«Jetimder búryshyn» jaghalap jýrgenime býgin ýshinshi kýn. Kýnde eshtene tappay qaytsam da, osy jerge kelip, jalgha beriletin ýilerding baghalaryn bir sholyp shyghudy әdetke ainaldyrghandaymyn... Auyldaghy keng ýide erkin shapqylaghan, qaladaghy úyaday bolsa da óz ýiinde búla ósken, «pәter» degen bәleni bilmegen erke qyzgha búl jýrisi tym auyr tiydi... Biraq «adam ýsh kýnnen song kórge de ýirenedi» deydi ghoy, oghan da etim ólip ketkendey. Keshe ghana túrmys qúrghan jas qyzdyng aldynan ómir ózining ashy shyndyghynyng betperdesin birden ashty. Bizdi de elimizding bar jasynyng basyndaghy ýisizdik pen kýisizdik tosyp túr eken...

Birinshi kýn

«Jetimder búryshyn» jaghalap jýrgenime býgin ýshinshi kýn. Kýnde eshtene tappay qaytsam da, osy jerge kelip, jalgha beriletin ýilerding baghalaryn bir sholyp shyghudy әdetke ainaldyrghandaymyn... Auyldaghy keng ýide erkin shapqylaghan, qaladaghy úyaday bolsa da óz ýiinde búla ósken, «pәter» degen bәleni bilmegen erke qyzgha búl jýrisi tym auyr tiydi... Biraq «adam ýsh kýnnen song kórge de ýirenedi» deydi ghoy, oghan da etim ólip ketkendey. Keshe ghana túrmys qúrghan jas qyzdyng aldynan ómir ózining ashy shyndyghynyng betperdesin birden ashty. Bizdi de elimizding bar jasynyng basyndaghy ýisizdik pen kýisizdik tosyp túr eken...

