Júma, 22 Qarasha 2024
Ádebiyet 13918 7 pikir 6 Sәuir, 2017 saghat 13:47

Didar Amantay. Toty qús týsti kóbelek

Roman

Ekinshi basylym

 …Esti epohi, kogda seloe pokolenie okazyvaetsya mejdu dvumya epohami, mejdu dvumya ukladamy jizny v takoy stepeni, chto utrachivaet vsyakui estestvennosti, vsyakui preemstvennosti v obychayah, vsyakui zashiyshennosti y neporochnosti.

GERMAN GESSE

Ya predupredil tebya, sluchaynosti, y otgorodilsya ot vsyakogo tvoego taynogo proniknoveniya. Ny tebe, ny drugomu kakomu obstoyatelistvu my ne vydadim sebya. No kogda neobhodimosti povedet nas, my, s prezreniyem plunuv na jizni y na teh, kto za ney popustu seplyaetsya, uydem iz jizni, v prekrasnoy pesne pobedno vosklisaya, chto jizni namy horosho projita.

EPIKUR

I tarau

 

Teginde, búryn – Asqat Jaqanúlyn bilmeushi edim. Ekeumiz qarqaralylyqtar bas qosqan sauyq keshinde, oiyn-tamashada kezdeysoq jýzdesip, jaqyn tanystyq, sosyn kópke sheyin bir-birimizdi orayyn tauyp, keziktire almay jýrdik. Qaryndasym onyng bokspen shúghyldanatynyn aityp, meni odan sayyn qyzyqtyra týsti. Asqat Qaraghayly qalashyghynda qazaq orta mektebin bitirip, sol jyly Almatydaghy poliytehnikalyq institutqa qújattaryn tapsyrady. Ol jaqsy dayyndyqpen kelip, oqugha esh qiyndyqsyz, onay týsip ketedi. Biraq, ekeumizdi tabystyrghan mýldem basqa nәrse edi. Áuelde óleng jazyp jýrgendikten be, jerlesterim meni bolashaqta ýlken aqyn bolady dep oilaytyn. Alayda, olardyng ýmitteri aqtalghan joq – poeziyany erte tastap kettim, sóitip, prozagha birjolata den qoydym. Asqat ólendi jaqsy kóredi eken, qarqaralylyq aqynmen jolyqqysy kelip, dos-jaran arqyly meni kóp izdetipti, biraq, údayy joly bolmay jýrse kerek. Keyin Asqat bozbalalyq shaq, jastyq dәurende jazghan ólen-jyrymdy týgel jattap aldy, al men bolsam – bokspen shyndap ainalysa bastadym.

Bir kýni ekeumiz Shevchenko men Baytúrsynúly kóshelerining qiylysynda qapylys jolyghyp qaldyq. Ol meni eng taqau bargha ertip apardy. Biz ishke kirgende, qarsy aldymyzdan bardyng jaqtauy kózge ilikti, ar jaghynan ydys-ayaq sýrtken jas barmen kórindi. Zal sonsha keng emes, ishi qolqany qapqan kók jalqyn týtin. Asqat jyldam basyp, tórgi ýstelge jetti de, maghan jayghasatyn bos oryndyqty núsqap, ózi teris ainalyp, bargha qaray shúghyl jýrdi. Kórshi ýstelde qyz ben jigit jayma-shuaq shampan iship otyr, tost artynan taqta shokoladtan kerenau ghana tisteydi. Qyz úqypty boyanyp alypty, shashy jelke túsynan qiylyp, kare ýlgisine keltirilip qoyylghan. Ýstine kiygeni jibekten tigilgen aq bluzka, onysyn qysqa beldemshesine tyqpalapty. Kógildir, jaynaq leggings de kózding jauyn alady. Asqat qaytyp kele jatyr. Qolynda koniyaktyng shólmegi jәne tәrelkege tizip, jypyrlatyp qoyghan qiyar men qyzanaq salaty. Ol tayap keldi de, qolyndaghysyn dastarqangha bir-birlep qoyyp jatty.

– Koniyakpen aralastyratyn birdene alayyn ba? – dedi.

– Qajet emes.

– Onda kishkene shyryn alayyn.

– Almúrt shyryny dúrys bolar.

– Jaraydy.

Ol qayyra ketip qaldy. Kóp úzamay – bos egiz rumka, qos bokal shyryn ústap qaytyp kele jatqan. Kórshi ýsteldegi qyz ben jigit shyghyp ketipti. Ortalanghan shampan, par fujer jәne júp temeki túqyly kózge týsedi. Asqat koniyaktyng qaqpaghyn sypyryp, eki rumkagha birdey mólsherlep, teng qúiyp qoydy. Sosyn jýzin kóterip, janarymen maghan tesildi.

– Birdene aityp jiber.

– Baqyt ýshin.

– Baqyt ýshin, ras, ishuge bolady.

– Aldaghy arman-maqsatymyz ýshin.

– Degenmen, jaqsy densaulyqtan asqan qanday mú-rat bar.

– Onda, eshqashan auyryp-syrqamayyq!

– Ghúmyrymyz úzaq bolsyn.

– Yrys-bereke tileyik!

Biz rumkalardy soghystyrdyq. Men týbine sheyin iship saldym. Koniyak óneshimdi jyrtyp ótkendey boldy, sosyn keudeme qúiylyp, tóniregin qyzdyra bastady. Asqat dәmin tatyp kórdi de, rumkasyn ornyna qoya saldy. Ol angharyp qalghanymdy bayqap, kinәli adamsha qysyla kýlimsiredi.

– Ishpeytin edim, – dedi ol.

– Kónil ýshin eptep alsa bolmay ma.

– Bolmaydy, ózimning shartym bar edi.

– Qanday shart?

– Ant.

– Týsindim.

– Jalpy, qansha óleng jazdyn?

– Kóp.

– Beker tastadyn.

– Qazir eshkim óleng oqymaydy.

– Nege?

– Oqymaydy.

– Meninshe, poeziya oqyrmany qalyng tәrizdi.

– Jyr kitaby jastyq dәurende jaqsy oqylady, bas qúraghan song kimge kerek?

– Poeziyada shek bar ma, taqyryby mәngilik emes pe?

– Endi, sezimdi túrmys biyleydi.

– Sonda qalay?

– Ókinishke qaray, ólen-jyrdyng shegi bar eken.

– Taqyryby tausyldy ma?

– Joq, shydamy. Búryn aqyngha taghdyr kerek bolatyn, qazir – PR.

– IYә, PR aqsha túrady.

– Ertede ónerpazdy talant jaryqqa shygharatyn, býgin jarnama tudyrady.

– Ókinishti.

– Jarnamasyz kitap satylmaydy, beynebayansyz әnshi tanylmaydy.

– Mýmkin, oqyrmannyng da, tyndarmannyng da uaqyty ótken shyghar.

– Bayaghyda kitap qúbylys edi, qazir – tauar.

– Sәtsiz tauar.

Ol kýrsindi.

– Merzimdi baspasóz jýzin kórgen ólenderindi týgel oqydym, – dedi ol.

– Ádebiyetke obal, qazir oghan eshkimning jany ashymaydy.

– Kim biledi, zaman ózgerui de mýmkin ghoy.

– Jalpy, kitaptyng bolashaghy, shynymen, qyl ýstinde. Túrmysy tәuir adam tirshilikten tәjiriybe, ómirden taghdyr, kitaptan tújyrym izdemeydi.

– IYә, tariyhqa zer salmaydy.

– Biraq, kitap eshqashan ólmeui kerek.

– Nege?

– Bilmeymin, meninshe, ólmeui kerek.

– Qalay?

– Kitapta ajal bolmaydy.

Bar ishine siltidey tynyshtyq ornady. Asqat maghan taghy toltyryp qoydy. Men shanyshqymen qyzanaqtyng bireuin týirep aldym da, auzyma aparyp, aqyryn jey bastadym.

– Kitaptyng azghyndauy mýmkin.

– Ol da ólim emes pe? – dep súrady Asqat.

– Joq, ol – dert. Dauasy bar, emi tabylghan, shipa qonatyn syrqat.

– Qanday indet?

– Búl keselding aty – ermek. Kitap әrkimning ermegine, sauyqtyng tamashasyna ainalyp ketui ghajap emes.

– Bәrimizding meymanamyz asqan eken.

– Býgingi mәdeniyet – sauyq mәdeniyeti.

– IYә.

– Meni kór, meni tat, meni sýi, dep shaqyryp tú-rady.

Bardyng esigi aiqara ashylyp, tabaldyryqtan nәshti kәstóm-shalbar kiygen, galstuk taqqan qamyryqty bozbala attady. Ol meni shyramytyp, bizge qaray samarqau jýrip keldi de, ýstelge jetip kidirdi. Týregelip, onymen qúshaqtasyp amandastym.

– Seni izdep jýrmin, – dedi ol.

Kózderi shýnireyip, óni qashyp ketipti. Qaltasynan temeki qorabyn shyghardy. Shetin jyrtyp, bireuin suyr-

dy, tisine qystyrdy da, qorapty qayta qaltasyna salyp qoydy. Sosyn shylymyn tútatty, bir mәrte soryp, búrq etkizip týtin jiberdi. Ekeumiz tysqa shyqtyq.

– Keyingi kez sharshap jýrmin, – dedi qamyrygha sóilep.

– Jýdep ketipsin.

– Ózimnen sharshadym.

– Nege?

– Qolymnan eshtene kelmeydi. Payda kózdep, olja izdep, sharuanyng jayyn, isting kózin bilip, aqsha qosyp kóremin de, aqyrynda – ziyan shegip shyghamyn.

– Dәuleti tosyn artyp, tez bayyghan eshkim joq.

– Týsim oilap, kiris kýtip, bosqa aldanady ekensin.

– Alayda, keybireuding dýniye-mýlki molyqty.

– Bilemin. Shyndyq bar ma, aitshy.

– Ádildik she.

– Ámir, biylikting iyesi qazyna-baylyqty úrlap, tonap otyr.

– Qylmysqa – jaza, enbekting zeyneti joq.

– Qaydaghy ismerlik, qaydaghy beynetqorlyq.

– Elding atynan memleket dәuletin ózine jekeshe-lendiredi.

– Qoryqpaydy.

– Yrys – qolynda, yryq – ózinde.

– Zady, ýkim jarlyq shashqansha, sheshim jaryq kórgenshe oryndalady.

– Uaqyttyng belgisi – arsyzdyq, zamana kelbeti – kórneu qiyanat.

– IYә, obal-sauapty úmytty.

– Bilimge jýginbeydi, oigha toqtamaydy.

– Izdenisterimiz rәsua boldy.

– Ómirding irgetasy shayqaldy.

– Kitaptardy qaytemiz, qanshamasyn oqydyq.

– Ras. Jastyq shaq Tolstoygha, Dostoevskiyge, Áuezovke júmsaldy.

– Endi biz kimge kerekpiz?

– Bilmeymin.

– Jazyp jýrsing be?

– IYә.

– Men ony tastadym.

– Bәrine jenil qarau kerek. Ghúmyrda mәngilik esh-tene joq tәrizdi.

– Osylay býkil ómirimiz zaya bolady!

– Ár adamnyng ómiri maghynaly, tek ony taba bilu qajet.

– Bir kýni otyryp, sharap isheyikshi.

– Búdan birdene ózgeretin bolsa, isheyik.

– Qamariya ketip qaldy.

– Qúdaydyng basqasyn búiyrtqany da.

– Men ony qatty jaqsy kórushi edim, qalay úmyta alamyn.

– Úmytasyn.

– Ózimizdi aldap jýrgenimizdi úqsaq qoy.

– Ózgeshe istey almaymyz.

– Uaqytyndy alghanyma renjime. Maghan bireumen sóilesu kerek boldy.

– Eshtene etpeydi.

– Dosyng ba?

– Dosym.

– Seni “Esik” meyramhanasyna ertip keteyin dep edim.

– Keyin bir jóni bolar.

– Sen tek renjime.

– Uayym-qayghydan kim qútylypty.

– Renjimeysing ghoy.

Ol qolymdy qysyp, әri ainalyp ketti de, jolgha shyghyp, ony kýtip túrghan jenil mashinagha baryp mindi. “Jiguli” markaly avtomobili bardyng jazghy alanynan úzay berip, kóz úshynda joghaldy. Men bargha endim. Dastarqangha kelip, jayghasyp jatqanymda:

– Birdene bolghan ba? – dep súrady Asqat.

– Jay.

– Birdene bolghan shyghar desem.

– Joly baylanyp... Beyshara qaytsin.

– Esimi qalay?

– Qanat Núrbekúly.

– Kisi ólgendey, nege sonshama qaraly?

– Sharuasynyng beyneti asyp ketti.

Asqat rumkasyn alyp, tilek aitugha ontaylandy. Bar ishine aghylshyn tilinde, Witney Houston oryn-dauyndaghy, súlu órnekti “I Am Every Woman” әni shalqyp, syzylyp kestelenip tógildi. Qúiqyljyp, kiyip-jaryp, birte-birte joghary kóterilgen әuez aqyrynda sharyqtap biyikke jetti de, tamyljyp qalyqtap túryp aldy. Áuelep túryp, qayyra ýzilip ketti de, qúiylyp tómen sorghalap, әsem dauys qúlaqqa jaghymdy estildi.

– Densaulyq ýshin, – dedi Asqat.

Tónkerip tastaghanymda, koniyak kókiregimdi jylyta jóneldi. Alkogoli kókiregimdi qyzdyryp baryp toqtady, sony boyyma sinip, týisiksiz joghalyp ketti. Sodan keyin ekeumiz Witney Houston әuenin tyndaghan qalpy tabaldyryqqa baryp ilindik te, syrtqa shyqtyq. Ymyrt ýiirilip, kóshe kýngirt tarta bastapty. Jol beldeuine taqaghanda, aldymyzdy shoyyn dóngelekterin sýiretip tramvay kesip ótti. Jasyl týs janghan zamatta ong qaptalyna jaybaraqat búrylyp, jeli arqan boyy úzap bardy da, ayaldamagha jetip, qatarlasa berip, tejeuishin qosty. Asqat ekeumiz qiylysta irkilip kóp túrdyq. Ol qolyn qaltasynan shygharyp, maghan úsyndy. Biz qol alystyq.

– Qaytasyng ba? – dedi ol alaqanymdy qysqan kýii.

– IYә.

– Áli kezdesemiz ghoy.

– Áriyne.

– Mening kóp bilgim keledi.

– Biraq, odan payda bar ma?

– Nege?

– Keyde osynyng bәri it әure siyaqty kórinedi.

– Bos mashaqat deysing be?

– IYә, beker enbek tәrizdi.

– Pәli, ne boldy?

– Eshtene.

– Ne boldy?

– Jay, әnsheyin.

– Ánsheyin emes.

– Nesine shabylyp jýrmiz degen oy iyekteydi, bәri-bir, eshkim kitap oqymaydy.

– Qiyanat aitpa.

– Ádebiyet te, oqyrman da joq.

– Joq?

– Bәri tegis jalghan. Keyde osy eske týskende jaza almay qalamyn.

– Renishten shyqqan sózder aqiqat bola almaydy.

– Sonda, kýiinemin. Kýnderding kýninde qolyma qalam alghanyma opynamyn.

– Ádebiyet qajet qoy.

– Bilmeymin.

– Qajet, qajet. Meninshe, qajet.

– Mýmkin, qajet te shyghar.

– Kitap oqyghanyna ma, әlde jazghanyna ma, qaysysyna opyq jeysin?

– Ábigerge týskenime, әlekti bastaghanyma ókinemin.

– Beker qamyqpa.

– Ras, jýdep qaytemin.

– Úpynba, Danay.

– Biraq, men odan qol ýze almaymyn.

– Qaytip?

– Desek te, kóp enbek sinirip qoydym, beynetim esh bolyp ketpeuin oilaymyn.

– Eger әdebiyet joghalyp ketse, kitaptyng ornyn ne basady?

– Kino óneri.

– Ol mýldem basqa әlem emes pe.

– Shyn. Kino adamnyng ishki dýniyesin kórsete almaydy.

– Jii uayymdaghan dúrys emes.

– Mýmkin, bәri ózgeretin shyghar.

– Álbette.

Ol әri búryldy. Men solgha qaray jýrip, joldy kóldeneng jaryp, Baytúrsynúly kóshesining boyyna shyqtym. Avtomobilider týngi shamdaryn jaghyp alypty. Qúrmanghazygha ayaq basqanymda, Almaty әrtýrli shamdardyng búrqaq tasqynyna ainaldy. Qúrmanghazyny qiyp, qaytadan trotuargha týskenimde, qasymnan, tayaq tastam jerden toghyzynshy baghyttaghy trolleybus jyljyp úzap bara jatty.

Kitaptyng jer betinen joyyluy mýmkin emes. Ha-uyz salynghan ýiding irgesinen bayau ilbip ótip bara jattym. Úly jaratylysty pendening týsinik aumaghynda tәptishtep bergen Qúrannyng izim-qayym joghaluy sanagha siya ma eken. Injildi ekinshi mәrtebe qaytalap kim jaza alady. Ong qanatymda Deneshynyqtyru institutynyng kesheni qalyp barady. Qarsy aldymnan Abay danghyly kórindi. Sary sham qapylys sóngende, avtomobilider tolqynyn keship, danghyldyng arghy jiyegine jettim, ayaldamagha deyin ýnsiz, samarqau ayandap keldim. Jópeldemede, elu toghyzynshy baghyttaghy avtobus auyr qozghalyp, ondy-soldy tenselip keldi de, esikterin shalqasynan ashyp kep jiberdi. Kitaptyng jer betinen joyyluy mýmkin emes. Avtomobiliderding sapasy jaqsarghan sayyn jýrgizushilerding kisiligi artyp ketken joq.

Álde, adam balasy kitaptardyng ekitalay taghdyrynan almaghayyp óz beynesin kóre me deymin. Biraq, qasiyetti lúghattar jayly ne topshylay alamyz. Ár adam qalay tughanyn bilmeydi, esinde joq, keleshekte qaytip dýniyeden qaytaryn týsinbeydi, ólip kórgen emes. Ómirding bastalghanynan tegis beyhabar, ólimning qashan kelerin aitugha bәri de dәrmensiz.

Biraq, kitaptyng jer betinen joyyluy mýmkin emes. Bәribir, adamzat kitapqa zar, kitap qashanda kisige júp, qos úghym – eki dýniyede bir-birinen ajyramas par, kindiktes egiz, ekeuara baghynyshty – jaratylys. Kitaptyng qadirine jete almadyq, syi-qúrmetten aiyrsaq ta, ol qasiyetin saqtap qaldy. Núr tógedi, aqyl shashady, quanyshqa bóleydi. Alayda, boyyna daryghan qútty júrttyng kóbi bilmeydi, kitaptyng kónilin bilu ýshin – ony talmay oqu qajet.

Kitap ta Qúdiret siyaqty, ózine tәueldi, basqadan derbes. Bar, bireu jәne sheksiz. Biraq, әriyne, Tәnirding Ózi emes.

Ayaldamada toqsan jetinshi baghyttaghy avtobus payda boldy. Men salongha kóterilip, týkpirge baryp, terezeden – qarauytqan biyik taulargha, júmbaqqa toly júldyzdy aspangha – kóz jiberdim.

II tarau

Biz ýiden shyqqanda, janbyr bastalghan bolatyn. Asqat, Quanysh, Núrghaly tórteumiz Qabanbay batyr kóshesimen ilbip, “Dinamo” sport ortalyghyna keldik. Boksshylar zalyna kirgenimizde, ringte Núrlan Qalybaev boy qyzdyryp jýrdi. Onyng qarsylasy qorghanyp qana ýlgeredi. Núrlan tik úmtylghan qarsy soqqy kele jatqanda, sýngip ketip, ong qaptalyna shygha beredi de, qysqa hukty jenil tastay salady. Odan keyin birneshe mәrte artqa shegine berip, sol qolymen túmsyqtan sýikep ótti. Biz ringting dәl irgesinen baqylap túrdyq. Qarsylasy ong qaptalynan úrmaqshy bop, ong qolymen huk jasaghanda, Núrlan sol qanatyna jyljyp ketti de, ong qolymen kókirekten qoyyp jiberip, sol qolymen qúlaq-shekeden salyp qaldy. Álgi boksshynyng qoldary salbyrap, tizesi býgile berdi.

Ringte kishkene ýzilis bolyp, ýsh-tórt minuttan son, Taylan Topaev keruli arqandy kóterip, ortagha biylep shyqty. Oghan qarsy búryshta ekinshi boksshy bylghary qolghaptaryn tóreshige teksertip túrdy. Boksshylar teng ortagha kelip, sәlemdesti de, keyin qaray sheginip ketip, әrkim óz biyleu mәnerine kóshti. Taylannyng sol qoly qorghanysty búzyp, keudeni soqty, ile-shala jyldam jogharylap ketti de, qúlaq-shekeden әdemi sýzip ótti. Taylan qaytyp bara jatyp, tik soqqyny baghyttady. Shabuyldy tamamdaghan ong qoly kedergisiz jýitkip túmsyqtan tiydi. Qazylar úrysty dereu toqtatqan edi. Baysaldy tóreshi sausaqtaryn býgip, jetige deyin sanady da, boksty jalghastyrugha úlyqsat etip, qolyn sermedi. Taylan eki ayaghyna kezek salmaq týsirip, әdemi tenselip biylep túrghan. Ol biylegen qalpy sol ayaghyn algha tastady, ilgeri tastalghan ayaghynyng qozghalysyna ýilese, sol qoly shúghyl kókirekten qatty soghyp, keyin qayta bere, lezde biyiktep ketti de, jaq sýiekten baryp perdi. Ózi sheginip bara jatyp, ong qolymen iyek astynan qaghyp qalyp, apperkot jasady da, qarsylasynan alystap ketti. Maghan Taylan údayy ong jaq qyrymen kórinip jýrdi. Biz ringke tayau túrghandyqtan, onyng әrbir soqqysyna dayarlanuyn, kózdegen nysanasyna dóp tiygen júdyryqtyng salmaghyn jaqsy bayqay aldyq. Gong soghylyp, oiynnyng tamamdalghanyn pash etti de, tóreshi boksshylardy eki búryshqa jiberdi. Taylan keruli arqangha taqaghanda, zaldan bir beytanys adam ornynan kóterildi. Boksshy qolyn beri shygharuy múng eken, janaghy kisi jyldamdata bylghary qolghaptardyng baularyn aghyta bastady. Ol eki qolghapty sheship, ózine alyp qaldy da, Taylan ringpen jýrip ótip, ekinshi shetinen zalgha týsti. Odan keyin biz ony kóre almadyq.

– Ony tauyp alayyn, – dedi Asqat.

– Biz onda Eleusizdi alyp, ýy jaqqa bara beremiz, – dedim men.

– Ol kim? – dep súrady Quanysh.

– Danaydyng inishegi, bokstan sport sheberi, – dedi Asqat.

– Onyng bolashaghy zor.

– Danay dúrys aitady, – dep sózge aralasty Núr-ghali. – Eleusiz әli on jetige tolghan joq.

Asqat jartylay ashyq esikting tabaldyryghynan attap, әri ketti de, qalghanymyz kóshege shyqtyq. Shygha-beriste Eleusiz Qydyralin kýtip túrghan. Biz ony ertip alyp, Qabanbay batyr kóshesimen “Selinnyi” kinoteatryna qaray bet týzedik. Janbyr sirkirey jauyp, asfalit joldyng ýsti jyljy aghyp jatqan jylghalargha ainalypty.

– Qansha bolasyn? – dep saual qoydym men.

– Bilmeymin, – dedi Eleusiz.

– Qaraghandy jylyndy ma?

– Jylyndy.

– Aziyalyq bayqaugha tynghylyqty dayyndalu qa-jet.

– Bilemin.

– Abay qalasynan kelgen jigitti sen útyp alasyn.

– Bәri solay aitady.

– Sen oghan senetin bol.

– Búny da bilemin.

– Mening roman jazghym kelip jýr. Roman boks ha-qynda da, rep zamany turaly da, ózimiz jayly da bolmaydy. Biraq, sonyng ishine bәri týgel enetin shyghar.

– Jenip alatyn siyaqtymyn.

– Men bolghan jaydy ghana jazugha talpynamyn.

– Qazaqsha ma?

– IYә, roman qazaqsha bolady.

– Sen oryssha da jazasyng ghoy.

– Jazamyn.

– Eng kýshti jazushy kim?

– Dәl qazirgi me?

– IYә.

– Maghan jazu tәsili túrghysynan Alen Rob-Griye únaydy.

– Taghy kim bar?

– Gabrieli Garsia Markes, Jan-Mary Gustav Lek-lezio, Milorad Pavich.

– Qazaqtardan she?

– Beyimbet Mayliyn, Maghjan Júmabaev, Múqtar Áuezov.

– Zamandastarymyzdan kimdi atar edin?

– Múqtar Maghauiyn, Ábish Kekilbaev, Asqar Sýleymenov, Tynymbay Núrmaghanbetovti. Bokstan Mayk Tayson myqty.

– Biraq, ol Múhammed Ály emes qoy.

– IYә.

– Desek te, Mayk Tayson – úly boksshy!

– Qaytalanbas sportshy, qayratker túlgha.

Eleusiz ekeumiz el sonynda qalyp qoyghan edik. Júrtpen qatarlasu ýshin jýrisimizdi ýdete týstik. Janbyr sebezgiley jauyp túrdy. “Selinnyi” kinoteatryna jetkenimizde, boz jauyn oqys qalyng nóserge úlasqandyqtan – jýgire basugha tura kelgen. Kinoteatrdy sol jaghynan ainala berip, kishigirim toghaygha tap bolghan bizder – ony qaq ortasynan jaryp, kesip óttik. Baytúrsynúly kóshesining qarsy qabaghyna shyghyp, asyghys kýide, soltýstikke qapylys búryldyq.

Asqat osy ýsh qabatty ýiding bir bólmesinde túryp jatqan. Biz bosaghadan kóringenimizde, tórde Taylan Topaev әngime shertip otyr eken. Ýige aldymen kirgen men oghan taqap baryp sәlem berdim.

– Taylan, – dedi Asqat, – Helisinky qalasynda ótkiziluge tiyis әlem bәigesine Almatydan attanugha kelipti.

– Danay Bayquanysh.

– Danay boksty jaqsy kóredi.

– Boks – ghajap qúbylys.

– Qazir birinshi qabatqa týsip, sonda ayaqty keng tas-tarmyz.

– Aseke, sharap keltirtip әure bolmandar.

– Qymyz aldyrghanbyz, – dedi Asqat.

Taylan kereuetke shyntaqtay qisayypty. Ýstine boyauy qanyq bylghary kýrteshe kiyip, bútyna kógildir reng sport shalbaryn tartqan. Shashy júqalanyp, úqypty qysqartylghan, kózderi sәl qysynqy, óni qara tory jigit eken. Eki iyghyna eki kisi mingendey keng – qaqpaq jauyryndy.

Bólmede elektr shamy janyp túrdy. Sәlden son, Asqat Taylanmen qatar tize býkti de, men bolsam, qarsy tósekke, Eleusizding qasyna jayghastym. Asqat ornynan kóterildi de, qolyn sozyp, balkon esigining tútqasyn ústady. Beri júlqyp edi, esik syqyrlay ashylyp, suyq taza aua lap berip bólmege qúiyldy. Ol qayyra Taylannyng irgesinen oryn tepti.

– Barselona olimpiadasynda ne boldy?

– Baghymnyng janbaghany da, Aseke.

– Shyn.

– Keyin sol zәngi qalghanyn tegis útyp alypty deydi.

– Á degende sonymen kezdeskening jýldening saghan búiyrmauyna kóringen ghoy.

– Ókinishti.

– Osydan son, sen boksty tastap ketetin shygharsyng dep oiladyq.

– Eger búl joly әlem jenimpazy atansam, boksty, shynymen, tastap ketemin.

– Boks densaulyqtyng týbine jetedi.

– My jasushalaryn zaqymdaydy. Jattyqtyrushy-largha jenisten basqa eshtene qajet emes, qashanda әli de baghyndy synap kór dep aita beredi. Eger densaulyghymdy qúrtyp alsam, men eshkimge kerek bolmay qalamyn.

– Ras.

– Sonda býkil ghúmyrym basqanyng alaqanyna telmi-rumen ótpey me.

– Erteng ótkiziletin jarys alandatpay ma?

– Alandatpaydy.

– Ringke shyghar aldynda qobaljitynyng bar emes pe.

– Maghan bәribir.

– Álem dengeyi she?

– Ol da. Eger maghan jattyqtyrushym Helisinkiy-ge barmaysyng deytin bolsa, men qazir-aq sómkeme qolghaptarymdy salyp alyp, Qaraghandygha esh ókinishsiz qaytyp keter edim.

Tabaldyryqtan Spandiyar attady da, mening qasyma kelip jayghasty. Siltidey tynghan tynyshtyq ornap, syrttan sebelep jaughan janbyrdyng shuyly qúlaghymyzgha jetti.

– Et dayyn ba? – dep súrady Asqat.

– Dayyn.

– Taylan, astynghy qabatqa týsip, qystan qalghan soghym etinen auyz tiyip, biylghy qymyzben shól basayyq.

Ol ýnsiz týregeldi de, sholaq kýrteshesin jóndep, bosagha jaqqa qaray mandayyn týzedi. Janbyr shuyly ashyq qalghan balkon esiginen ótip bizge anyq estilip jatty. Taylan krossovkasyna ayaghyn súghyp, tómen iyilip, bauyn kýshtep tartty da, kýrmep baylay bastady. Baylap bolghan son, basyn kóterip, ensesin tiktedi, sosyn dәlizge shyghyp – bizdi kýtti. Men salamandra tópiliyimdi kiyip, bosaghadan úzap, Taylannan әri baryp túrdym.

Biz baspaldaqpen týgel bayau qozghalyp, tómen týse bastadyq. Sementten qúiylghan kir baspaldaqtarda, údayy temeki túqyldary men qaghaz qaldyqtary shashylyp jatatyn. Spandiyardyng bólmesine kirgenimizde, mol dastarqan ýstinen týstik. Asyqpay et jedik – qauqyldasyp әngime-dýken qúryp úzaq otyrdyq – salqyn qymyzdan ishtik. Sosyn Taylan qaytugha rúqsat súrap, ghafu ótindi. Biz ony kólikke sheyin shygharyp salmaqshy boldyq.

Syrtta ony “Jiguli” markaly jenil mashina tosyp túrghan. Jauyn astynda qalmas ýshin qapyl qoshtasqan ol jýgirip baryp avtomobiliding arghy qaptalyndaghy esikten ishke enip ketti. Birinshi jyldamdyqqa qosylghan mashina bayau qozghala bergen.

– Ol – sheber boksshy, – dedi Asqat.

Men basymdy shúlghydym.

– Qaytayyn, – dedim.

– Qonbadyng ba?

– Maghan ýige qaytu kerek.

– Áli de shay ishetin edik qoy.

– Býgin bólmede eshkim joq, az bolsa da, birdene jazyp kóreyin dep edim.

– Eleusiz she?

– Maghan barasyng ba?

– Barayyn.

Eleusiz beri attaghanda, men qolshatyrdy jazyp, ýstimizdi qalqaladym.

– Qashan soghasyn?

– Bilmeymin.

– Mýmkin, biz de baryp qalatyn shygharmyz.

– Kelinder.

– Senbige kelisip qoydym. Ádemi qyzdar.

– Kónilsizdik iyektese, ózim de kelip qaytarmyn.

– Kindiging ystyqqa tiysin, – dedi Asqat Jaqanúly.

Biz qol búlghastyq ta, ilgeri basyp, artymyzgha búrylmastan Baytúrsynúly kóshesining boyyna týstik. Jol ýstinde avtomobili aghyzyp kele jatqan. Eleusiz toqtatyp edi, shopyr onay kelisip, ol aldyna mindi de, men artqy esigine bet aldym. Asfalit jolmen qúighyta jónelgen mashina qonaqýige lezde  jetkizdi,  Jýrgizushige aqysyn tóledim de, esikti iyterip, tysqa shyqtym.

Sәl bógelgen shopyr aqshany múqiyat sanady da, gýr etkizip motorgha ot berdi. Biz qonaqýiding ishine kirip, dәlizben shamaly jýrip bardyq ta, joghary kóterilgen baspaldaqqa ayaq bastyq. Ýshinshi qabatqa deyin ýnsiz keldik. Shalbarymnyng qaltasyna qolymdy salyp, kilt alyp shyqtym da, qúlypty únghysyna tyghyp, eki búrap ashtym. Bólme ishi alakólenke bolyp túrdy.

– Ayyryp-qosqysh qay manda? – dedi Eleusiz.

– Shamdy ózim jaghamyn. Qazir.

Ekeumiz bólmege kirip, tópiliyimizdi sheship, tórge shyqtyq. Eleusiz ong jaq qabyrghanyng irgesindegi tósekke qúlay ketip, audarylyp shalqasynan jatty. Terezege jaqyndaghan men erneuine shyntaghymdy tirep, tysqa kóz jiberdim. Qapelimde shyny betinde tamshy payda boldy. Ilinip, kibirtiktey berip, shalynyp ketti. Yldilap jýzip, shúghyl tómen aqty, syrghanap baryp jiyek aghashqa soghyldy. Sodan keyin, jaryq taqtaydyng jinishke syzatyna týsip, boylay sinip, kóz úshynan joghaldy. Qayyra ekinshisi úshyp kele jatqan. O da dirildep kóp túra alghan joq. Synyq boyaudyng tilim-tilim jaryqshaqtaryna tezdetip, shapshang qúiylady.

Toqajyratqyshty qosayyn degen oimen keyin búrylsam, Eleusiz úiyqtap qalypty. Men qarsy qoyylghan kereuetke tize býktim de, betimdi sipadym. Janbyr sybdyry aqyryn estilip jatyr. Boksta jiyrma jasyna deyin belgili bir nәtiyjege jetpese, Eleusiz ómir boyy sol dengeyinde ghana qalady. Mýmkin, bylghary qolghapty mýldem tastap ketetin shyghar. Yaghni, býkil ghúmyry zaya bolady degen sóz. Álde boks ta, әdebiyet te adamnyng ózi ýshin ghana qajet dýniyeler me eken.

