Qazaqstan halqy Assambleyasynyng mýshesi,

Halyqaralyq «Qazaq tili» qoghamynyng Soltýstik Qazaqstan  oblystyq filialynyng tóraghasy Kәribay Músyrman degen  kisi «Qyzyljar» taqyrybyna ózge qyrynan kelip otyr. Kәraghang oblys ortalyghynyng atyn auystyru әle erte deydi.

«Petropavl qalasynda qazirgi kezde qalyptasqan naqty jaghdaymen sanaspay, jan-jaqty oilastyrylmaghan, asyghys-ýsigis әreketke baru eshkimge de abyroy әpermesi kәmil. Mәjilismenderding deputattyq saualyna oray búqaralyq aqparat qúraldarynda órbigen pikirsayys, Internet sayttarynda tyiylmay túrghan dau-damay barysy, senator jerlesterimiz ben Petropavl qalalyq mәslihat deputattarynyng qarsy dauys kóterip shygha kelui  búl mәselening bir qaynauy әli ishinde ekendigine kózimizdi jetkize týsti» dep jazady ol oblystyq «Soltýstik Qazaqstan» gazetinde.

K. Músyrman myrzanyng «SQ»-da syqighan basalqy sózin qaz-qalpynda berip otyrmyz. Qalaghany oqyrman enshisinde. Óz tarapymyzdan aitarmyz - bir kezdegi «Sosialitsik Qazaqstan» siyaqty «Soltýstik Qazaqstan» da bayaghy sýrleu soqpaqtan shygha almaghan eken. Apyray-ay, Músyrman  aghamyz múnday shetin mәselede ýnsiz qala salsa qayter edi...

«Abay-aqparat».

Artyq qylamyz dep, tyrtyq qylmayyq...

Qazaqstan halqy Assambleyasynyng mýshesi,

Halyqaralyq «Qazaq tili» qoghamynyng Soltýstik Qazaqstan  oblystyq filialynyng tóraghasy Kәribay Músyrman degen  kisi «Qyzyljar» taqyrybyna ózge qyrynan kelip otyr. Kәraghang oblys ortalyghynyng atyn auystyru әle erte deydi.

«Petropavl qalasynda qazirgi kezde qalyptasqan naqty jaghdaymen sanaspay, jan-jaqty oilastyrylmaghan, asyghys-ýsigis әreketke baru eshkimge de abyroy әpermesi kәmil. Mәjilismenderding deputattyq saualyna oray búqaralyq aqparat qúraldarynda órbigen pikirsayys, Internet sayttarynda tyiylmay túrghan dau-damay barysy, senator jerlesterimiz ben Petropavl qalalyq mәslihat deputattarynyng qarsy dauys kóterip shygha kelui  búl mәselening bir qaynauy әli ishinde ekendigine kózimizdi jetkize týsti» dep jazady ol oblystyq «Soltýstik Qazaqstan» gazetinde.

K. Músyrman myrzanyng «SQ»-da syqighan basalqy sózin qaz-qalpynda berip otyrmyz. Qalaghany oqyrman enshisinde. Óz tarapymyzdan aitarmyz - bir kezdegi «Sosialitsik Qazaqstan» siyaqty «Soltýstik Qazaqstan» da bayaghy sýrleu soqpaqtan shygha almaghan eken. Apyray-ay, Músyrman  aghamyz múnday shetin mәselede ýnsiz qala salsa qayter edi...

«Abay-aqparat».

Artyq qylamyz dep, tyrtyq qylmayyq...

Osy aptadaghy Parlament Mәjilisining otyrysynda belgili jurnalist, jazushy jerlesimiz Jarasbay Sýleymenov 13 deputattyng atynan respublikamyzdyng Premier-Ministrine joldanghan deputattyq saualdy jariya etip, onda Petropavl qalasynyng atauyn Qyzyljar dep ózgertu mәselesi kóterilgenin býginderi elimizdegi  búqaralyq aqparat qúraldary jarysa jazyp, júrtty dýrliktirip jatyr. Internet sayttarynan osy jóninde oqyrmandardyng óz aty-jónderin býrkemelep jazghan jeke pikirlerin  oqysan, jaghandy ústap, janyng týrshigedi. Halyq qalaulylarynyng kózqarasyn jaqtaushylar men teriske shygharushylardyng aitystary shekten shyghyp, neshetýrli namysqa tiyetin arandatushylyq, anayy sózder, últ pen úlystyng arasyna shy jýgirtu әreketteri beleng alyp túr. Osynau dýniyejýzilik shyrmauyqtaghy dau-damaydy qyzuqandy jastar kóshege shygharyp, bir-birining jaghasyna jarmasyp jýrmese jarar edi dep tileysing ishtey. «Jaman aitpay jaqsy joq», Qúday bizdi sodan saqtasyn!

