bas tarta túrsaq pa degen oidamyz» dep mәlimdeme jasady Euraziyalyq bankting baspasóz qyzmeti. «Kaspi Bank», «RBK» jәne «Qazaqstannyng Halyq banki» de әleumettik jelidegi әlgindey sózderdi joqqa shygharugha tyrysuda.

Al Jinaqbanki nesiyeni tengemen berudi toqtatqanyn rastady.

– Biz tengemen nesie alam deushilerden ótinish qabyldaudy jeltoqsan aiynda-aq toqtatqanbyz. Sebebi belgili – naryqtaghy tengening ótempazdyghy tym tómen bolyp túr. Basqa sebebi joq. Al dollarmen nesie bere beremiz, – dep mәlimdedi bankting baspasóz qyzmeti.

Sarapshylar últtyq valutamen nesie alushylardyng kóptiginen bankterde tenge azayyp, mýlde qalmauy da yqtimal ekenin aitady. «Halyqtyng nesiyeni tengemen alghysy keletini – onyng payyzdyq mólsherlemesining tómendiginen. Últtyq bankting elimizdegi sheteldik bankterge eshqanday qoldau kórsetpey otyrghan sebebi de – tengening naryqtaghy rólin nyghayta týsu maqsatynan tuyndap otyr» deydi ekonomist Maqsat Seraly.

Abai.kz