Óz baqytyndy basqanyng tirshiliginen izdeuge bolmaydy. Men kishkene qisayyp almaqshy bolyp, kózimdi júmdym, biraq kirpikterim aiqaspay qoydy da, kókeyime әr nәrse orala berdi. Auzymnan kermek dәm bilindi. Janbyr shuyly qatty estilip ketkenge elegizip, basymdy kóterip, terezeden súrghylt tartqan ýilerge qaradym. Kóshede aq jauyn alansyz tógip jatty. Keudemde tirshilikti ógeysigen kónilsizdik oyandy.

III tarau

Eleusiz ekeumiz “Júldyz” kafesining manynan týsip qaldyq. Men jol bastap, ishke әueli kirdim, tórge taman ozyp, týkpirde túrghan onasha ýsteldi tandap aldym. Keshikpey, tóbesine aq jibekten biyik taqiya qondyrghan sýikimdi dayashy bizge qaray tolyqsyp jýrip kele jatqan. Biz eki lulya-kebab, sanyrauqúlaq pen túzdalghan kapusta aralasqan salat, eki bokal ananas shyrynyn jәne shotland viskiyin súradyq. Ótinishimizdi qaghazgha jazyp alghan dayashy dastarqannan qapylys – tez alystady. Ol appaq sazanday sandaryn sholaq etekten jarqyrata, jartylay ashyp kórsetip, jyldam basyp úzap barady. Sәlden keyin bir esikke basyn súghyp, bizge kórinbey ketken.

– Topaev osynda eken, – dedi Eleusiz.

Men ol menzegen jaqqa moyyn búryp edim, eki qyz ben bir jigitting ortasynda jayma-shuaq әngime-dýken qúrghan Taylan Topaevty kórdim. Ataqty boksshy sol qanatymyzdan, ýsh ýstelden keyin jayghasypty. Eki jaghyna eki boyjetkendi otyrghyzyp alghan ol jýzin biz jaqqa qaratypty. Kenet Eleusizdi kózi shalyp qalyp, qolyn joghary kóterdi. Ýstine keshegi boyauy qanyq, ózine jaqsy jarasqan bylghary kýrteshesin kiygen, aq kóilegine Pier Karden qara galstugyn taghyp alypty. Saliqaly, baysaldy qalpynda ol keshegiden góri symbatty kórindi. Ángime shertip otyryp bizdi taghy bayqap qalyp, daghdysynsha jyly kýlimsiredi. Qyzdarynyng bireui jalbyr, sary shashty orys, kiygeni kapron tektes júqaltang qara kóilek. Ekinshisi orta boyly qara tory qazaq qyzy, aq bluzkamen shyrayy ashyla týsken, shashy kare ýlgisimen yqshamdalyp qiylyp tastalghan.

Managhy dayashy bizdi qayyra nysanagha alyp, jýrip kele jatty. Jýrisinen sholaq etegi oqys kóterilip, júmyr bóksesin jalanashtap jiberedi. Tayap kelip, biyik ústaghan tabaghyn dastarqangha qoyyp, tәrelkelerdi bir-birlep týsiruge kiristi. Jayghastyryp bitken son, tabaghyn qolyna ala berip, teris ainaldy, sosyn nayqala basyp, әri jýrip ketti. Biz sonynan qyzyghyp qarap otyrdyq.

Men viskiyding shólmegin alyp, qaqpaghyn sypyryp tastadym. Eki fujerge teng bólip, mólsherlep toltyryp qoydym. Qashyq túrghan kóp ýstelding birinen týregelip kele jatyp bir bozbala maghan búryldy da, ezuine kýlki jinady. Olardyng ýstelin qauqyldasqan segiz kisi jamyray qorshap otyr. Túrghan adam kógildir reng sport kәstóminde edi, ensegey deneli, boyy syryqtay úzyn, kókiregi kóriktey iri, qaqpaq jauyryndy, keng iyqty, sary óndi jigit bolatyn. Ol beri qaray jýrgende ghana, men ony bir-aq tanydym. Qasyma dauryghyp, quanyp jetken qalpy aiqara qúshaqtady, dabyrlap sóilep arqamnan qaqty.

– Joghalyp ketting ghoy, – dedi ol.

– Boksshylarmen jýrip qaldym.

– Keshe biz jelókpe auqatty topty kóp aqshagha qa-ryzdar ettik.

– Úrdyndar ma?

– Joq.

– Ayypty ma edi?

– Bizding jigitterge “Meruert” kafesinde bireuler tiyise beripti.

– Sen be qaryzdar etken?

– IYә.

– Qazir ne istep jatyrsyndar?

– Bir dәuding pistoletin joghaltyp aldym.

– Aqshasyn tóle dey me?

– Keshe keudemsoqtap eki-ýsh sarbazymen kelipti, men aptyqtaryn basyp, jigerin qúm qylyp, qúr qol qaytaryp jiberdim.

– Omyraulatyp qayta kelip jýrmesin.

– Bir kýni óltirip ketemin deydi, mandayyn jaryp, tanauyn búzyp, meni qorqytu mýmkin emes ekenin týsindirdim.

– Olar she?

– Ózderi qorqyp ketti.

– Visky ishesing be?

– Kishkene qúiyp beruine bolady.

Óz fujerimdi aldyna ysyryp qoydym. Maqsút lezde tónkerip saldy. Shanyshqygha qol jýgirtip, sanyrauqúlaqtyng jarty qalpaqshasyn týirep aldy da, auzyna salyp, jey bastady. Ózime eptep toltyryp, Eleusiz ekeumiz shynylardy eppen bir-birine tiygizdik te, jútyp jiberdik. Visky óneshimdi tilip baryp, keudeme jetti.

– Bizge barayyq, – dedi Maqsút.

– Jaraydy.

Ornymyzdan japyryla túrghan ýsheumiz ýzdik-sozdyq tizbektelip, úzyna jayylghan dastarqangha betimizdi týzedik. Bizge tez eki oryndyq tauyp berdi de, orys sharabynan shýpildetip qoydy. Qarsy tize býkken bәdendi qyzdyng maghan tesile qaraghanyn anghardym. Tabaqtaghy quyrdaqtan alyp jedim. Jýzimdi joghary kótersem, әlgi bәdendi qyz әli kóz almay qarap otyr eken. Ol sypayy kýlimsiredi.

– Sizdi bir jerden kórdim.

– Esimde joq.

– Maqsúttyng tanysy bolasyz ba?

– IYә.

– Ol – jigitting tóresi.

– Bilemin.

– Keshe ol kóshede kele jatyp, eki adamdy kezek soghyp, asqan jyldamdyqpen ekeuin de bauday týsirdi.

– Qos beybaqty da qúlatty ma?

– IYә, bir-birlep jerge top etkizdi.

– Beker tiyisipti.

– Biz onyng soqqysyn synadyq.

– Qalay eken?

– Maqsút kez-kelgen esersoqty bir úryp, etpetinen de, shalqasynan da súlata salady.

– Kisiligi dýley kýshinen biyik edi. Qiyanatqa qalay qidynyzdar?

– Ol – jigitting tóresi.

– Ony bәri biledi.

Áuege aghylshyn tilindegi bayau әuen tarady. Áuez birte-birte kýsheye týsti de, sharyqtau biyigine jetip, qalyqtap túryp aldy. Búl Djordj Maykldyng barlyq hiyt-bәigede alghashqy oryndardy iyelenip jýrgen kýrdeli sazy edi.

– Biyleymiz be?

– IYә.

– Túra beruime bola ma?

– Bolady.

– Siz kóriktisiz.

– Raqmet.

Ol týregelip, әri ótti de, by alanyna taman baryp túrdy. Men qasyna tayap, ony belinen qapsyrdym.

– Esiminiz qalay?

– Ghanipa.

– Danay.

– Nyspynyz neni bildiredi?

– Bilmeymin. Áyteuir – Danay. Biyleudi jaqsy kó-resiz be?

– Únatamyn.

– Biyding sony әdette qayda aparady?

– Ár nәrsege. Keyde qiyrgha úzatady, keyde saygha qúlatady.

– Qazir she?

– Qazir me? Jyrany kórip túrmyn.

– Endi biylemeymiz be?

– Nege?

– Jyrada qaltarys, jyqpyl kóp bolady, qauipti emes pe?

– Oily-qyrly, únghyl-shúnghyl...

– Dәl solay, qalyng jynysty, bútaly, jarlauytty jer. Barymtashy qaptaydy. Úry-qary ýiirsektep jýredi.

– Qorqynyshty.

– Bytqyl-bytqylda auyq-auyq әupildek әupildep, oqta-tekte beymaza bódene bytpyldyqtap, aidyn shalqar kólde qús shulap, sosyn?

– Kenet әn ýzilip, ózen-sudy ýrey basty.

– Qyz bala qashyp keledi.

– Joq. Qyz bala jyradan syqylyqtap qashyp shyqty.

– Yaghni, batyrmyz.

– IYә!

– Býgin kórer tandy kózben atyrayyq. Birge.

– Qydyryp pa?

– Qydyryp ta.

– Týndeletip?

– IYә, týn qatyp.

– Sosyn, týndiktep japqan aspan etegine bozamyq-tanyp syzat týskende, týnemelden qaytyp...

– Qylang bergen shaqta.

– Bozaryp.

– Qúlaniyektenip.

– Elen-alanda.

– Yaghni, tang sәride.

– Syzdy bayqap.

– Týrilgende.

– Ne?

–  Qaranghylyq seyilgende deymin.

– Anyq.

– Aydan anyq.

– Beseneden belgili?

– Ámbege ayan.

– Biraq, әli kýn batqan joq qoy.

– Barshagha mәlim.

– Álemge әigili.

– Kópke tanys.

– Jariya.

– Taghy ras.

– Uaqyt talaby.

– Kýn jamyrap, jarqyrap atqan tang – sam jamyrap, toqyrap batqan kýnge әkeledi.

– Aqiqat.

– Dausyz.

– Shyn.

Oyda-joqta ókshesin kóterip, ernimnen qúmarlana ópti. Ne derimdi bilmey, mýdirip, kenet jauaptan tosylyp qaldym. Tosyn qylyq jýrek qylyn shertken әsem kýiimizdi audaryp-tónkerip ketkendey kórindi. Keudemde tirshilikti ógeysigen kónilsizdik oyandy. Ol dastarqangha qabaghy týsip, jýzi synyp, jýnjip, qúlazyp, aqyryn basyp keldi. Qapylys tobylghy kózin túnjyrata qarady. Qasyma Maqsút tayady.

– Onymen biyleushi bolma, – dedi.

– Jaraydy.

– Búdan da súluyn tauyp beremin.

– Qajeti joq.

– Aydana ne bitirip jýr?

– Uniyversiytette, student.

– Núrlybek Asqarúly aiyrylmauy kerek, keyin onday kórikti әiel zatyn eshqashan tappauy da mýmkin.

– Ol búny jaqsy biledi.

– Ózing ýilenbeysing be?

– Maghan әli bir kurs bar, kelesi jaz oilanyp kóremin.

– “Toty qús týsti kóbelek” atty roman jazyp jatyr degen sen turaly qaueset shyghypty.

– Ras.

– Kitabyn qashan kóre alamyz?

– Úzaq kýtuge tura keledi.

– Ne jayly?

– Ózimiz turasynda, biraq biz haqynda emes.

– Mening múnday filosofiyany úqpaytynymdy bi-lesing ghoy.

– Kóne grekterding payymdauynsha, “danalyqqa qúshtarlyq”.

– Ol ne?

– Filosofiya.

– Ádebiyet she?

– Óner, meninshe, әsemdikke qúshtarlyq.

– Koniyak ishemiz be?

– Isheyik.

Maqsút qaruly bilegin sozyp, shólmekti ústap, eki bos rumkagha toltyryp qoydy. Ekeumiz әlsiz soghystyrdyq ta, týbine sheyin simirdik. Kenet soqtalday, engezer marqasqa bir qonaq ornynan kóterilip, tәltirektey basyp, kórshi ýstelge jetti de, boyjetken qyz ben bozbala jigit soraptap otyrghan kokteyli ydystaryn, kese-ayaqty jenimen sypyryp, edenge týsirip jiberdi. Shaldyr etip jerge qúlaghan shynylar edenge soghylyp, týgel syndy. Jópeldemede ne isterin bilmegen bozbala ýreyi qashyp, oqys shyrayy ózgerip, birden qatty sasyp, abdyrap qatyp qaldy.

– Qaydar mas bolsa, janjal-shataqqa izdenip jý-redi, – dedi Maqsút.

– Jelikken tóbet jelge ýredi, – dedim.

– Ol ne?

– Qazaqtyng maqaly.

Kýldi.

Qaydar bóten dastarqangha etpetinen súlapty. Ýstelding eki shetinen tas qyp ústap, ayaqtaryn joghary kóterip jiberdi. Bozbala janjaldyng artyn kýtip otyr. Qaydar dastarqannan túryp, ýstin qaghyp jatyp, jigitting jaghasyna jarmasa ketti. Maqsút arashalaugha túra úmtyldy. Ol dereu jetip ýlgergenshe, Qaydar ong qolyn bosatyp, qúlaq-shekeden qúlashtap bar kýshimen soghyp qaldy. Jigit oryndyghynan syrghyp, әri audarylyp, omaqasa qúlap týsti. Maqsút Qaydardyng qolyn artyna qayyryp, erkine qoymay sýiretip, tysqa alyp shyqty.

– Qorqaq, – dedi boyjetken.

– Kafede tóbelesuge bolmaydy.

– Ony ózing bilesin.

Jigit basyn ústap otyr.

– Osy ýshin sóz jarystyramyz ba?

– Qorqaq, – dedi qaytadan.

Boyjetken jyldam týregelip, oimaqtay bylghary sómkesinen dóngelek ainasyn shygharyp, týrin retke keltirip aldy da, shyghar auyzgha qaray tezdete jýrip ketti.

– Seni jaqsy kóremin ghoy, – dedi jigit.

– Ony ózing bilesin, – dedi qyz búrylmay ketip bara jatyp.

Qara tópiliyining biyik ókshesi tas edendi tyqyldatyp tabaldyryqqa deyin jetti de, odan sergek, jenil attap, ong qaptalyna yrghala búryla bere, nazardan tasa boldy. Jigit kózimen jer shúqyp otyr. Managhy tәkappar keypinen adasyp qalypty. Baylanghan galstugy sheshilip, moynyna jay asylyp túr. Samarqau kәstómining týimelerin aghytty. Kóilegining jaghasy kóterilip ketipti. Bizding ýstelge janaryn tiktegen ol, zer salyp, tesile qarap otyrdy da, qolyn ýnsiz dastarqangha aparyp, ortalanghan koniyaktyng shólmegin ústady. Ózine sýirete tartyp, fujerdi keneresine deyin toltyrdy. Kónili jýdep, múng keshken onyng biday óni jadau tartty. Fujerdi tastay saldy.

Ol maghan ayanyshty kórindi. Ornymnan túryp, ýsteline taqap keldim de, janyna jayghastym. Eki iyghy qusyrylyp, moyny salbyrap ketken. Bozbala kózin tómen saldy. Iyghynan ústap, ózime tartqanymda, ol jylap jiberdi. Aqqan jas tamshylaryn alaqanymen sýrtip jatty da, tamaghyna qayyra óksik tyghylyp, dauysyn shyghara egilip jylady.

– Saghan tóbelesu kerek edi, – dedim.

– Kýl-parshasy shyqty, – dedi ol.

– Qarsy soqqy júmsaghanda, bәri basqasha bolar edi.

– Bәri bitti.

– Qazir ana búzaqyny jekpe-jekke shaqyr.

– Endi qaytemin. Endi eshtene ózgermeydi.

– Búl saghan qajet.

– Maghan týkting keregi joq.

– Er-azamat emessing be?

– Bilemin, ol meni úryp tastaydy.

– Sonda da.

– Eshkim jabylmay ma?

– Jabylmaydy.

– Eshqashan tóbelesken emespin.

– Áyteuir bir júdyryqtasugha tura keledi.

– Bәri bitken joq pa?

– Búl saghan qajet.

Ol ýndemey qaldy. Esikten boy kórsetken Maqsút beri qaray jyldam basyp keldi de, bos oryndyqqa tize býkti.

– Qaydar jekpe-jek shyghamyn deydi.

– Dayyn ba?

– IYә. Meninshe, әdili osy.

– Kelisesing be?

– Kelispeymin.

– Nege?

– Biz qamys arasynan shyqqan jabayy emespiz.

– Aqymaq.

– Maqsút, tynysh otyr.

– Múny tonqalang asyryp jónimizge kete bergenimiz dúrys.

– Oilan.

– Shyqpaymyn.

– Búl maghan da, Maqsútqa da kerek emes, búl saghan qajet.

– Kelispeymin.

Maqsút úshyp týregelip, eki adym attap baryp, ong qaptalyna enkeye berdi de, ong júdyryghyn siltep qaldy. Jyldam soqqy iyegining úshynan dóp tiygen jigit әri qaray shayqalyp ketti de, oryndyghynan sýiretilip baryp, sypyryla qúlady. Maqsút ornyna qayyra sylq  ete týsti. Kóldeneng jatqan bozbala eki qolymen edendi tirey, kóterile berip, qaytadan etpetinen jyghyldy.

– Beker úrdyn.

– Shyday almay kettim, Dәke.

– Obal boldy.

– Ózi kinәli.

– Beyshara, býgin naghyz beyshara boldy.

– Kettik pe?

– IYә.

– Jigitter qala ma?

– Qalady.

Qauyrt jinalyp, syrtqa shyghyp, Maqsúttyng mashinasyna topyrlay mindik. Eleusiz, Qaydar ýsheumiz artqy kreslogha jayghastyq ta, Maqsúttyng qasyna súnghaq boyly aq qúba qyz otyrdy. Mashina Gogoli kóshesimen kedergisiz zyrlady. Karl Marks qiylysyna tónip kelgenimizde, baghdarshamnyng qyzyl kózi janyp, avtomobili jyldamdyghyn azaytyp, tizginin shúghyl irikti. Jasyl týs janysymen, qayyra ilgeri jónep ketti.

Sodan keyin baghdarshamgha qaramadyq. Abylay han danghylyna ilige berip, sol túsymyzgha búryldyq ta, edәuir jer tegis asfalit ýstinde qústay úshtyq. Manday aldymyzdan shynylary jarqyraghan Últtyq kitaphananyng ghimaraty kórindi. Biz Abay danghylyn qiyp alugha úmtylyp, basqaru tetigin ong qanatymyzgha ainaldyrdyq. Últtyq kitaphana sol jaq túsymyzda keyin qalyp barady.

– Qayda jol tarttyq? – dedi qyz oryssha.

– Taghy bir kafege.

– Kóp bolamyz ba?

– Joq.

– Demalghan dúrys edi.

– Qaydaghy demalys?

– IYә, qaydaghy demalys, ghúmyr endi bastalyp keledi.

– Jetpis jyl adasyp, teris jýrdik, shyn ómir, shúghylaly kýnimiz jana tudy.

– Qasymdy shyrqayyqshy!

– “Jas dәuren – gýl jazira qayran jazym!”

– Danaydy kezdestirmegenime kóp boldy.

– Maqsút, uaqytyng tyghyz bolsa, qinalmay-aq jýre ber.

– Brendy ishemiz.

– Maghan syra ghana.

– Saghat neshe boldy? – dep súrady Eleusiz.

– Áli erte.

– Maqsút kesh dep eshqashan aitpaydy.

Jeltoqsan kóshesine týsip alghan avtomobili “Meruert” kafesining irgesine kelip toqtady. Men tysqa shyqtym da, biykeshting esigin ashyp, qolynan ústadym. Ol qara týsti leggings kiyip alypty. Áueli, ong ayaghyn shygharyp, tolyqsyp iyile berip – jarqyrap tolyghymen ózi kórindi. Kók torghyn júqa kóilekting etegin beldemshesining ishine salmay, leggings-ting syrtyna jibere salghan. Belin jez topsaly qynama kýderi belbeumen tartyp qoyypty. Úshtary short qiylghan shashy iyghynan asyp, arqasyna molynan tógilip, jalanash jauyrynyn tútas japqan. Maqsút mashinasynyng motoryn sóndirip, beri ainalyp keldi.

– Kiremiz be?

– Kóp bolmayyq, – dedi qyz taghy da.

– Kóp bolmaymyz.

– Qaydardy qayda jiberdin?

– Mashinada úiyqtap jatyr.

– Tentekterge raqat, – dedi ol, – teris qylyghyn ar kórip, úyat sanap, beynet keshpeydi, sondyqtan úzaq ómir sýredi.

– Qúzghyn siyaqty.

– Shoqjúldyzdy aitasyng ba?

– Joq, jemtik izdegen úzaq qarghalardy aitamyn.

– Úzaq qarghalar bola ma eken?

– Bolady. Mashinada úiyqtap jatyr.

Tórteumiz tabaldyryqtan attadyq ta, dәlizben sәl jýrip, ong qaptalymyzgha búryldyq. Tar esikten enkeyip ótip, әsem bezendirilgen kafege tap boldyq. Ýstelder juan taqtaylardan qúrastyrylyp, әr jerinen oimyshtap sheber kýidirilgen. Birneshe onasha otaugha bólip tastalghan әrbir ýsh ýstelge bir ortaq shanyraqtan ornatylghan. Malta tastarmen kómkerilgen qabyrghalardyng ýstinen jyltyr boyau jýrgizilipti. Kafe ishi kýngirt. Qazday tizilip shúbyryp kirgen bizder tórgi otaudyng ekinshi ýsteline baryp kidiris taptyq. Eleusiz ben biykesh ýstel basynda qalyp, Maqsút ekeumiz shiraq basyp baryp, bargha jete irkildik. Egde orys barmen kýlip qarsy aldy.

– Assalaumaghaleykým, Maqsút.

– Qazaqsha biledi, – dedi Maqsút.

– Ne alasyn?

– Ne alugha bolady?

– Palinca, janghaq dәni, mandarin shyryny.

– Eki shólmek Palinca, bir tabaq arshylghan janghaq dәni, tórt bokal mandarin shyryny jәne tórt rumka.

– Anardy qayda tastap ketkensin?

– “Júldyz” kafesine.

– Mynau kim?

– Elmira.

– Búryn biz mahabbatqa senushi edik.

– Áli de senemiz.

– Ruhany bay edik.

– Biraq, syrtqy keyipteriniz tym júpyny bolatyn.

– Stalin halyqty qalay basqarudy bildi.

– Djugashvily – jeti basty aidahar!

– Jalmauyz.

– Búl kim?

– Danay. Úly gumanist.

– Stalindi qorlamasyn. Qorlatpaymyn!

– Keshiriniz, Staliyn, shynymen, – Jeztyrnaq, ol turaly Osip Mandelishtam jazghan!

– Men gumanistke qúimaymyn, kafeden shyqsyn!

– Biraq, Stalin túraqty týrde, qúrghan jospary bo-yynsha әr toqsanda jýzdetip adam atqyzyp otyrghany ras!

– Býgin sen ishpeysin! Saghan qúimaydy.

– Jaraydy, Maqsút, ishpeymin!

– Danay, oqydyq qoy, tipti, óz qolymen ólim jazasyna kesilgender tizimin tolyqtyryp jiberedi eken.

– Meni jazyqsyz atylghan milliondardyng aruaghy mazalaydy!

– Sen massyn, Danay, qoya túrshy.

– Bilsin, biz kósemderge emes, ózimizge ghana senemiz.

Qartang adam tórt ayaqqa shyryn toltyryp, bizge úsyna bastady. Tәrelke alyp, әri ainaldy da, janghaq dәnin salyp, aldymyzgha qoydy.

– Kenes Odaghy jer sharyndaghy eng úly memleket edi, qazir jalghan kósemdar jetekshilerding kesirinen siyrdyng býiregindey bólshektenip ketti.

– Qanday qyzyq kórdinder? – dedi Maqsút eki shólmekti barmenning qolynan alyp jatyp.

– Men HHI sezge delegat bolghanmyn.

Sol sәt Maqsút myrs etip kýlip jiberdi.

– Yrjalaqtama, – dedi barmen, – biz dýnie jýzin ózgertken jandarmyz.

– Eki-aq mәrte, – dedim men, – әueli Lenin ýlken ózgeris jasady, odan keyin – Gorbachev.

– Mihail Gorbachevti tarih keshirmeydi, – dedi egde orys barmeni.

– Qazaqtar da, – dedi Maqsút.

Biz ýstelimizge oraldyq. Maqsút bótelkeni ashyp, tórt rumkagha shýpildetip qúidy da, maghan sóz berdi.

– Elmira ýshin, – dedim men.

Rumkalarymyzdy japatarmaghay kóterip qoydyq. Sary rendi mandarin shyrynynan azyraq úrttap, alaqanymmen uystap, janghaq dәnin aldym. Bir-birlep auzymyzgha salyp, bәrimiz ýnsiz otyryp jedik.

Maqsút shólmekti taghy da rumkalargha enkeytip bappen qúygha kóshti. Bú joly ýnsiz tónkerip tastadyq. Tónirek ghajap týske boyalyp ketken.

– Kóp alyp qoydyq, – dedi Maqsút.

– IYә.

– Jónelemiz be?

– Sharshadyq.

– Myng bir týn eshqashan bitpeydi.

– Bitedi.

– Úly ómir tausylmaydy, alayda biz týbinde gharyshtyng shan-tozanyna ainalamyz.

– Úly ómir de tausylady.

– Qalay?

– Mysaly, Kýn ózegine qúlaydy. Sheksiz syghym-dalghan bir nýktening Alapat Jarylysynan tughan jal-ghyz perzenti ýlkeyip baryp qaytadan bir nýktege sy-yyp ketedi.

– Filosofiya sening týbine jetedi, – dedi Maqsút.

– Eleusiz erteng jarysqa ketedi.

– Onda aparyp salayyn.

– Sóit.

Tórteumiz kóshege shyqtyq ta, avtomobilige tayap kelip, túryp qaldyq. Týn salqyn tartyp ketipti. Elmira esikti ashyp, salongha kirdi de, ishinen jauyp aldy. Eleusiz artyna otyrghan. Maqsút qasyma taqala  berip, jauyrynymnan qúshaqtady.

– Sen bireuge sene alasyng ba?

– Bilmeymin.

– Meni eki dosym qiyn jaghdaygha qaldyryp, ózderi juyrda Almatydan qashyp ketti.

– Búl zamanda bireuge senu qiyn.

– Jarty million som tauyp beremin degen son, basqa jaqtan aqsha izdemep edim.

– Ne boldy?

– Pedagogikalyq instituttyng ýsh balasyn andau-syzda qatty úryp, mertiktirip tastappyn.

– Izdep kóreyin.

– Mәsele aqshada emes, – dedi ol.

– Zaman sonday.

– Zamandy aqtay almaymyn, biraq ol ekeuin eshqa-shan keshirmeymin.

– Olardy tayaqqa jyghudyng qajeti joq.

– Ne isteuge bolady?

– Ol jaghyn bilmeydi ekenmin.

Maqsút mashinanyng ar jaghynan syrt etkizip esikti ashty. Kafening tabaldyryghynan syrtqa attaghan qyz ben jigit sol qaptalyna búrylyp, qarauytyp ketip bara jatty. Avtomobiliding motory iske qosyldy da, jaryghy mol shamdary jandy. “Meruert” kafesining aldynda týngi suyq auadan tonazyp túrghan meni bir sәt múng basty.

IV tarau

Eleusiz ertenine Tailandqa úshyp ketti. Kesh oyanghan men týs aua Jazushylar odaghyna bardym. “Qalamger” kafesine kóterilsem, ong qatardaghy ýshinshi ýstelde Qanat Núrbekúly bir jas adammen sóilesip otyr eken. Men tayap keldim de, ekeuine qolymdy úsyndym.

– Mening tanysym – Danay Bayquanysh, – dedi Qanat.

– Álibek Aqanúly.

Álibek Aqanúly shashyn tyqyrlap alyp tastaghan. Aq qúba ónin qyr múrny ajarlandyra týsken. Kýnnen qorghaytyn italiyandyq qara kózildirik kiyip alypty. Jazghy kәstómining ishinen aqshyl kók jeydeshe andalady. Ol súnghaq boyly, symbatty kórindi.

– Bizding Álibek kino ónerimen shúghyldanady. Bir filimning ssenariyin jazyp, ekinshisin ózi qoyyp shyqqan.

Ol ýnsiz. Kózildirigin tóbesine shyghardy da, kesedegi qoy qara kofeden kishkene úrttady.

– Birinshi – әngime taqyrybyna qalam tarttym.

– “Jalyn” jurnalynan oqydym.

– Danay Bayquanysh jana tuyndylardy ýzbey oqyp túrady.

– Áueli jaqsy әser etken Ernest Heminguey edi, keyin Uiliyam Folkner talanty ózine úiytyp әketti, – dedi ol.

– Kamu da myqty.

– Aliber Kamu qazaqshagha audarylmaghan.

– Ókinishti.

– Oryssha núsqasyn kóp ainaldyrdym, san mәrte kino tiline audaryp kórdim, basqa týrge kóshiruge kelmeydi eken, biraq oqyp bolghan son, ghúmyrgha basqasha qaray bastaysyn.

– Teginde, ol Dostoevskiyden kóp ýirendi.

– Selindjerding “Teddi” shygharmasyn bilesing be?

– Ony múqiyat oqyp shyqtym, – dedim.

– Romany da kýshti.

– Markes she?

– Babyldyng ózine úqsas tuyndy.

– “Jýz jyldyq jalghyzdyqty” aitasyng ba?

– IYә.

– Onymen Horhe Luis Borhes talasa alady.

– Áriyne.

– Kortasar da.

– Aytmatovtyng “Teniz jaghalay jýgirgen targhyl tóbet” povesi sol dengeyge jetedi.

– Hemingueyding “Shal men tenizi” sekildi.

– Hemingueydi alasartpa, – dedi Álibek Aqanúly.

– Ghabit Mýsirepovting “Úlpany” da biyik.

– Taghy kofe alayyn ba?

– IYә.

Qanat Núrbekúly bargha qaray lypy jóneldi.

– Tomas Pinchon turaly estiding be?

– Joq.

– Úly Tomas Pinchon. Eshkim bilmeydi.

– Tonino Guerrony she, tanysyp pa edin?

– Joq, men Alen Rob-Griye atty danyshpandy kórgim keledi.

– Ol tiri, Parijde túrady.

– Sosyn, Milorad Pavichti kórsem deymin.

– Pavich Belgradta, qala baqtarynda qydyryp jý-redi.

– Marqúm Djek Keruakty izdeymin.

– Myqty edi, biraq baghy ashylmady.

– “Opustoshenie angelov”. Qazaqshagha “Perishteler kýizelisi” dep audaryp kórip edim, jansaq tәrizdi, aghylshyn núsqasy “Desolation of angels” dep atalady.

– Men prozamen birjolata at qúiryghyn kesistim.

– Kelesi ghasyrda әdebiyet bolmay ma?

– Bolady.

– Men de sol pikirdemin.

– Ózim ketistim. Qazir kino óneri qauyrt damyp keledi, ekrannan iyis te shygha bastady, keyipkerdi qarsy aldynan da, tura artynan da qatar kóruge bolady.

– Kitaptyng bolmysyn eshtene aiyrbastay almaydy.

Qanat qaytyp keldi. Qolyndaghy dóngelek tabaqta tiytimdey-tiytimdey ýsh kese bar. Ol lezde ýstelge jetip toqtady da, tabaqty dastarqangha qoyyp, keselerdi bir-birlep tize bastady. Bosaghan tabaqty shetke taman ysyryp qoydy.

– Kino – ónerding atasy, – dedi Álibek Aqanúly.

Maghan kitaptyng qadim dәuirden qasiyetti dýnie ekeni turaly oy keldi. Álibek qaltasynan temeki qorabyn shygharyp, bir talyn aldy da, auzyna salyp, shaqpaqpen tútatty. Ózining jalghyzdyq keulegen tynyq sheberhanasynda romandaryn ýnsiz dýniyege keltirip jatqan myndaghan belgisiz jazushylar jadyma oraldy. Búrq etip týtin ýrlendi de, biyiktey berip, saqinagha ainalyp jatty. Balizak ne ýshin ghúmyr boyy tynymsyz beynet keshti, Heminguey nege óz janyn ózi qiyp, dýniyejaryqty tastap ketti. Prust zar qúshyp, sher tarqatyp, uayym shegip, qayghy jep, syryn ashqan qapadar, shynayy dosyn – qaydan izdep edi. Týtin iyisi múrnyma jetti.

– Kino nege kitapty yghystyruy kerek? – dedim.

– Óitkeni, keleshegi zor, órisi ken, qayraty mol.

– Kitapsyz adam ómir sýre ala ma?

– Ómir sýre alady.

– Bilmeymin, – dedim.

Flober әrbir sóilemin qúdiretting ózine ainaldyrghan, Stendali qalam tartyp bir paraq dýnie jazu ýshin úzaq týnder boyy janyn qinapty. Qazaqtar eski zamanda útymdy aitylghan sheshen sózding jýiesin tanyp, qadirine jetip, qisynyna toqtap, úrys dalasyn tastap ketpedi me. Álde adam balasy o bastan qayyrymsyz. Kitap olardy әldiyledi, tilsiz gharyshta jan serik boldy, býkil әlemdik jalghyzdyqtan qorghady, qara suyqta ýsikten saqtady. Keshe ony aqyl-oy menireu aspan qúrdymynda es kórdi. Pana bolghan kitap edi. Qúnarly azyq bolghan kitap edi. Sonyng arqasy. Qadirin eshkim úmytpauy shart bolatyn. Álde adam balasy o bastan qayyrymsyz. Adam degenimiz kim? Kitap qashanda jadyna týiip, kókiregine toqyghan adamgha ten, biraq kisiden artyq emes, zady, jaqsygha naq, qayghysyzdan biyik. Ýstelge qolymdy sozyp, kesening bireuin aldym da, keneresinen aqyryn ishtim. Kofening kermek dәmi tilimdi ýiirdi. Ornyna qayyra qoyyp jattym. Jym-jyrt aspan qay uaqyt syrgha berik, syrt kózden ýnemi jasyrynady. Adam kemisin toltyryp, olqysyn jetildire almaydy. Ony kitap jazghan. Qaydan adasyp kelgenderin júmbaqtaghan da kitap, tirlik keship jatqandar múratyn týsindiruge talpynyp jýrgen de kitap, damu joly qayda aparyp soghatynyn aitpay qoyghan da kitap. Álde adam balasy o bastan qayyrymsyz.