Parlamentting tómengi palatasynyng jogharyda aitylghan bir top deputatynyn  saualyn jogharghy palata - Senattyng bizding oblystan saylanghan deputattary Tasbay Simambaev pen Anatoliy Bashmakov qoldamaytyndaryn ashyq bildirdi. Olar mәjilismenderding búl әreketin kelesi saylau aldynda úpay jinaudy maqsat tútqan sayasy oiyngha balaytyndyqtaryn aityp, odan ot shyghyp ketpeuin  eskertti. Petropavl qalalyq mәslihatynyng janyndaghy «Núr Otan» deputattar fraksiyasy da osy shetin mәsele jóninde shúghyl otyrys ótkizip, qala atauyn ózgertuding uaqyty әli tughan joq degen ortaq pikir bildirip, bәri de mәjilismender әreketine birauyzdan qarsy ekendikterin mәlimdedi. Al qoldanystaghy zannama boyynsha qala atauyn ózgertu qúzyreti ózge emes, dәl osy qalalyq mәslihat  deputtaryna berilgen. Mәjilis deputattary saual joldaghan  Premier-Ministrdin  onday ókilettigi joq. Sondyqtan, oghan resmy saual joldap, buynsyz jerge pyshaq úrghansha Parlament mýsheleri  «Qazaqstan Respublikasynyng әkimshilik-aumaqtyq qúrylysy turaly» Zangha ózgeris engizip, onomastikanyng osynday kýrmeui qiyn týiinderin tómennen emes, jogharydan sheshudi zandastyryp alulary kerek emes pe edi degen oy keledi. Sonday-aq, jogharyda aitylghan 13 mәjilismen jalghyz Petropavlgha shúqshiyp, kórshiles Pavlodar qalasynyng atauyn ózgertu jayly lәm-mim demeuleri de qayran qaldyrady. Shyndyghynda, hristian dinining qos әuliyesining esimderimen atalatyn jәne túrghyndarynyng basym kópshiligi sol dindi ústanatyn Petropavl qalasynan búryn bayaghy aq patshanyng dýniyege jana kelgen úlynyng qúrmetine qoyylghan әri qazaghy da qalyndau Pavlodar qalasynyng atauyn ózgertu әldeqayda jenildeu kórinedi emes pe? Al Mәjilistegi halyq qalaulylary «jyghylsa da, nardan jyghyludy» jón sanaghan synayly...

Jalpy, Petropavlda qazirgi tanda qalyptasyp otyrghan qoghamdyq-sayasy jaghdaydy, demografiyalyq ahualdy jete bilmeytin keybir qazaq ziyalylary respublikalyq baspasóz betterinde qalamyzdyng atauyn ózgertu jóninde oqtyn-oqtyn mәsele kóterip, syrttan birjaqty syn aityp jatatyny jasyryn syr emes. Soghan oray Elbasymyz Núrsúltan Nazarbaev 2008 jyly 29 mamyrda Aqordada bir top qazaq tildi búqaralyq aqparat qúraldarynyng basshylarymen kezdesip, súhbattasqanynda: «Elimizding ziyaly qauymy birazdan beri Petropavl, Pavlodar sekildi keybir qalalardyng ataularyn da ózgertsek degen úsynystar aityp jýr. Leningrad, Stalingrad, Uliyanovsk sekildi qalalar, basqa da jer attary ózgerip jatqanda búl da oryndy úsynys shyghar. Jergilikti әkimdiktermen, mәslihat deputattarymen oilasyp kóru kerek. Búl da elmen birigip aqyldasyp sheshetin mәsele», dep atap kórsetken bolatyn. Sodan beri jergilikti biylik, qaladaghy qazaq ziyalylary búl baghytta búrau basyn syndyrmay, «shoshqa taghalap» jýr deu әdildikke jatpaydy. Qazirgi kezde Qyzyljar atauyn keninen nasihattau isi jýrgizilip jatqany kórer kózge anyq bayqalady: myndaghan jankýieri bar jergilikti futbol kluby «Qyzyljar» bolyp ataldy, «Qyzyljar» oranjereyasy, «Qyzyljar jәrmenkesi», «Qyzyljar» kommunaldyq bazary, «Qyzyljar-Aqparat», «Qyzyljar-Jarnama» kәsiporyndary, t.b. ataular payda boldy. Qalada   bes jyldan beri «Qyzyljar núry» gazeti shygharylyp keledi.