Birinshi kýn

Búl búryshqa kelem degen oy sanama tipten kirip-shyqpaytyn. Árkez osy kóshening boyynan ótken sayyn qújynaghan qara halyqty kórip, ishtey mýsirkep, ayaytynmyn. Taghdyr búl jaqqa qaray ayaq bastyrmaytynday kórinetin. Al endi býgin sol ayanyshty halge ózim týsip otyrghanymdy oilap, ensem ezilip ketti. Ary-beri ótken elding bәri maghan qarap túrghanday, meni «bayghús qyz» dep mýsirkeytindey... «Makler» dep әspetteytin qabaghy qatuly aghay-apaylarymyz tanauynyng ýstinen qaraytyny tipten qanyndy qaynatady.
Birinshi kýni ózim jalghyz barugha jýreksinip, qasyma qúrbymdy ertip aldym. Onyng maghan qaraghanda pәter izdeuden «tәjiriybesi» bar. Menen búryn birneshe ret kelip, osy jerden ayaday ghana bólme tapqan. Ekeumizding jaghdayymyz da úqsaytyn sekildi. Ol da, men de jana túrmysqa shyqqanbyz, «otbasy» degen instituttyng balmúzdaqtarymyz. Ol da eshqashan pәter izdep sandalyp kórmegen. Pәterden-pәterge kóshuding azapty dәmin tatpaghan.
...Jetimderding búryshyna alghash at izin salghanda ózimdi rasymen-aq jetimdey sezinip kettim. Qoldap-qorghaytyn, «jas edin-au» dep mandayymnan sipaytyn eshkimim joq. Elime-jerime, qoghamgha kereksiz jetimmin... Búnday kýy mening ghana basymnan ótpegen bolar. Uaqytsha bolsa da basyna pana bolar ýy izdegen talay jastyng tәleyindegi dýniye. Qos alyptyng atyndaghy kóshelerding qiylysynda ornalasqan búl búryshta talaylardyng taghdyry toghysyp jatqanday. Týski uaqyt, kóshe maklerlerining saudasy qyzyp túrghan shaq. Eng shette otyrghan apanyng aldynda jatqan qaghazdargha ýnildik. Eki otbasy birigip túrayyq dep sheshkenbiz. Eki bólmeli pәterlerding tizimi jazylghan qaghazdan keregimizdi izdep túrmyz. Jas otbasynyng qaltasy kóteretin bagha kórinbeydi. Biz de pendemiz ghoy, tiyn tólegen son, jaqsy jaghdayy bar ýide túrghymyz keledi. Biraq aspandaghan bagha bizding sharyqtaghan kónilimizdi su sepkendey basady. «Osy bolady-au» dep tapqan pәterimizding jayyn súrayyq dep, apamyzdyng qasynda biraz túrdyq, biraq ol kisining qúlaghy telefonnan bosamady... Baghasy qolayly bolsa da, makleri jaqtyrtpay túrghanday kóringen son, jayma bazarday jayylghan jarnamalardy jaghalay berdik...
- Eki jas otbasyna eki bólmeli pәter bolsa deymiz?
- Qanshagha?
- 60-70 mynnyng ainalasy...
- Onday aqshagha pәter tappaysyndar!
Qaltamyz kóteretin baghadaghy pәterlerding ózi qalanyng eng shetindegi, alys shaghynaudandarda ornalasypty.
- Myna pәterding jaghdayy qanday? Ishinde ne bar? Eki otbasy túramyz...
- Jay ghana pәter, ishinde barlyq jihazdarymen...
- Jóndeu júmystary jýrgizilgen be?
- Oi, qyzdar, senderge eshe euroremontymen ýy kerek shyghar? Onday pәterler qansha túratynyn bilesinder me?
- ....
- Onda qarandar!
Makler bizding aldymyzgha «2 bólmeli pәterler» dep shala sauatty jazylghan bir qaghazdy iytere saldy. Qalanyng ortasyndaghy 2 bólmeli pәterlerdi jaldau qúnynyng AQSh-tyng 800-1000 kókqaghazynan kemi joq. Biz búrylyp jýre berdik. Ketip bara jatyp maklerding qasynda otyrghan jasy otyzgha tayap qalghan qyzdyng (ol da osy jerden nәpaqasyn tauyp jýrgen jan boluy kerek shamasy) «bizge de baygha tiyip alu kerek edi» degen sózin qúlaghym shalyp qaldy. Onyng osy sózderinen ózegin órtegen ókinishting de, ishin qyzyl ittey tyrnaghan qyzghanyshtyng da lebi seziledi. Nege tistenedi, kimge yzalanady?
...Biraq sol sәt mening boyymdy bir quanysh, maqtanysh sezimi biylep aldy. «Otbasy» degen sóz qanday qúdiretti, qanday qadirli edi. Quyqtay bólmeni jalgha alsang da, búnda qaynaytyn óz ómirin, óz shanyraghyn, óz otbasyn... jalghyz emessin... «Ózimdiki degende ógizdey qara kýshim bar». Kishkentay memleket qúryp, óz shekaramyz ben shebimizdi bekituge degen qúlshynys payda bolady keudede. Adamdardy algha jeteleytin osy qúlshynys eken. Qanday qiyndyq kórseng de, taghdyrdyng búralang joldary qalay búrylsa da, artqa qaraylatpaytyn, sýrinseng de qayta túryp ensendi tiktetetin de sol sekildi.