– Melvill esinde me?

– IYә.

– Ýlken kitap jazu ýshin ýlken taqyryp alu qajet dep, “Moby Dik nemese Aq Kiyt” romanynda jan-jaqty qisynday bayandap ketpep pe edi.

– Shyn.

– Sol tújyrymnyng kónilge bekigen kórikti oiyn,

tegi, odan ary órbitip, shirata týsetin bolsaq, adam-zattyng býgin Qúrannan ýlken, Qúrannan biyik kitaby joq siyaqty.

– Týsinbedim.

– Qúday aqyl-parasatyn beynetaspagha jazyp jibe-re almaydy.

Álibek Aqanúly oilanyp qaldy. Qolyndaghy  byqsy janghan temekisinen týtin shyghyp jatyr. Qara kózil-dirigi tyqyr shashyna asylghan qalpy. Dýnie jýzinde kitap taghdyry sheshiletin bir maydan boluy tiyis. Jaratylys qazir kitapqa enu ýshin jaratylmaghan siyaqty[1].

– Aldyn ala pәtua aitpa, – dedi Álibek.

– Kim biledi, – dep kelise ketti Qanat Núrbekúly.

Bosaghadan Aydana Samatqyzy kórindi. Onyng kiygeni balaghy tar, qara týsti júqa shalbar, syrtyna jibergen aq torghyn jibek kóilegi myqynyn múqiyat, býtindey tolyq jauypty. Ayaghynda nәshti, ókshesi alasa qara tópili. Bizge qaray kýlimsirep kele jatqanda ol orta jolda birinshi ýsteldegi beytanys bireumen bas iyzesip amandasty. Aydana Samatqyzynyng qolang shashy beline týsushi edi. Qazir ony tóbesine týiip alypty. Qolynda kýn sәulesi ótpeytin әsem shynyly kózildirik. Ol qasymyzgha tayap keldi de, kózildirigin omyrauy túsyna qystyryp qoydy. Men ornymnan túryp, ony qolynan ústap, betinen sýidim.

– Sening osynda ekenindi bildim, – dedi ol.

– Tanysyp qoyarsyn, Qanat Núrbekúly, Álibek Aqanúly.

– Aydana Samatqyzy.

– Joghary shyq, Aydana.

Ol bos oryndyqqa, Qanatqa qarsy tize býkti. Álibek te, Qanat ta oghan qarap qalypty. Eki gharip-qaserding jan sarayynda ne bolyp jatqanyn týsindim. Taldyrmash úzyn boyly Aydana uyzday jas edi. Qasymyzgha otyrghan sәtte de sol ajarly, symbatty qalpyn joghaltqan joq.

– Ne alayyn, Aydana? – dedim.

– Kofe jәne shokolad, – dedi ol bәseng dauyspen.

Týregelip, bar jaqqa mandayymdy týzedim. Barmen ýstelin dymqyl shýberekpen sýrtip jatyr eken. Sýrtip bolghan son, jýzin kóterip, maghan qarady.

– Kofe jәne bir shokolad beriniz.

Barmen sóreden qoraptaghy shokoladty alyp berdi de, keseni ústap, samauyrynan kofe aghyza bastady. Pialany toltyryp, maghan úsyndy. Alyp jatyr edim, arqamnan bireu týrtti de, men keri búrylyp, Qanat Núrbekúlyn kórdim.

– Myna qyz kim?

– Aydana ma, mening fakulitetimde oqidy.

– Kofesin men alyp barsam qaytedi?

– Jaraydy.

– Ol qayda túrady?

– Mende ýiining telefony ghana bar, – dedim.

– Beresing be?

– Áueli ózinen rúqsat súrayyq.

Ol kidirip qaldy.

– Jigiti bar ma?

– Bilmeymin.

– Núrlybek Asqarúly ghashyq әz qalqa osy ma?

– Ózi biledi ghoy.

– Áriyne. Ózi biledi.

– Nege qinaldyn?

– Jay.

– Meninshe, jay emes.

– Shyn, jay. Ánsheyin.

Ýnsizdik ornady. Bar siltidey tyndy.

– Ne qapa?

– Sher me, naz ba, aghattyq pa, әlde ótkinshek sezim be, mýmkin, bilmestik shyghar.

– Mazang qashyp... Ne boldy?

– Aytayyn ba?

– Jaraydy, ait.

– Nesine jasyrayyn.

– IYә, jasyrghyng kelip te túrghan joq.

– Aydana maghan únap qaldy.

– Bәrine de únaydy, – dedim.

Tosyla qarady. Sosyn, auzyna sóz týspey, qipaqtap, birtýrli degbiri qashty.

– Keshir.

– Qayteyin?

Mýdirip kóp túrdy.

– IYә, qúrydym.

– Oiynnan adaspa, esengireme, Qanat, esindi jiy.

– Ras, kórgende, aqyldyng kózin baylady.

– Ensendi týze.

– Ózegimdi ghashyqtyq qasireti jaryp barady.

– Ishine ot týsti.

Qozghalaqtady. Kenet shydamym tausyldy.

– Bekerge әure bop qaytesin. Eshtene shyqpaydy. Meninshe, beker de artyq.

– Ony úmyta almaytyn tәrizdimin.

– Jaqsy. Onda, yryq berdik.

– Renjimeshi.

– Erkine baghyndyq, yqtiyaryna kóndik.

– Keseni men aparayyn.

– Apar.

Kese men shokoladty ústaghan ol algha ozdy. Men artynan kesheuildep, jaybaraqat, asyqpay basyp keldim. Aydana Samatqyzy Álibekten kózin almaghan kýii kofeden úrttady da, shokoladty shetinen tistedi.

– Filim adamnyng ruhany tozghan zamany turaly, – dedi Álibek Aqanúly.

Ornyma jayghastym da, keseni alyp, erneuinen jaylap ishtim.

– Maghan shygharmashylyq halqy qyzyqty, – dedi Aydana.

– Álemde qoltanbasy aiqyn, qaytalanbas on aituly rejisser bar. Frensis Ford Koppola, Miykeland-jelo Antonioni, Federiko Fellini, Andrey Tarkovskiy, Bernardo Bertoluchchi, Jan-Luk Godar, Fransua Truffo, Pier Paolo Pazolini, Stenly Kubriyk…

– Zady, Koppola – danyshpan.

– Kinogha týsking kele me?

– Oilanyp kórmeppin.

– Negizi, Kim Bessindjer biz syqyldy bastapty.

– Meni, shyn, Merilin Monro taghdyry qyzyq-tyrady.

– Qasiretti taghdyr.

– Eshkimge úqsamaghan jan iyesi naghyz júldyzgha ainalady.

– Monronyng ómiri – qataldyq pen jalghyzdyqtyng qúrbany.

– IYә, – dep kelisti Aydana.

Týkpirdegi ýstelden Ámir Qayratúly men Saghyndyq Imanúlyn kózim shalyp qaldy. Qasynda taghy, janary – botanyki, shashy úzyn bir qyz jýrdi.

– Qazir oralamyn, – dedim.

– Danay Bayquanysh dostaryn bayqap qaldy, – dedi Aydana.

– Olardy men de tanimyn, – dep sózge aralasty Qanat.

– Ekeuin de týsine almaymyn.

– Ámir Qayratúly tamasha aqyn bolady.

– Saghyndyq she?

– Ol da.

– Ekeuin de týsine almaymyn.

Túryp ketip qaldym. Jaqyndap qelgen meni angharyp, olar oryndarynan kóterildi. Ámir qarsy jýrip, meni qúshaqtady.

– Dәke, armysyz, – dedi ol quana sóilep.

Odan son, Saghyndyq Imanúly kókiregine basty.

– Tórlet.

– Ámirding óleni jaryq kórdi.

– Ol týbinde bәrimizden ozady.

– Dәkeng qaljyndap túr, – dedi Ámir Qayratúly.

– Joq.

– Dәkendiki – qalanyng prozasy.

– Áyteuir jana pәlsapa, tyng mashyq dep, Ámir bәrimizge maqtaydy.

– Roman turaly estip jatyrmyz.

– Bastadyq.

– Dәuleti qaytqan auyl jayly birdene bar ma?

– IYә, tughan jerden baq taydy.

– Barlyghymyzdyng tegimiz qyrdaghy, alqa-qotan qon-ghan auyldan, – dedi Ámir.

– Jaqsy aityldy.

– Kiyiz tuyrlyqty qazaq tek qana keng baytaq jazyq ónir qyr dalagha jarasady.

– Oilauy – at shaptyrym, tirshiligi – týie soyghanday.

– Kestelep jatqan sózin qara, – dedi Saghyndyq, – tәuir qalamgerding tolghamy.

Olar brendy ishuge endi otyrypty. Qaqpaghy sypy-rylmaghan torsyqtay shólmek dastarqannyng búryshynda túr. Qyz maghan sypayy jymiyp, ornynan kóterildi.

– Saghyndyqtyng bәibishesi.

– Dәkeng әli kórgen joq, kelining osy kisi.

– Gózәl Daniyalqyzy.

– Úighyrdyng bir aruyna qol jetkizdik.

– Otyr, Dәke. Omar Hayyam, Maghjan, Qasym, Múqa-

ghalidy oqyp, bal ma, u ma, brendiyden siltep jibe-reyik.

Ámir ýsh rumkagha da shýpildete qúiyp qoydy. Óz rumkasyn qolyna alyp, shashyn keyin qayyryp tas-tady da, maghan qarady.

– Alghashqy sóz Dәkendiki, – dedi.

– Kez kelgen shytyrman detektivting týiini bir-aq jolmen sheshiledi eken: eshqashan dostaryndy orta jolda tastap ketpender.

– Sol ýshin.

Rumkadaghy sharapty jútyp salghanda, brendy tilimdi ashytyp, óneshime jetip, jyrtyp ótkendey boldy da, keudemdi qyzdyra bastady. Tәrelkeden qiyar salatyn shanyshqymen alyp jedim. Beri qaray Qanat Núrbekúly jýrip kele jatty.

– Otyr, Qanat, – dedi Ámir.

Týgel amandyq súrasyp shyqqan qapadar ol mening janyma tayady. Oghan toltyra qúidy, Qanat túrghan beti tartyp jiberdi.

– Danay, jeke sóilesuime bola ma? – dedi ol.

– Bolady.

Ekeumiz alystap baryp túrdyq.

– Álibek Aqanúly tobyqtan qagha beredi.

– Álibek Aqanúlyn jaqsy bilmeymin.

– Aydanany alyp shygha almaysyng ba?

– Qanat, ne boldy saghan?

– Qaytsem, dúrys?

– Bilmeymin.

– Beker kórgen ekenmin.

– Qamyqpa. Ózing osynshalyqty kýirek pe edin.

– Ózegimdi tildi.

– Egile berme, qoy endi.

Kózinde jas payda boldy.

– Ayypqa búiyrma, keshir, jan qalqa. Qolymdy sozyp edim, biraq jetpedi.

– Borkemik, jasyq bolma, Qanat.

– Keshir meni, Danay.

– Qayrattan.

– Keshir meni, Danay.

Ol sәl bógelip túrdy da, tez qúshaqtap, әri ainalyp, jyldam basyp ketti. Men dastarqangha bardym. Ámir, Gózәl jәne Saghyndyqpen qosh aitystym da, ózimizding ýstelge keldim. Ýstel basynda Aydana ghana otyrdy.

– Álibekpen kete bereyin be?

– IYә.

– Jaqsy jigit.

– Únasa, boldy.

– Erteng seni qaydan tauyp alamyn?

– Bilmeymin.

– Ózing telefon shalarsyn.

– Jaraydy.

– Shilde tuysymen Ystyqkólge ketemin.

– Ystyqkólde raqat qoy.

– Menimen barghyng kele me?

– Oilanyp kóreyin.

– Pansionattan oryn dayyndatyp qoyayyn ba?

– Shilde aiynda ma, mýmkin, ózim de tabarmyn.

– Ol tysta kýtemin degen.

– Bara beruine bolady.

– Romanda men turaly jazasyng ba?

– Jazuym mýmkin.

– Kettim.

– Sau bol, Aydana.

– Bye-bye[2].

– See you later, darling[3].

Ol aqyryn týregeldi de, meni betimnen sýiip, shyghar esikke bet týzedi. Bosaghada sonyna búrylyp, sәl kýlimsiredi, maghan qolyn búlghady. Ilgeri jyljydy da, tabaldyryqtan attap baryp, kóz úshynan joghaldy. Men suyp qalghan kofeden ishtim. Esikten Qanat Núrbekúly boy kórsetti. Tensele jýrip, qasyma kelip jayghasty.

– Bәri qúrydy, – dedi ol.

– Ómir alda, qúryghan dәnene joq.

– Qiyanat shyqty, әdiletsizdik jendi.

– Tausylma, Qanat.

– Qyzyq bitti, ghúmyr túiyqtaldy.

– Basqasy da jetedi.

– Aydana, qayran Aydana!

– Jar esigin bermedi.

– Baghym taydy, rizyq búiyrmady, yrysym shay-qaldy.

– Nәsip te, nesibe de óz qolynda.

– Qolymnan eshtene kelmeydi.

– Keledi.

– Endi qayttim?

– Mahabbat pisirip jatqan as siyaqty, keyde dәmsiz bolady.

– Ádemi qyzdar nege maghan kónil audarmaydy.

– Qanat, jylaghanyng ne?

– Olar meni kózderine ilmeydi, al olar ýshin men ómirimdi qiya alar edim.

– Jylaugha bolmaydy deymin, Qanat.

– Bәri qúrydy.

Qanat jýzin kókiregime tyghyp, toqtausyz jylay berdi. Qapyda, men ony ayadym. Onyng jeniltek, alypúshpa, qanyltaq minezi, әdette, jii opyq jegizip, ýnemi oida-joqta ókinishke úryndyrady. Zady, ol, tipti, pasyq ta, kýnshil de, jaman adam da emes. Ol – óte kishipeyil, anqyldaq, qayyrymdy jan. Tek qana ylghy kýiki tirshilikte joly bolmay jýredi.

Ý tarau

“Spartak” keshenine uaqytynan erte keldik. Biz kirgende, boks zalynda ring dayar bolatyn, órimdi juan arqandar tórtkildep alang qúrap – tórt qanatynan symday tartylyp, kerilip tastalghan. Tór jaqtan qazylar alqasy úzyn ýstel men birneshe oryndyqtar qoyyp, qazday tizilip otyryp alypty. Topyrlap bosagha tústan, ringting bergi qaptalynan tegis irge teptik. Qaptaldaghy tóreshiler oryndaryna baryp jayghasty da, býgingi jarysty úiymdastyru tobynyng jetekshisi kirispe sóz aitty. Biz eshtene tyndaghan joqpyz.

– Men boksty ómirimde birinshi ret kóruge keldim, – dedi Aydana.

– Mausymnyng ayaghynda ne kýzde Últtyq uniyversiytette bokstan qalalyq jarys ótedi.

– Juyrda Danay ekeumiz Ystyqkólge baramyz.

– Tamyz aiy qolayly shyghar.

– Shilde aiynda ýlken qalada berekemiz qashpay ma?

– Joq, qashpaydy. Birinshi, Asqattyng diplomyn juugha Qarqaralygha attanamyz, sosyn, “Aziya dauysyn” kórip, Medeu shatqalynda sauyq qúramyz әri sol aidyng tórtinshi júldyzynda Azamat Bolatúlynyng ýilenu toyy bar.

– Shildening basynda Tashkentke jýremin.

– Tamyzdyng toghyzynshy júldyzyna deyin keletin shygharsyn.

– IYә.

– Sonda ketemiz.

– Teginde, biyl salt basty, sabau qamshyly boydaq ómirding songhy demi, aqyrghy saltanaty ghoy, kelesi jyly saghan ýilenuge tura keledi.

– Ras, әjem shóberesin kórip qalsam deydi.

– Ýilenuden nege qorqasyn?

– Qoryqpaymyn. Maghan jana ómirdi bastap ketu qiyn emes. Biraq, bas qúrap, túrmys qúrghansha, romandy ayaqtap qoysam ba deymin. Búl mening alghashqy jәne songhy kitabym bolady.

– Keyin she?

– Keyin әdebiyetti tastap ketemin.

Aydana ringke әdemi qoy kózderimen kónilsiz tesilip túrdy. Ol qayyra tómendep, ornyna tize býkti de, jabyrqap, qapadar jýzimen tanyrqap qarady.

– Nege?

– Ózim de týsinbeymin. Biraq, bәribir, eshtene jazbaytynym anyq.

– Ádebiyet qajet emes pe, oqyrman qauymgha, qalyng elge.

– Sen kitap oqisyng ba?

– Agata Kristi, Boris Akuniyn, Haruky Mura-kamiydi.

– Áriyne, júrt Agata Kristi, Boris Akuniyn, Haruky Murakamy tәrizdi qalamgerlerdi izdeydi, al Djeyms Djoys, Frans Kafka, Uiliyam Folkner siyaqty danysh-pandardyng shygharmasynyng betin de ashpaydy.

Bas qazy alghashqy júpty habarlap, ringke tóreshi shyqty da, qaptaldaghylarmen sóilesip jatty. Qyzyl búryshtan Marat Qasymúly kórindi. Ol arqandy shapshang joghary kóterip jiberip, onay attap ótti de, qolghaptaryn tóreshige teksertip aldy. Kók búryshtan Jaqyp Berikúly kóterildi. Marat Qasymúly respublika dәrejesinde otyz jekpe-jek ótkizip, onyng jiyrma tórtinde jeniske qol jetkizgen, ekeuin teng ayaqtaghan, tórteuinde jenilis tapqan. Jaqyp Berikúly jiyrma bes mәrte ringke kóterilip, on toghyzynda mereyi ýstem bolghan, qarsylasynan, jalpy, ýsh dýrkin jenilipti, qalghan ekeuara kezdesulerde bәigeni teng bólisken. Gong soghyldy da, boksshylar qoldaryn týzep, bet-jýzin qalqalady. Bylghary qolghaptar keudeni de býtindey tolyq qorghaydy. Marat eki ayaghyna kezek salmaq týsirip, sol qolymen ýsh mәrtebe tik soqqy jiberdi. Ýsheui de qorghanysqa kezigip, mejeli jerine darymay, paydasyz bos qaytty. Jaqyp qarymtalap, qaytara soqpady, qos júdyryghymen jýzin býrkep, sheginip kete berdi. Qayyra sol qaptaldan qysqa huk jasaldy da, Jaqyp qapylys jaltaryp, solgha lyqsydy, qarday jaughan kóp soqqydan tensele qashyp, aqyry sytylyp shyqqan boyda kókirekten úrdy. Ekinshi qoly qúlaq-shekeni syryp ótti. Marat arpalysyp, jantalasta aptyqqan jýregin, alqynghan demin klinchte aiqasyp tejep alghysy keldi. Jaqyptyng bilekterin qoltyghyna qysyp, sosyn eki iyghyna asylyp, aua jetpey entigip, túnshyqqan ókpesine tynys beruge tyrysty. Jaqyp qoldaryn biyik kóterip, samayynan eki mәrte soqqylap jiberdi. Soqqylar qatty bolghan joq, tek tynyghyp aluyna kedergi jasady. Tóreshi olardy eki aiyryp, jekpe-jekti toqtatyp tastady. Ekeui bir-birinen alystaghan son, úrysty qayta bastaugha rúqsat etildi. Marat biyley basyp, ayaghyn ilgeri tas-tay berip, býkil iyghymen tútastay algha júlqynyp, sol júdyryghyn shapshang siltep qaldy. Júdyryq betin qorghalap jýrgen eki bylghary qolghaptyng berik qorghanysyn búzyp-jaryp ótip, auzy-múrnyna býtindey qatty soghyldy. Jaqyp tu syrtyna qayqayyp baryp, shalqaqtap ketip qayta týzeldi. Ol esin jiyp ýlgermey, ile-shala iyekten dóp tiygen apperkot keldi, qapylysta Marattyng ong qoly beri suyrylyp, qysqa shenber syzghan boyda qúlaq-shekeden auyr huk tastady. Nokdaun belgilendi. Boksshygha qadalghan tóreshi sausaqtaryn býgip, múqiyat sanaugha kóshti. Toghyzynshy sekundta Jaqyp jekpe-jekti jalghastyrugha basyn shúlghyp kelisimin bildirdi. Olar bir-birin andyp, sharshy alandy ainala jaghalap, búqpantaylap úzaq jýrip qaldy. Gong soghylyp, qos boksshy eki búryshqa tarasyp ketti. Qaptal shetke auyq-auyq shyghyp kete bergen Jaqyp mezgil-mezgil kóz aldymyzda kóldenendep oiqastay berdi. Bәrimiz sportshylardyng әr qimyl-qozghalysyn birinshi qatardan anyq kórip otyrdyq.

Gongtyng shynyltyr dauysy estildi. Ekeui ortadan alystap, qarama-qarsy eki jaq shette әlsiz sekirip túrghan. Ile bir-birine jaqyndap, әsem yrghalyp, biyley jóneldi. Marat Qasymúly ringte basymdylyghyn aiqyn tanytyp jýrdi. Ol әdeyi tasalanyp, jorta eki iyghyn kezek qozghap, sol qolyn siltep qalyp edi, qorghanys iyekting dengeyinde adasyp, júdyryq mandaydy jenil sipap ótti. Denening bar salmaghy soqqygha týsken joq. Qayyra eki-ýsh dýrkin ondy-soldy tenselip, ong qaptalyna búgha berdi de, qaytadan joghary kóterile tik soqqy júmsady. Jaqyp bylghary qolghappen samayyn japqan edi. Júdyryq sәtti aldap, túmsyqtan erkin soghyp ótkende, múrnynan qan sau ete týsti. Úrysty dereu toqtatqan tóreshi ainalasyna jaltaqtap qarap, bireudi izdep, tóniregin sholdy. Zaldan sýlgi ústap bir dәu qara shyqty da, Jaqyptyng múrnynan syzdyqtap tamghan qandy múqiyat sýrtip aldy. Ol kelgen izimen keri qaytty. Ringten týsken son, tóreshi qolyn sermedi. Marat eki attap baryp, tómen iyile berip, ong jaq qúlaq-shekeden huk tastay sala, sol qolymen tik soqqy baghyttady. Jaqyp jyldam sheginip ketti. Marat aldygha sәl jyljyp edi, ol taghy shegindi. Zady, endi eshqanday jaqsy boksty kýtuge bolmaydy. Keudesi basylyp, beti qaytqan talaysyz boksshy kýtpegen jerden tiri bylghary qapshyqqa ainalady. Tez qimyldaghan Marat soqqylar kezegin týidek-týidegimen jaudyrdy. Jaqyp betin ja-uyp, shúghyl enkeyip qaldy. Soqqylar tizgininen yghysqan ony Marat jantandap baryp, jaq sýiekten perdi, esengirep, talyqsyp ketken ol betin ashyp aldy. Qapelimde anyryp, túmandanghan qos janardy bayqadyq. Qoryqqanynan esi shyqqan Jaqyp oida-joqta jenilgenin moyyndap, jekpe-jekting taghdyryna moyynsynyp, yrqyna birjolata kóngen tәrizdi. Ýrey qonghan әlpetti sol qol batyra týiip jiberdi. Álemtapyryq keskin soqqy daryghanda qalay beyshara týrge enip, suy qaytqan temirdey jasyp, lezde ózgergenin anyq kórdim. Kenet ony ayadym. Ol tap qazir pan, tәkappar, kerdeng minezden arylghan edi. Momyn, montany kýide jәudirep qarap, әlsiz qaltyraydy. Marat raundty erte ayaqtamaq oimen salmaqtap úrdy. Búl joly ong qoly sol jaq betinen tiydi. Jaqyp kózderin júmyp qaldy. Kelesi soqqy iyekting úshynan dóp keldi. Jaqyp Berikúly artqa qaray bir adym shegindi, sosyn jarty adym algha attady, qapylysta gýrs etip etpetinen shúbatyla jyghyldy. Marat Qasymúly apperkot júmsaghan ornynda túryp qalghan edi.

Tenselip ketken zal alabóten tolqyp, shulasyp ketipti. Eki adam ringke kóterilip, Jaqyp Berikúlyn qoltyqtap aldy da, búryshqa әkelip otyrghyzdy. Bireui moynyna asqan sýlgisin jyldam sheship, jýzin sýrtip, oqtyn-oqtyn samaldatyp jelpip qoydy. Ol ter basyp qayta-qayta jypylyqtata bergen kózin tómen saldy. Keudesinde ózegin tilgen qanday kýiinish baryn týsinemin. Ol jylaghan joq. Biraq, – baghyp, toryp, andyghan júrt nazarynan jasyrynyp, kiyim aiyrbastaytyn bólmege kirip alghan son, jalghyz otyryp tamaghyna keptetilgen kóz jasyna erik beretini sózsiz. El Marattyng esimin aiqaylap, aityp qalyp jatty.

– Maratpen tanystyrasyng ba? – dedi Aydana.

– Tanystyrayyn.

– Qalay Jaqyp Berikúlyn byt-shyt qyldy.

– Ol bir sәt tauy shaghylyp, jigeri qúm bop, suy qaytqan temirdey jasyp qap edi, senimsizdik mendep, qayratynan aiyrylyp qaldy.

– Beker qoryqty, – dedi Asqat Jaqanúly.

– Maghan soqqydan jaltarudy kóp qaytalaghan jón shyghar, – dedi Núrghaliy.

– Sen de jii daghdaryp qalasyn, – dedi Asqat.

Tóreshi Marat Qasymúlynyng qolyn joghary kóterdi. Artynan eki boksshy bir-birin kezek-kezek qúshaqtady da, eki búryshqa tarasyp ketti. Biz týgel kiyinip-sheshinetin zalgha bet aldyq. Dush qabyldap shyqqan ýsh boksshy jalanash bókselerin sýlgimen orap alyp, júdyryqtarymen auany sermesip túrdy. Zalgha әueli Marat Qasymúly kirdi. Ony úrysqa da-yyndalyp jatqan eki jigit qolyn qysyp qúttyqtady. Asqat Jaqanúly bizdi bastap, Marattyng qasyna aparyp iyirdi. Ol kýlimsirey qarady.

– Kerim shyqty, – dedi Asqat.

– Birinshi raundta ol tabandylyq kórsetip edi.

– Sening tegeurindi apperkotyng jibermedi.

– Raqmet.

– Tanysyp qoy, Danay Bayquanysh, mynau – Aydana Samatqyzy.

– Aydanany ýziliste kórip otyrdym.

– Maghan kýrestegi minsizdiginiz únady.

– Aydananyng ózi bayqap qalghan son, bizding de senuimizge tura keledi, – dedi Asqat.

– Senderdi kafege shaqyra alamyn.

– Baramyz, – dedi Aydana.

– Býgin reti kelmes, erteng keshki jetide “Nәzikte” kezdeseyik.

– Danay, bara alasyng ba?

– IYә.

– Danaydyng barghany dúrys, keyin ol bar jaydy tegis jazyp shyghady, – dedi Asqat.

– Onda, iygi jaqsylar, osyghan toqtadyq. Men erteng kýnibúryn qam jasatyp, bokstyng shyn jankýier qauymyna dastarqan jayghyzyp qoyamyn.

– Naghyz boksshy asjaulyq jabatyn boldy!

Marat sómkesin alyp, dush qabyldaytyn bólmege qaray bettedi. Biz teris búryldyq. Jolshybay úzyn sәkining shetine tize býgip, qolymen jýzin qymtaghan bireudi kórdik. Balaghy tizeden keletin boks shalbarymen otyr, keudesi – jalanash. Biz ony tanymadyq. Tysqa shyqqan son, Asqat onyng Jaqyp Berikúly ekenin aitqan.

ÝI tarau

Qabanbay batyr men Lenin danghyly qiylysyna taksiymen jetken Asqat Jaqanúly ekeumiz sәl ayandap baryp, kafening aldyna keldik. Ishke kirgende, tórgi týkpirde, shaghyn ýstelde Marat Qasymúly men Aydana Samatqyzy sóilesip otyrdy. Marat ónirine eki qatar týime qadalghan keng jaghaly qyzyl týsti kәstóm kiyip alypty. Moynyna qyzyl renge aq búrshaq shashylghan galstuk baylaghan, shashyn keyin qayyryp, balizam jaghypty da, sәnin saqtatyp, ústatyp qoyypty. Ol qara tory, janary ótkir, qyr múryndy jigit. Aldynghy bir kýrek tisi altynmen qaptalghan. Sol qúlaghynyng bóbeshiginde dóngelek altyn syrgha ilinip túrdy. Aydana bizge tu syrtyn bere jayghasqan – jaqyndap qalghanda, ol beri búryldy da, meni kórip, jyly kýlimsiredi. Qolang shashy tútas ong jaghyna qayyrylyp, samayyn tolyq japqan. Ýstinde aqshyl qara kóilek, kese-kóldeneng kók syzyqtar jýrgizilgen, al jeni qon qara jibekten tigilipti. Kóilekting etegi tizesine jedeqabyl qiylghan eken, erekshe júqa qara shúlyq oqtauday júmyr úzyn ayaqtaryn nәzik kómkerip, týr-túlghasy ajarlanyp, sýikimdenip túr. Asqat ekeumiz Aydanany betinen sýidik te, Maratpen qol alystyq.

– Meni izdedinder me? – dep súrady Aydana.

– IYә.

– Biz kóshede kezdesip qaldyq.

– Shampan alayyn ba?

– Marat, shokolad ta ala sal.

– Danay, ne ishesin?

– Shotland viskii “Djon bar”.

– Asqat she?

– Men alkogoli susyndaryna joqpyn.

– Shyryn alayyn.

– IYә.

– Jәne qalbyrdaghy “Holsten” syrasynan ýsheu al, – dedi Aydana.

Marat ornynan túryp, bargha qaray jýrdi. Ári ketip bara jatqan ol symbatty kórindi. Boyy súnghaq, aryqsha kelgendikten, kәstómi jarasyp-aq ketipti. Bargha tayap bardy da – barmenmen shýiirkelese bastady. Aynalagha “Ace Of Base” tobynyng әueni tarady. Biz ýnsiz otyrdyq. Kónilimizge tamasha әuez shaqyrghan ynta-jiger, qúlshynys, shabyt keledi. Marat shampan men visky shólmegin ústap qaytyp kele jatty. Ol taqap qalghanda, men ornymnan týregelip, eki bótelkege qolymdy sozdym.

– Otyra ber, Danay, – dedi ol.

– Boksshylar dayashylyqqa da ghajap, – dedi Asqat.

Marat ezu tartqan. Ol qayyra bargha ketti. “Nәzik” kafesinde kóterinki kónilmen otyrghan bizding dayashymyz myqty boksshynyng ózi boldy.

– Núrlybek Asqarúly qayda? – dedi Asqat.

– Mәskeude bir sharuamen jýr.

– Ony kórmegeli qashan, – dep kýle sóiledi Aydana.

– Segiz qyrly, bir syrly jigit.

– Dau joq, – dedi Asqat.

– Ol shaghyn seriktestik ashpaqshy.

– Jalpy, airyqsha qabileti tanghaldyrady.

– Kezinde maghan esep shygharugha jәrdemdesip edi, biz sonda tanysqanbyz.

Marat dastarqangha tabaqpen ýsh “Holsten” syrasyn, tórt tәrelke maygha quyrylghan sanyrauqúlaq, qyryqqabat jәne qiyar aralasqan salat әkelip, bir-birlep qoyyp jatty. Syra men tiske basarlardy ýstel ýstine týgel jypyrlatyp tizip qoyghan ol tabaqty alyp, qayta ketip qaldy.

– Maghan keshe bir pysyq, isker adam sóz aitty.

Aydana әlsiz kýlimsiredi.

– Ghashyq bolyp qalypty.

– Sen she?

– Qymbat restorandardy atap shyqtym, sosyn sa-ualynyzgha mәn berip, oilanyp kóremin dedim.

– Kelisti me?

– Kelisti. Biraq, әueli Qyrymgha baryp, bir apta qy-dyryp keleyik dedi.

– Jaqsy.

– Búghan kelisken joqpyn.

Ýstelge qalbyrdaghy jýzim shyryny, qomaqty qoraptaghy shokolad, tórt fujer, bir rumka jәne tórt shanyshqy keldi.

– Telefon soghamyn degen.

– Pysyq isker jayynda ma? – dep ezuine kýlki jinady Marat.

– IYә. Meni mashinasymen ýige deyin apardy.

– Qalay qoshtastyndar?

– Qyzyq. Betimnen ýsh mәrte sýn ýshin – ýsh anekdot aitty.

– Kýlkili me?

– Bilmeymin. Men tyndaghan joqpyn.

– Qaytip?

– Kýle berippin.

Bәrimiz du kýlip jiberdik.

– Aydana ýshin tost, – dedi Marat.

Lezde shampannyng tyghynyn atyp, ózine jәne Aydanagha kópirte qúiyp qoydy. Maghan “Djon bar” viskiyin toltyrdy. Biz iship saldyq. Visky óneshimdi quyryp, keudeme jaylap tarap, kókiregimdi jylyta bas-tady. Shanyshqyny alyp, turalghan sanyrauqúlaqtan týirep jedim. Maygha shylqyghan.

– Sýigen song taghy ýsh anekdot aitamyn, uaghda oryndala ma dedi. Men endi altau dep jauap berdim.

– Ol she? – dedi Marat.

– Esine eshtene týsire almady.

Bәri qyran-topan boldy. Keudemde tirshilikti ógeysigen kónilsizdik oyandy. Ózime eptep visky tamyzdym da, ekeuine shampannan teng bólip qúidym.

– Aydana ýshin, – dedi qaytadan Marat Qasymúly.

Maghan onyng ózi keshegi sol isker egde adamgha úqsap bara jatqanday kórindi. Ol qazir Aydanagha únamay qalady.

– Men ýshin emes, – dedi Aydana.

– Dostyq ýshin, – dedim men.

– Aydana ýshin ghana ishemin, – dedi Marat.

– Danay Bayquanyshtyng jazylyp jatqan romany ýshin, – dep kýlimsiredi Aydana.

– Josyqsyz, jónsiz úsynys, kelispeymin, – dedim, – búl roman iyesining jeke óz sharuasy. Mýmkin, jazylyp jatqan týk te joq shyghar.

