Júma, 22 Qarasha 2024
Birtuar 6436 1 pikir 29 Nauryz, 2017 saghat 16:59

Aysha Abdullina: Kiyeli sahanadan 95 jasyma deyin týsken joqpyn

 

Ómir men ónerden óz ornyn oiyp alghan, qazaq halqynyng bekzat qyzy, qazaq teatrynyng sanlaghy Aysha Abdullina apamyzben jýzdesuding sәti týsti. Aty anyzgha ainalghan óner júldyzyn jas buynmen kezdestirgen sәt Qazaqstan Respublikasy Mәdeniyet jәne sport ministri Arystanbek Múhamediyúlynyng  basshylyghymen ótkizilip otyrghan «Sahnager» últtyq premiyasynyng tapsyrylu saltanaty bolatyn. Memlekettik hatshy Gýlshara Ábdiqalyqova «Teatr ónerin damytugha qosqan orasan zor enbegi ýshin» nominasiyasyndaghy últtyq syilyqty  101 jastaghy Aysha apamyzgha tabys etken kezde jýregi tebirenbegen jan qalmaghan shyghar.

Qasiyetti óner ordasyna býldirshin shaghynda, naqtyraq aitsaq, 15 jasynda kirgen Aysha apamyz 200-den astam beyneni somdap, san myndaghan kórermenning kózayymyna ainalyp, 95 jasynda qúrmetti demalysqa shyqqan bolatyn. Jasy jýzden assa da, qimyly shiraq, oiy túnyq altyn apayymyzgha qoyghan alghashqy súraghymyz «Ýkili ýmitteri jetelep, sizding izbasarynyz bolsaq degen ónerpaz jastargha qoyar tileginiz qanday?» degen saualmen bastaldy.

-Men ómirding ashysy men túshysyn, quanyshy men qiynshylyghyn kóp kórdim. Shýkir, ónerimdi halqym asa jyly qabyldady, qoshemet-qúrmetin ayaghan joq. Degenmen, qazirgi jastargha qatty qyzyghamyn. Olardyng aldyndaghy kenistik kókjiyegi bizderdikine qaraghanda kenirek. Eng aldymen osy keshti úiymdastyrushylargha, keshke arnayy shaqyrtyp otyrghan ministr Arystanbek balama alghysymdy bildirgim keledi. Talay saltanatty kórgenimmen, myna ótkizilip jatqan sharalarynyzdyng mazmúny da, tәrbiyelik mәni de, óner adamdaryna syilaytyn shabyty da erekshe eken. Búryn múnday joq bolatyn. Jas kezimnen óner әleminde jýrgendikten, ondaghy janalyqtardy da jiti qadaghalap otyramyn - dep apamyz kónilindegi rizashylyghyn irikpesten aghynan jaryldy.

-Sizben súhbattasu baqyty ilude bireuge beriledi. Apay, óz auzynyzdan estiyik, ómir jolynyzdy qysqasha bayandap ótesiz be?

-Men qazaq akademiyalyq teatryna jastayymnan kirgenmin. Sol jerde aktrisa retinde tanylyp, óz kórermenderimmen tabystym. Alayda  shyndalghan ortam Shymkent qalasyndaghy teatr boldy. Shymkent teatryndaghy aktrisalardyng biri qatty nauqastanyp qalghandyqtan 1947 jyly meni bir aigha issapargha jiberdi. Issapargha baru maqsatym Shymkent teatryndaghy «Dostyq pen mahabbat» spektaklinde basty róldi somdau jәne sol jaqtaghy әriptesterimmen tәjiriybe almasu edi. Teatrgha kelgenimde rejisser qoyylymnyng dekorasiyasy men kostumderin dayarlau ýshin aqshanyng joq ekendigin eskertip, konserttik nomerlermen auyl-aymaqqa shyghu kerektigin aitty. Men rejisserding úsynysyn qabyldap, az ghana uaqyt ishinde konsertting baghdarlamasyn dayarladyq. Búryn qoyylyp jýrgen «Enlik-Kebek» piesasynyng ýzindisin de, mening oryndauymdaghy halyq әnderin de auyl halqy jaqsy qabyldady. Shymkentting halqy sauyqshyl, kisini jatyrqamaytyn, ónerdi baghalaytyn halyq eken. Gostroliden spektakliding qoyylymyna molynan jetetin aqshamen oralyp, óz júmysymyzgha kiristik. Qoyylymdy júrtshylyq jaqsy qabyldady. Issapardyng ayaqtalar kezinde teatr basshylyghy maghan osy jerde qyzmetke qalugha úsynys jasady. «Jaghdayynyzdy jasaymyz, otbasynyz bolsa, ýy beremiz» degen song  Shymkent júrtynyng ystyq yqylasyn qimay sonda qalugha bel budym.

