Shymkentke jolymyz týsti. Kólik tizginin ústap otyrghan aghay (eludi erkin ensergen) sózdi sapyryp keledi. Kәdimgi ýide kýreng shaydy ýpirip iship otyryp Aqordagha sayasat ýiretetin әngimeler. Aghamyz Ben Ladenning qay ýngirde tyghylyp jýrgeninen de, Mәdina Sәduaqasovanyn  qay konsertke qanday kóilek kiyip shyqqanyn da habardar. Dinnen habary tipti kóp siyaqty. Áyteuir, jolay úshyrasyp jatqan meshiterding kóptigin jaratpady...

Jurnalisting sýiikti súraghy «negeni» aittyq. Sóitsek, meshit kóbeygennen payda joq eken, jastarymyz namaz oqyp ketipti, qyzdarymyz etek-jenin qymtap qoyypty. «Búdan ne ziyan?» deymiz ghoy bayaghy. Uәj - «jap-jas bop jigitterding namaz oqyghany nesi, qyz degen qúlpyryp jýrmes pe...». Aqsaqal jasyna ayaq artyp qalghan aghamyzdyng ózi namaz oqymaydy. Aytuynsha, «әli ýlgeredi». BAQ-ty baqylap otyratyn aghayyn biletin de bolar, kazir baspasóz betinde osy taqylettes әngimelerdi jii úshyratasyz. Yaghni, qazir din turaly din ústanbaytyndar kóbirek sóileydi. Ózi adasyp jýrgesin júrttyng tura jol tapqanyna kýmәndanady.

Shymkentke jolymyz týsti. Kólik tizginin ústap otyrghan aghay (eludi erkin ensergen) sózdi sapyryp keledi. Kәdimgi ýide kýreng shaydy ýpirip iship otyryp Aqordagha sayasat ýiretetin әngimeler. Aghamyz Ben Ladenning qay ýngirde tyghylyp jýrgeninen de, Mәdina Sәduaqasovanyn  qay konsertke qanday kóilek kiyip shyqqanyn da habardar. Dinnen habary tipti kóp siyaqty. Áyteuir, jolay úshyrasyp jatqan meshiterding kóptigin jaratpady...

Jurnalisting sýiikti súraghy «negeni» aittyq. Sóitsek, meshit kóbeygennen payda joq eken, jastarymyz namaz oqyp ketipti, qyzdarymyz etek-jenin qymtap qoyypty. «Búdan ne ziyan?» deymiz ghoy bayaghy. Uәj - «jap-jas bop jigitterding namaz oqyghany nesi, qyz degen qúlpyryp jýrmes pe...». Aqsaqal jasyna ayaq artyp qalghan aghamyzdyng ózi namaz oqymaydy. Aytuynsha, «әli ýlgeredi». BAQ-ty baqylap otyratyn aghayyn biletin de bolar, kazir baspasóz betinde osy taqylettes әngimelerdi jii úshyratasyz. Yaghni, qazir din turaly din ústanbaytyndar kóbirek sóileydi. Ózi adasyp jýrgesin júrttyng tura jol tapqanyna kýmәndanady.

Qazir qay sayt, qay gazetti ashyp qalsanyz da, diny basqarma, dinbasy saylauy turaly eng qúryghanda tildey aqparat jýredi. Dinbasy sopy, uahab, tәpkirshi, ismatullashy, anaushy-mynaushy, itshi-bitshi siyaqty diny klandardyng qaysysynan saylanar eken dep eki kózi tórt bolady. Sosyn әdettegishe úzyn saqal, úzyn etek, kelte balaqty adamdardy qazaqty qyrugha kele jatqan Qaldan-Serenning qyryq myng qolynan da qauipti dengeyge kóteredi. Aqyrynda din ústanghan qazaq balasynyng qúlaghynan júlyp túryp joghary notada aqyl aitady. Neni úmyttyq?