– Ony renjitip aldyq.

– Saghan eshqashan renjimeymin.

– Danay dostyq ýshin ishemin degen.

– Asekenning aitqany bolsyn.

– Aydana ýshin ghana ishemin.

Eshkim ýndemey qaldy da, ayaqastynan barlyghy kýlkige túnshyqty. Keudemde tirshilikti ógeysigen kónilsizdik qaytadan oyandy. Rumkany aldym da, tónkerip tastadym. Tamaghymdy jyrtyp ótip, keudeme jetti de, boyymdy qyzdyrdy.

– Qazaqstannyng eng kýshti boksshysy Taylan ba?

– Joq, – dedi Marat.

– Sol.

– Asqattyng bayyptauy qata.

– Topaevtan sheber eshkim joq.

– Qanat Shaghataev.

– Odan Topaev ozyq edi.

– Endi shyqsa, sony basqasha bolady.

– Senbeymin.

– Keyin Eleusiz Qydyralin týgel útady, – dedim.

– Belgisiz, – dedi Marat.

– Topaevtyng joly bolmay jýr, ol ertede Samsonov pen Akophanyandy jengen.

– Bilemin.

– Núrlan Qalybaev she?

– Dauyl.

– Bektastyng bolashaghy zor.

– Áubәkirovtin, de.

– Jaqynda Eleusiz Tailandqa ketti.

– Estidim.

– Onyng aghasy – Bauyrjan da boksshy.

– Inileri de.

– Taghy bir boksshy aghasy – Sekenay.

– Sportshy әulet.

– Boksshylar mәdeniyetten tys, – dedi Aydana.

– Barlyghy haqynda bolsa, jansaq pikir.

– Kóbisi.

– Serik Qonaqbaev jaqsy súqbat bere alady.

– Olar túrpayy keledi.

– Mýmkin, – dedim.

– Biykeshtermen sypayy, mәdeniyetti sóilesudi bil-meydi.

– Biraq, olar – adamzattyng eng shynayy bóligi,– dedim.

– Shyn.

– Ótirik aita almaydy, eki sóilegendi jaratpaydy jәne mehnatqa tózimdi, beynetqor.

– Jankeshti aghayyn.

– Ómirding qadirine jetip, ajaldyng qúrmetin kórgen, nar tәuekel halyq, tirshilikten saual tapqan, baqidan jauap izdegen.

– Árkimning basty múraty sol – tirshilikten úly maqsat taba bilu, – dedi Asqat.

– Kitaptardaghy aqiqat ózgelerden góri jaqynyraq jәne ózgelerden góri alysyraq.

– Únamaydy degen joqpyn.

– Berildi, – dedi Asqat.

Marat Qasymúly shólmekterdi qayyra qolyna alyp, ydystardy erneuine deyin shýpildetti. Biz taghy simirdik.

– Toilettes[4] qay manda? – dedi Aydana.

– Toilet[5]? Men kórsete alamyn, – dedim.

Ekeumiz bosagha jaqqa bet aldyq. Kafe ishi Chris De Burg әuenine bólenip túrdy.

– Ol maghan qyzyqty emes.

– Biraq, jaqsy boksshy.

– Ony birdene qylyp, Asqat alyp ketsin, әitpese maghan jabysyp, qalmay qoyyp jýrer.

– Sóitedi.

– Qonaqqa barasyng ba?

– Qayda?

– Maghan.

– Kim bolady?

– Eshkim.

– Shyqqannan keyin kóremiz.

– Sessiya qashan edi?

– Bastaldy.

– Qarqaralygha bara almaymyn, anam auylgha jiber-mekshi.

– Toygha she?

– Baramyn. Qazir әjeme kómektesu kerek.

– Áriyne.

– Ózing de әjendi jaqsy kóretin shygharsyn?

– Jaqsy kóremin.

– Keldik pe?

– Osy.

– Qazir.

Ol enip ketti. Kishkeneden song shyqty da, qabyr-ghadaghy ainagha qarap, shashyn týzedi. Eki qolymen qobyratyp qoydy.

– Osylay únay ma?

– Únaydy.

– Bylay she?

Shashyn uystap, tóbesine jinap ústady.

– Búlay da únaydy.

– Ózim?

– Ózing de.

Ol kýldi.

– Anam kýieuge shyq deydi, shyqqym kelmeydi.

– Áyteuir, bir shyghu – mindet qoy.

– Ákem, kerisinshe, qarsy siyaqty.

– Sen tәuirin, dәulettiregin tap.

– Bәri óz sezimderimen әlek, ghashyq ekendikterin tәptishtep, jýikemdi tozdyrady, mening tauym shaghy-lady. Keyde ózime jany ashityn adamdy sonyma ertip...

– Nege sonyna? Qasyna ert...

Ol riyasyz kýldi.

– Qoyshy sen.

– Jaraydy, bóget jasamayyn, ary qaray, irkilme, aita ber.

– Eshkim estip kórmegen, eshqashan tauyp kele al-maytyn, jyldar boyy jýzine telmirip bir jan qa-ramaytyn iyesiz alys araldargha ketip qalghym keledi.

– Qansha uaqytqa?

– Mazaq qylmashy.

– Ne isteysin?

– Beysauat qydyryp jýre beremin.

– Belgili bir jýris kestesi boluy kerek qoy.

– Bas aughan jaqqa...

– Qyzyghamyn.

– Men de.

– Sosyn...

– Sosyn... “seni alyp, tiri jan estimegen, adam ayaghy baspaghan alys jaghalaular men iyesiz araldargha baryp, birjolata jersinuge niyet qylghanmyn[6]”.

– Almatyda nesi jaman?

– Bәri jaqsy.

– Meninshe, biz dýniyejýzindegi eng ghajayyp qalada túramyz.

– Tolyq kelisemin.

– Onda, nege ketip qalghyng keledi?

– Endi, armandaghan son, bir jaqqa ketu kerek qoy.

– Mysaly, Birinshi Almatydan – Ekinshi Alma-tygha.

– Joq, kerisinshe, Ekinshiden – Birinshige.

– Men temir jol beketterin aityp túrmyn.

– Mazaq qylmashy.

– “Keshqúrym uaq kýn qyzylshyraylanyp batyp bara jatqanda, buyrqana soqqan tenizding jal-jal tolqynyn jalanayaq jaldap, jaghalaudy boylay, qol ústasqan kýii janúshyra jýgiremiz[7]”...

– Ádemi.

– Ádemi me?

– Qaljyndamashy.

– Shynym.

– Senbeymin.

– Qalay sendirsem eken.

– Kettik pe?

Ol ainagha tesile qarady. Kózimen meni izdedi. Basymdy iyzedim. Ekeumiz keri qayttyq. Ýstel basyna Qanat Núrbekúly kelip qalypty. Aydana toqtap, ózgergen jay-kýi, jana qalyptasqan hal-ahualdy tez bayqap, Asqattyng irgesinen oryn tepti. Men kórshi ýstelden oryndyq alyp jayghastym. Qanat kózin almay Aydana Samatqyzyna telmirip, ashyq qyzyghyp, qadalyp otyr. Búl jaman әser etti.

– Ishemiz be?

– Qanat liyker alghan.

– Jetedi, – dedi Aydana.

Júrt tegis tym-tyrys.

– Danay, meni shygharyp salshy.

– Ketesing be? – dedi Qanat.

– IYә.

– Áli kesh emes qoy.

– Bireuge erte shyghar.

– Danay, senimen jeke sóilesuge bola ma? – dedi Marat.

– Bolady.

Ol meni qoltyqtap, әri alyp jýrdi.

– Men Qanatty úramyn.

– Qaytesing úryp.

– Bәrin býldirdi.

– Shyryqty kim búzdy, bilmeymin, anyqtau qajet.

– Bilesin, Qanat, iritki salghan taqa ózi.

– Siqy qashty, sәni ketti, endi otyryp bereke tappaymyz.

– Jaraydy, tarqasamyz, biraq, bir әngimem bar.

– Meninshe, búl әngimeden aramyz búzylady.

– Ekeumizding be?

– Joq, sen ekeumizde bólip-jaratyn ne bar.

– Eshtene joq.

– Qayttyq.

– Sabyr, Danay, shynymen, Aydanany sýietin tәriz-dimin.

– Ony da men aituym kerek pe?

– Kómektese almaysyng ba?

– Qalay?

– Qalay bolsa da.

– Ony mening bir jaqyn dosym jaqsy kóredi.

– Ras pa?

– Ras.

– Onda eshqanday talas joq.

– Saghan demalu kerek.

– Tatyp almaushy edim.

– Asqat shygharyp salady.

– Qolyndy әkel.

Ol qolymdy qysty.

– Qanat qaytyp kezdesse, úramyn.

– Toqta, Marat.

– Toqtadym.

– Oghan tiyispeymin dep, maghan uәde ber.

– Berdim.

Marat ilgeri ketti. Aydana beri jýrip kele jatty. Ony damyldaugha mәjbýr etip, betinen sýiip aldy. Qanat kózimen úzatyp otyrghan. Ekeumiz tysqa shyqtyq. Keudemizge tolyqsyp taza aua qúiyldy. Biraz ayandap bardyq ta, Qabanbay batyr kóshesine kóldeneng týstik. Ayaldamada túryp qaldyq.

– Sen bar jerde maghan da qyzyqty, – dedi ol.

– Markesti oqydyng ba?

– Áli jatyr.

– Oqy.

– Jaraydy.

– Remediostyng beynesi jaqsy keskindelgen.

– Aytqanyng esimde.

– Doktoroudan “Aqyndardyng ghúmyry” povesin qa-rap shyq.

– Ne turaly?

– Túnyq suret, móldir pәlsapa tuyndaydy. Biraq, ózi kitapta jazylmaghan.

– Almaty jalyqtyrdy.

– Meni eshqashan jalyqtyryp kórgen emes.

– Tashkent ystyq.

– Kәri Tashkentte búiyghy jatqan Shyghys bar. Syrt kózden jasyrynyp, múqiyat qymtanyp jatqan Shyghys.

– Almatyda joq.

– Qayran, Almaty – ashyq qala.

– Orta Aziya kentteri әldeqayda jabyq.

– Almatyda qazaqtardyng ózindey qasiyet, jylylyq, meymandostyq bar.

– Jaqsy aityldy.

– Seni pәterine deyin shygharyp salayyn.

– Jaraydy.

Ayaldamagha taksy syrghanap kelip, tejeuishin bosatty. Bizding aimaqqa alyp barugha kelisti de, ekeumiz artqy esikten salongha kirdik. Avtomobili qozghalyp ketti. Salonda Witney Houston әn shyrqap jatqan. Úly Witney Houston. Mýmkin, ol da baqytsyz shyghar. Men ózimdi mas bolyp qaldym ba dep oiladym.

ÝII tarau

Maqsútty kók bazardan tauyp aldyq. Ol basyna ala taqiyasyn kiygen ózbek lәpkesining auzynda janghaq shaghyp túrdy. Ýstinde kógildir reng sport kәstómi. Asqat Jaqanúly ekeumizdi shyramytyp, jyly úshyraghan kýii qarsy jýrdi. Biz qúshaqtasa ketkenbiz.

– Kelgendering jaqsy boldy, – dedi ol.

– Júmys qalay?

– Nashar.

– Seni milisiyagha týsip qalypty dep estidim.

– Bileyin dep kelding be?

– IYә.

– Bireuding jarty million aqshasyn tartyp alghan-myn.

– Qaytardyng ba?

– Joq.

– Qaytip shyqtyn?

– Týk aitpay qoydym.

– Ne ýshin tartyp aldyn?

– Bir qara basy ýshin aqshasy tym kóp, jartysyn halyqpen bólisui kerek qoy.

Maqsút kýlip aldy.

– Asqatqa aityp kórip edim, ol jaqsy júmys bar, dedi.

– Qanday?

– Oqqagharlyq, – dedi Asqat.

– Púly kóp pe?

– Ayyna sol jarty milliondy tóleydi.

– Oilanyp kóreyin.

– Sen birdenege úrynyp qalasyn, odan da qolynnan keletin júmysqa túryp alghanyng dúrys.

– Ana jolghy eki jýlikti ústap aldym.

– Tiyisting be?

– Joq.

– Ayybyna qún bergen ghoy.

– IYә.

– Elmira qayda?

– Sol týnnen keyin kórgen emespin.

– Qymyz bar ma? – dedi Asqat.

– Bar. Ishte satady.

Biz baspaldaqpen kóterilip, bazardyng ekinshi qabatyna shyqtyq. Qos qanatyna úzynnan-úzaq sozylyp ketken ýstelderding arghy jaghyna úighyr men kәris әielderi tizilip túryp alypty. Olar shulap qoya berdi. Árbireui ózining búryshtalghan, túzdalghan salattaryn jarysa maqtap, bir-birin kiyip-jaryp sóilep, keyin qalyp jatty. Biz qaraghan joqpyz. Ilgeri jýrip, shúbatylghan taqtalardy ortasynan qiyp aldyq. Osy tústan qazaq kelinshekteri kezdese bastady. Jaulyghyn qatty tartyp, shart týigen әiel bizdi kóre sala, shyny shelektegi qymyzyn sapyrugha kiristi. Maqsút onyng shelegine ýnilip túryp, basyn shayqady. Ýsheuimiz ilgeri jyljydyq.

– Meniki kóp pisilgen, – dedi kempir.

Ol bas oramalyn shekesine baylap, mandayyna týiip alypty. Aghash tostaghanmen qymyz úsyndy. Tostaghannyng sheti ketilgen eken. Boyauy synyp, jaryla bastaghan. Maqsút betine sary mayy kilkigen qymyzdy qolyna alyp, shayqap túrdy da, auzyna apardy. Qymyzdyng qyshqyltym tansyq iyisi bizge de kelip jetti. Múrnymyzdy qytyqtaghan. Maqsút tostaghandy bir demmen tónkere saldy. Dәmin túshynyp biraz bógeldi de, tostaghandy kempirge qaytaryp berdi.

– Taghy.

Ol taghy ishti.

– Taghy eki tostaghan.

Asqat ekeumiz birge ishtik. Odan keyin kók bazardyng Jibek joly kóshesine shyghatyn qaqpasyna qaray jýrdik. Qaqpanyng bergi qaptalynda, biyik manghalda kәuap qaqtalyp jatqan. Biz taqap kelgende, dayyny bolmay qaldy da – irgedegi aghashtan soqqan dýkendi tamashalaugha bardyq. El izdegen zatyn shaghyn terezesinen alady eken. Biz fransuz galstuktaryn, týrik djinsy pidjaktaryn, kenes jәne shetel opa-dalaptaryn kórdik. “Skol” jәne “Holsten” syralary, qoraptaghy shokoladtar, týrli dәri-dәrmekter qaptap túr. Qayta ainalyp kelsek, kәuap dayar bolypty. Ózbek jigiti bizge alty talyn úsyndy. Biz oghan sirke suyn seuip, turalghan piyazdy istikting úshymen týirep aldyq ta, quyrylghan etpen qosyp jedik. Kәuap dәmdi eken.

Jep bolghan son, istikterdi ózbekke qaytaryp berdik te, bazardy aralaugha bet aldyq. Baspaldaqqa jetip qalghanda, Maqsútqa súry qashqan jas әiel qarsy jolyqty. Ol jylaghan sekildi. Týri bozaryp ketipti.

– Olar keldi.

– Bәri me?

– IYә.

– Men turaly aitqan joqsyng ba?

– Aytqan joqpyn.

– Onda әzir kete qoymas.

– Tauarymdy aqtaryp jatyr.

– Danay, tóbelesemiz be?

– Tóbeleseyik.

– Asqat she?

– Tóbelesuge bolady.

– Kettik.

Áyel bizdi bastap jýrdi. Baspaldaqpen tómen týsip, ong jaghymyzgha búryldyq ta, endi qyzghan kartop saudasynan asyp baryp, kiyim-keshek satylatyn lәpkelerge qaray manday týzedik. Jedeldete basqan boyy jýk saqtaytyn qoymalargha kelip kirdik. Bireuining esigi shalqasynan ashylghan. Áyel bizdi sonda ertip әkeldi. Tabaldyryqta túrghan qaba saqal er adamdy alys-tan angharyp, ishtey bekip, qarsy jýrdik, qos serigi jýkterding orauyn jazyp, aqtaryp jatyr. Maqsút tayaghan bette ong ayaghyn ilgeri syrghyta, qolyn týiip, qúlashtap soghyp jiberdi. Qaba saqal omaqasa qúlady. Ornynan kóterilip, jýresinen otyrdy. Sosyn betin ústady. Maqsút túmsyghynan bir tepti. Qayyra qúlap týsti de, birshama jatyp, qaytadan kóterilip kele jatty. Auzynan qan kórindi. Men ony ayadym. Ekeu jýk aqtaryp jatqan qalpy sileyip qalypty. Soqqydan talyqsyp, mәngirip otyrghan er adam kózimen jer shúqylady.

– Endi kelmender, – dedi Maqsút.

Maqsút esikti núsqady. Ekeu qaba saqalgha túrugha jәrdem berdi de, ýsheui esikke jetip, sýmireygen kýii dalagha bettedi.

– Endi kelmeydi, – dedi Maqsút.

Áyel ýnsiz túrdy.

– Olar kimning jigitteri ekenin bilemin.

– Ózine de eskertsenshi.

– Eskerteyin.

Biz tysqa shyqqanbyz.

– Bazardan ne әpereyin? – dedi Maqsút.

– Eshtene.

– Ylghy osylay deysin.

– Múndaygha ýirenbegenmin. Men ýshin bireudi jәbir-lep qaytesin.

– Nege?

– Zorlyq-zombylyq jasaytyn bolsam, jaza almay qalar edim.

– Bәribir ghoy.

– Bәribir emes. Jazu ýshin aryng taza boluy qajet.

– Aqyndar qyzyq,– dedi Maqsút.

Biz lәpkelerdi aralap ketkenbiz. Ernin battas-tyra boyap alghan bir әiel aq jәne qyzyl týsti shúlyqtardy kórsetti. Ol baghasyn týsirmekshi boldy. Keudesine tósbelgilerin sausyldatyp taghyp alghan kәri shal kezdesti. Kenes dәuirining qayratkerleri men jazushylarynyng kitaptaryn satyp otyr. Bәri onyng lәpkesine toqtamay ótip jatty. Biz Brejnev bayandamalary toptamasyn kórdik, taqtanyng qaltarysynan bey-bereket shashylghan Stalin tomdaryn bayqadyq, qariya ýstel betine Shaginyan ólenderining jinaghyn, Gorikiyding “Ana” romanyn, Engelisting “Antiy-During” shygharmasyn, Gorbachevting sәuir Plenumyndaghy sózin qaz-qatar tizip jayyp tastaghan. Ordendi shal eskirgen qyzyl bomazy kóilek ýstinen kónetoz kәstóm kiyipti, jogharghy týimesi joq, jenderi qyrqylghan. Biz kóz jýgirtip óte shyqtyq. Qara jeydeli jas jigit “júpar iyisti sabyn kerek emes pe” dep súrady. Basymyzdy shayqadyq. Amerika dollaryn satyp alamyn dep jazylghan qaghazdardy oqydyq. Resey aqshalaryn Kenes aqshalaryna payyzdyq ósimmen aiyrbastaytyndar úshyrasty. Lәpkeler ayaqtalghan tústa biz qol alystyq.

– Joghalyp ketpe,– dedi Maqsút.

– Júmys jóninde tezirek habarlas, – dedi Asqat.

– IYә.

– Juyrda Últtyq uniyversiytette bokstan jarys ótedi.

– Kelemin.

– Barlyq oqu oryndarynyng boksshylary qaty-sady.

– Qapshaghaygha barayyq ta.

– Barayyq.

– Su әli jylymaghan shyghar.

– Eki aptadan keyin babyna keledi.

– Jaraydy.

– Anar ne bitirip jýr?

– “Meruertke” kelip túrady.

– Ony tanityndarda esep joq.

– Aqymaq qyz, – dedi Maqsút.

– Qazir bәri aqymaq.

– Bir kýni kýieuge shyqqym keledi dep aitady.

– Kimge?

– Bilmeymin.

– Saghan degen joq pa?

– Joq. Ýnemi týnde qasynda bireu bolghany jaman emes qoy deydi.

– Sol ýshin ghana dey me?

– Solay ýshin ghana deydi.

– Aqymaq eken.

– Sen telefon soq.

– Osynda jii bolasyng ba?

– IYә.

– Júmys jayynda oilan.

– Ózim de keyde keleshegimnen qorqyp ketemin.

– Neghyp?

– Óitkeni, alasapyran, jantalas ómirden keyin tirligimning ne bolary belgisiz.

– Dostaryna baylanysty, – dedi Asqat.

– Áriyne.

Biz qúshaqtasyp qoshtastyq. Maqsút lәpkeler jaqqa ketti de, Asqat ekeuimiz mana kәuap jegen búryshtaghy qaqpagha qaray qadam bastyq.

ÝIII tarau

Asqat Jaqanúly maghan qos shingartty berdi. Men qolyma kiyip aldym da, ilinip túrghan bylghary qapshyqty eki dýrkin úryp óttim. Bylghary qapshyq әlsiz shayqalyp ketti. Sol júdyryghym taghy eki mәrte perip qaldy, ile-shala ong qolym baryp tiydi.

– Mynda soq, – dedi Asqat.

Eki qolyna arnayy bylgharydan tigilgen eki auyr qolghap kiyip alypty.

– Áueli kýsh salmay, ekpindi ghana shaqta.

Men tópeley bastadym. Shingarttar serpilip baryp, auyr qolghaptargha tyrs-tyrs tiyedi. Serpinim qatty, pәrmenim bar. Asqat qoldarynyng dengeyin shúghyl auys-tyryp, joghary kóterip әketti. Qatarynan birneshe soqqy jiberdim. Mejeli nysanalar yldigha týsip ketkende, qapelimde shingarttar apyl-ghúpyl kókte adasa berip, anyryp baghytyn kesh týzedi, sóitip, bastapqy qarqynynan janylysyp qaldy.

– Jaghday qalt ózgerse, sen de ne isteu qajettigin lezde bayyptaugha tyrys.

Asqat auyr qolghaptaryn sheship, edenge laqtyra saldy da, júdyryghyn týiip, boksshynyng túrysyna beyimdele qaldy. Ol asqabaqtyng ýlkendigindey qapshyqty shayqap jiberdi. Beri qúlap kele jatqanda, ong qolymen samayyn qorghap, solgha syrghyp ketti de, jyldam ainalyp, júdyryghymen sol qanatyna huk tastady. Shyntaq iyqtan biyik dengeyde qazyqtalyp, huktyng basy tómen sorghalap, syrttan jedel úrghan qalpynda qapshyqty býiirden bylsh etkizdi. Sol qolymen dәldep tik soghyp jiberdi de, soqqy qarauylyna daryghan zamatta jyldam artqa shegindi.

– Osylay.

Sosyn, ol auyr qolghaptardy maghan qayyra tosyp túrghan. Sol júdyryghym týiip jiberdi, izin ala ong qolym tikteldi de, qaytadan sol qolym solq etkizdi. Asqat auyr qolghaptardy búra qoyypty. Shabuyldy qorytyndylay, sol túsyma huk júmsadym.

– Qaytala.

Men taghy qaytaladym.

– Endi, jaltarudy ýiren.

Ol soqqyny qarsha borata bastady, keybiri kózdegen jerine dóp tiyip jatyr.

– Shalt qimylda.

Asqat jópeldemede apperkot jasady. IYegimning úshynan sýikep jiberdi. Soqqy әlsiz boldy. Biraq, jaq sýiegim batpan júdyryqtyng salmaghyn sezip qaldy.

– Basyndy alystat.

Apperkot qayta soqty. Ýlgergen joqpyn.

– Tez shalqayt.

Ózi shalt shalqayyp, qalay ekenin kórsetti.

– Dayyndal.

Búl joly apperkot qatty tiyip, әri úshyp týstim.

– Meniki dúrys emes, – dedi ol.

– Eshtene etpeydi.

Ýstimdi qaqtym da, shingarttardy qysa týsip, soqqylardy qarsy alugha dayarlandym. Sol qoly beri úmtyldy, jenil jyljyp qashyp kettim, kelesi mәrte aldanyp, aidalagha qanghyp qaytty. Shalghaydan qaghyp týsuge oqtalghan soqqy qyrymnan kele jatqan. Sýngip ketip, ong jaq bauyrynan shyqqanmyn. Sol kezde apperkot úrdy. Qorghanysqa jolyqpay, biyiktep baryp, tura soghyldy. Keyin qaray ysyryp jiberdi.

– Qatty boldy ma?

– Joq.

– Áli de osylay jattyghu kerek.

Osylay jaltaryp, әldeneshe ret jattyqtyq.

– Bolar.

Ol mandayynan syrghyp, kózine qúiylghan tamshy terdi sýrtip tastady da, qoldaryn salbyrata, tómen enkeydi.

– Jetedi.

Boyyn týzep, zaldyng shyghar esigine bet aldy. Men sonynan erdim. Ekeumiz dәlizge shyqqanbyz.

– Dush istey me?

– Isteydi.

Baspaldaqpen joghary órledik. Besinshi qabatqa kóterildik te, Núrlybek Asqarúlynyng bólmesine keldik. Ol tósekte Djek Londondy oqyp jatty. Kitapty janyna qoyyp, ornynan túrdy da, qolyn úsyndy. Biz jyly amandastyq.

– Asqat dushqa týsip alsyn.

– Týsip alsyn.

– Tez qabyldap shyghamyn, – dedi Asqat.

Núrlybek dushtyng shamyn jaqty. Qaytyp keldi.

– Osy senbi Asqattyng diplomyn juamyz.

– Baramyn.

– “Shalqar” kafesinde otyramyz.

– Mindetti týrde kel, – dedi Asqat.

Asqat sheshindi de, dushqa ketti. Núrlybek tórge baryp, magnitofondy toqqa qosty. Gitaranyng sýiemeldeuimen Andrey Makarevich әn shyrqay bas-tady. Núrlybek terezeden syrtqa kóz saldy. Tysta janbyr sebezgilep túrghan. Kýn búlynghyr, tanghy túman tolyq seyile qoymapty. Áredik shatyrdan ýzilip týsken tamshylardyng jaqtaudy úryp qúlaghan qanyltaq dybysy keledi. Qapylys Andrey Makarevichting dauysy sharyqtap, kýbirlegen jauyn shuyly estilmey ketti. Núrlybek sol tesilip túrghan qalpy. Áuez quaty azaya bastady. Azaya kelip, qúmygha berdi de, sap tyiyldy. Tamshylar dýbiri qayyra estilip jatty. Men tósekke baryp otyrdym. Ol maghan búryldy.

– Mәskeuge tartyp ketsek qaytedi?

– Jay ma?

– Qydyryp.

– Uaqytym tyghyz.

– Maghan baryp kelu kerek siyaqty.

– Búl eshtene ózgertpeydi.

– Basqa ne istey alamyn?

– Biznespen ainalys.

– Múnday kónil-kýimen birdene jasau mýmkin be?

– Qayghy súludyng qoynynda qalady.

– Bolmaydy.

– Endeshe, ony eshqashan esine alma.

– Eger búl qolymnan kelmese she.

– German Gesse kez kelgen әielge ýirenisip ketuge bolady deydi.

– Jazushylargha senbeymin.

– Oqyghanda, senesin.

– Oqyghanda ghana.

Janbyr shuyly qúlaqqa anyq shalynady. Dala meldektep jatyr. Asfalit ýsti damylsyz aqqan jylghalargha toly. Enseni ezip, kónilge múng әkeledi.

– Makarevich bitti me?

– Sony bolatyn.

– “Qar astynda qalghan әn” kompozisiyasy bar ma?

– Bar.

– Qoyayyq.

– Qazir.

Ol taspany audaryp qoydy. Biz ne tarazylay alamyz. Qar astyndaghy әn. Múng ainalsoqtap keter emes. Sonyrqalap – sony oy órisin, taza ojdan syilaymyn deydi. Erkime mýldem tútqyndalyp, menimen birge baqytyndy tauyp alasyng deydi. Qar astyndaghy әn. Sary kýzde sary uayym bolyp kelip edi, qys jetkende, qar astynda qalyp qoyypty. Án – sonyki. Shyrqap jatqan kesteli, órnekti adasqaq saz. Belgisiz da-

uys, beymәlim ýn, qar astynan, bekigen qasat qardyng kóbesin sógip, kýnirenip, dýrkirep omyraulap búzyp shyqqan jylqyday – aghyzyp, sorghalap kele jatqan әuen, yrghaq. Qar astyndaghy әn.

– Seni týsindim, – dedi Núrlybek.

– Ol, sening óz oiyn, – dedim.

– Ýnemi saghynyp jýremin.

– Saghynysh degen jaqsy ghoy.

– Men ghana emes, qúsalylar – qara orman tәrizdi.

– Mýmkin.

– Ony kóp júrt saghynady.

Esikti ashyp, bólmege Asqat Jaqanúly kirdi.

– Týsesing be?

– IYә.

Men dushqa kettim. Ishinen bekitip aldym da, ystyq sudy aghyttym. Áueli salqyn boldy. Jylyna bastady. Ysyp, ystyq tasyghanda, suyq sudyng búrandasyn ashyp, aralastyryp qoydym. Dush bólmesi iran baghynday qúlpyrmaly, mayda qonyr, jayma-shuaq. Tóbennen aqqan sebezgi sudan da raqat tabugha bolady. Saghan eshtene qajet emes. Shashyrap qúiylghan su denemdi tútas shayyp, aghyp ketip jatyr. Baqyt degenimiz absoluttik qajettilikten qútylu shyghar. Álde, kerisinshe, ony aqyryndap moyyndau ma. Maghan baqyt qajet emes tәrizdi. Biraq, búl saghym siyaqty dýniye. Qas-qaghym sәtti baqytqa balaugha bola ma eken. Baqyt – kónilden eshqashan ketpeytin, jaqsy quanyshtan ainymaytyn mereke. Ol – mahabbat, jastyq shaq jәne kitaptar ghana. Eki búrandany ja-

uyp, bosagha jaqqa taman óttim de, sýlgini alyp, múqiyat sýrtindim. Sodan keyin samarqau qalpymda kiyinip, bólme tabaldyryghynan attadym. Makarevich gitara tartyp jatty. Oghan qosa syrttan tolassyz jaughan janbyrdyng әlsiz shuyly estildi. Núrlybek taghy terezege qadalyp qalypty. Asqat shay qamdaugha kiristi.

– Ómirding aldamshy ekenin bilgenimde, eshqashan tumas edim.

– Qiyp ketuge bolady, – dedi Asqat.

– Endi ómirdi osy kýiinde qaldyryp, mәngilik tas-tap ketu mýmkin emes.

Núrbek Asqarúly tosyn uәj baylady.

 

IH tarau

Barlas Manashúly men Nadira Jarasqyzy Nikoliskiy shirkeuining aldynan úshyrasty. Olar bazar aralap shyqqangha úqsaydy. Men qarsy jolyqtym. Biz qol berip amandastyq. Ekeui kýlimsirep túr .

– Biz Shymkentke baryp keldik, – dedi Nadira.

– Bolary bolyp...

– IYә, boyauy sinip qoydy, dedik.

– Barlas Týrkistangha jalghyz ketken edi, qayta-rynda jolay bizding ýige at basyn tiredi.

– Ong sheshken eken.

– Ózing qayda jinaldyn?

– Uaqyttaryng bar ma?

– Bar.

– Kafede Asqat Jaqanúly diplomyn juady.

– Barayyq, – dedi Nadira.

Ýsheumiz taksy ústadyq ta, Baytúrsynúly kóshesimen atqan oqtay zymyrap, Tóle by kóshesining qiylysynan solgha búryldyq. Taksy donghalaqtaryn týzep alyp, asfality jana tóselgen kýre jolmen zyrlap ketti. Salongha Elton Djonnyng “Qúrbandyqqa shalu” әuezi bayau tarady. Kónilimizdi eltitken әnshining dauysy jaghymdy estilip jatyr. Biz әn әserimen alabóten tolqyp otyrdyq. Mashina әli zaulap keledi. Tamyljyghan әuen aghylshyn tilinde tógilip, barshamyzdy әldiyge bólep әketip barady. Danyshpan Elton Djon. “Altyn aidar” kafesi sonymyzda qalyp, jol jiyegindegi aghashtargha jasyryna berdi. Jarokov kóshesin qiyp óttik. Shaqyrymgha juyq jerdi enserip baryp, Gagarin danghylyna ilinisimen, sol qaptalymyzgha baghytymyzdy ózgerttik. Danghyldyng keng arnasyna jaylap týsip alghan son, avtomobili qústay úshty. Týrli mashinalardyng arasynan túmsyghyn tyghyp ózine bolmashy oryn oiyp ala qoyady da, qaq tilip, ortasyna synaday qaghylady. Jambyl kóshesine jetip, ongha búrylghan kóligimiz qayta jyldamdyghyn ýdetti, sonsong Rozybakiyev kóringende, ýdere jýrgen jýrisin irkip, ýlken ýiding irgesine túmsyghyn súghyp baryp toqtady. Birinshi qabattyng mandayynda “Shalqar” dep jazylghan iri әripter tizilip túrdy. Biz avtomobiliden shyqtyq. Bayyghan kýn batys kókjiyekte shúghylasyn jan-jaghyna shashqan mezgil. Taksiyge súraghan aqysyna qosyp ýstinen taghy aqsha berdim. Shopyr riza bolyp qaldy. Ýsheumiz tas baspaldaqpen joghary órlep, kafening kirer auzyna taqadyq. Ishke engende, sol qanatymyzda bir top jas ýstel basynda әn shyrqap otyrdy. Tórden galstuk taghyp, kәstóm-shalbar kiygen Asqat Jaqanúly kózime shalyndy. Meni bayqaghan onyng jýzine kýlki ýiirildi. Ezuine kýlki úyalaghan qalpy ornynan túryp, maghan qarsy jýrdi. Jolda qalt toqtap, shulaghan júrtqa әlpetin búrdy.

– Danay Bayquanysh, – dedi jinalghan qauymgha tanystyryp.