Ekinshi kýn

Men de pәter izdeuden azdap tәjiriybe jinaqtay bastadym ba, ekinshi kýni erterek keldim. Keshe keshirek shyqqan son, layyqty eshtene jolyqpaghan. Qay maklerding janyna jolamayyn, «sen izdegen pәterding barlyghy tanerteng ótip ketken» dedi. Qúrbym ekeumiz qúr sandalyp qayttyq. Búl joly esh jýreksinbey, óz-ózime senimdi kelem. Kerek pәterimning qanday bolatynynda dauysymda esh diril joq, taqyldap túryp týsindirem. Bizge de ózgeniki bolsa da úqyptap ústaytyn dýniye-mýlik, jangha jayly jaghday kerek. Kóshe maklerleri de Enbek kodeksining erejeleri boyynsha «enbek etetin» sekildi. Tanghy toghyzda keledi, týski astary bir men ekining aralyghy, al altydan song eshkimdi de tappaysyn. Men erterek kelgen boluym kerek, keshegidey qújynaghan halyqtyng qarasy kórinbeydi. «Blagoustroennyi» ýilerding baghasynan meselim qaytyp qalghanday ma, «vremyanka» degen jazulardy jaghalaymyn. Mine, bir aghaydyng aldynda ondaghan qújyralardyng tizimi jatyr. Olardyng qújyra ekendigine esh kýmәnim joq. Óitkeni jaldyng qúny olardyng jaghdayyn ózi-aq aityp túr. Sonda da bolsa kelisip qalarmyn dep búryldym.
- Aghay maghan Sayahattyng ainalasynan kerek edi?
Búl kisining de eng alghashqy súraghy «qanshagha?» boldy. Bas-ayaghyma synay bir sholyp, qaltamnyng qalyndyghyn baghamdaghanday. Týrime kónili toldy ma kim bilsin, kónildene qolyndaghysyn kórsete bastady. Biraq habarlamalarynyng bәrin de «2 qyzgha» nemese «2 jigitke» degen jazu túr.
- Aghay biz ekeu edik... Otbasymyz.
- Birden aitpadyng ba, senderge ynghayly eshtene tabylmaydy...
Sonda da bolsa, baghasyna qyzyghyp biraz túrdym. Ózara qauqyldasqan eki jigitting әngimesine eriksiz qúlaq týrdim. Bireui makler úsynghan pәterdi baryp kóreyik dese, ekinshisi qarsylasyp boy berer emes. Shamasy, talay pәterdi kórip, kónili qalghanday. «Bilem ghoy, búlardy... Múnnan maqtap-maqtap jiberedi, barsang týk te joq, otyn ózing jaghasyn, suyn syrttan tasisyn, ne onghan joly joq...» Jigit jerge shyrt týkirdi. Onyng da jýzinen әldekimderge ókpelegeni, osy kýiine yzalanghany kórinip túr. Nege ókpeli? Kimge renjiydi?
...Men ghana emes. Mendeyler kóp. Bala-shaghasy jiyrmadan asyp, ýy bolatyn kezi jaqyndasa da pәterden-pәterge kóship jýrgender bar. Al jas shanyraq iyelerining ilude bireui bolmasa, bәri baspanasyz. Osy oy meni júbatqanday boldy. «Bal jalap jýrgen kim bar deysin, Qúdaydyng búiyrtqany bolady da» degen enjar oy sanamdy biylep aldy. «Kóppen kórgen úly toy» degen maqal da orynsyz oralghanday. «Jetisip jýrgen kim bar?» degen júbanyshymnan ózim shoshynayyn dedim. Búl - algha úmtyldyrmaytyn, bir kýndik tamaghyma tәube degizetin, bolashaqqa jospar qúrghyzbaytyn sipaty jaman bir júbanysh edi... Keshegi qúlshynysym qayda ketken? Sonda men de, siz de, ol da, osylay jýre bermekpiz be? «Búiyrtqany bolar» dep?!

Ýshinshi kýn
«Jetimder búryshynan» ol kýni de týk bitirmey qayttym. Ýmitim ýzile bastaghanday. Alabajaq jarnamadan ala-qúla bolyp túrghan búl búryshty jek kórip kettim. «Gazet arqyly izdemeysing be?» degen bilgishterimning aqylyna sýienip, habarlandyru gazetin satyp aldym. «Svejiy» nómiri. Kensege kele sala qara telefonnyng tútqasyna jabystym. «Arzannyng jiligi tatymaytynyn» bilsem de, baghasy aighaylamay túrghandaryna kózim birinshi týsedi.
- Keshiriniz, men kvartira boyynsha habarlasyp túr edim?
- Ótip ketken...
Talay nómirdi terdim, tútqanyng ar jaghynan estiytinim bir jauap: «Uje sdaliy!» Býgin ghana jaryq kórgen gazetting betindegi pәterding ótip ketkeni qyzyq. Keshe bir maklerding qolynan jarnama gazetin kórip edim, olar da pәterdi gazet arqyly izdey me? Pәter iyelerine elden búryn telefon shalyp, maklerlik qyzmet kórsetuge kelisetin bolghany ghoy. Búryshta otyryp telefon arqyly tapqan pәterin úsynghany ýshin birneshe myndy qaltasyna basady. Baghasy qymbat ýilerge telefon shalghanymda, olardyng әli ótpegenderi kóp eken. Arghy jaqtaghy әiel «qay uaqytta kelip kórem desen, óz erkin» dep jalbaqtap-aq jatyr. Pәterding jaghdayyn aityp, maqtauyn kelistiredi. Áriyne, ýiding kýii kónilime jaqqanymen, qaltama jaqpaydy... Qúnyn týsirip kórmek bop biraz saudalasyp edim, «búdan arzanyn tauyp al» dep tútqany tastay saldy. Jana ghana jalbaqtaghan jan, bir demde terisi týtigip shygha keldi. Kózben kórmesem de, onyng kelbetin ózime osylay elestetem. Ol da birdenege yzaly, kekti. Ózimdi adam ghúrly kórmey, tútqany tastay salghanyna men de yzalymyn. Biraq kimge renjip, nege ókpeleymin?