Ózderi adasyp qana qoymay, eldi de adastyryp jýrgendermen kýresip nemese kýreseyik dep úran kóterip, ónesh jyrtyp uaqyt joghaltudyng qajeti joq. Mәselening saldarymen emes, sebebimen kýresu kerek. Batpaqqa batyp jatqan adamdy shygharyp alu ýshin sol batpaqqa óziniz týsip, әlgining qúiryghynan kótermeytininiz anyq. Arqan tastap tartasyz. Solay emes pe? Endeshe, onday toptardy jamandap jazyp uaqyt joghaltpay, olargha aldanbaytynday amal jasauymyz kerek. Ol qanday amal? Keyingi buyngha nasihatty kýsheytuimiz qajet. Al ol qanday nasihat? Bәri qarapayym ghana - Qúday bizge bar-joghy bes-aq nәrseni paryz etti. Qúday bir, odan ózgegeden jәrdem tileme, jibergen payghambaryn moyynda. Namaz oqy, jәnnattan ýmit qyl. Jylyna bir ret otyz kýn oraza ústa. Shamang jetse, qajylyqqa bar. Dәuleting bolsa, zeketindi ber. Bitti.

Qalamyna eldi úiytqysy keletin aghayyn da osyny úqsa deysin. Áueli ózimiz osy beseuin shyn yqylaspen oryndap alayyq. Sosyn elge aqyl aitu qashpaydy. Qúdayshylyghymyz «qúlhuallany» ýsh qayyru men júma sayyn shelpek pisirip kórshige taratudyng ainalasynan aspaytyn bolsa, júrttyng da miyn shiritpegenimiz abzal bolar.

Qazaqstanda әrtýrli diny úiymdardyng kóbengi - eng birinshi ózimizding izdengimiz kelmeytin enjarlyghymyzdan. Áytpese Qúdaydyng Qúrany kez-kelgenimizding ýiimizde bar. Bary bar bolsyn, ony oqymaymyz, aq matagha orap shegege ilemiz de tastaymyz. Qúran - kisi ólgende oqylatyn synsu - túrmys-salt jyry siyaqty. Eger әrqaysymyz sol Qúrandy oqyp-bilgen bolsaq - eshkim de moladan medet tilep jýrmes edi. Haq Islamnyng qanday sharttary baryn әrkim-aq týsiner edi. Ózimiz, әrqaysymyz, siz, men,ol - berik bolsaq, Alla dinin anyq týsingen bolsaq, irgemizdi kim sógedi?  Kәdimgi ómir zandylyghy: ózimiz әlsiz bolghan song bas búidamyzdy bireuler iyelenip alghan.

Endeshe, qazaq jurnalisteri týrilgen balaqqa bola baybalam kóterip emes, últtyng biriguine әkeletin maqalalar jariyalasa degen tilegimiz bar. Batys baspasózi kýn sayyn jaghy talmay onsyz da Islamdy terroristerding dini dep jastardy músylmanshylyqtan alystatqysy kelip uaghyz jasap jatyr. Din ústanghandardy jamandap, biz de oghan ýles qosyp jatyrmyz. Islam jayly bilimi jetispegendikten shekten shyghushylar bar shyghar. Biraq kóp jaghdayda BAQ ókilderi osy qosaqqa, «әlhamdulilla, músylmanmyn» dep bes paryzyn oryndap, memleket, otbasy, ata-ana, úl-qyz aldyndaghy haqy men qúqyn rettep otyrghan qarapayym músylmandardy da qosa salady. Islamgha qarsy aqparat aghynynyng tym qattylyghy sonshalyq, «kónilim aq, jýregim taza, anda-sanda jýz gramdatugha bolady» degenderdiki ghana jón jol siyaqty. Músylmanmyn dep moyynsúnghasyn, halyqty anyq Islamgha shaqyruymyz kerek edi ghoy. Al imangha «sen adasyp jýrsin» dep aiyptap emes, sýiinshilep, «dúrysy bylay» dep shaqyrady. Namaz oqymasang - tozaqqa týsesing dep emes, namaz oqysang - jәnnatqa kiresing degen siyaqty. Al haq Islamgha adastyrmay aparatyn kompas - qasiyetti Qúran, Alla elshisi Múhammedting (s.gh.s) sýnneti.

...Kazyghúrtqa da soqtyq. Núh payghambardyng kemesining maketine shýberek baylaghandar kóp. Sebebin súrasan, eshkim mandytyp eshtene aita almaydy, «әiteuir,.júrt baylap jatyr» ghoy deydi. Meshit pen maketti qashanghy shatastyramyz? «Aqsaqal aitty, bay aitty» demey, ózimiz izdeneyik te...