El qayta shulady. Ol meni qaruly bilekterimen qapsyryp, tósine basty da, Barlasty bayqap, ony qúshaqtaugha bettedi. Barlasty sýiip jatqanda Nadira sypayy jymiyp túrdy. Ýsheumizdi tórge qaray ozdyryp jibergen Asqat óz ornyna kelip, tize býkti. Asaba meymandardyng orta túsynan kóterildi. Ol qolyn shapalaqtap, halyqtyng nazaryn ózine audardy.

– Qonaqtar, qatarymyz kóbeye týsti.

Ózi qyzyp alypty.

– Asqattyng bir ýzim nandy teng bólip jeytin dosy – Danay Bayquanysh, Barlas Manashúly, odan ary – Nadira Jarasqyzy.

Bәrimiz bas iyzedik.

– Áriyne, Asqattyng dostaryn býgingi bir keshte týgendep shyghu әste mýmkin emes.

Núrghaly Barlas ekeumizge djin toltyryp bergen. Biz әlsiz soghystyryp jiberdik te, tónkerip tastadyq. Keudeme jyldam taraghan djin kókirek túsymdy jylyta bastaghan. Shanyshqyny alyp, qaymaqqa búlghanghan qiyar salatyna týirep, jeuge kiristim.

– Osy bir tamasha jigit Danay bolady, – dedi asaba.

Júrt qol shapalaqtady.

– Sóz kezegi sonyki.

Maghan bireu djin qúiyp qoyghan. Ýstelding qarsy betinen tanys jýz jyly úshyrady. Ol sýikimdi kýlip otyr. Odan beri Núrlybek Asqarúly jayghasqan. Sha-qyrghan Asqattyng ózi boluy kerek. Mening tost aitqym kelgen joq. Ornymnan týregeldim de, Asqatqa:

– Ózine tiler tileging ýshin, – dedim.

Ýstel basyndaghylar tegis qozghalyp ketipti. Bir-birine ydystaryn úmsynyp barady. Aydana Samatqyzy rumkasyn maghan kórsete kóterdi de, eptep qana ishti. Artynan sypayy ezu tartty. Djin móldiregen fujerdi tastap jiberdim. Tamaghymdy qyrnay ótip, jylu taratyp jatqany sezildi. Árqaysymyzgha peshten jana shyqqan langet kóldeneng tartyldy. Japyraqtay turalyp, qabarta pisirilgen kartop, ósimdik mayyna quyrylghan siyr eti jәne tәrelkening bir shetine ýiile salynghan qyryqqabat. Shanyshqyny sol qolyma ústap, ong qolyma qalayy pyshaqty alyp, langetti úsaqtap, jeuge ynta qoydym. Japyraqtalghan kartop dәmdi eken, astyn kýidirmey jaqsy pisiripti. Dastarqangha qalbyrdaghy aghylshyn syralary top-tobymen aghyla bastady. Aldyma kelip, bayyz tapqan bireuin aldym da, qanyltyr auzyn beri júlqyp, pyshyldata ashyp jiberdim. Oimaqtay ghana oiyq payda boldy. Keneresine ernimdi tiygizip, jútyp edim, salqyn da qyshqyl syra janymdy jadyratyp, boyymdy sergitip, lәzzatty bir kýy keshtirdi.

Kvartet oinaugha kirisipti. Ionikada otyrghan er kisi әndi ózi shyrqady. Búl bozbala uaghynda bizding әkelerimiz tyndaghan, shyrqaghan, biylegen “Beatles”-ding әrkimge tanys “Yesterday” әuezi edi. Ýstelding ayaq túsy oryndarynan túryp, bir-birin jetelegen boyy kvartet jaqqa bet aldy. Olar ayalday qalyp, qos-qostan qaq jaryla, biyleuge kóshti. Tórgi jaq ta týregelip jatyr. Asqat Jaqanúly Ardaq Sabyrqyzyn qoltyqtap, foyege qaray jýrdi. Sәule Janatqyzy oryndyqta temeki shegip, oy túnghiyghyna batyp ketipti. Men kóp boksshylardy kórip otyrdym. Núrmúhambet Asanúly, Qayrat Darqanúly, Ábish Qayyrbekúly, Marat Qasymúly. Bәri bir búryshta ýiirilip, biylegen júrtqa kóz qiyqtarymen sipay qarap, oqshau әngime-dýken qúryp otyr. Qúrmet IYgilikúly Batyrbek Dosjanúlymen qúshaqtasyp alyp, tórgi búryshta qazaq әnderin shyrqaugha kóshken. Ekeui de masayyp qalghan ba, auyq-auyq bir-birin qúshaqtap, betterinen sýiisip qoyady. Qúrmet talanty bar tәuir baluan, erkin kýresten Qaraghandy aimaghynda edәuir aty shyqqan jigit. Qyz-kelinshekke jany qúmar, әsempaz saqy dilmar sheshen. Kvartet әuezin ayaqtady. Sәl ýzilisten son, “Doctor Alban” tobynyng sazy qalyqtady.

– Biyleymiz be? – dedi Nadira.

– Danay, bir fujer koniyakqa qalaysyn?

– Maghan djiyn, – dedim.

Ol maghan djin toltyrdy da, ózine “Napoleonnan” qúidy. Ekeumiz shynylardy aqyryn soghystyryp qaldyq ta, tónkere saldyq. Djin óneshimdi jyrtyp ótkendey boldy da, deneme jylu taratty. Tónirek týrlene bastapty. Biz ýstel basynan úzap, ortagha bardyq. Kvartet basqa sazdy oinap, bayau ekpinge saldy. Fil Kollinz. Qamyryqty Fil Kollinz. Tamyljyghan saz әserge bólep, foyeni qoralay túrdyq. Barlas Manashúly Nadiramen biyley jóneldi. Men Sәule Janatqyzyn biyge shaqyrdym. Súnghaq boyly, valiske súnghyla, orysshagha jetik, biraq qazaqshasy nashar, jýzinen kýlki ketpeytin ol – Qaraghandy qalasynyng tumasy edi. Ardaq Sabyrqyzy ekeui Arqadaghy uniyversiytette oqyp jýrip tanysady, keyin kele jaqyn aralasyp ketedi de, syilas, syrlas dos-jar atanady. Sәule ana tilin bilmegenge úyalyp jýretin. Ol bilegimen moynymnan orady da, jyly kýlimsiredi.

– Qashan keldinder? – dedim.

– Keshe.

– Diplom jazyldy ghoy.

– Qorghap ta tastadyq.

– Qayda barasyn?

– Almatygha.

– Maghan әli bir jyl bar.

– Jadymda.

– Byltyr qyzyqty bolatyn.

– Biyl birtýrli kónilsiz.

– Biyl da qyzyqty.

– Sen men turaly oiladyng ba?

– Joq.

– Nege?

– Bireu jayly eske almaugha tyrysamyn.

– Dúrys.

– Maghan jazu únaydy, shygharmany jazyp bitken son, bar nәrseni úmytugha kýsh salamyn.

– Jadysyz ghúmyr keshu mýmkin be?

– Keyde eshtenege kónil audarmaugha talpynsam da, әrdayym birdeneni oilap jýrgendey kýige úshyray-myn.

– Ne haqynda?

– Bilmeymin.

– Biz turaly roman jazyp jatyr dep estidim.

– IYә.

– Ózindi qinap qaytesin, roman da jazbay-aq qoy, eshtenege de úmtylma, eshkimdi de tanghaldyrma.

– Meninshe, adam ómirining maghynasy – ónerde.

Án mana ýzilgen. Sәule qolyn týsirip, maghan kózin salyp túrdy.

– Kóp izdenisten son, maghyna sol maghynany izdeuge ainalady. Onyng júmbaghyn tek óner arqyly ghana sheshpekpiz.

– Pәlsapa she?

– Ol da – óner. Adam balasynyng kem-ketigin toltyryp, úlylyghyn pash etip, jalghyzdyghyna serik, aqyl-oyyna ólshem bolatyn óneri.

Qayta әn shyrqaldy da, Marat Qasymúly Sәulemen biyleuge rúqsat súrady. Ekeui foyening ortasyna qaray tensele syrghyp, qúshaqtasyp, shyr kóbelek ainala jóneldi. Olar oqta-tekte sýiisip qalyp jýrdi. Men ýstelge qaytyp keldim. Núrghaly Ysqaqúly rumkagha djinnan toltyryp berdi.

Adam, shynynda, mýsәpir. Tabynyp jýrgenderin bir kýni tabanyna taptaydy da, dattap jýrgenderin ayaqastynan basyna kóteredi. Qyzanaq salatynan týirep, jey bastadym. Hristospen de, alәihis sәlәm, Múhammedpen de, salla(A)llahu alәihy uә sәllәm, alysqan adamzat úrpaghy. Qyzyldyng dәuiri jýrip túrghan zamanda, Qúdaydy joqqa shygharghan sol úrpaq qazir Allahqa iman keltirip, tóniregin qanaghat-sabyrgha shaqyryp, tәubesine týsti. Býgin taspighyn qolynan tas-tamay, sanamalay beretin qorghansyz shaldargha ainaldy. Qoryqqanynan ba, toryqqanynan ba. Biraq, olardy endi eshkim qorghamaydy. Tәnir de, qayshylyqqa toly qoghamdy tandap alghan olardyng nemereleri de.

Men tysqa shyqtym. Suyq aua bet-jýzimdi juyp, denemdi tonazytyp, boyyma sergektik ala keldi. Qiyal topshylap jetpeytin sheksiz gharyshta, adam qol soza almaytyn zengir kókte múnly júldyzdar qaltyrap janyp túr. Tóbedegi aspan ózine tartyp alyp kete beretin týbi joq qara quys siyaqty. Sony sharyqta qaq bólip shalqasynan Qús joly jatyr. Adam men sana sheksiz ghalamda eki bólek adasyp jýrgende, týisik pen oidy qauyshtyrghan alabóten Qús joly jatyr. Jauray bastasam da, sauyq qúrghan elge shynydan telmirip kóz saldym. Aspan da adamnyng kelbeti tәrizdi qarauytady. Kókjiyekter arasyna shymyldyqtay tartylghan aspan, shynymen, kópti kórgen qariyanyng qatparly jýzinen aumay qalypty. Mýmkin, osy didardyng qaghaberis, búqpa jer, yqtyrma qalqasynda úly jaratylysty payymdaytyn ken-baytaq alyp sana jayylyp, sozylyp, shalqyp jata ma eken. Kóz aldymda qartayghan әjemning beynesi elestedi.

Men kafege qayyra kirdim. Bәri “Duran-Duran” tobynyng әuezimen erinshek ainalyp, aqyryn biylep jýrgen. Qúrmet IYgilikúly ýstel basynda otyr. Oghan Batyrbek Dosjanúly kele jatty. Qolynda “Semelt Rizling” sharaby bar. Ol dastarqangha jaqyndap keldi de, shólmekti eki-ýsh shayqap jiberip, pyshaqpen auzyn ashty. Qos fujerdi shayyp, ózine taman jyljytyp qoydy. Erneuinen asqansha shýpildetti. Qúrmet oghan nemqúraydy qarady. Shýpildetip bolghan son, eki shanyshqyny siyr etine týiredi de, bireuin Qúrmetke úsyndy. Ekeui tartyp jiberdi. Men qastaryna kelip, tize býktim. Aydana Samatqyzy kórindi. Ol foyeden beri qaray әdemi basa jýrdi. Etegi tar, sholaq kóilegi jýrip kele jatqanda, qayta-qayta joghary týrilip ketedi, sol kezde appaq sany jarq etip ashylyp kózge týsip qala beredi. Aydana etegin eki-ýsh mәrte tómen tartqylap, tәrtipke keltirip týzep qoyghan. Taqap keldi de, janymdaghy bos oryndyqqa jayghasty. Kishkene qyzghylt sómkesin ashyp, temeki qorabyn shyghardy, sosyn ishinen bir talyn aldy. Men shaqpaq tútatyp, jalynyn tostym. Auzynan búrq etip týtin shyqty.

– Sen Sәule Janatqyzyn bilesing be?

– IYә.

– Aralarynda ne bolyp edi?

– Eshtene.

– Ol seni sýiedi.

– Maghan ol únamaydy.

– Jaqsy qyz.

– Bilemin.

– Basqamen biylep jýrip, saghan kóz tastap qoyady.

– Saghan aitty ma?

– Ózim súradym.

– Ne deydi?

– Múnday symbatpen ózgeni jaqsy kóru mýmkin emes deydi.

– Súluda mahabbat bolmaydy degeni me?

– IYә.

– Jansaq pikir.

– Syra ishemiz be?

– Isheyik.

Ýstelden “Skol” syrasyn alyp, Aydanagha ashyp berdim. Ol birshama jútty da, qalbyrdy qolyna ústaghan kýii maghan janaryn tikti.

– Biylesek qaytedi.

– Bolady.

– Sen maghan ilesip biyle.

– Jaraydy.

Onyng sausaqtaryn alaqanyma qysyp, foyege qaray qozghaldym. Ekeuimiz Freddy Merkiury sazyna eltip, yrghalyp, aqyryn biyley jóneldik. Ol kózderin júmdy. Eki ainalym jasay berip, qayyra ashty da, bilekterin moynyma asyp, qúshaqtay týsti. Biz tórt adym әri ketip, qazday qalqyp qaytadan tórt adym beri jýzip, shiraq qimyl-qozghalyspen júrt nazaryn ózimizge audaryp әkettik. Aydana kýlip jiberdi. Kýlip, tolyqsyp bara jatyp, ay qabaq altyn kirpikterin aiqastyrdy. Nәshti әuez әldiylep, abaylap terbetip, qúlaqqa jyly tiyip jatyr. Án bebeulep, ýzildirip baryp, sorghalap, yldilay berdi de, ekeumiz foyening arghy shetine shyqqanda, qayyrylyp, qapylysta qalt tyndy. Biz kvartet adamdaryna qaradyq. Kompozisiyany oryndaghan basqa top tәrizdi. Joq, magnitofon qosylypty. Aydanany ertip dastarqangha keldim, eki bokaldaghy almúrt shyrynyn ekeumiz dem almastan tauysyp qoydyq. Ol otyra ketti.

– Jaqsy boldy ma?

– IYә.

– Bir qarasam, qos biyshi jarasa ketippiz.

– Tәuir biyledin.

– Kókireginde ne qamyryq bar, әlde kónilindi ýnemi qonyltaqsytyp jýretin jalghyzdyq pa?

– “Mahabbat joq, baqyt joq – búl ómirde[8]”.

– Sonda, qalay, tirshilik jalghan, múrat aldamshy ma?

– Mýmkin, Alapat Jarylysqa deyin de Uaqyt bolghan shyghar?

– Bolghan shyghar, biraq, ol ne ózgertedi?

– Bәrin ózgertedi. Baqyt turaly týsinikti de, Qú-diret jayly oidy da.

– Ardaq Sabyrqyzy she? Únamay ma?

– Biz sanagha týigenshe, Asqat Jaqanúly menshiktep te alypty, sondyqtan eshqanday ýmit, jýzege asuyna әldeqanday dәme joq.

– Jaqsy kórmeysing be?

– Oilanbappyn.

– Sen bar jerde maghan da kónildi.

– Mening boyymda el qyzyghatynday eshtene joq.

– Túlghalyq bar.

– Erteng baghyn ashatyn dәuletim de, kónilin ashatyn uaqytym da joq.

– Bәribir.

Ol maghan tesilip qarady. Teris ainaldym, aghylshyn tilinde jana әuezdi shyrqap jatqan kvartet tobyna kóz saldym. Aydana temekisin tútatyp, by alanyna úzay berdi, kenet sonyna jalt búryldy.

– Barasyng ba?

– IYә.

Ornymnan týregelip, ilgeri bastym. Ekeumiz foyening ortasyna jettik te, shake mәnerinde yrghaq dabysyna eligip, jelpinip, eki bólek biylep kettik. Júrt qamalap, tegis tenselip, jeligip biyleuge kiristi. Aydana eki adym algha jyljyp, ong ayaghyn joghary kótere berip, qaptalyna shalt qapylys tolqyp, sol jaghyna siltep, tastap qalady. Men túra qalyp, ony qaytalay bastadym. Denemiz qabat tolyqsy yrghalyp, ayaq-qoldarymyz birge qozghaldy. Ol etegi tar sholaq kóilekte oqshauyraq kórinip – kózding jauyn aldy. Kenet qalt toqtady, azdap manghaz, kerenau iyilip, etegin tómen tartyp, sanyn jauyp qoydy. Sosyn qaytadan yrghaqty qimylyna kóshti. Endi ayaqtaryn alshaq qoyyp túra qalypty. Eki qolyn eki jaghyna erbendete, qos iyghyn tolqyngha ainaldyryp әkete berdi. Múnysy әdemi shyqty. Týgel qorshay qarap túrdy. Án tamamdalghanda, Aydana etegin týzep aldy da, ýstelge bettedi. Oghan Núrghaly Ysqaqúly susyn qúidy. Júta salghan ol – beri jyljydy. Onyng boyy biyik edi, ayaghy oqtauday týzu әri sonday әdemi bolatyn. Ol jayqaqtap basyp kele jatty, ýstine kiygeni – jýrisin qiyndatqan etegi qysqa tar kóilek, eki jaq qaptalynan úqyptap tilip, әdip jýrgizip tastapty.

Janyma keldi de, iyghyma qolyn qoyyp, kvartetke zer saldy. Kvartet endi ýnsiz otyr. Magnitofon qosylyp, “London Beat” tobynyng “I Have Been Thinking About You” kýrdeli sazy kafe ishin janghyryqtyra tarady. Biz biylep ketkenbiz. Bosaghadan qyzyl kәstóm, aq shalbar kiygen Qanat Núrbekúly kórindi. Ol qasyna jalbyr shashty sary qyz ertip kele jatty. Sary qyz kók losinagha jarastyryp etegi jalbyraghan, birneshe túsynan úzyna boyy qiylghan keng kóilek ilip alypty. Bәlkim, Qanat ony “Teatralinoe” kafesining manynan tapty ma eken, әlde “Aqqudan” kezdestirdi me, – týsiniksiz, tipti, onyng qyzgha kónil bóletin týri de joq, qúrbysyna әldeqalay nemqúraydy. “Scorpions” tobynyng “Wind Of Change” әni shyrqalyp ketti de, bireu jarty joldan әlgi qyzdy qaghyp alyp, ýiirip, shyr kóbelek dóngeletip, foyege shygharyp, toptalghan bozbala, boyjetkenderden әri asyp kete bardy. Qanat Núrbekúly bizge taqady.

– Armysyn, Aydana.

– Qayda joghalyp kettin?

– Qyzyq boldy.

– “Lidinka” kafesinde tanysym kezigip qaldy.

– Sodan keyin iship aldyndar.

– IYә.

– Ózi qayda?

– Baratyn jeri bar eken.

– Mynau kim?

– Sonyng qyzy.

– Danay ekeumiz de kónilsiz emespiz.

– IYә, bayqadym.

– Núrlybek te – osynda.

Núrlybek sәl masayghan. Qanat Núrbekúlymen esendesip, Aydanagha qolyn úsynyp, by alanyna manday týzedi. Olar edәuir alystap baryp foyege iyek asty da, biyley jóneldi.

– Men ony úmyta alar emespin.

– Keshir, aralasqym kelmeydi.

– Oghan týsindire alasyng ba?

– Joq.

– “Lidinka” kafesinde otyryp, sony oiladym.

– Sezimindi týsinemin.

– Ádemilik ne ýshin qajet?

– Bilmeymin.

– Jandy qaumetti beker qinaydy.

– Qyzghanady, sodan.

– Ras, jalghyz ózi mәngilik iyemdene almaytyny qinaydy.

– Mýmkin.

– Men ony úmyta alar emespin.

– Ishesing be?

– Viskiy.

Biz dastarqannan visky ishtik te, by alanyna qaytyp keldik. Aydana Samatqyzy Marat Qasymúlynyng qúshaghynda biylep jýrdi. Núrlybek qaytadan joq bolyp ketipti. Tysta jýrgen shyghar. Kónilim jadyrap, janym keshti alabóten únatyp, jaqsy bola bas-tady. Ghúmyr keshken qanday ghajap. Bәri meni suyq, sezimnen júrday, mahabbatqa senbeydi dep oilaydy. Olar qatty qatelesedi. Asqat Jaqanúly qarsy kele jatyr. Qasyma jetti de, iyghymnan qaqty.

– Men qalay júdyryqtasamyn? – dedim.

– Kýshti.

– Árbir adam Mayk Tayson bola alady.

– Áriyne, – dedi ol.

– Maghan keybireuler pan, shalqaq qaraydy, al men olardy shalqasynan da, etpetinen de súlata alamyn.

– Boksshylar – naghyz shynayy, asyl halyq.

– Men de kýshti boksshymyn.

– Qarsy pikir aitqan joqpyn ghoy.

– Topaevtyng ana joly qalay soqqy júmsaghanyn kórding be, ol әueli kókirekten qoyyp qalyp, úrghan qolyn shapshang kótere beredi de, samaydan toqmeyil sýikey salady.

Men oghan soqqy qalay daryghanyn kórsettim. Ol júdyryqtar dóp tiyip jatqanyn jaqynnan baqylap túrdy.

– Dәl osylay, – dedi ol.

– Asqat, men kete bereyin.

– Ózing bil.

– Kónilim ósip, izdegen múratyn tapqanda, merekeni jalghyzdyqta toylaghandy jaqsy kóremin.

Asqat meni kafening tabaldyryghyna deyin shygharyp saldy da, qolyn berip qoshtasty. Ekeumiz bir-birimizdi keudemizden núqyp qoydyq. Men kóshege shyqtym. Kóshede qybyr etken jan qalmapty. Asfalit ýsti bos jatty. Jambyldyng boyyna týsip, bayau ayandap kettim. Qúlaghymda kafede estigen әnderding shala yzyny bar. Qolymdy shalbarymnyng qaltasyna salyp jatyp, Aydana men boksshylardyng týngi sauyqta qalyp qoyghanyn oiladym. Qazir olardy qayyra mol qyzyqqa, jan raqatyna – aldamshy qiyalgha jeteleytin әuez tegis baurap, eltip alatyn shyghar. Naq osy sәtte shylym shekpeytinim teris siyaqty. Qamyryqta, qapaly shaqta ózindi-ózing aldarqatyp temeki búrqyratqangha ne jetsin. Jeti týnde jalghyz ketip bara jatqan mening kónilimdi beymәlim sher basty. Alystan mashina payda boldy. Irgemnen qatty jyldamdyqpen aghyzyp óte shyqty. Masayghanym basylyp qalypty, endi, zady, taksy ústap, ýige aman-esen tez jetkenim dúrys. Sonyma kóz jiberip edim, janaryma eshtene ilikpedi. Asfalit jol qanyrap bos jatyr. Keudemde tirshilikti ógeysigen kónilsizdik oyandy.

H tarau

Maqsútqa telefon soghyp, qay jerde kezdesetini-mizdi anyqtap, belgilep aldyq. Asqat Jaqanúly, Barlas Manashúly bólek attanyp ketti, Maqsút, Qanat Núrbekúly ýsheumiz jeke mashinamen shyqpaqshy boldyq.

Biz kelgende, Maqsút bir qyzben “Jiguli” markaly avtomobilide kýtip otyr eken. Tayap qalghanymyzdy bayqap, esikten basyn shygharyp, artynan ózi tola-yym kórindi. Kýle qarsy alyp, ekeuimizdi kezek-kezek qúshaqtady, bәrimiz jabyla salongha minip aldyq. Rólde – ózi. Avtomobili Rayymbek batyr danghylyna jetkenshe baghdarshamgha jii ayalday berdi de, ýlken arnagha týsip alghan son, jyldamdyghyn arttyryp, ilgeri suyrylyp – júldyzsha aqty. Keshikpey, Qapshaghay jolayryghynan ozyp, qalany tastap shyqtyq. Sosyn keng jolda qústay úshtyq.

Kól jaghasyna qúlaghanymyzda, kýn tas tóbege kóterilip, qyzuyn molayta týsti. Olar qúm ýstinde qarta oinap otyrdy. Arasynda Aydana Samatqyzy bar. Biz taqap keldik te, barlyghyna sәlem berip, jón súrastyq. Men boksshy Marat Qasymúlynyng qasyna jayghastym.

Aydana maghan qatarlasyp, etpetinen jatty. Ol qyzghylt reng bikiniyding omyraulyghyn jibinen bosatyp edi, baulary eki qoltyghynyng astyna syrghyp, qos anary jartylay jalanashtanyp qaldy. Qolyn jastanyp, kózderin júmdy. Qanat Núrbekúly beri qaray samarqau kele jatyr. Nazary Aydananyng tәninde. Ózi kerenau, erine basyp, sýiretilip keledi.

– Ony qazir krosspen qúlatamyn, – dedi Marat Qa-symúly.

– Ne ýshin?

– Únamaydy.

– Meninshe, qiyanatsyz, degdar adam.

– Áyel kórmegen sekildi, qadalghany nesi.

– Ol Aydanany, shynymen, sýiedi.

– Men de.

Qaljyny shyghar dep, Maratqa den qoyyp, jýzine múqiyat ýnilip qaradym. Ol, tegi, shynyn aitypty. Jaqtyrmay qaldym. Ornymnan túrdym da, kólge qaray bet týzep, selqos jýrdim. Qúm qiyrshyqtary tabanyma jan sýisindire batady. Mayda týiirler tamasha sezimge bóleydi. Tabanyna ýlkendi-kishili qatty tas batqanda, denendi birtýrli dir etkizedi. Kónildi tolqytyp, kýiin órshitedi. Tamasha әser. Adymdap, kólding jiyegine taqap keldim de, jaghalauyna jete berip, qalt irkildim. Enkeyip, qolymdy sugha malyp edim, salqyndyghy sezildi. Ilgeri jaldap, jýrip kettim. Shalpyldatyp, tóniregime shashyp baramyn. Su beline deyin kelgen mezette, qoyyp kettim de, su astymen edәuir jýzip baryp, joghary atyp shyqtym. Shalqamnan jatyp, qolymmen әlsiz maltyp, tepe-tendikti búzbaugha talpyndym. Batyp ketip, su keship, qayyra qalqyp, betinen kórindim. Jiyekke mandayymdy búryp, qúlashtap jýzip, maltympazdanyp asygha jóneldim. Kól jaghasyna jýzip jetsem, Aydananyng qasynda ýiirsektep Maqsút jýr. Jaghajaygha shyqtym da, kiyim auystyratyn aghash garderobqa bardym. Onyng tóbesi ashyq bolatyn. Ishine kirip, esigin kýrshekpen jauyp, bekitip qoydym. Kórshi bólmeden әielding dauysy estildi. Qapelimde joghalyp ketti de, shybyn yzyny estiletin tynyshtyq ornady. Men lypany búrap syqtym. Endi erkekting ýni shyqqan. Áyelding ýzdigip alqynghany sózderin ýzip jiberdi. Olar sýiisti de, syqylyqtay kýlisip aldy. Eki arany japqan qabyrgha taqtaydyng tómengi túsy ashyq. Olardyng qúmdy ysyrghan ayaqtary bayqalyp qaldy. Kenet jerge bustgaliter týsti. Ile-shala әielding júqa sary lypasy susydy. Sary lypa lezde kóterilip alyndy da, әielding renjigen dauysy eskertu jasady. Bustgalter sol kýii jatyr. Men tysqa ayaq bastym. Kýn jyluyn tógip túr. Esikting eski topsasy shiqyldap, bosaghadan jas jigit kórindi. Dereu sol qaptalyna búryldy. Jigit úzaghan shamada topsa aqyryn syqyrlady, syrtqa qyryqtar shamasyndaghy óndi әiel shyghyp kele jatty. Áyel ong qanatyna qaray jýrdi. Jolay qaltarysta óz betimen oinap otyrghan bir kishkene sәbiydi ala ketti.

Aydana etpetinen súlapty. Maqsút eki tizesin qoldarymen qúshaqtap alghan. Men jaqyndap kelgende, Aydana kózin tars júmyp alyp jatyr eken. Qúm qiyrshyqtaryn sypyra jýrgen ayaq dybysy qúlaghynyng týbine jetkende, ol kózin ashyp, meni kórdi de, jyly kýlimsiredi. Qoldaryn arqasyna jiberip, baudyng eki úshyn bir-birine aiqastyra baylap jatty. Ol bikiniyding omyraulyghyn bos baylay saldy, sosyn qúm ýstine tizerley otyryp, maghan jýzin bere ayaldady.

– Maqsút sening dosyng ba?

– IYә.

– Qazirgi uaq dos degen bola ma?

– Bolady.

– Senbeymin.

– Qaysymyzgha senbeysin?

– Jalpy.

– Eshkimge?

– IYә.

– Ony nege súradyn?

– Dos bola qalghan jaghdayda, ekeuindi ne birik-tiredi?

– Tughan topyraq, – dedi Maqsút.

– Ghúmyr.

– Onda Maqsútqa ait, sonyma týskendi qoysyn.

– Aq tósinnen bir mәrte shóp etkizip sýnge bola ma dedim, basqa jazyghym joq.

– Bolmaydy.

– Maqsút endi qoyady.

– Sert beremin.

Aydana kýldi.

– Bara beruine bolady.

– Danaymen sóileseyin de.

– Sóiles.

Ol shalqasynan jatyr. Aydynda qayyq jýzip barady. Jelkenderin joghary kóterip, tartyp, kerip qoyypty. Qayyqta ekeu ghana. Bireui qyz bala siyaqty. Alystan ýstine kiygen qyzyl lypasy kómeskilenip bayqalady. Janymyzgha Asqat Jaqanúly keldi. Ardaq Sabyrqyzyn ertip alypty. Ardaq qara tory, janary ýlken, qyr múryndy, erni tolyq kórikti qyz.

– Sugha týsemiz be? – dedi Asqat.

– Týseyik, – dedi Aydana.

Olar kólge qaray ketti. Men jaghajayda qaldym. Áueli sudan Maqsút shyqty.

– Maghan erip kelgen shópjelke qayda?

– Núrghaly Ysqaqúlymen jýrgen.

Maqsút týregeldi de, jaghajaydyng shetin boylap, jaghalap ketti. Kóp úzamay, qayyra oraldy. Aldyna salyp alghan managhy beyopa qyzy bar. Qyz jylap alypty. Jasyn sýrtpegen, keuip te ýlgermegen.

– Ne boldy?

– Býldirip jatqan jerinen әkeldim.

– Jylatpasanshy.

– Jylatpaymyn.

– Óz sharuam emes pe, – dedi qyz.

– Meni tekten-tekke beypәrua qyldyn. Beker er-tippin.

– Kim әbiger boldy, sen be?

– IYә.

– Áurege týsetindey eshtene joq.

– Aqyrynda, qor ettin.

– Kýlkili.

– Ne istedim saghan?

– Sen be?

– Qaytippin?

– Istegening kóp.

– Mysaly.

– Jezókshe dedin, sýiekten ótetin namaqúl sóz aityp, til tiygizdin.

– Odan búryn, qanday qorlyq kórdin?

– Osynda kelgenshe de san mәrte ókpelettin.

Qyz taghy jylady. Kemsendep biraz túrdy da, teris ainaldy.

– Ótirik! – dedi Maqsút.

– Maqsút, qaytesin.

– Beri qara, men, tegi, seni bir ýireteyin.

Maqsút qyzdy qoltyghynan shalt tartyp, jerge qúlata saldy.

– Qazir býkil kiyimderimdi juasyn.

Beyopa qyz qorqyp qalypty.

– Sabynsyz juasyn, biraq taza boluy qajet.

– Qay jerge juayyn?

– Anau jaqqa bar.

Ýnsiz Maqsúttyng shashylghan kiyimderin jinay bas-tady. Búl maghan únaghan joq. Qyz jinap boldy da, shyghysqa mandayyn berdi. Maqsút eki qolyn jelkesine qoyyp, aspangha janaryn tiktedi.

– Beker istedin.

– Jәleptermen sóitu kerek.

– Men ylghy barlyq adam nege ar-namysyn taptatpaytyn tәkappar bolmaydy dep oilaymyn.

– Ómirding jýgi auyr, basyp ketip otyrady.

– Osyny týsinbeymin.

– Aqyndar qyzyq, – dedi Maqsút.

Keudemde tirshilikti ógeysigen kónilsizdik oyandy.

– Biraq, eshtene ózgermeydi.

Adamzat talay zaman tolghap, ýkilep kelgen ýmitin bir ghasyrdyng ishinde tas-talqan etti. Adam balasynyng tabighaty alabóten, biz ansaghan múrattan ózgeshe eken. Ras pa? Belgisiz.

– Áli jetpese, aiypty – ózderi.

Men ornymnan túrdym da, kólge bet aldym. Mana ketkender qauqyldasyp qaytyp keledi. Aydana ilgeri ozyp, qarsy oqshau jolyqty. Eki iyghy býrisip, jýgirip kele jatyr.

– Maghan sýlgi tauyp bershi.

– Jýr.

Biz sol qanatymyzgha búryldyq. Núrghaly Ysqaqúly jatqan jerge keldik te, jolqapshyqtyng auzyn aghytyp, ishinen sýlgi aldyq.

– Aydana tonyp qalypty ghoy.

Aydana jyldam sýrtinip jatty. Núrghalidyng sózinen keyin bayaulap qaldy.

– Mening esimimdi qaydan biledi?

– Kafede birge boldyq.

– Sizben?

– IYә.

– Nyspynyz qalay?

– Núrghaliy.

– Ádemi at.

Núrghaly oghan únap qalghan syqyldy. Aydana jýzin әri búryp, bizge arqasyn berip túrdy. Ol omyrauyn sýrtip jatqan. Bolghan son, beri qarady.

– Men kómekteser edim, – dedi Núrghaliy.

Aydana aqyryn jymidy.

– Bara bersem bola ma?

– Quyp jetemin, – dedi ol.

Ekeui osy jerde qaldy da, men jabylyp mosy qúryp, shәugim ilip jatqandargha qaray ayandadym. Shay qaynatugha kirisken júrt, zady, Núrlybek Asqarúly men Barlas Manashúly ghana. Qazandyqta ot byqsyp, samarqau janady. Kók týtin birden joghary úsha almay, jer bauyrlap baryp, biyikke jol tartady. Núrlybek qolyndaghy tayaqpen tamyzyqty qopsytyp, tútanyp ketuin onaylatyp qoydy. Jalyn әr túsynan lapyldap atyp shyqty da, bir-birimen jol-jónekey qosylyp, ýlken mazdaq otqa ainaldy. Barlas aumaqtana týsken alaugha tesile kóz saldy.