P.S.
Jalghyz jýrip eshtene tappaghan son, joldasymmen qarap kórudi úighardyq. «Birge barsaq, birdene tabamyz» dep sendiredi ol meni. Sol sәt keshe joghaltyp ala jazdaghan qúlshynysymdy qayta tapqanday boldym. Mine, ekeumiz qol ústasyp qos kóshening qiylysyna tayap qaldyq. Endi maghan elding bәri mýsirkey emes, qyzghanyshpen qarap túrghanday. Jaghalay jýrip, qolayly degen bir pәterdi únattyq. Kórip keleyik dep ketip baramyz. Sol sәt bolashaqqa degen bir senim men ertengi kýnge degen ýmit payda boldy. Óitkeni men jalghyz emes edim. Búl ómirde eshkim basymnan sipamasa da, sýienish, qorghanysh bolar bir jan bar...
Qúdayym osy qúlshynys pen ýmitten aiyra kórmesin... Eshkimdi de...

Jas mamangha jaldyq ýy de arman...

«Qayran mening óz ýiim, keng sarayday boz ýiim» dep ótken Jiyrenshe sheshenning býgingi úrpaqtaryna boz ýy de búiyrmay túr. Búl mәsele aityla-aytyla jauyr bolghan. Sonda da bolsa, jas otbasylargha qanday mýmkindikter bar ekenin bayqap kórgimiz keldi. Tek Almaty qalasy boyynsha 17 mynnan asa otbasy túrghyn ýy kezeginde túrghanyn, búl tek «propiskasy» bar júrttyng sany ekenin, oghan qosa auyl-aymaqtan aghylghan júrttyng ayaghy siyremey túrghanyn eskersek, qalamyzda qansha júrttyng ýisiz-kýisiz jýrgenin baghamday beruge bolar. Áleumettanushylar bir zertteuining qorytyndysynda Qazaqstan halqynyng teng jarymy baspanasyz jýr degendi aityp edi. Qazaqstandyqtardyng barlyghy bolmasa da, qazaq halqynyng basym bóligi baspanasyz.
Óitkeni әkimshilik ótkizetin pәter kiltin tapsyru saltanattarynda kezekte túrghandaryna jiyrma jyldan asqan jandardyng quanyshyna talay kuә boldyq. Qyryqtyng qyrqasyna shyqqan kókelerimiz kezekte túrghanda, bizge, jastargha qayda әli?.. Túrghyn ýiding qúrylysy osy «qarqynmen» jýre berse, pәter kezeginde túrsanyz, Qúday qalasa, jiyrma-otyz jylda sizge de búiyryp qalar. Degenmen auyzdy qu shóppen sýrte beruge bolmas. 2005 jyly biylik jas otbasylardyng mәselesine kóz qiyghyn salyp, alghash ret arnayy memlekettik túrghyn ýy baghdarlamasy boyynsha jas otbasylar airyqsha qúqyghy bar sanat qataryna jatqyzyldy. Búl tonnyng jibigeni edi. Qazir jýzege asyrylyp jatqan 2008-2010 jyldargha arnalghan memlekettik baghdarlamada da jas otbasylargha basymdyq beriledi. Otyzgha tolmaghan erli-zayyptylardyng enbek ótili, balalarynyng sany baldyq jýie boyynsha esepke alynatyny belgili. Biraq qazir búl baghdarlama boyynsha qújat qabyldamaydy. Óitkeni qala әkimdigining saytyndaghy derekke jýginsek, salynatyn pәterlerding sany 4 myng bolsa, al odan ýmittilerding qatary 18 mynan asyp ketipti. Túrghyn ýiding qúrylys qarqyny bayaulap qalghandyqtan, memlekettik baghdarlama boyynsha pәter kiltine 2005-2007 jyldary qújat ótkizgender qol jetkizip jatyr. Sondyqtan әzirge memlekettik baghdarlamadan býgin ýilengenderge qayyr bolmay túr. Aldaghy jyldargha arnalghan memlekettik baghdarlamany kýtpese...