- Búl sheshiminizge ókingen keziniz boldy ma?

-Joq, nege ókineyin? Otbasymdy kóshirip әkeldim. Ol kezde joldasym maydanda edi. Mening ata-anam erte qaytys bolyp, men ata-әjemning tәrbiyesin kórgenmin. Meni ósirgen atam da ol kezde baqilyq bolghan. Sondyqtan әjemdi, maydangha ketken naghashymnyng eki balasyn alyp, Shymkent teatryna qyzmetke keldim. Sol kiyeli sahnadan 95 jasyma deyin týskenim joq. Somdamaghan beynem bolmady. Qyzdyng da, kempirding de rólin somdadym. Shekspirding «Dezdemonasynan» bastap, orys, ózbek basqa da últtardyng әiel beynelerin sahnaladym. Beynelerdi somdau ýshin sol últtyng psihologiyasyn zerdeleuge, keyipkerimmen etene tanysuyma tura keldi. Qasiyetti sahna meni mýiizi qaraghayday óner tarlandarymen, halyq әrtisterimen, janyp túrghan jastarmen tanystyrdy. Halyq әrtisi atandym, talay memlekettik marapattaulargha ie boldym. Jambyl Jabaev, Kýlәsh Bayseyitova siyaqty aty anyzgha ainalghan túlghalarmen birge Mәskeude Staliyn, Molotovtardyng dastarhanynan dәm tattym. Búl maghan jaratushy syilaghan ýlken baq. Qazir qyzym men kýieu balamnyng qolyndamyn. Nemereler men shóbereler sýiip otyrghan baqytty әjemin. Kýieu balam qyrghyzdyng jany jaysang azamaty.

-Úzaq jasauynyzdyng qúpiyasy nede?

-Búl Allanyng bergen syiy. Ata-anam dýniyeden erte qaytyp, meni ata-әjem ósirgendikten jetim-jesirlerge kóp bolystym. Ár kýnime shýkirshilik etumen ómir sýrdim. Eshkimge renjigenim joq. Ishimdi jegidey jeytin ókinishim joq.

-Ghasyrmen birge jasaghan qariya, elining erkesi, abzal ana retinde jas órkenge qanday ósiyet aitar ediniz?

-Jastar, sender baqyttysyndar! Bizding jas kezimizde múnday mýmkindik bolghan joq. Qanday ról berse de, rizalyqpen qabyldap, abyroymen somdap shyghugha úmtylyndar. Sonda halyqtyng rizalyghyn alyp, enbekterinning jemisin jeysinder.

-Ghúmyrynyzdyng 64 jylyn J.Shanin atyndaghy qazaq drama teatrynyng sahnasyna arnap, halqymyzdy ónerinizben susyndatqan Sizding ónegeli ómiriniz keyingi úrpaqqa júghysty bolsyn! Sizge aitar alghysymyz sheksiz.

P.S. Býgin Astananyng Ortalyq konsert zalynda Qazaqstan Respublikasy Mәdeniyet jәne sport ministrligining újymy Úlystyng úly kýnindegi Nauryz shashu dumanyna qatysty.  Ministrlikting qútty qonaghy bolyp kelgen Aysha apamyz bizding toyymyzgha qúr kelmegen eken. Sahna tórinde shabyt shaqyrghan 101- degi halyq әrtisi  kórermen qauymgha әnnen shashu shashty.

Gh. Sәrsenúly

Abai.kz

 

1 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1455
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3217
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5261