– Kónilsizsing ghoy, – dedi Núrlybek.

– Jay.

– Kәuap pisiremiz be?

– Bilmeymin.

– Ne boldy?

– Eshtene.

– Tirlikte әr nәrseni kýrdelendirmey, mýmkindiginshe onaylatyp, mәselege jenildetip qaraugha daghdylanu qajet.

– Biraq, búl jauapkershilikten qashu emes qoy.

– Áriyne.

– Jalghyzdyqtan, biraq, qútyla alamyz ba?

– Qútyla alamyz, jalghyzdyq әdette kóp ayaldamaydy.

– Eshtene jazylmay jýr.

– Jazghanyna senu qajet. Eshkim senbese de, ózing osy senimdi jýrek týkpirinen izdep, tauyp alghanyng abzal.

Shәugim yzylday bastaghan. Qyzyl jalynnyng sýiir tili әri-beri sýirendep, sumanday janyp, shәugimning týbin jylp-jylp jalap ketedi. Tamyzyq tausylyp, ot qyzuy manayyna tarap, kýsheyip alghan.

– Jyldyng barlyq mezgilinen kýz ghana janyma jayly tiyedi.

– Múng basqan nәrsening bәri maghan da jaqynyraq, – dedi Barlas.

– Jalghyzdyq, el kóship, eski júrtqa tastap ketkendey týisik, aldamshy ghúmyr, mәnsiz tirshilik – kimdi bolmasyn qyzyqtyrady.

– Kleverding “Keshki tynyshtyq” suretin kórgenimde, kónilim ashylyp, jýregimdi bireu alaqanymen qysyp ústaghanday kýige bólenip, qanaghattyng qúshaghynda tolqyp edim. Búl tuyndyda toyymdyq, nysap, toqtam bayytylyp úsynylghan. Suretke qadalyp túryp, ózindi múqtajdyqtan ada, toyat sezinesin.

– Qasteev atyndaghy múrajaydan kórding be?

– IYә.

– Mening bolghanym bar.

– Sharli de Pravie mayly boyaumen salghan “Peyzaj” sureti de sol taqyrypta. Týn jamylghan teniz jaghasy, qaranghylyqty qaq tilip ýsheu sayaq qayyqta asyghys jýzip barady.

– Mola Pier Francheskonyng “Agaridyng quyluy” shygharmasyndaghy әielding bet-beynesi de únaghan edi.

– Ol da ghajap.

– Qyrkýiek aiynda Tretiyakov galereyasynyng kór-mesi ashylady.

– Shyn ba?

– Shyn.

– Qyrkýiek deysing be.

– Kórme, bәribir, kónilindi kórmeydi.

– Sonda da. Men ishki dýniyemde bir ózgeris bolsa eken dep armandaymyn.

– Mening de tilegim sol.

– Býgin qanday múrat bar, qazir, jalpy, ne qal-dy?

– Týk te.

– Týk te qalghan joq.

– Ras.

– Sondyqtan, bir ózgeris bolsa eken dep armandaymyn.

Shәugim tasydy. Núrlybek ornynan kóterildi de, jolqapshyqtan qaghazgha orauly shay alyp, shәugimning ishine tastady. Nadira Jarasqyzy beri ayandap keledi.

– Dastarqan jasayyq, – dedi Núrlybek Asqarúly.

– Nadira jasaydy.

– Týgel shaqyryp keleyin, – dedim.

Men eldi shaqyrugha kettim. Qayta oralghanda, dastarqan jayylyp túrdy. As iship, әngime shertip, bәrimiz qauqyldasyp qúm ýstine aunay-aunay jata kettik. Kýn qyzuy әlsiredi. Qasyma Aydana taqady.

– Núrghaly ekeumiz tysqary shyghyp keldik.

– Ol – aq kónil jigit.

– IYә.

– Eptep bokspen ainalysady.

– Maghan aitqan joq.

– Eshkimge aitpaydy.

– Seni maqtap, aspangha shygharyp jiberdi.

– Beker.

– Nege?

– Kópe-kórneu, jorta, qasaqana madaq.

– Ádeyi?

– Ádeyi.

– Meninshe, shynayy maqtady.

– Shynayy emes.

– Ras aitty, sondyqtan zor enbegine, qol jetken tabysyna, izgi qasiyetine berilgen joghary bagha dep týsinu qajet.

– Qoyshy.

– Kýtken joqsyng ba?

– Eshqashan payymdamappyn.

Núrghaly keldi.

– Aydana, barasyng ba?

– Qayda?

– Kórshi jaghajaygha.

– Managhy ma?

– IYә.

– Baramyn.

Ol týregeldi. Denesine jabysqan qúm týiirshikterin alaqanymen sypyryp týsirdi. Sosyn, maghan qarady. Kýlimsiredi.

– Men barayyn.

– Jaraydy.

– Býgin osynda qonamyz ba?

– Qaytatyn shygharmyz.

– Keshqúrym oralamyn.

Olar ketip qaldy. Kónilimdi qapa mendep, qamyryq ózegimdi jardy. Kól jaghasyna bet aldym. Taqap bardym da, jiyegine jetip, irkilip kóp túrdym. Tolqyn jaghany jaylap soghady. Asyghys qaytyp ketedi. Uaqytty alshaqtatpay, saghynyp qayyra shulap kele jatady. Aydynnyng orta túsyna taman, kóz úshynda ýsh qayyq búldyrap kórinedi. Ong qaptalda bir shaghyn kater zaulap barady. Shaghalalar qaptap jýr. Meni jalghyzdyq sezimi iyektedi. Bólmege barghan son, tegi, qaytadan qalamymdy úshtaymyn. Bәribir. Eshkim oqymasa da, bәribir. Biraq, kitappen qoshtasu әdilet pe? Dýnie o bastan әdil, shynshyl jaralsa kerek. Zady, býkilәlemdik jalghyzdyqtyng tútqynynda jatqan adamzat ózining ruhany qazynasyn jer betindegi tamasha mekenge ainaldyryp alghan. Óz týsinik aumaghynda, qalyptastyrghan salt-dәstýr ayasynda, qala berdi, sóz kenistiginde adam balasy údayy ýilesimdilikte jýredi. Ýndestikti búzyp-jaryp, shekteuden asyp, qúrdymgha shyqsaq qana biz týsiniksizdikke úrynamyz. Tәubeden qashyp, dinsizding ýiin panalaytyn oidyng bastauy da, qaynary da osy. Qúdaysyz ghúmyr keshe alamyz ba eken. Kitapsyz qanday qasiretke úshyraymyz?

Shaghalalar toptalyp alypty. Qayyqtar arghy qabaqqa alystap ketken. Men balyq izdep qayta-qayta túmsyghymen su shalyp, sýngip jýrgen shaghalany baqylap otyrdym. Shaghala balyqty mýldem ústay almay qoydy.

HI tarau

Taksy Lenin danghylymen zymyrap kele jatty da, eki jýz tórtinshi ýiding janynan tizginin tartty. Áueli ózim shyghyp, artynan Aydananyng týsuine kómektestim. Tura irgemizden týsi qara temir aulanyng jarma qaqpasy keng ashylghan. Ekeumiz qaqpa arqyly aulagha óttik te, qaramay tóselgen asfalit jolmen ilgeri jýrdik. Aldymyzdan biyik qabyrghaly zәulim saraydyng ózi kórindi. Biz enseli ghimaratty sol qanatynan ainalyp, esik auzyna keldik. Kóp adam seruen qúryp, bosagha manynan úzap, qydyrystap barady. Esikten ishke kirip, әsem bezendirilgen saltanatty zalgha tap boldyq. Tór jaqtan qalqighan baspaldaq kózge shalyndy. Baspaldaqpen ekinshi qabatqa órlep shygha berdik. Ýstinde kisi mol eken. Auyr ónerkәsip salasynyng tóraghasy bizden әrirek, terezege taman әigili jazushymen emen-jarqyn әngimelesip, qauqyldasyp túrghan. Olar bizdi angharghan joq. Men eshkimdi tanymadym. Azamat Bolatúly men Dana Ghalymqyzy әli qala aralap, sauyqtap jýrgen bolyp shyqty. Jas júbaylardy úzaq kýtip qaldyq ta, kónilimizge kirbing úyalady. Ýstelder bir-birine sirestirilip, iyq tirestire ýsh qatardan qoyylghan. Torghyn dastarqannan qazaq asynyng barlyq týrin tabugha bolady.

Sodan keyin, kópten bir kórudi ansatqan ashang jýzdi jas kelin aq otaugha týsti. Tóniregine әlsin-әlsin quana kóz tastap, kýlim qaqqan jaydary eki ýlken abysyny onyng ajaryn jibek shiltermen qalqalap, el nazarynan jasyryp, tasalap kórsetpey ústap túrdy. Suyryp salma aqyn, ónerpaz asaba – jas júbaylardyng aldyna kelip, dombyrasynyng qúlaghyn búrap, kýiin keltirdi de – eki-ýsh mәrte shertip, qaghyp-qaghyp jiberip, betashar jyryn bastap ketti. Kelin tughan-tuys, aghayyn-jegjatqa tegis sәlem salyp bolghan son, seri jigit onyng betin ashyp, kýmis tabaqtaghy mol aqshany qaltasyna salyp aldy. Jas júbaylar tórgi onasha dastarqangha qaray jýrdi. Aydana ekeumiz jaylap basyp, ekinshi ýstelding ayaq jaghyna baryp tize býktik. Oghan “Rkasiyteli” sharabynan toltyryp berip, ózime qazaq koniyagynan qúiyp qoydym. Áldekim úzaq sóz sóiledi, el daurygha qol shapalaqtady. Biz әlsiz soghystyryp, tónkerip tastadyq. Koniyak tilimdi quyryp, tamaghymdy qyrnap ótti de, keudeme jayylyp, manayyn qyzdyra bastady. Maghan qarsy bir orta jastaghy er adam otyryp alypty. Aydanagha tesilip qaraghan qalpy et pen kartoptan jasalghan salattan shanyshqymen alyp jeydi. Aydana alma tolghan tostaghangha qol soza berip, onyng kóz qarasyn andap qaldy da, ashyq-jarqyn әlpetimen maghan nazaryn audardy. Men kýldim.

– Ghashyq bolyp otyr ma, – dedi ol.

“Rkasiyteliyden” oghan taghy shýpildetip qoydym. Ol tartynbastan iship saldy. Fujerdi dastarqangha qoya berip, qoly shanyshqygha jýgirdi. Qyzanaq salatyna súghyp, bireuin týirep aldy da, auzyna apardy. Endi taghy bir saliqaly, jasy ýlken kisi sóz alghan. Biz tyndaghan joqpyz. Ýstelge quyrdaq tasy bastapty, toya jep jattyq. Aydana qayyra fujerin maghan iyterip qoydy. Ekeumizge “Lev Tolstoy” araghynan toltyryp, tilekting tolyq aitylyp bituin tospay, tartyp jiberdik. Óneshimdi jyrtyp ótip, kókiregime jetti de, ainalasyn jylytty.

– Bolat aghanyng jalghyz-aq balasy bar ma? – dedi ol.

– Joq.

– Qansha?

– Ýsheu.

– Osynda ma?

– Senen keyingi ýshinshi. Eng kishisi tuysynyng qo-lynda.

Aydana ong jaghyna búrylyp, Zәure Bolatqyzyna qarady. Sosyn:

– Sýikimdi eken, – dedi.

– Maghan da únaydy.

– Onyng bolashaghy qamdalyp, josparlanyp qoyyl-ghan shyghar.

– IYә.

– Jigiti bar ma?

– Bilmeydi ekenmin.

– Bәri sheshilip qoyylghan bolsa, ómir sýrgende ne qyzyq qalady.

– Ras, eshqanday múrat bolmaydy.

Zәure Bolatqyzy jýzin sol qanatyna audaryp, meni kórdi de, sypayy jymidy. Men kýlip jauap berdim. Ol shashyn jelkesinen sholt qighan, ýstine bustgaliteri kórinetin әdemi aq torghyn bluzka men etegi shúbatylghan qara týsti beldemshe kiyip alypty. Sýikimdi Zәurening kóz qiyghy úzyn, kirpikterin joghary qayqaytyp, eptep әsirelep boyap alghan. Ol dóngelek óndi, aq qúba, júqa erindi bolatyn.

– Ákesi bay shyghar.

– Solay.

– Mening de әkem bay adam, biraq, әriyne, ministr emes.

– Ákeng tiri bolsa, odan asqan arman bar ma, – dedim.

– Keshir, – dedi Aydana.

Meni ainala qorshap, ýstimnen tóngen baylyq, dәulet iyeleri kónilimdi qonyltaqsytyp jiberdi. Jýrek týkpirinde jatqan asyl armanym myna dýniye-mýlik, qazyna salmaghynan janshylyp qalghan tәrizdi.

– Toryqpa, – dedi Aydana.

Oghan kóz saldym. Jýzin múng torlay qalypty.

– Men dәuletke qyzyqpaymyn. Qarjynyng kóptigi, kerisinshe, aqshanyng qúnyn týsiredi.

– Mýmkin.

– Seni bir apta kórmesem, nege ekeni belgisiz, ýige syimay ketemin.

Ony qolang shashynan sipadym. Ol әdemi qoy kózderimen maghan qadalyp túrdy.

– Bәrimiz bir sәtke ghana dýniyege kelgenbiz.

– Kelisemin.

– Men on toghyz jyl ómir sýrdim, biraq sol jyldar әldeqalay úshty-kýili joq. Áli de kóp jyldar jer basyp jýrgim keledi.

– Elu jyldan son, biz bolamyz ba, joq pa, kim biledi.

– Bolamyz.

– Ras pa?

– Eshqashan ólgim kelmeydi.

– Mening de.

– Túrmysqa da shyqqym kelmeydi.

– Bireuge nemere kerek qoy, – dedim.

– Sosyn olar da osylay qinalu ýshin be.

– Joq.

– Ómir – qashanda ýlken sәtsizdik, qatty ókinish, týzetilmeytin qatelik, tughan son, dýniyejaryqty qiyp, tastap kete almay, qinalyp jýresin.

– Múnday ghajap әlemdi kórip tamsanatyn sana bola almaytyn óli tabighattyng nesi jaqsy.

– Bilmeymin.

– Bir mәrte kórinip, mәngilik úmytylu – ómirding múraty, mýmkin, mәni de.

Ol araqtyng qaqpaghyn búrap ashty da, ekeumizge qúiyp qoydy.

– Ne ýshin isheyik?

– Sen ýshin.

Aydana jyly kýlimsiredi.

– Jýregim qamyrday ezildi.

– Kóriktisin.

– Shyn ba?

– Shyn aitamyn.

– Saghan әr keshte údayy bir әiel zaty ghashyq bolyp qalady.

– Raqmet. Saghan da ghashyq bolyp qalady.

– Ózimdi únaymyn dep oilamaushy edim.

– Maghan ba? Núrlybek te únatady.

Ol tosylyp qaldy. Ýstelden órik alyp, auzyna saldy da, sabyrly qalpy jep jatty. Sýiegin bosaghan ydysqa tastady.

– Tirlikte baqytty bolu mýmkin be?

– Mýmkin.

– Senbeymin.

– Baqyt degenimiz – sýiikti isinmen ainalysu, әure ómirden mәn-maghyna izdep әlektenbeu.

– Mahabbatsyz adam baqytty bola ala ma?

– Búl, zady, әrbireuimizding sezim túnghiyghymyzgha baylanysty.

– Yaghni, bolmaydy.

– Solay.

– Ózing eshkimdi jaqsy kórmey jýre alar ma edin?

– Jýre almaymyn.

– Men ýshin baqyt tek mahabbattan túrady.

Án kóterildi. Júrt ornynan týregelip jatyr.

– Taghy bir kóremiz be?

Aydana shólmekti ústady. Men basymdy iyzedim. Ol eki fujerge lyqyldatyp qúidy da, meni kýtpey, tastay saldy. Fujerdi qoyghan beti qyzanaqtan jedi. Ishki dýniyemdi kónilsizdik iyektedi. Ydysty qolyma alyp, kidirmesten jútyp jiberdim.

Ornymyzdan túrdyq. By alanyna jettik te, júrt qúttyqtap jatqan Azamat Bolatúly men Dana Ghalymqyzyna tilegimizdi aittyq. Olardyng shuaqty kýlkige shomylghan jýzderi birtýrli qapadar kórindi. Biz Blekting oryndauyndaghy “Wonderfull Life” sazyna tolqyghan kýiimizde shyr kóbelek ainalyp, biyley jóneldik. Kelin qimaghan janarymen úzatyp, alystap qala bergen.

– Sezim tozaghyna kýigen taghy bir múnlyq payda boldy, – dedi Aydana.

Ol ezu tartqan keypi basyn qoynyma tyghyp, maghan jabysyp, foyeni shenberley, jýzip bara jatty. Saz ýzilgen shaqta ýstelge bardyq ta, shabdaly shyrynynan úrttadyq. Qayta oralghanda, Whitney Houston shyrqaghan “I Am Every Woman” әni estildi. Foye shetinde, әuen әserimen tolyqsyp jýrgen meymandardy kózimizben sholyp, oqshau túrdyq. Maghan bireu telmirip qaraghanday kórindi. Búl kóz qarasty ýiirile biylep, joldy tasalaghan toptyng ar jaghynan bayqadym. Onyng ýstine kiygeni tógilip jerdi japqan aq torghyn әdemi kóilek. Tóbesine gýl әdiptegen yqsham taqiyasyn qondyrghan. “2 Unlimited” tónirekti janghyryqtyryp, “No Limited” әnine basty, biylegen top tez tarqasyp ketti de, kelin men kýieu ekeuining beynesi ashyldy. Azamat Bolatúly qalyndyghyn әri búryp alyp, jay ghana әn naqysyna salynyp, tenselip kete bardy.

– Biraq, sen qarama, – dedi Aydana.

Men oghan kóz saldym. Ol quaqylanyp, jymiyp túrdy.

– Múnda kónilsiz, – dedim.

– Tysqa shyghayyq

– Aha.

– Ýilerdi tamashalayyq.

– Ishki ister bosstary uaqytyn osynda ótkizedi.

– Bir kezde bәri halyqtyki deushi edi.

– Qazir de solardyki.

– Ákem eshtene ózgergen joq, kommunister iskerlik qabilet tanytyp, býginde barlyq sauda men bank biyligin óz qoldaryna aldy deydi.

Banket zalynyng saltanaty qayyra qanshama jyl kóksep, ansap, saghynyp kelgen armanymdy taptap, ezip bara jatqanday kórindi. Bolashaqtan bizge oryn qalmaghan siyaqty.

– Biraq, mәsele – anada emes.

Aydana qolymen qymbat baghaly lustralar jaynaghan tóbeni kórsetti.

– Mynada.

Ol jas júbaylardy núsqady. Olar bir-birimen qúpiya, jasyryn kelisim arqyly qosylghanday, bireuining asqan dәuleti bar, ekinshisi patsha sarayyn toty qústay jaynatyp, qúlpyrtyp jibere alady. Aydana, teginde, shynayy mahabbat, shynshyl jandardy izdeytin tәrizdi.

– Búl bizding júmysymyz emes, – dedim, – olar ózderi biledi.

– Qos jar, demek, qoltyqtasqanda ghana әsem ekeni ras.

– Oiyna pikir qosqym kelmeydi.

– Týsinemin.

Ekeumiz baspaldaqpen astynghy qabatqa týsip, bosagha jaqqa qaray jyljydyq. Dalada janbyr jauyp túr eken. Biz tabaldyryqta irkilip qaldyq. Ýstingi foyeden Witney Houston shyrqaghan “I Am Every Woman” sazy qapylys qayta estildi. Aydana Samatqyzy kóshege atylyp shyqty da, qoldaryn sermep, sәnmen biyleuge kóshti.

Janbyr tamshylary jýzimen shapshang tómen aghyp baryp, omyrauyna ýzdiksiz qúiylyp jatyr. Ol bir sәt býkil әlemdi ózine qaratyp alghanday әser etti. Úly jaratylys, kók jýzinde qaltyrap jana bastaghan marghau júldyzdar, bizge mýldem beymәlim qashyq nýkteler tek súlu qyzgha ghana qadalyp qalghanday. Jauyn eki betin juyp, iyegining úshyna jetip bolmashy kibirtikteydi de, tómen ýzilip týsedi. Qara shalbarynyng syrtynan jiberilgen aq bluzkasy malmanday su. Denesine etimen et bolyp jabysyp qala beredi. Qoldaryn joghary kóterip, qos qaptalyna tolyqsyp laqtyryp qalady da, ózi eki jaghyna kezek-kezek tenselip, toqtausyz syqylyqtap kýledi. Áuez bayaulay berip, ol ishke jýgirip kirdi. Meni qagha-sogha, zalgha basa-kóktep enteley ótip baryp toqtady. Maghan janaryn tiktegen kýii saqyldap kýle bergen. Qasyna jyldam tayap keldim de, ony jerden jenil kóterip aldym.

– Baqyt degen osy!

– Sonday baqyttymyn, – dedi ol.

Maghan jogharydan jyly kýlip qarady.

– Jaqsy.

Ol týnerip, qamyrygha sóiledi.

– Tek qana meni Núrlybek Asqarúly sýiedi dep aitpashy.

Ony jerge týsirdim. Janaghy quanysh úshty-kýili joghaldy – shattyq bizdi qapyda jalghyz tastap ketti. Aydana kózimen ghimarattyng tas edenin shúqylady. Ony ayadym. Qapsyra qatty qúshaqtap, shie erninen sýiip alsam ba degen oy qamalady.

Ne isterimdi bilmedim. Qatal ómirde údayy solay. Aydanagha qaray almay túryp, ózimdi qanday da bir kelesheksiz sezindim.

HII tarau

Tanghy salqynmen әuejaydan Aydana Samatqyzyn Tashkentke shygharyp saldym da, kelesi kýni poyyzgha minip, tәulik jýrip, Qaraghandy shaharyna at basyn tiredim. Temirjol beketinen Qúrmet IYgilikúly men Asqat Jaqanúly qarsy alghan. Kýn búlynghyrlanyp, teristikten suyq jel soghyp túrdy. Biz taksy ústaghan betimizde “Biybigýl” kafesine tartyp ketkenbiz. Qúrmet ekeuimiz ýsh rumka koniyaktan iship jiberdik. Sosyn, qalbyrdaghy “Holsten” syralaryn satyp aldyq. “Biybigýl” kafesinen shyqqan son, Asqat Jaqanúly Aydanany súraghan.

– Ol Tashkentke úshyp ketti, – dedim.

– Jay ma?

– Atasy ony bireuge aittyryp qoyghan siyaqty.

– Kelisken be?

– Joq.

– Beker.

– Rettep, qaytyp keledi.

– Biraq, týbi túrmys qúrmay qayda barady.

Qúrmet IYgilikúly asfalit jiyegine taqap, avtomobili toqtata bastady.

– Biluimshe, Aydananyng kýieuge shyqqysy kel-meydi, bala tapqysy da kelmeydi.

Asqat jauap qatpady. “Niva” markaly mashina qaptalday toqtap, biz topyrlap salongha kirdik, avtomobili jyldamdyghyn arttyryp, qalanyng “Ontýstik-Shyghys” yqsham audanyna qaray – atqan oqtay zymyrady. Baghdarshamda qalt ayaldap, motory jolayryqta dýrildep túrdy. Fonaridyng jasyl kózi janghan mezette ornynan auyr qozghaldy. Avtomobili endi bayau sydyrtyp keledi. Ár tústan andyzdap shyqqan kólikter bir arnagha qúiylyp, aldy-artynan qaptay taqap, qapylysta tóniregin baylap, keptep tas-tapty. Kelesi jolayryqta baghdarshamnyng qyzyl oty janyp, mashina jýrisin shúghyl qatty bәsendete bastady. Kóldeneng jolgha tayap qalghanda, syqyrlatyp tejeuishin basty. Biz aldygha úmtylyp baryp, qaytadan arqalyqqa shalqaladyq. Salongha Freddy Merkiury sazy tarady. Áuen oi-sanamyzdy әldiylep, kónilimizdi terbep, “Orbita” móltek audany irgesinen tizgindi irikpey ótip bara jattyq. Mashinalar taryday shashylyp ketipti. Basqaru tetigi solgha ainalyp,

baghytyn týzep alghan kólikting – jyldamdyghy jedel ósti. Keshikpey, “Ontýstik-Shyghys” yqsham audanyna iliktik. Kóp úzamay Qúrmet IYgilikúlynyng pәterine jetken bizder jýgimizdi búryshqa tastap, qonaqjay dostyng tabaldyryghynan attadyq. Qúrmet asýige ketip qaldy da, ile-shala shyjghyrylghan maydyng iyisi shyqty. Asqat ekeumiz teledidar kórip otyrdyq. Sýt pisirim uaqyt ótkende, asqa shaqyryldyq. Ýstelde, tabada – quyrylghan dәmdi quyrdaq kýtip túrdy. Asqat Jaqanúly bosaghada jatqan sómkelerden tórt dana “Holsten” syralaryn alyp, dastarqangha qaytyp oraldy. Ekeuin ashyp, aldymyzgha iyterip qoydy. Men nan tilimin shetinen tistep, ýlken qasyqty quyrdaqqa batyra saldym da, auzyma apardym. Quyrdaq piyazdyng shyrynyna bógip, jaqsy búryshtalghan eken. Qalbyrdaghy syradan azyraq jútyp, quyrylghan etten qarbyta jedim. Izin ala sýt qatqan ýndi shayy kelgen. As iship bolghan son, jýgimizdi alyp, toghyzynshy qabattan liftimen týstik te, kósheden taksy ústap, avtovokzalgha zyrlap bara jattyq. Beketten Qaraghayly kentine qatynaytyn avtobusqa minip, Qaraghandy shaharyn tastap shygha berdik. Uliyanovsk qalashyghyn basyp ótip, ýsh saghat ishinde Qarqaraly qalasynyng vokzalyna jettik. On minuttan keyin basqa kólikke otyryp taudyng bauyryna jasyrynghan әsem qaladan marghau, aqyryn qozghalyp kettik.

Shyghaberiste Ýlken kóldi qaptal irgesinen qiyp, qatparly qalyng jota, pil sauyrly qoyan jon belderding tas qabaq jarymen qabyrghalap jýrip, aldaghy shahardyng alqym túsynan qapylys biyik dónge kóterildik. Biz inirletip Qaraghayly qalashyghyna jetkenimizde, kýn shapaghy kókjiyekti kýrendetip, solghyn, kýngirt qyzyl týske boyap, taudyng eki jaq qiya beti otqa malynghanday kórindi. Beket basynda saparshylar ýshke bólinip, әrkim óz ýiine tarqasyp kettik.

Men ýige qonyrau soqqanymda, anam pәterde jalghyz otyr eken. Kózildirik kiyip oqyp jatqan gazetin kreslogha asyghys tastay salghan ol kýlimsiregen kýii maghan qarsy jýrdi. Jýkterimdi alyp, kórshi bólmege aparyp, qaytyp keldi.

– Songhy ailar nege hat jazbay qoydyn? – dedi ol.

– Ne jazarymdy bilmedim.

– Úmyttyn.

– Bir pәlege úshyrasam, hat mindetti týrde keletin edi.

– Jaman súmdyqty bastama.

– Jaraydy.

– Týs kórip jýrmin.

– Qaljyradyq. Joldan qajydyq.

– Bilesing be, biz sening jasynda ana, әke atanghan-byz.

– Ýilenu qajettilikke ainalsa, kelin týsiruden bas tartpas edim.

– Qajet emes pe?

Biz asýige óttik. Anam shәugimdi sugha toltyryp, gazdyng ýstine qoydy. Shkaftan qúmsheker salynghan tostaghan men eki kese alyp, beri búryldy.

– Qajet emes.

– Seni otbasy qyzyghyn kórmey óte me dep, jii ua-yymdaymyn.

– Ájem ne deydi?

– Kózim tiride shóberemning mandayynan iyiskesem deydi.

– Búdan eshtene ózgermeydi.

– Kәri adamnyng baqyty sol.

– Azghana baqyt.

– Nege?

Anam oryndyqqa tize býkti. Eki qolyn dastarqangha shyntaqtady.

– O dýniyede, bәribir, eshtene joq.

– Payghambar, salla(A)llahu alәihy uә sәllәm, jolyna qayshy sózdi aitpa, – dedi anam.

Ózi әri ainalyp, shkafqa bettedi. Turalghan nan men qaraqat tosabyn alyp, ýstelge әkele jatty.

– Adamdar qashanda jalghyz. Ómir de serik bola almaydy, o dýniyege sapar shegip, maqsharda túrghanda nemese mýldem joyylghanda, ol, tegi, bú dýniyede qalady, pende barlyq qiyndyq pen belgisizdikte jalghyz jý-redi.

– “Adasqan kýshik sekildi Úlyp júrtqa qaytqan oi”, – dedi anam.

– Keyde әkem qayda ketti, jeti qat kókti, týpsiz gharyshty sharlap jýr me eken dep topshylaymyn.

– Kim biledi.

– Meninshe, jalghyzdyq jastyqta qyzyqty, mosqal tartqanda – dert.

– Qartayghanda – ajal.

– Al, qaytqanda she?

– Serik.

Anam jylap otyrdy. Qolyndaghy oramalmen janaryn jaylap sýrtip qoydy.

– Endi jylamaymyn.

– Bilemin.

– Men qanshama auyrtpashylyqty basymnan ótker-dim.

– Bilemin.

– Bú dýniyede ne qyzyq kórdik, baqyt baryn da bayqamaghan ekenbiz.

– Búny da bilemin.

– Endi eshtene joq.

– Nege?

– Biz qaytyp eshqashan kezdespeymiz.

– Ras.

– Men ótken ómirimdi oilap tirlik keship jatyrmyn.

– Biraq, kim bilgen, mýmkin, keyin bәri bolatyn shyghar, ómir de, jarqyn kezdesuler de.

– Sonda, ajal qashan keledi?

– Eshqashan.

– Sharshap qalmaymyz ba?

Anam kýldi. Perde tútpaghan terezeden kóshe shamdary nazargha týsedi. Teristikten ýiirilgen suyq jelding uili qúlaqqa jetedi. Anam ornynan túrdy. Kózinde belgisiz bir quanysh, qúpiya shattyq, alystan ýmit kýtken jaydary kýlki bar. Ol shәugimdi gazdan alyp, aqqúmandy qamdady da, qaytadan oryndyghyna kelip jayghasty.

HIII tarau

Qaraghaylydan tang sәulesi jotany shomyldyrghanda, shyqqanbyz. Avtobus ilgeri enjar úzap bara jatyr. Teristikten esken týngi suyq jel mýldem basylypty. Jiyrma minut boyy tynymsyz jýitkigen kólik Ýlken kólge jetken son, Qarqaraly qalashyghyna kelip kirdi. Biz qalashyqty qaq jaryp ótip, Qaraghandy baghytyna, batysqa tartqan qaramay jolgha týsip kettik te, biraz jýrip baryp, sol qaptalymyzgha búryldyq. Qarsy aldymyzdan Tasbúlaq eldi mekeni kózge týsti. Eldi mekendi ayal qylmaghan beti artqa tastap, qalyng ormangha sinip, kóz úshynan jyldam joghaldyq. Jol ong qanatyna qighash tartqan, LAZ mashinasy shayqalyp ketti, auyr jýkpen aqyryn tenselip baryp qayyra týzelip aldy. Naua jol birte-birte solgha tartyp, mashina qabyrghalay jýrdi, shay qaynatym uaqyt ótpey, aldymyzdan demalys ýileri kezige bastady. Biz әri qaray kedergisiz jóney berdik. Ong jaghymyzdan basqa demalys jayy kórindi. Donghalaqtar baghytyn ózgertti. Jýrgizushi eki pәterli jer ýiding irgesine iyek artyp baryp, tizginin irikti. Tysqa әueli Asqat Jaqanúly shyqty, qyzdargha qolyn sozyp, týsuge kómektesip jatty. Biz jýkterdi týgel jerge tastap, salondy bosatyp qoydyq. Asqat Jaqanúly demalys orny qojayynymen sóilesuge ketip qaldy da, keshikpey, qasyna shashy buryl egde adamdy ertip kele jatty. Tayap keldi de, Asqat bizdi tanystyryp ótti.

– Nesheusinder? – dedi ol.

– Segiz, – dep jauap qaytardy Qúrmet.

– Osy ýige kirip, ornalasa berinder, kórpe-jastyq-ty qoymadan alasyndar.

– Qazir me?

– Qazir de bolady.

Qúrmet IYgilikúly ekeumiz qojayyngha erip, jýk qoymasyna qaray bettedik. Qaraghay men shyrsha iyin tirese ósken shaghyn toghaydy boylay jýrip, ashyq alanqaygha kez boldyq. Qoyan jon dóndi asyp, arghy betkeyine shyqqanda, jýk qoymasy janarymyzgha ilikti. Kenet qojayyn toqtay qaldy da, qaltasyna qolyn súghyp, temeki qorabyn shygharyp, shylym úsyndy. Biz basymyzdy shayqadyq. Ózi bir talyn suyryp aldy da, tisine qystyryp, qorapty qaltasyna qaytadan salyp qoydy. Ottyghyn jaghyp, temekisin tútatty. Auagha búrq etip týtin jayyldy. Egde adamnyng eki beti sharapty ólsheusiz kóp ishkendikten, kýp bolyp isip, týsi qara qoshqyldanyp, búzylyp ketipti. Boyy tym alasa, kózderi boyyna sәikes emes, badyraq. Ol shylym soryp túryp, Qúrmet IYgilikúlyna jasqanshaqtay qarady.

– Maghan qyz bar ma?

Dauysy birtýrli senimsiz estildi.

– Jigitter múnda óz qyzdarymen ghana kelgen.

– Týnde bir-birimen renjisip qalatyndar bolady ghoy.

– Bolady.

– Sonda qúlaghdar etip... degenim ghoy.

– Qolqanyz qiyn, – dedi Qúrmet.