Songhy kezderi jarnamasyn jalaulatqan jalgha alu ómirimizge ekpindetip enip keledi. Ýkimet jalgha beru baghdarlamasyn jan-jaqty qoldap jatyr. Órkeniyetti elderde elding bәri jaldamaly ýide túrady deydi. Oghan qyzmetine, jasyna, әleumettik sanatyna qaramastan, barlyq azamattar qatysa alady. Biraq eng birinshi tólem qabiletiniz eskeriledi. 2009 jyly «Samúryq-Qazyna» qory tabysty ýilerdi jalgha beru baghdarlamasyn jasap, el-júrtqa tanystyrghanda Jyljymaytyn mýlik qorynyng atqarushy diyrektory Ernar Núrghaliyev: «Pәterlerdi bólgen kezde bizding basshylyqqa alar birinshi ústanymymyz - Últtyq qordyng qarjylaryn qaytaru, yaghny tiyisinshe, tólemdik mýmkindikteri jaqsy dәrejedegilerge, basym kónil bólinetin bolady», - degen edi. Al últtyq qordyng qarjysy - memleketting aqshasy. Saqaldy qúrylystargha salynghan milliondar óz ornyna qaytyp kelui kerek. Aldymen ailyghynyzdyng kólemi esepke alynatyn bolghandyqtan, óz qaltanyzdy shamalay beriniz. Jalpy, qor basshylyghynyng 2010-2011 jyldary 7 mynnan asa pәterdi jalgha beru turaly jospary bolghan. Satyp alu qúqyghymen birge jaldanatyn ýiler әleumettik, ekonom, biznes-klass bolyp bólinedi. Eger tólem qabiletiniz jetip, ýidi jalgha alsanyz, tek 5 jyldan song ghana satyp alugha mýmkindik bar. Qaltanyng qalyndyghy birinshi eskeriletindikten, ailyghy 50 mynnan aspaytyn otbasyly jas mamangha jaldyq ýy de qoljetpeytin armanday kórindi, bizge. Degenmen jalgha beriletin ýiler bir jaghynan әkimdikter arqyly bólinude. Qazir talay jyl pәter kezeginde túrghandargha qúny tómen pәterlerdi jalgha alu úsynyla bastaghan. «Ýmitsiz shaytan» degen, túrghyn ýy basqarmasyna bir bas súghyp, pәter kezegine qújat ótkizip kóriniz... Mýmkin jalgha beriletin ýilerding arqasynda baspanaly bolyp qalarsyz...
Ipotekalyq nesie alayyn degen oiymda bolmasa da, qyzyghushylyq jenip, elimizding aituly degen ekinshi dengeyli bankine nesie rәsimdeuding jay-japsaryn súray bardym. 16 payyzdyq ýstemaqymen nesie alu ýshin aldymen satyp alatyn ýiindi kepildikke qoyyp, onyng qúnynyng 30 payyzyn birden tóleydi ekensin. Bir bólmeli pәterdi shamamen 50 myng dollar dep baghalap, eseptetip kórip em, mening ailyghym tipti jetpey de qaldy. Birge qaryz alatyn adam tabynyz deydi. Kenesshi qyzdyng aituynsha, 15 myndy birden tólep, qalghan 35 myng dollardy óteu ýshin otyz jyl boyy bankke ay sayyn 65 myng tenge qúiyp otyruym kerek eken. Eger mening esebim dúrys bolsa, 50 myndyq pәterding qúnyn 30 jylda bankke ýsh ese - 164 myn! dollar etip qaytarady ekenmin. Búl ashyqtan-ashyq tonau emey nemene? Bankterding qayta qúrylymdaudan ótkeni, nesiyening payyzdyq ýstemaqysy tómendegeni qayda?
...Memlekettik baghdarlamadan da, jalgha beriletin ýilerden de, bankting nesiyesinen de kónil qalghanday. Ár jangha on sotyq jer tiyesili deydi ghoy, sony alsam ba eken? Áriyne, Almatyday alyp shaharda on túrmaq, bir sotyq bos jer joq. Meniki tek arman ghana. Bizge tek birneshe jyl tiyn-teben jinap, qalanyng shetindegi, su men jaryq týsirilmegen, gazdyng iyisi de shyqpaytyn alys auyldan segiz sotyq jer satyp alyp, ýstine ýy túrghyzu qalghany ma?

Betti dayyndaghan Ýmitjan JAPAR

«Ayqyn» gazeti