Resey preziydenti 18 ben 30 jas aralyghyndaghy sheteldikterding orys armiyasynda kelisim-shart boyynsha qyzmet etuine rúqsat etken zangha qol qoydy. "Resey sarbazyna ainalu ýshin mynaday sharttary bar: orys tilin jetik bilu jәne eshqashan sottalmaghan boluyng qajet". Endigi súraq, Mәskeuge búl janashyldyq ne ýshin qajet boldy? Sheteldiktermen qaruly kýshin quatty etu mýmkin be?!

Áskerge qatysty jana sayasat mәjbýrlikten tuyp otyr. Resey armiyasyna adam resursy jetpey jatyr. 1990 jyldan bastalghan toqyrau orys demografiyasyn qatty kýiretti. Bala tuu birden toqtap edi... Endi mine, sonynkesirin Reseyding qaruly kýshteri kórip jatyr. Dәl qazir 90-shy jyly tuylghandardyng әskerge shaqyryla bastaghan kezi. Al adam joq.

Sodan ghoy, Putiyn sheteldik azamattardy orys armiyasynda qyzmet jasaugha shaqyryp jatqany. Eger alys, jaqyn elderdin túrghyndary búl shaqyrugha qyzyghyp, әskerge kele bastasa, Mәskeu birden eki útysqa ie bolady. Áuelgisi– 1 jyl ghana qyzmet etip, derevnyasyna ketip qalatyn, avtomattan atudan әrige asa almaytyn әljuaz әskerden arylyp, qarudyng barlyq týrin mengergen, soghysqa kez-kelgen uaqytta dayyn, fizikalyq kýshi myghym kәsipqoy armiyagha ie bolady. Resey osy zandy maqúldaghan kýnning ertesine-aq, birshama sheteldikter kelisim shartpen júmys isteuge ótinish beripti. Biraq, búl prosess bayau jýrip jatyr.

IYә, Resey jat jerlikterdi jaldau arqyly soldat jetpey, tarap keteyin dep jatqan polkterin saqtap qalady. Ári 1 jyldyq әskerdi kәsipqoy armiyagha ayyrbastaydy. Búl birinshi payda. Al ekinshi útar túsy – Mәskeu sheteldik jaldamaly әskerdi ishki sayasat, halyqpen qarym-qatynasyna paydalanbaq. Jogha, kileng sheteldikterden túratyn qoldy orystyng mújyghyna qarsy aydap salayyn dep otyrghan eshkim joq. Onda qalay deysiz be? Kremli qanday da bir elmen qaqtyghysyp qalsa, ózining orys jigitterin emes, osy jaldamaly әskerdi júmsaydy. Búl da mәjbýrlikten. Resey-ukrain daghdarysynda kóptegen orys soldattary qaza bolyp, ata-analary Kremlidi qarghystyn astyna alghan bolatyn. Endi mynau zang orystyng talay balasyn qanghyghan oqtan saqtaytyn sekildi. Tiyisinshe, oppozisiya, qarapayym halyq sheru úiymdastyryp, shuyldap Mәskeudin miyn ashytpaydy.

Ukraina demekshi. Sheteldikterdi әskerge shaqyrudyng taghy bir sebebi: Donesk, Lugansk oblysyn basyp alghan reseylik separatistermen soghys qazir qyzyp jatyr. Osy shayqastargha Europanyng birneshe elinen eriktiler kelip, ukrain armiyasynyn qataryna jazyluda. Byltyrghy jyly P.Poroshenko jat jerlikterding erligin eskerip, olardy ukrain qaruly kýshterine resmy týrde qabyldau qajettigin aitqan-dy. Zangha da ózgeris engizetinin eskertti. Bir oiymyz, Putinnin de jyl bastalmay jatyp, bóten júrttyng azamattaryna óz әskerinde qyzmet etuge bolady degen zandy qabyldauy ukrainderge jasaghan qarymta jauaby ma deymiz.

Múnan bólek, jat jerlikterdi armiya qataryna alu arqyly Mәskeu әskeriylerge júmsalatyn qarjyny ýnemdemek. Resey 3-4 jyl boldy, armiyasyn kileng kelisim-shartpen jasaytyn kәsipqoylarmen tolyqtyrghysy kelip jatyr. Biraq, úsynyp otyrghan 8-10 myn rubline orys soldaty razy emes. Jalaqymdy kóter, ýy alyp ber dep bazynasyn aituda. Al kýnin zorgha kórip jýrgen tәjik pen qyrghyzgha әlgi 8-10 myng rubli qomaqty somma. Otbasyn asyraugha jetedi.

«Jaqyn shet eldikterdi» qyzyqtyra týsu ýshin Resey biyligi 3 jylda ózderindi jaqsy qyrlarynnan kórsetip, adal qyzmet etsender, pasport beremiz, azamatymyz bolasyzdar degendi aitty. Gastarbayterden ózge júmys taba almay qinalyp jýrgen qyrghyz-ózbek, tәjik jigitteri búl úsynysty quana qabyldauy mýmkin. Búl kezde Resey ekipaydagha keneledi. Áuelgisin aittyq. Áskerge júmsalatyn qarjy ýnemdeledi. Ekinshisi,  endigide Reseyding europalyq bóliginen Orta Aziyadaghy әskery bazalargha soldat tasudyng qajeti bolmaydy. Jergilikti tәjik jigitteri sol bazalarda qyzmet etip, Aziyadaghy orys mýddesin qorghaytyn bolady.

Múnan bólek, resmy Kremli osy úsynysqa TMD elderinde túryp jatqan 25 milliondyq orys diasporasy da qúlaq asady degen oida. Búl orys últyn tarihy otanyna tartudyn basqashalau bir tәsili. 

P.S. Sheteldikterden túratyn jaldamaly әsker ústau tarihta bar. Rim imperiyasy sayasy sahnadan aty ósher tústa german taypalaryn jaldaghan edi. Olar da tura Reseyding úsynyp otyrghan jenildikterin jasaghan. Aqsha tólegen, merzimi bitkesin azamattyq bergen. Keyin jaldamaly әskerding sany jergilikti rimdik jigitterden asyp týsip, imperiya sol kelimsekterding astynda qaldy. Arab halifaty. Búlar da týrikshe sóileytin taypalardy әskerge tartty. Týrikter kýsheyip alghasyn ózderin jaldap otyrghan eldi basyp aldy. Eng songhysy fransuzdyng 0aruly kýshterinde legionerlerden qúralghan batalion bar. HIH ghasyrdyng sonynda Aljirdi jaulap alu ýshin qúrylghan búl әskery qúrylymda kýni býginge deyin 100 mynnan astam jat jerlik qyzmet etipti. Kóbisi zeynetke shyqqasyn Parijde qalghan. Qazir osy shet eldikterding úrpaghy Fransiyanyng bas auruyna ainalyp otyr...

Yrysbek JANTÓRE.

Derekkózi: http://jaqsy.kz