Myna shal – jekkórinishti. Temekisin apyl-ghúpyl

eki-ýsh mәrte sordy da, jerge laqtyra saldy. Ózi-ning qoldary birdene ústaghanda, qaltyrap ketedi, biraq qaltasyna salyp jýrgende, dirili mýldem bay-qalmaydy.

Biz kórpe-jastyqty segiz adamgha sanap aldyq ta, tóbeshikti keri asyp, qojayyngha kórinbey kettik. Dalagha samauyr shygharyp, ot jaqqanbyz – múrjasynan kók týtin iyrelendep, joghary tartty. Ýige baryp kirsek, keng bólmesine dastarqan jayylyp, ýstine sharaptar tizilip qalypty. Ardaq Sabyrqyzy qiyardy ashana pyshaghymen turap, sosyn qaymaqqa búlghap, eptep túz septi. Túz seuip bolghan son, qyzanaqty iriletip turaugha kiristi. Bashira Sabyrqyzy úzyn sәkining orta túsynda otyryp, maghan nazar tastap, aqyryn kýlimsiredi. Men oghan taqap kelip, janynan tize býktim.

– Qarqaraly tauynyng auasy qanday tamasha, – dedi ol.

– IYә.

– Ardaq seni roman jazyp jatyr degen.

– Shyn.

– Keyipkerlerining ishinde ózim de barmyn deydi.

– Bar.

– Men she?

– Bilmeymin.

– Romanda jýretin bolsam, elding bәri oqyr edi.

– Oqymaytyn da shyghar.

– Eger jaqsy roman bolsa, nege oqymaydy.

– Kitaptyng basyna kýn tudy.

– Ne boldy?

– Qazir әdebiyet eshkimdi qyzyqtyrmaydy.

– Qyzyqtyrady.

– Men o bastan osy kitapty jazamyn dep, aldyma maqsat qoyghanmyn, sondyqtan ony әiteuir bir jazu qajet.

– Sol ýshin ghana ma?

– Kitap jetpegen múratymnyng jalghasy tәrizdi.

– Sonda shygharmashylyq ókinishting ornyn toltyra ma?

– IYә.

– Maghan ómir sýru únaydy.

– Ózimdi, tóniregimdegi eldi tanghaldyrghym keldi, endi sony baghamdap kórsem, eshkimge qajet emes talpynys eken. Roman adamnyng taghdyry siyaqty, dýniyege kelgenin kóp oqyrman – bilmey ketetin de shyghar, sol bilmeytinder tuyndyny eshqashan oqymaghandyqtan, búl shygharma qaharmandaryna quanbastan hәm renji-

mesten – ómirden ozatyn shyghar. Romannyng jazylgha-nyn ne jazylmaghanyn, tipti, estimegen kýii jer qoynyna attanady, sonda olar, tegi, sol bir kitap taghdyryna aralaspaghan, qatyspaghan  oqshau qalpynda mәngi qayyra mylqau әlemning ózine ainalady.

– Qazir barlyq adam sonday.

– Mening óli-tiri ekenimdi bilmeytin, teginde, jara-tylghanymdy qúlaghy shalmaghan kisining bar ekenin topshylasam, kónil-kýiim birtýrli jaman bolyp ke-tedi. Búl – osy beytanys sana iyesi ýshin naq mening ghúmyrymnyng qúny joq degenge sayady emes pe.

Ardaq Sabyrqyzy qolyn sýrte bastady. Sýrtip bolghan son, shýberekti dastarqannyng shetine tastay saldy.

– Ángimelering jandy jabyrqatady, múngha toly, – dedi ol.

– Bәrimiz de qapadarmyz.

– Pәlsapa ish pystyrady.

– Qaytip?

– Seni tyndasam deymin?

– Nisshe men Shopengauerden týsingenimdi aitayyn ba?

– Danaydyng romany qanday bolady eken? – dedi Bashira Sabyrqyzy.

– Ózimiz jayly.

– Ardaqtyki dúrys pa?

– Jobasy keledi.

– Pәlsapany dogharayyq, – dedi Qúrmet IYgilikúly.

– Qúrmetke pәlsapanyng keregi joq. Al, pәlsapagha qúrmet kerek.

Ardaq synghyr etip kýlip aldy.

– Kerek.

– Nesi?

– Danaydy auyq-auyq úghyp qalu ýshin.

Tabaldyryqtan Asqat Jaqanúly kórindi. Samauyr kóterip, jyldam beri jýrdi. Shoghy óshpegen samauyr yzyndap keledi.

– Danay, tórge ót, – dedi ol.

– Óttim.

– Araqty ashayyn ba? – dedi Ramazan Tókenúly.

– Ash.

– Qúrmet shydamay barady.

– Ishimdik kónildi demeydi, sharap ishkendi jaqsy kóremin, – dedi ol.

– Ardaqtyki az.

– Taghy qúyayyn ba?

– Jetedi deymin.

– Ramazan, Bashirany úmytyp barasyn.

– Elmira she?

– Mýldem tatyp almaymyn.

– Svetagha qúygha bolady, – dedi Asqat.

– Danay tilek aitsyn.

– Qúrmet, ózing kótertsenshi.

– Joq, sen.

– Asqat jәne onyng dostary ýshin.

– Ardaq mas bolyp qalamyn ba dep qorqady.

– Asekeng eskertti, onda kettik.

– Asekeng ýshin.

– Onyng dostary ýshin, – dedi Ramazan Tókenúly.

Men jútyp salyp edim, biday araq óneshimdi jyrtyp ótkendey boldy da, keudeme jetip, ainalasyn qyzdyra bastady.

– Taghy jalqy tost, – dedi Qúrmet IYgilikúly.

– Ramazan, qúya ber.

– Elmiragha eptep toltyrayyn ba, Aseke.

– IYә.

– Ishpeymin.

– Ishpeseng de.

– Qyzdar ýshin isheyik, – dedi Ardaq Sabyrqyzy.

Jýzi kýlkige shomyldy, sosyn Asqat Jaqanúlyna úrlana kóz tastady.

– Ardaqtyng úsynysyna tartyp jiberinder.

– Aseke meni qoldady, – dedi Ardaq.

Biz tónkerip tastadyq. Araqtyng kermek dәmi sezilmey barady. Ramazan Tókenúly taghy da qúiyp qoydy. Qiyar salatynan kishkene jep kórdim de, artynan nan tilimin shetinen tistedim. Bashira Sabyrqyzy әri búryla berip meni shyntaghymen qaghyp ketti. Qaghyta sóiledi.

– Keshir.

– Eshtene etpeydi.

– Masayyp qaldym, – dedi ol.

– Koniyaktan kokteyli jasap bereyin be?

– Raqmet.

– Sen ýshin.

Men siltep jiberisimen, ile-shala Bashira Sabyr-qyzy da kóterdi. Ol rumkasyn ýstelge qoya salyp, shanyshqysymen salat týiredi.

Qyzanaqtan týirep alyp, auzyna apardy da, jeu-ge kóshti. Jútyp bolghan son, kózi jasaurap, maghan qarady.

– Ishudi ýirene almay-aq qoydym, – dedi.

Biday araqtan teng etip qúiyp, biz әlsiz soghystyryp, tastap aldyq. Auzymyzdy araqtyng kermek dәmi biliner-bilinbes shayyp ótti. Ramazan Tókenúly tysqa shyghyp ketken, keshikpey oinaqy әuen keshki Qarqaraly ormanyn әsem kýige bóledi. Ol qaytyp keldi. Ókshesin basa, managhy qojayyn shal esikten kórindi. Qolynda on alty milliymetrlik anshy myltyghy bar. Ol pan, kerbez pishinmen qaruyn búryshqa sýiep qoydy da, jorta týsin suytyp, bizge tәkappar qarady.

– Rysbek agha, beri ótiniz, – dedi Asqat Jaqanúly.

– Tynysh pa?

– IYә.

– Demalyndar, biraq tynyshtyq bolsyn, – dedi ol.

Ramazan Tókenúly oghan ýlken qyrly staqangha toltyryp berdi. Rysbek qojayynnyng aldyna tosyp edi, ol staqandy ústap, eki iyghyn kerip, tereng tynystady da, lezde iship jiberdi. Ýstelden nan tilimin alyp, úzaq iyiskedi. Sosyn beri búryldy.

– Asqat, senimen sóilesu kerek.

Asqat ornynan týregeldi de, onyng – sonynan erdi. Ekeui dalagha shyghyp ketti. Magnitofonnan Vanessa Parady oryndauyndaghy “Joe le taxi” әuezi qúlaghymyzgha jetti. Bizding biylegimiz kelip, jabyla túra bastadyq. Kónilimizdi tәtti bir týisik tónirektep ketpey jýr. Boyymyzgha taraghan araq uyty әn әserimen kýsheye týsedi. Ásemdikke, ýilesimdilik әlemine jetelep әketedi. Men Bashira Sabyrqyzymen úzyn, kýngirt dәlizde biyley jóneldim. Ekeumiz yrghaqpen tolyqsyp, shyr kóbelek ainalyp, tórge ilgeriledik, sosyn ekpindey shalqyp, tenselip dóngelep kete berdik. Saz erte, qalt ýzilgen uaqytta biz bosagha jaqqa jetip qalghanbyz. “Ace Of Base” tobynyng “All That She Wants” әueni estildi de, biz sony biyge eltip, qozghalyp kettik. Osy sәtte Asqat Jaqanúly kirdi. Ol sonyna búrylyp, sóilep túrdy.

– Bolmaydy, – dedi.

– Bireui artyq shyghar, – dedi qojayyn shaldyng dauysy.

– Bolmaydy. Jigitterding óz qyzdary.

– Osynda jinalghanda, eskergen jón edi.

– Keyin.

– Keyin be?

– IYә.

Dauys jauap qatpay qoydy, Asqat Jaqanúly beri jýrdi. Qúrmet IYgilikúly Ardaqty ertip kele jatty da, tabaldyryqtyng túsynda teris ainalyp, dalany qymtaghan qaranghylyqqa sindi. Asqat maghan taqap keldi.

– Týsinbey qaldym.

– Qydyra bersin, – dedi ol.

– Aghattyq jasama.

– Men ýshin eshkim emes.

– Beker.

– Ne isteyin?

– Qyz únasa, qylyghyna tóz.

– Tәkapparlyghyn aitamyn, yzamdy keltiredi.

– Sonda da.

– Ardaqtan basqa da qyzdar bar shyghar.

– Orgha jyghatyn oram.

Esik jaqqa Ramazan Tókenúly Bashira Sabyrqyzyn qoltyqtap keledi. Ekeui qúshaqtasyp alghan. Jyldam basyp, bosaghadan ótip, qaranghygha qúlady.

– Bashira da ketti.

– Asqat, esinde me, maqtaushy eding ghoy.

– Esimde.

– Saghan ket әri emes edi.

– Qydyra bersin, – dedi ol.

Valis shyrqaldy da, Asqat Elmira Túrsynqyzymen shyr kóbelek ainala jóneldi. Olar kóp biylegen joq. Kireberiske taman jyljyp bardy da, qysqa shýiirkelesip, lezde kózden tasa boldy.

Kasseta ayaqtalyp qalypty. Dәliz ishi kómeski tartady. Tereze jaqtauyna sýienip, Sveta Tanatqyzy oigha shomyp túr. Men qasyna tayap keldim.

– Úiqy qysty, – dedi ol.

– Men kesh jatyp ýirengenmin.

– Qydyramyz ba?

– Zauqym joq, – dedim.

Sveta kidirip qaldy.

– Ghafu et.

– Keshtim, – dedi kýlip.

– Ókpeleme.

– Jaraydy, úiyqtaugha kettim.

Baghana dastarqan jayylghan bólmege kirdi de, jolay shyryn iship, týkpir ýiding esigin ashty. Ári qúlap ketken ol qaranghylyq qúshaghyna jútyldy. Alakólenke dәliz alabóten kýngirt – qanyrap bos túr. Men Sveta sýiengen terezege qaray jýrdim de, әinekten tysqa nazar saldym. Qarqaraly ormany manaurap, aily týnning barqyt maqpalyna, tynyshtyq qúshaghyna jaybaraqat batyp, bir uaq sybdyrsyz qalghidy. Qaraghayly ormannan joghary, batys kókjiyekten – taudyng eki jaq qiya beti ay jaryghynda alabarqyn tartyp qarauytady. Ýy irgesinen Bashira Sabyrqyzynyng ashuly dauysy estildi. Ayaq tyqyry shyqty. Birtindep alystap bara jatyr. Aqyry joghaldy. Keudemde tirshilikti ógeysigen kónilsizdik oyandy.

HIÝ tarau

Almatyda kýn ysyp ketipti. Poyyzdan týsken bette taksy jaldap, Núrlybek Asqarúlynyng ayaldaghan pәterine izdep bardym. Ol aula ishinde jolyqty, biz qúshaqtasyp, jyly shyraymen amandastyq. Ángime shildening aptap ystyghyna oiysyp, syrahanagha baryp keludi maqúl kórdik. Biz Gorikiy baghynyng kireberisinde oryn tepken “Vigvam” syrahanasyn qúp kórip, ekeumiz mashina toqtatyp, Gogoli kóshesimen jónep kettik. Mejeli jerge jetkende, Núrlybek shopyrgha aqysyn tóledi, ýstine azyn-aulaq aqsha qosyp berdi. Jýrgizushi rizashylyghyn bildirip, esikti ainalyp baryp ózi ashty. Biz sol tústan týsip qaldyq.

Ishke attaghanymyzda, juan taqtaylardan qúrasty-rylghan aghash ýstelder nazargha ilikti. Qabyrghalaryn óndelgen aghashtardan jonyp jasap, ýstin jyltyr boyaumen syrlap tastaghan. Biz orta tústaghy ýstelge otyrdyq. Tórgi esikten aldyna aljapqysh baylaghan dayashy shyqty. Qolynda syra toly grafiyn. Ol shiraq basyp keldi de, grafindi ýstelge qoyyp, qoyyn dәpterin suyrdy. Mantydan bas tartyp, keptirilgen túqy әkeludi súradyq. Dayashy eshtene týrtpegen qoyyn dәpterin qaltasyna qayyra súghyp, әri ainalyp, dastarqannan úzap bara jatty. Jana shyqqan esigine qapyl jyldam kirip, sol jaghyna búrylyp, kórinbey ketti. Núrlybek eki bokalgha grafinnen syra qúidy da, bireuin maghan qaray ysyryp qoydy. Men bokaldy alyp, keneresinen eptep úrttadym. Syra salqyn, dәmi jaghymdy eken.

Grafindi ýnsiz iship tauysqan ekeumiz dayashynyng qayta oraluyn kýtip otyrghanbyz. Dayashy esikten kórindi. Ol tabaq ústap kele jatqan. Qolyndaghy ydys toly jaypaq tabaq jýrgen sayyn aqyryn tenseledi. Tәrelkelerde bir-birden kepken, túzdaghan túqy balyq, oghan qatar bir grafin syra túr. Tez basyp, oqys tayap keldi de, әueli eki balyqty týsirip, sodan keyin syrany alyp, aldymyzgha qoydy. Sosyn dayashy tabaghyn kóterip, ketip qaldy.

– Býgin “Aziya dauysy” bayqauynyng gala-konserti, – dedi Núrlybek Asqarúly.

– Barayyq.

– Aydana osynda ma?

– IYә.

– Ol baratyn shyghar?

– Barady.

– Kórmegeli qashan.

– Ony ma?

– IYә.

– Keshe kelui kerek-ti.

– Qaydan?

– Tashkentten.

– Jaz boyy týk bitirmedim, – dedi Núrlybek.

– Ýilenetin uaqyt tayady ma?

– Oilanyp jýrmin.

– Men de.

– Keyde beynetting bәri beker tәrizdi.

– Ras, osy talay adam ýilenbey-aq tirlik keshti emes pe?

– Biraq, salt basty sabau qamshy boydaq ómir kimderge opa bergen. Jalghyzdyq Qúdaygha ghana jaras-qan.

– Sondyqtan, qayghymyz dúrys.

– Áriyne, dúrys.

– Aydana Samatqyzy eshqashan túrmysqa shyqpay-myn deydi.

Núrlybek bokaldy toltyryp aldy da, týbine sheyin simirdi. Sosyn balyqtan týtelep ýzip, auzyna saldy. Ol kózin tómen týsirdi.

– Ony úmyta almay jýrmin.

– Kórikti, ajarly úrghashy kóp qoy.

– Mahabbat men ýshin taqsiret bolsa da, sezimimdi jenip shygha alamyn.

– Bilemin.

– Biraq, sonda qanday qyzyq qalady.

– Áueli ony úmytsanshy, artynan qyzyq nәrse ózi keledi.

– Eshteneden qoryqpaymyn. Ólimnen de. Tek ghú-myrgha degen qúshtarlyghymdy joghaltyp alsam, qaytyp birdenege qyzyqpay ketemin be dep qorqamyn.

– Týsinemin.

Biz syradan ishtik te, ýnsiz qaldyq. Núrlybek tereng oigha batqan. Meni beymәlim qauip biyledi. Dayashy jana adamdargha qyzmet kórsetip jatty. Ekeumiz ornymyzdan túrdyq. Bizdi kórip, dayashy beri jýrdi.

Ol shotyn qaghyp, tamaq qúnyn eseptedi. Biz aqy-syn tólep, tysqa mandayymyzdy týzedik. Ayaldamadan Aydanagha telefon shalyp, Qabanbay batyr men Lenin danghylynyng qiylysynda jolyghatynymyzdy aittyq. Núrlybek toghay ishimen seruendep qaytudy úsyndy, sonsong baqtyng enseli qaqpasyna qaray ayandap kettik.

Baqtan shyqqanda, kýn keshkirip qalghan. Biz taksy alyp, qiylysqa kezdesetin mezgilden erte jettik. Ony kýtip, sәkide oigha berilip, sharshay bastadyq. Aydana edәuir keshikti. Biz ony joldy qiyp ótip kele jatqanda bir-aq bayqadyq. Jiyekke taqaghanda, bizdi angharghan Aydana sypayy kýlimsiredi. Oghan qarsy jýrdik. Jaqyndap kelgen Núrlybek ekeumiz ernimizding úshymen betinen óptik. Ýstinde jasyl týsti, yqsham, әdemi, qonymdy plash, moynyna júqa aq sharf taghyp alypty, shashyn jayyp jiberip, kekilin bir jaghyna qayyryp tarap qoyypty. Kiygen týssiz kapron shúlyghyna jyltyr qara tuflii jarasa ketipti. Ol biz amandasqan son, shashyn keri serpip, maghan ezu tarta qarady.

– Qarqaralygha qalay baryp qayttyn?

– Jaqsy.

– Meni úzatpaq boldy.

– Jigit nashar ma?

– Symbatty.

– Maghan anam keler jazda ýilen dedi.

– Kelisting be?

– Joq.

– Osy ómirding ózi tamasha siyaqty.

– Eshqashan ýilenbey me?

– IYә.

Avtobus kelip, jyldamdyghyn irikti. Biz minip aldyq ta, eng artqy oryndyqqa baryp jayghastyq. Júrt kirip jatyr. Irgemizden qonyr týsti bylghary kýrteshe kiygen taldyrmash eki qazaq qyzy tize býkti. Olar saghyz shaynap, saqylday kýlisip aldy. Avtobus esikterin japty da, motoryn iske qosyp, jolgha týsti. Sol qanatymyzdan jiyrma bes qabatty qonaqýy kórindi, sosyn shyrshalar arasynan ýlken tas taqtagha jazylghan, “Qazaqstan” degen iri әripter qarauyta berdi. Jazu badyrayyp túr. Ilgeri talpynghan avtobusqa ilese almay birsin-birsin keyindep barady. Basynda taugha qaray aqyryn jýrip, sonyra jýrgizushi jyldamdyqty oqys arttyryp aldy.

Bytyraghan ýiler qos qaptaldan shashyrap qalyp jatyr. Medeu shatqalyna qinalyp әzer shyghyp keledi. Qonyr týsti bylghary kýrteshe kiygen eki qyzdyng bireui ornynan túrdy. Ol ýstin qaqty da, kelesi oryndyqtyng arqalyghynan ústap, alystap ketti. Qúrbysyna qarap kýlimsiredi.

– Nege ketip qaldyn? – dedi otyrghany.

– Shan.

– Jetkenshe ayaghyng talady.

– Myna jerge kelsenshi.

– Ózing kel.

– Shan.

Túrghany otyrghanynan әdemirek. Aq qúba, súnghaq boyly, aqqu moyyn, kepter iyq, jazyq manday. Ash belinen tógilgen maqpal beldemshesi tobyghynan týsedi. Olargha tesilip qalyppyn. Aydana shyntaghymen meni týrtti. Betime qarap, qulana jymidy.

– Únay ma?

– Qaysysy?

– Túrghany.

– Únaydy.

– Biraq, ol әli jas.

– IYә.

– Otyrghany, tegi, qara tory, Danay aq saryny jaq-sy kóredi.

– Maghan ekeui de únamaydy, – dedi Núrlybek.

Avtobus qysqy múz aidyny keshenine jetpey toqtady. Asfalit jol keshen auzyna deyin sozylyp kete barady. Eki qaptalyna ýlkendi-kishili qaptaghan lәpkeler, dýngirshekter, dýkender ornalasyp alypty. Biz avtobustan týsip bara jattyq. Kýrteshesi bar eki qyz syrtqa tolyqsyghan topqa qosyla berip, bizge búryldy da, qapylys jymyng etti.

– Olar bәrin estip qoyypty, – dedi Aydana.

Qos qyz әri jyljyp, nópirge aralasyp ketti. Biz jol jiyegin jaghalay, biyikke kóterile berdik. “Medeu” múz aidyny ghimaratynyng bergi qabyrghasyna aghylshynsha “Welcome” dep jazyp, janyna qazaqshasyn audaryp qoyghan eken. Qos ókpeden eki zanghar tau qysyp kele jatqanday, qasqiyp túr. Shatqal ishi qaladan góri salqyn, denemiz yzghardy sezip keledi. Kýn týnerip, búlttanyp alghan. Biz baspaldaqpen kóterilip, sharbaq qaqpadan óttik te, aldymyzgha qaradyq. Eki qaptal kisige toly. Múz aidyny ýstine taqtaydan eden tósegen, sosyn, aghash edenge sәkilerdi qaptata jinapty. Oghan da kisiler mol otyrypty. Shyghys jaqtan bos sәkiler kórdik. Sonda bet aldyq. Izdegen ornymyz eng songhy qatarda, bir sheti sahnagha taqau eken. Tegis otyryp jatyp, qolaysyz jerdi tandap alghanymyzgha ókindik. “Aziya dauysy” kompaniyasynyng jarnamasy ýlken ekranda dóngelenip kórsetilip jatty. Sazben kómkerilgen jarnama ekranda jaqsy kórindi. Apaq-sapaqta jarqyldap, sony qúlpyryp shyqty. Sodan keyin, bireu qúbyltyp, jyldamdata sóilep, Roza Rymbaevanyng әn salatynyn habarlady. Ánshi orta tústan bayqaldy. Aldymyzda otyrghan pysyq jigitter biday araghyn alyp shyqty. Bireui staqandardy jaghalatyp qúya bastady. Ózderi bir-bir staqannan jóneltken son, shólmek ústaghan bozbala jýzin bizge búryp, meni qolymnan tartty.

– Ishesinder me?

– Joq, – dedi Núrlybek.

– Men ishemin.

– Qaryndastyng esimi qalay?

– Áueli toltyryp ber, nyspymdy ózim-aq aitamyn.

Jalma-jan bos staqan tapqan jigit shýpildete

qúidy. Sharap erneuine deyin jyldam kóterilip kele jatyp, syrtyna tógildi.

– Kóp, – dedi Aydana.

– Onda men alayyn, – dedi Núrlybek.

Núrlybek Asqarúly staqandy alyp, jútyp saldy. Jigit qaytadan shýpildetti. Aydana tónkerip tastady.

– Sen she?

– Zauqym bolmay túr.

– Men ishemin, – dedi Aydana, – Danay ýshin.

Staqan qayta toltyryldy. Aydana Samatqyzy irkilmesten tartyp jiberdi, dәmine ashyrqanyp, alaqanymen auzyn basty.

– Aydana, ózimiz satyp alayyq, – dedi Núrlybek.

– Barghym kelmeydi.

– Seruendep qaytamyz.

– Men bara salayyn.

Ornymnan túrdym da, tas baspaldaqqa jetip, lәpke jaqqa mandayymdy týzedim. Bir shólmek viskiymen oralsam, Núrlybek ketip qalypty. Aydana kózimen jer shúqylap otyr. Sahnagha Maqpal Jýnisova shyqty. Men taqap keldim de, Aydananyng qasyna jayghastym. Ol basyn kóterdi.

– Ony renjitip tastadym.

– A-a.

– Mazamdy ala berdi.

– Núrlybek – danyshpan jigit.

– IYә.

– Ishesing be?

– Endi ayap otyrmyn.

– Men eshtene dey almaymyn, biraq beker ókpelettin.

– Onyng kýshti boksshy ekenin de, kóp nәrseden ozyq ekenin de, qayratker túlgha ekenin de talay estigenmin.

Aydananyng dauysynan yzghar bilindi.

– Men ony jaqsy kórmeymin.

Ýnsizdik ornady.

– Búl ózi sonday qayghyly uaqighagha ainaldy.

– Toyymyz bitken joq, biz әli Ystyqkólge baramyz.

– Senimen birge Ystyqkólge barghanym qalay bolar eken.

Ol tosylyp qaldy.

– Meni bәri jalyqtyrdy, – dedi bir uaq.

– Kitap jaz.

– Qolymnan kelmeydi.

– Isheyik te.

– Ekeumiz ghana ma?

– IYә.

– Kóp bolady.

– Sonda da.

– Sen eshqashan ókinbeytin shygharsyn, ýnemi ómirden maghyna taba bilesin.

– Mening de qasiretim bar, – dedim.

Aydana jabyrqap qarady.

– Sen roman jazyp jatyrsyng ghoy?

– IYә.

– Qanday ókinish boluy mýmkin.

– Jazyp bitken son, eshkim oqymay qoysa she.

– Oqidy.

– Osy songhy jazghanym bolady.

– Aytqansyn.

– Kitaptardyng onsyz da mol ekenin bilesin, qanshama bay kitaphanalar bar, bәrin týgel oqyp tauysugha bir adamnyng ghúmyry jetpeydi.

– Aqyn-jazushylar da qisapsyz.

– IYә, ras, jónsiz kóp.

– Biraq, әlem aitylyp bitken joq.

– Ony Tomas Mann jazghan.

– Isheyik te?

Men viskiyding qaqpaghyn búrap ashtym da, staqangha qúidym. Ol staqandy ústap, jaylap qysty da, alaqanyn jazyp jiberdi. Staqan edenge synghyr etip soghylyp jaryldy, jan-jaqqa shynylar úshty.

– Ishkim kelmeydi.

– Doghar, Aydana.

– Qalay týsinbeysin, ony mýldem jaqsy kórmeymin.

– Týsinemin.

– Eshtene týsinbeysin.

– Jylaghanyng ne, men saghan eshqashan ótirik aitqan emespin.

– Bәrin sezip jýrding sen.

– Beker jylaysyn, Aydana, basqasha sheshuge bolatyn edi.

– Maghan ne isteu kerek edi, Danay.

– Bilmeymin.

– Tegi, bireudi sonsha sýiemin dep oilamappyn.

– Bәri de ótedi.

– Meni taghdyr ýnemi ayaghymnan shalyp jýredi.

– Doghar, Aydana.

Ol aghyl-tegil jylady. Yqylyq ata bastady. Qolymdy sozyp, jauyrynyn qapsyryp, bauyryma tarttym. Aydana toqtay almay, bet-auzyn keudeme tyghyp, óksip jylap, egile berdi. Shashynan sipadym.

– Boldy, – dedi.

Kózin sýrtip, jyljyp otyrdy.

Alataudyng qoynauy – tas qaranghy. Tik jartas qiya shatqaldyng angharly sayynda, týngi alqapta ot shashqan “Medeu” kesheninde ne isterimdi bilmey otyryp, ony ayap kettim.

HÝ tarau

Aydana búryn ketip qaldy. Men júmysymdy bitirip, ýsh kýn keshigip shyqtym. Týngi on bir jarymda Almatydan attanghan kólik Georgiyevkagha ekining shamasynda jetti.

Qalghyp ketkenimde, avtobus Qyrghyzstannyng shekarasyn basyp ótipti. Tanghy altyda shúghyl tepken kýsh, qatty serpinnen oyansam, Ystyqkóldi jaghalap, syrghyp keledi ekenbiz. Kólding ar jaghynan qarauytqan Tyani-Shani tau silemi qara ýzip qalyp qoymay, sonymyzdan ergen alyptay – ilesedi. Tau silemi eki kókjiyekting arasynda irkilip túrghan aidyngha qabat jatyr. Ong qaptalyma kózben sholyp qaraghanymda, әrdayym qarly shyndaryn qoydyng sharby mayynday seldiregen aq búlttar omyraulaghan Tyani-Shani tau silemin kórip qalamyn. Biz Sary-Oy aiylyn artqa tastadyq. Avtobus qasqa jolda qalauynsha, emin-erkin zyrlap, birte-birte Cholpon-Ata shaaryna iyek asa bastadyq. Shaar aidyngha tym jaqyn ornalasqan. Qaladan shyghyp bara jatyp, qayyra eldi mekenge kezdese kettik. Áueli kórgen taqtayshada “Bosteri” dep jazylyp qoyylghan. Avtobus jol jiyegine tayau túrghan dýkenge jete bergende, qalt toqtady, men sol jerden týsip qaldym da, azyraq jýrip baryp, ong qaptalyma búryldym. Tar, ensiz trotuarmen jaybaraqat ayandap, “Gýlqayyr” demalys jayyn asyp óttim de, Qazaq Últtyq uniyversiyteti tynyghu ornynyng qaqpasyna taqap keldim. Aspanmen astasa shalqyp Ystyqkól jatqan. Ar jaghynan Tyani-Shani tau silemi jazdyng aisyz kógindegi Qúsjolynday bolyp janargha múnartyp jetedi. Sanatoriy shtabynan, tizimnen Aydana Samatqyzy bólmesin tauyp aldym da, dalagha shyqtym.

Ol bólmede kitap oqyp jatyr eken. Esikten kir-genimde, kitaptan basyn kóterip, meni kórdi de, jyly kýlimsiredi.

– Sәlem.

– Ystyqkól qalay eken?

– Tamasha.

– Saghan arnap majar sharabyn әkeldim.

Jolsómkeni oryndyqtyng ýstine qoydym. Kórshi tósekting arqalyghynda er adamnyng galstugy ilinip túrdy. Aydananyng týri búzylyp ketipti. Úiqysy qanbaghan tәrizdi.

– Álibekting dosy osynda.

– Tanimyn ba?

– Tanymaysyn.

– Mynau saghan.

Sharapty dastarqangha qoyyp, sómkeden shokolad qorabyn shyghardym. Ol tósekten túryp, shashyn qobyratyp, keyin qayyrdy. Ong iyghyna jinap, qolymen uystap aldy.

– Qazir, juynyp keleyin.

Jenil sandalyn ildi. Ýstinde aq týsti seldir toqyma, omyrauy ashyq. Ishinen sary rendi jeydeshe, bútyna jasyl sport shalbaryn kiyipti. Shkaftan sýlgini alyp, syrtqa bettedi. Shyghyp ketken.

Oqyp jatqan kitabyn paraqtadym. Fransuaza Sagan, “Zdravstvuy, grusti”. Múqabasy nashar týptelinipti. Kitapty jaba saldym da, tósekke aunay kettim. Galstuk qaytadan kózime týsip, ornymnan kóterilip, qolyma alyp kórdim. Pier Karden tuyndysy. Esik syqyrlay ashylyp, Aydana kórindi. Salqyn su ónin jadyratyp jiberipti. Jaybaraqat kirdi de, sýlgini shkafqa tastap, ainagha taman bardy. Shashyn taraugha kiristi.

– Úmytyp ketipti, – dedi ol.

Galstukty arqalyqqa ile salyp, ýstelge baryp, tize býktim.

– Ashuyna bolady.

Sharaptyng tyghynyn ashyp, eki kesege toltyryp qúidym. Ol oryndyqqa kelip otyrdy. Ishti de, qayyra kóterildi. Kiyimderin rettep jatyr. Kózildirigin ústady. Kiyip aldy da, maghan qarady. Kelbeti kýlkige shomyldy.

– Jarasady.

– Tezirek bol, jaghajaygha baramyz.

– Qarnym ashyp qalypty.

– Ashanagha sogha ketemiz.

– Múnda tanys bireu bar ma?

– Eshkim joq.

Ol shilterli toqymasyn sheshti de, tósekke laqtyra saldy.

– Ári búrylshy.

Ári búrylyp otyrdym. Týime syrt etip aghytyldy. Birdene jerge susydy. Eki ayaq kezek-kezek edendi taptady. Týime qaytadan syrt etip salyndy. Birdene kiyilip jatyp, shu joq bolyp ketti.

– Boldy.

Aydana balaghy tizesinen short qiylghan djinsy shalbar men aq týsti keng futbolka kiyip alypty. Futbolkanyng etegi kindik túsyna jinalyp, týiilip tastalghan. Ol kýlimdep, jaynaqy kóz saldy.

– Áli ishpegensing be?

Keseni qolyma alyp, keneresinen asyqpay júttym. Sharap tamaghymdy qytyqtap, keudeme qúiyldy.

– Kiyimindi auystyryp al, men syrtta kýtemin.

Ol tabaldyryqtan attady. Tez kiyimimdi auystyryp, tysqa shyqtym. Aydana dәlizde temeki shegip túr eken.

– Myna bólme seniki bolady.

Qarama-qarsy esikti núsqady. Temekisin tisining arasyna qystyrghan qalpy qaltasynan kiltin suyryp, óz esigin eki búrap japty. Týtindi ashysynyp, bir kózin kishkene qysyp alghan beti ajarlanyp beri ainaldy.

– Kettik.