2008 jylghy 21 tamyzda  Preziydentimiz Petropavldaghy «Abylaydyng aq ýii» múrajay keshenin ashu saltanatynda sóilegen sózinde qala atauyn orys tilinde de «Qyzyljar» dep ataghany, oblysymyzgha qyzmet babyndaghy sapary barysynda Tayynsha qalasyndaghy zauytta shygharylyp jatqan jana kombayndargha «Qyzyljar» atauyn  berudi úsynghany ayan. Elbasy aldynda da óner kórsetu qúrmeti búiyryp jýrgen tanymal óner újymy - «Krasnyy yar» әn-by ansamblining atauy da bir-aq kýnde «Qyzyljar» bolyp, qazaqylanyp shygha keldi.

Degenmen, Petropavl qalasynyng atauyn ózgertu mәselesin jergilikti júrtshylyqtyng ashyq talqysyna salyp, qalalyq onomastikalyq komissiyada qarap, qalalyq mәslihattyng sessiyasynyng kýn tәrtibine engizuge әli erte ekendigi sezilip-aq túr. Óitkeni, qalalyq mәslihat deputattarynyng qazirgi qúramy búl jóninde ong sheshim qabyldamaytyny soqyrgha tayaq ústatqanday belgili bolyp qaldy. Qala atauy týgili, shahar ortalyghyndaghy Sovet kóshesine kórnekti aqyn, jurnalist jerlesimiz Ghalym Maldybaevtyng esimin beru mәselesin qalalyq mәslihat deputattary on jyldan beri saghyzday sozyp, aqyry biyl «Qala ortalyghyndaghy Sovet, Partizan siyaqty kóshelerdi ózgertpeu kerek, óitkeni, olar - bizding ótken tarihymyz. Qalanyng shetinde ataularynyng mәn-maghynasy shamaly kósheler jetkilikti, solardyng bireuine beruge qarsy emespiz» dep tújyrymdaghany belgili. Osydan-aq býginde Petropavl qalalyq mәslihatynda kimder, qanday oi-pighyldaghy adamdar ýstemdik qúryp otyrghandyghy aitpay-aq týsinikti emes pe?!.  Keshegi Parlament mýshelerining Ýkimet basshysyna joldaghan deputattyq saualy Petropavlgha resmy jolymen kelip týspey jatyp, qalalyq mәslihat janyndaghy «Núr Otan» deputattar fraksiyasynyng ayaq astynan otyrys ótkizip, qala atauyn ózgertuge birauyzdan qarsylyq bildirui de úrymtal kezding әli tua qoymaghandyghyn anghartpay ma?!.

Sondyqtan, Petropavl qalasynda qazirgi kezde qalyptasqan naqty jaghdaymen sanaspay, jan-jaqty oilastyrylmaghan, asyghys-ýsigis әreketke baru eshkimge de abyroy әpermesi kәmil. Mәjilismenderding deputattyq saualyna oray búqaralyq aqparat qúraldarynda órbigen pikirsayys, Internet sayttarynda tyiylmay túrghan dau-damay barysy, senator jerlesterimiz ben Petropavl qalalyq mәslihat deputattarynyng qarsy dauys kóterip shygha kelui  búl mәselening bir qaynauy әli ishinde ekendigine kózimizdi jetkize týsti. Osy jóninde byltyrlary neshetýrli alypqashpa, qanqu sózder órship, qala men ónirdegi qoghamdyq túraqtylyqqa qauip tónuge ainalghan kezde  oblys әkimi Serik Bilәlov júrtshylyqty tynyshtandyru maqsatymen búqaralyq aqparat qúraldary arqyly mәlimdeme jasap, Petropavl qalasynyng atauyn ózgertu mәselesi әzirge kýn tәrtibine engizilmeytinin mәlimdeuge mәjbýr bolghany belgili. Múny dúrys týsinbey, basqasha joryp, ónir basshysyn ashyq ta, syrtynan da synap-minep jýrgender joq emes. Biraq, búl әdildikke jatpaydy.

Dana halqymyz: «Asyghystyq - shaytan isi» deydi. «Asyqpaghan arbamen qoyan alady» degen de mәtel bar. Elimizdegi tynyshtyq pen bereke-birlikti oilasaq, ejelden jeti ret ólshep, bir-aq kesudi jón kóretin  halqymyzgha tәn keng de baysaldy minezimizden tanbaghanymyz jón. Áytpese, artyq qylamyz dep aptyghyp jýrip, tyrtyq qylyp aluymyz әbden mýmkin.

Kәribay Músyrman,

Qazaqstan halqy Assambleyasynyng mýshesi,

Halyqaralyq «Qazaq tili» qoghamy oblystyq filialynyng tóraghasy.