Ekeumiz ashanagha soghyp, tanertengi asty ishtik te, jaghajaygha aparatyn jolgha týstik. Tanertengi asta maygha shylanghan kýrish, súiytylghan qaymaq jәne qúimaq jedik. Aydana ilgeri ozdy. Sýrleu ýzilip, jaghajay bastaldy, biz jenil tәbishkemizdi sheship tastadyq. Qúm ýstimen sylbyr ilbip baramyz. Tәbishkemizdi qolymyzgha ústadyq. Kól jiyegine tayaq tas-tam jerden toqtadyq ta, kiyimimizdi basymyzdan asyra, sypyra bastadyq. Aydana sary týsti omyraulyq pen ensiz lypa kiyip alypty. Jinishke bikiny omyra-uyn tolyq jappaghan eken, tósi joghary túsynan jartylay ashyq. Kindigining ainalasyn aptap kýn qaqtap, azyraq totyqqan, eptep qyzaryp túr. Ol etek-jeni mol sýlgisin bir shetinen býrip ústap, jayyp jiberdi. Qúmgha tósey jazdy. Sýlgi әsem kilemdey qúlpyryp jayyla ketti. Ózi tizerley otyryp, tu syrtyna qúlap, shalqasynan jatty. Men qasyna jantaydym. Sosyn, tolyqsyp audarylyp, shalqalap, aspangha kóz saldym. Kókten shuaq tógildi. Jibektey jayly, maqpalday júmsaq. Tónirek peyishting tórindey jaynaq, jannattay kórikti. Kýn qyzuy tabandap artyp keledi. Kókiregimizdi әlsiz qaryp, endi jaylap kýidirip barady. Shay qaynatym uaqyttan son, bir qyrymyzgha aunap týsip, etpetimizden jattyq. Alghashynda shúghyla arqamyzdy jyly aimalap, raqatqa batyra berdi de, sonyra kýn qatty ysyp, tәnimizdi shyjghyra bastady. Aydana týregelip, kiyimining arasynan temeki izdep ta-uyp aldy. Ol temeki shegip, maghan qarady.

– Sugha týseyik, – dedi.

– Jýr.

– Birden qoyyp ketpesek, bata almay, kópke deyin túryp qalamyz.

– Jaraydy.

Kól jiyegine taqap keldik. Men biraz jaldap bardym da, dengeyi keudeme jetken zamatta sýngip kettim. Su astymen bayau syrghyp kelemin. Áredik ayaghymdy shúghyl serpip qoyamyn. Eki qolymmen kól ishin qaq jara, susyp aldygha jyljimyn. Tynysym taryla bas-tady. Túnshyghyp ketip, su betine tez qalqyp shyqtym da, shashymdy silkip jiberdim. Jan-jaghyma shashymnan ýzilgen tamshylar shashyrady. Sonyma kóz tastadym. Aydana qúlashtap beri jýzip keledi. Birqalypty yrghaqpen eshqanday qorqynyshsyz jýzedi. Men qarsy qúlashtay jóneldim. Ol da jaghany kózdep, qighash tartqan. Ekeumiz qatar maltyp kelemiz.

– Sharshadym, – dedi.

Bayqamay su jútyp qoyghan.

– Sóileme.

Basyn iyzedi. Ekeumiz kishkene jýzip baryp, tayyzgha jettik te, týregeldik. Ol synghyr etip kýlip aldy.

– Qorqyp kettim.

– Nege?

– Denem tartylyp qaldy emes pe.

– Jaghagha shyghayyq.

– Tym alysqa jýzdik.

Ekeumiz kólden shyqtyq. Ornymyzgha aunay ketip, kózimizdi júmdyq.

– Tondyng ba?

– IYә, – dedi kózin ashpaghan kýii.

– Qazir jylynamyz.

– Jaqsy ma?

– Jaqsy, – dedim kózimdi júmyp jatyp.

– Keshe kýni boyy jaghajaydan shyqpay qoydyq.

– Sol qyzyghyndy býgin taghy qaytalayyq.

– Álgi, anaday jaghajay jasap kórse, tegi, aitshy, nesi jaman.

– Qyzyq bolar edi.

– Jalanash jýrgendi únatamyn, – dedi ol.

– Qúlyn mýsindiler ýshin raqat.

– Raqmet.

– Maqtaghanym emes, shyndyqty menzegenim.

– Ózime de únaydy.

– Ayaghy qisyq qyzdargha janym ashidy, – dedim.

– Ókinishti.

– Biraq, mahabbat shynayy bolsa, ne kedergi.

– Ras, alayda, týzu ayaqtyng әsemdigi, bәribir, әrkim-ning jýregin qytyqtaydy.

– Mýmkin.

– Mening alasa boyly jigitterge janym ashidy, – dedi Aydana.

– Jalpy, kimning tórt qúbylasy týgel deysin.

– Áriyne.

Biz ýndemey qaldyq.

– Mahabbatqa senesing be? – dedi bir uaq.

– IYә.

– Men de senemin.

– Sezim úlylyghyna senbesem, jazushy bola almas edim.

– Tәn raqatyn jaqsy kóresing be?

– Jaqsy kóremin.

– Deneme janasqanda, ishim alay-týley bop ketedi.

– Bilemin.

Ezu tartty.

– Neni bilesin?

Men de kýldim.

– Áyelderding jan dýnie tolqynysyn, alasapyran kýiin jaqsy bilemin.

– Jasyratyn eshtene qalmady.

– Bәrimiz jabylyp ashtyq. Endi әlemge eshqanday qúpiya joq dep jariyalaugha bolady.

– Zaman aitylyp bitti. Belgisi...

– Qyzyl sóz, jalanash sezim, toyymsyz nәpsi, – dedim.

– Bireudi sýiip jýrip basqa bireumen tósektes bolu dúrys pa?

– Bilmeymin.

– Meninshe, eshqanday qayshylyq joq tәrizdi.

– Ony da bilmeymin.

– Keshke “Bar-Biy”-ge barayyq.

– Jaraydy.

– Sen tәuir biyleysin, janynda erip jýru maghan maqtanysh bolady.

– Úiqyng kelgen joq pa?

– Kelip jatyr.

– Jol soghyp tastaghan ba, sharshap qalyppyn.

– Týnde kirpik ilgen joqpyn, – dedi ol.

– Kóz shyrymyn alsanshy.

– Úiqysyrap jatyp әngime shertken qanday ghaniybet.

– Meninshe, sen qyzyq ómirge asa qúshtar, óte sauyqshyl jansyn.

– Túrmys qúrghansha qydyryp aludyng eshqanday әbestigi joq.

– Mýmkin.

– Barlyq qyzdar sóitedi.

– Sosyn, ókinishke qaray, әdetin tastay almay jý-redi.

– Tastaydy.

– Maghan adal jar, ainymas dos Abay zamany әlde-qayda ystyq sekildi.

– Mandayyma bitken jalghyz ghúmyrymdy bir ghana er adamgha arnaytynymdy oilaghanda, zәrem úshady.

– Jigitting nary bolsa she.

– Qalghyp baramyn, – dedi Aydana.

– Úiyqtaymyz ba?

– IYә. Nardy qaydan tabamyz, tapsaq ta búl qua-nysh bolmystyng jalqy tirshiligi dýniyeden ozghanda, joqtauymyzgha toqtam aityp, opyqty kýnderimizdi júbata ala ma?

– Basyndy býrkep jat.

– Ózing de.

– Qazir.

Ol sýlgining bir shetimen basyn býrkedi. Qozghalmay jatyp qalypty. Kók tenbil biyikten appaq kýn mol qyzuyn ayamay tógip jatyr. Kýn qyzuy nayzaday týirep, shanshyla qadalady. Aydana Samatqyzy aqyryn pysylday bastady.

HÝI tarau

Ekeumiz aghashtan qiyp salghan kottedjderdi artqa tastap, shyrsha aralas ósken qaraaghash toghayyna tap boldyq. Ony jaryp ótip, jalghyzayaq soqpaqqa qúladyq. Toghay jolaqtanyp shúghyl ayaqtaldy da, biz kirpishten qalanghan eki qabatty ýilerge úshyrasa bastadyq. Sәl jýrip baryp, ekinshi qabatynda “Bar-Bi” ornalasqan ýige at basyn tiredik. “Bar-Biy”-ge, qabyrghanyng irgesine janay salynghan temir baspaldaq búrala kóterilip alyp bara jatty. Bardyng zalyna kirgenimizde, jypyrlata oqshau tizilgen ýstelder janargha ilikti.

Sol qaptalymyzdan bar kórindi. Barmen fujerdi dymqyl shýberekpen sýrtip jatyr eken. Kórkem әuen sol jaqtan, ýlken kýisandyqtan shyghyp, zal ishine terbetile bayau taralady. Kesteli, órnekti jaqsy әndi nәshine keltirip shyrqap jatqan Chris De Burg. Bar jaqtauynan bermen qaray, foyede ýsh júp solghyn qimylmen dóngelene biylep, ókpek jelding lebimen tenselgen kók maysa shalghynday jayqalyp, tolyqsyp úzap barady. Biz orta tústaghy bos ýstelge baryp jayghastyq. Júrt әr ýstelde bes-alty adamnan top qúrap otyr. Kóbisi jenil shampan iship, auyr koniyakqa әli jete qoymapty. Aydanany ýstel basyna jalghyz qaldyryp kettim de, bargha taqap, shólmekterding jazuyn oqugha kóshtim.

– Shampan alynyz, – dedi barmen.

– Bireu.

– Jaqsy sharap, – dedi bireuin alyp berip jatyp.

Qúnyn tólep, shampandy aldym da, keri qayttym. Aydanagha qarsy qapsaghay deneli, kýjir jelke juan moyyn, qorasan talaghanday bújyr qara otyryp alypty. Ýstelde ortalanghan qyrghyz koniyagynyng shólmegi.

– Danay Bayquanysh, mening jaqyn dosym.

– Ruslan Botpay, Bishkek qalasynanmyn, – dedi ol.

– Qayda demalyp jatyrsyz?

– “Qyrghyz teniz jaghalauy” demalys ornynda.

– Biz kórshi shipajaydanbyz.

– Onda sybagha, qonaqasy ýzilmeytin shyghar.

– Bolady.

– Shokolad alayyn ba?

– Raqmet.

– Ózim qyrghyz bolsam da, qazaq biykeshterin ish tartyp, jaqyn tútyp túramyn.

– Shegesiz be?

Aydana shylym úsyndy. Ol basyn shayqady.

– Sportpen ainalysamyn.

– Qanday týri? – dep súrady Aydana.

– Erkin kýres.

– Ishpeymiz be?

– Koniyakty tauysyp qoyayyq.

– Áueli shampan, Danaydyng enbegin baghalayyq.

– Ruslan ózi bilsin.

– Aydananyng aitqany.

Men shampandy ashyp, ýsh fujerge toltyryp qúidym.

– Qazaq qyzdary ýshin.

– Biz mýldem basqamyz, – dedi Aydana.

– Ákeniz qazaq pa?

– Qazaq.

– Sizder ýshin.

– Biz Aziya boyjetkenderine de, Europa biykeshterine de úqsamaymyz.

– Jana úrpaq ýshin, – dedi Ruslan Botpay.

Erkin kýresting sheberine yzam keldi. Fujerdi alyp, siltep jiberdim. Shampan jyldam әser ete bastady. Ruslan koniyaktyng shólmegin ústap, әrbireuimizge kózben mólsherlep, ortalap qúidy.

– Beker aralastyryp jatyrmyz, – dedi Aydana Samatqyzy.

– Biyleymiz.

– Danay tәuir biyleydi.

– Myqty.

– Óziniz de nashar biylemeytin bolarsyz.

– Nashar.

– Sportshylar әrdayym sonday.

– Kilemde bәrin laqtyramyn.

– Senemiz.

– Danaydy da laqtyra alamyn.

– Kóriniz, – dedim.

– Tynysh jatqan jylannyng qúiryghyn bastynyz, – dedi ol.

– Sonda da.

– Jigitim, jaqsylap, әbden oilanyp, qabyrghanyzben kenesip alynyz.

– Búl shaqyru ma? – dedim.

– IYә.

– Qabyldaymyn.

– Danay, saghan ne bolyp ketti?

– Erteng jolyghayyq, – dedi ol, – qazir kesh týsip, ymyrt jabylyp, qaranghy boldy әri mastyqtyng buy bar.

– Ruslan, sizben onasha sóilesuge bola ma?

– IYә.

Ekeui bardan shyghyp ketti. Men koniyaktan úrttadym. Maghan qaray orys qyzy jýrip keledi. Kóz janarymyz týiisken sәtte ezu tartyp, bolmashy jymidy. Ýstinde denesine jabysqan qara týsti tar kóilek, qysqa etegi tym sholaq, omyrau qiyghy daliyp jatyr. Ádemi basyp, jýrip keldi de, qasymnan ótip, әri úzap bara jatty. Búrylyp, sonynan kóz tastadym.

– Janym, qaryndas.

Qazday qalqyp, jýzip baryp toqtady. Nәrkes kózderi jәudirep, tolyqsyp beri ainaldy. Aq sary jýzi naz kýlkige shomyldy.

– Maghan aitasyz ba?

– IYә.

– Ne qajet bolyp qaldy?

– Shampannan dәm tatynyz.

– Býginge men estigen kónilge qonymdy eng jaqsy úsynys osy boldy.

Ýstelge tayap, qarsy tize býkti. Oghan shampannan qúiyp berdim. Ekeumiz soghystyrdyq ta, tónkere saldyq.

– Esimim – Svetlana.

– Qazaqshany qaydan bilesiz?

– Búryn Taldyqorghanda túrghanmyn, keyinirek Týr-kimenstangha qonys audardyq.

– Jalghyz jýrsiz be?

– Qúrbylas qyzymmen.

– Taghy?

– Qúiynyz.

Taghy shampannan shýpildettik. Ol iship saldy da, altynday jarqyraghan sary shashyn qolymen sipay, tóbesine qayyrdy.

– Koniyaktan kóreyik, shampannan birdene sezip jatqan joqpyn.

Ekeumiz koniyaktan teng bólistik te, jútyp jiberdik. Koniyak tamaghymdy órtey, kókiregime jetip, jylyta jóneldi.

– Biyleyik.

– Qarsy emespin.

Biz foyege deyin selqos keldik te, Aydana men Ruslan esikten kóringende, biylep bara jattyq. Áuez ayaqtalghanda, ýstelge qayta oraldyq.

– Ruslan kól jaghalay qydyrayyq deydi.

– Qydyrayyq.

– Mynau kim?

– Svetlana.

– Aydana Samatqyzy.

– Sәlem, Svetlana.

– Bir-birindi bilesinder me? – dep súrady Aydana.

– IYә.

– Danay, shampannan qúiynyz.

Men fujerlerdi toltyrdym da, әrkimning aldyna ydysyn iyterip qoydym. Biz synghyr etkizip qaghystyrdyq ta, týbine sheyin simirip tastadyq. Aydana Samatqyzy fujerin dastarqangha qoya berip, maghan ezu tarta qarady.

– Kettik pe?

– IYә.

– Svetlana baratyn shyghar.

– Súramappyn.

– Baramyn.

– Qaytqanda, shygharyp salamyn.

Biz zaldy orta tústan qiyp, bosaghadan shyqtyq. Sosyn, baspaldaqpen tómen týstik. Eki qabatty ýilerdi ainalyp ótip, jaghajaydyng shetine iline berdik. Jana, tegi, bәrimizdi tegis maujyratyp, úiqy shaqyrghan edi. Endi qúm ýstimen sergek, aqyryn syrghyp kelemiz. Ruslan Botpay Aydanany qoltyqtap alghan. Olar ilgeri ozyp, bizden úzap barady. Kól jiyegine taqap qalghanda, sol qaptalyna búryldy. Jiyekti jaghalay otyryp, jýristerin bәsendetti, kól jaqqa jýzin jii audaryp, auyq-auyq júmbaq shalqar dýniyege, tynyq jaratylysqa ýnilip qaraydy. Svetlana ekeumiz ýnsiz kele jatyrmyz. Maqpal týn tylsym bughanday jym-jyrt, aua qolmen ústaghanday júmsaq, mezgil-mezgil eptep qonyr salqyn jibek samal soghyp ketedi. Ala búlttan taza, júldyzdar qaltyraghan ashyq aspanda ay jambastap aunaydy. Biz pirs ornatylghan túsqa tayap qaldyq. Pirs sýiir túmsyghyn kólge tyghyp, su ishine jiyrma qadamday súghynyp jatyr. Ruslan men Aydana pirsqa minip bara jatty. Izin ala bizder de kelip jettik. Kele sala kólge jogharydan kóz jiberdik. Jal-jal aq jalqyn tolqyndar jaghany úryp, shalqasynan aunap týsedi de, tulap keyin qashyp bara jatyp, jayqyn kól betinen jappay, shapshang joghalyp ketedi. Kórshi sanatoriyden “Ace Of Base” tobynyng “Happy Nation” әuezi talyp jetedi. Shalqar kólding ar jaq qabaghynan Tyani-Shani tau silemi qarauytady. Qarsy tústan, sol qashyq alqaptan andyzdap kóp ottar kórinedi. Meni kónilsizdik basty. Bergi jaghalau týngi shamdardyng mol jaryghyna tolyp ketipti. Biz әri qaray ilbidik. Pirsting aidyngha sýngidey qadalghan úshyna jetip, ekeumiz tómen qaradyq. Su betinde ay sәulesi jyltyraydy. Svetlana bir nýktege qadalyp, oigha batyp túr. Aydana men Ruslan ketip qalypty. Pirs ýstinde ay sәulesine tesilip túryp, ózimdi jalghyz sezindim.

HÝII tarau

Men qayyqpen jaghajaygha qaray jaylap syrghy jóneldim. Bayau jýzip kelip, jaghagha tirelgen son, qayyqtan týsip, sәl ilgeri iyterip, túmsyghyn qúmgha shygharyp qoydym. Aydana eki jigitpen әngimelesip túrdy. Keudesin sarghysh rendi bikiny omyraulyghymen tartyp, úshtaryn jelkesine baylap týiip qoyypty, bútyna kiygeni sol týstes kólemi shaghyn qiyq lypa ghana. Ol meni kórdi de, qoshtasa bastady. Eki jigit ony betinen alma-kezek sýiip aldy da, ary qaray ayandap ketti. Ózi beri jýrdi. Taqap keldi de, qayyqqa mindi. Men qayyqty qayyra kólge týsirdim. Su dengeyi tizemnen asqanda, sekirip minip, eskekti qolyma ústadym.

Ol qayyqtyng bas jaghynda betin maghan bere otyr. Eskek birqalypty yrghaqpen jaybaraqat esedi. Qayyq bayau jyljidy. Biz jaghadan alystap bara jattyq. Aydyn shalqar kól – terendey bastapty. Malta tastar irilenip, bederi domalanyp, móldirep kózge týsedi. Salqyn samal payda boldy.

– Ortasyna jete alamyz ba?

– Joq.

– Qorqynyshty.

– Boyyng ýirene almay kele jatqan shyghar.

– Taghy úiqym qanbady.

– Qaytyp kelgen son, úiyqtap aluyna bolady.

– Ystyqkól biyl qyzyqty siyaqty.

– Saghan kóz ilip alu kerek.

– Sharshap jýrmin.

– Jýzing abyrjyp ketipti.

– Basym shynyldap bara jatyr.

– Taghy iship pe edinder?

– IYә.

– Ne ishtinder?

– Viskiy.

– Aralastyrghan joqsyng ba?

– Syra qosyp edim.

– Beker. Shampan, koniyak, viski, syra.

– Endi basym shynyldap bara jatyr.

– Álibekting qanday jospary bar eken?

– Filim qoymaqshy.

– Ol she?

– Ol ssenariyin jazady.

Men bayau esip kelemin. Qayyq jaghadan birqalypty ekpinmen úzap barady. Aydana Samatqyzy shalqayyp otyrdy. Shashy qobyrap ketken.

– Qaytayyn ba?

– Ayalday túrshy.

– Su týbine qaraghyng kele me?

– IYә.

– Móldirep jatyr.

– Qolymdy sugha matyrsam, qayyq shayqalyp ketpey me?

– Shayqalmaydy.

Ol qolyn sugha saldy. Shalpyldatty. Sudan kósip – mandayyna basty.

– Qaytayyq.

Men qayyqty jaylap búryp aldym. Jagha alysta jatyr. Jenil syrghyp, ýdemelep sydyrtyp, jiyekke taqap kelemiz. Ol selqos otyr.

– Qamyqqandy qoy.

– Úiqy qysyp, janarym júmyla beredi.

– Keshke ne isteymiz?

– Bilmeymin.

– Ruslan әli osynda ma?

– Osynda.

– Maghan erteng Almatygha qaytu kerek.

– Uaqyt tez ótip ketti.

– Oquyng ne boldy?

– Rimdi, Italiyany qalap aldym.

– Jaqsy el, aua rayy da qolayly, jayma-shuaq.

– Sabaq qashan bastalatyny belgisiz.

– Men Almatyda qyrkýiek aiynyng otyzynshy júl-dyzyna deyin bolamyn.

– Romandy ayaqtaysyng ba?

– Joq.

– Kóp qaldy ma?

– Barlas pen Nadiranyng ýilenu toyy bar.

– Toyy qashan edi?

– Qyrkýiek aiynyng aqyrghy aptasynda.

– Maghan romanyndy oqytshy.

– Oqytayyn.

– Men Ystyqkólden qaytqansha jaghalauda ótken kýnderimizdi jazyp qoy.

– Ol jýirik qalamnyng babyna, shabytty kónilding hoshyna baylanysty.

– Naq býgin qay jerine keldin?

– “Aziya dauysy” bayqauynyng gala-konserti ótken kýnge.

Jagha jaqyn qalypty. Qolym sharshap, qarym tala bastaghan. Aydana Samatqyzy kózin syghyraytyp pansio-nat ýilerine qarady, sosyn jýzin maghan búrdy.

– Shyda.

– Súlap týsetin shygharmyn.

– Saghan erte túrudyng qajeti joq.

– Qolyng taldy ma?

– Eshtene etpeydi.

– Ruslan seni boksshy ma deydi.

– Sen ne dep jauap berdin?

– IYә, dedim.

– Sosyn?

– Oilandy.

Qayyq ekpindep baryp, qayrangha soghylyp, su kemerine tireldi. Aydana ornynan túryp, qúmgha sekirip týsti. Men qayyqty beri tartyp, jiyekke shygharyp qoydym. Ekeumiz kiyimimizdi alyp, salqyn dush qabyldaugha kettik. Sodan keyin ol úiyqtap alatyn shyghar.

HÝIII tarau

Bosteriden kýndizgi tórtting shamasynda qozghalyp ketkenbiz. Avtobus Cholpon-Ata shaaryna jetken son, sәl ayal qyldy. Sol-aq eken, kólikten japyryla týsken júrt qaraqat pen órik satyp alugha jýgirdi. Odan әri biz Sary-Oy, Tamchy, Kosh-kól, Chyrpykty aiyldaryn basyp óttik.

Jol boyy Ystyqkól aidyny kókpen astasyp sol qaptalymyzdan ilesip otyrdy, asyghys, suyt jýrgen úshqyr avtobustan úzaqty kesh qalmay kele jatty. Men kókjiyekte shalqasynan jatyp kósile shalqyghan úshy-qiyrsyz әdemi kólden bir sәt kózimdi alghan joqpyn. Aydana Samatqyzy bardyng tórinde, edәuir ýlken by alanynda shattana biylep, syqylyqtap kýlip jýrgen shyghar. Estelikter dәpteri, kýndelik jazbalar túrghysynda qolgha alynghan kórkem roman jayly oigha batyp, saparnama taraularyn jadyma týsirmekshi boldym. Arayyn shashqan kýn qyzyly úyasyna bauyzdalyp qonghan shaqta, Toru-Aygyr men Qyzyl-Órik aiylynan ozyp, Balykchy shaarchasyna kire berdik. Ystyqkól sýiirlenip baryp, shaarcha bastalghan túmsyqtan ýzilip qaldy. Meni kónilsizdik jaylady. Avtobus kedergisiz zymyrap, Ystyqkólden birte-birte qashyqtap, aulaq ketip barady. Dala jym-jyrt, apaq-sapaq uaqyt. Kok-moynaq eldi mekenine qúlaghanda, joldyng sol jaghynan bayau aqqan jylanshyq ózen kórindi.

Boom shatqalyna endik. Ystyqkól shalghay jatyr. Kól jaghasynda qyzdyrynghan Aydana Samatqyzy esimnen shyqpay qoydy. Qazir shuly bar ishinde shampan iship, mening ketip bara jatqanymdy topshylap, qapylys sherlenip qalatyn shyghar. Biz kidiris jasaytyn oryngha kelip jetken kezde, avtobus tejeuishti basyp, tizginin tartty. Tysqa shyghyp, joldy kesip óttim de, “Boom” kafesine kirdim. Kafede yghy-jyghy kisi, sapyrylysqan halyq. Júrtqa qunaq qyzmet kórsetip jýrgen – jas qyrghyz әieli. Ýsh rumka qyrghyz koniyagyn súratyp jiberdim. Áyel tabaqqa salyp, ýsh rumka koniyak jәne staqan toly mandarin shyrynyn әkeldi. Men oghan aqysyn tóledim de, ýstinen azyraq aqsha tas-tadym. Dayashy әiel bir qolyna tabaghyn ústap túrghan, ekinshi qolyn aldyna baylaghan aljapqyshyna sýrtip, maghan úsyndy. Sosyn, aqshany ala salyp, ýstelden jyldam alystap ketti. Koniyakty jútyp jibergende, tamaghymdy qyrnap, keudeme qúiyldy da, ainalasyn qyzdyryp bara jatty. Qúnarly susynnan ishtim. Ýsh rumkany tauysqan son, shyrynnan taghy úrttap, kafeden shyqtym da, avtobusqa bettedim. Kemin shaarchasyna jete bere, kózim ilinip ketipti. Kólik Georgiyevka qalashyghyna baryp toqtaghanda kenet oyanyp, terezeden kóshege qaradym. Alakólenke qaranghylyqta eki әiel men ýsh er adam týsip jatyr eken. Meni qayta kónilsizdik iyektedi. Avtobus jaylap ornynan qozghaldy. Kirpigim aiqaspay qoydy. Kólik ynyranyp jýrip keledi.

Bir kezde ottary samaladay jarqyrap Almaty shahary kórindi. Kóshe boylap núr shashqan baghanaly shamdar qaptap janyp túr. Tizgin tartqan kólik ayaldamalar tabanyna toqtaghanda, ózimdi birtýrli jaysyz sezindim. Tóle by kóshesinen, jana avtovokzal qasynan týstim de, eng shetki taksiyge bardym. Shopyr shynysyn týsirip, basyn shyghardy. Ol lezde kelisti de, men jýgimdi salonnyng artqy oryndyghyna tastap, ózim aldyna jayghastym. Taksy eski Tóle by kóshesimen bayau syrghydy. Týn balasynda Tastaq audany әldeqayda samarqau, nedәuir jaybaraqat tartyp túrghanday siyaqtanady. Birtindep qúlaqqa úrghan tanaday marghau tynyshtyq ornady. Jolayryqtar, qarauytqan aulanyng ishi, ýilerding manayy alabóten jym-jyrt, eshqaydan dybys, shu estilmedi, kósheni qaq jaryp oqshau kele jatqan taksy kókirektegi jalghyzdyqty oyatady. Jýrgizushi “Almaty” qonaqýiine әkelip tas-tady, alakólenke jaryqta aqysyn tólep, artqy salonnan jýkterimdi aldym. Sosyn, taksy abaylap keri búryldy da, basqa jyldamdyqqa qosylyp, qonaqýiden solghyn úzady. Men aqyryn Reception dәlizge qaray bettedim. Kireberis senekte kezekshi әiel qalghyp-shúlghyp maujyrap otyrghan. Meni kórip, boyyn jinap, ensesin tiktedi. Ol qújatymdy múqiyat qarap, erkin kiretin rúqsat qaghazyn jazyp berdi. Púldy alghan son, bólmening kiltin ústatty. Liftimen qalt lyqsyp ýshinshi qabatqa kóterildim. Úzyn dәlizben sýiretile jýrip, sol jaq qaptaldaghy nauan esikterding kezek sandaryn oqy bastadym. Ýsh jýz onynshy bólmeni tapqan son, qúlpyn aghytyp, tabaldyryqtan attadym. Auyzýy kózge týrtse kórgisiz tastay qaranghy. Sipalap jýrip týngi shamdy jaqtym. Bólme ishine alakeuim jaryq qúiyldy. Kreslogha otyra kettim de, kóilegimdi sheship, tósekke laqtyra saldym. Basymdy kóterip edim, qarsy qabyrghadan sharaynany bayqadym. Kýrenitip kýnge kýigen qyzghylt qonyr denem shynydan jaqsy kórinip túr. Ystyqkólde ótken tamasha kýnderdi әigilep túrghanday. Jýregimdi saghynysh sezimi shymshydy. Ornymnan kóterilip, tystalghan kórpeni ashyp, tósegime sýngidim. Kirpikterim aiqaspay qoydy. Úiqym qashty. Kóz aldyma shýpildegen suy kemerine jetip tolghan Ystyqkól keledi. Oryndyqta jatqan saghatyma qol sozdym. Tanghy bes, qúlqyn sәri. Qara maqpal týn týndigi týrilip, qaranghylyq seyiletin beymezgil uaqyt. Elen-alan.

Zady, tezirek Asqat Jaqanúlyna jolyqqan abzal. Ol údayy – kónilge aldanysh, әrdayym ditke jaqqan – ondy, tәuir nәrse aita alady. Qaraghaylydan qaytpaghan bolsa, Núrlybek Asqarúlyn izdep tabugha, bir kóruge tiyistimin. Mýmkin, onyng jangha medet, dәtke quat, qapysyz aldarqatar jaqsy sózi bar shyghar. Býkil shahar sayaqtyqtan shermende, qamyryqty meni eskirgen qonys, sary júrtqa jalghyz tastap, tauday qoparyla, dýrkirep, ýdere kóship ketken siyaqty.

HIH tarau

Núrlybek Asqarúlyn Últtyq uniyversiytetting boks zalynan taptym. Ol qabyrgha irgesine tayau salbyratyp qoyghan bylghary qapshyqty solqyldatyp býiirinen úrghylap jýrdi. Ýstine boksshy kiyimin kiyip, qolyna shingart tartyp alghan. Meni taqap qalghanda bayqady. Qapshyqty selkildetip júdyryqtauyn dogharyp, kýlimsirep tosyp túrdy. Ekeumiz qúshaqtasa kettik.

– Qarayyp ketipsin, – dedi ol.

– Tәuir demaldyq.

– Men osynda boldym.

– Kóp jattyghasyng ba?

– Jetetin shyghar.

– Asqat Jaqanúlyn tauyp alayyq.

– Maghan kiyim auystyru kerek.

– Jaqsy. Tysta kýtemin.

Ol boks zalynda qaldy da, men shyghar esikke qaray bet aldym. Shetjol jiyeginde boyauy onghan sәki bar edi. Sәkige baryp otyrdym da, gazetterdi aqtara bastadym. Barlyq gazetting birinshi jәne ýshinshi betine Dinmúhammed Ahmetúly Qonaevtyng qaraly sureti basylyp, astynan qysqasha qazanama berilipti. Marqúm tamyz aiynyng jiyrma ekinshi júldyzynda dýniyeden ozypty. Dalagha Núrlybek Asqarúly shyqty. Biz trotuargha týstik te, Timiryazev kóshesine mandayymyzdy týzedik. Kýn ysyp ketipti. Saghymgha shomylghan ýiler kózge búldyrap shalynady. Núrlybek ýnsiz kele jatyr.

– Qonaevtan aiyryldyq, – dedi ol.

– Endi eshkim qalghan joq. Brejnev te, Andropov ta, Chernenko da eshqashan bolmaghan sekildi.

– Sen qúrmet tútatyn jazushy da biyl dýniyeden qaytty emes pe?

– IYә.

– Tәuir jazushy.

– Oghan dau joq. Biraq degdar túlgha tym erte ýzildi.

– Ómirde qashanda solay.

– Asyl qalamger sonynan myqty tuyndylar qaldyrdy, alayda oghan tek “Atau-kere” romanyn jazbau qajet edi.

– Oqymappyn.

– Búl roman onyng әlsiz jaqtaryn bayqatyp aldy.

– Qonaev kiyiz tuyrlyqty qazaq ýshin airyqsha jan edi.

– Bilmeymin.

– Nege?

– Maghan búiralardyn[9] eshqaysysy únamaydy.

– Beker, – dedi Núrlybek Asqarúly.

Biz Timiryazev kóshesinen taksy ústap, at basyn Aqsay móltek audanyna búrdyq. Salonda qazaqtyng últtyq әueni shyrqalyp jatty. Asqat jalgha alyp túryp jatqan ýiding irgesinen – jolaqy tólep kólikten  týsip qaldyq.

Ol ýide otyr eken. Esikti úiqysyz týnnen týri búzylghan súnghaq boyly jas biykesh ashty. Onyng kózderi qysynqy, erni dýrdiygen qalyn. Biz Asqatty izdegenimizdi aittyq, ol kýlimsirep tórge ozuymyzdy súrady. Bosaghada ayaqkiyimimizdi sheship, jiyp qoydyq. Telebaghdarlama tamashalap jatqan Asqat Jaqanúly bizdi kórip, divannan týregeldi. Ýstine kógildir rendi sport kәstómin kiyip alypty. Onyng da úiqysy shala siyaqty. Kózi kirtiyip ketipti.

– Qashan keldin? – dep saual tastady ol.

– Keshe.

– Taudyng auasy men kólding suy jaqqan tәrizdi.

– Aydana әli sonda demalyp jatyr.

– Onyng kónil-kýii qalay?

– Jaqsy.

– Bozbala jigittermen qydyryp jýr me?

– Meyli, qydyrsyn, biraq ómirde opa bar ma?

– Jay aitqanym ghoy.

– Ózine býkil Ystyqkól ghashyq.

– Maghan qazaqy minezi joqtyghy únamaydy.

– Zaty jaydary minezdi, jarqyn jýzdi adam.

– Mýmkin.

– Myna boyjetken kim?

Boyjetken dastarqan jasaugha kiristi. Ortagha dóngelek, alasa ýstel әkelip qoydy. Asýiden taghamdar tasydy. Birazdan keyin joghalyp ketti.

– Abay bol, – dedim.

– Saqtanudy bilemin.

– Ózi ýndemey me?

– Ózine bәribir.

Boyjetken bosaghadan qayta kórindi. Ol shәugim әkele jatty. Maghan tiktele qarap, әlsiz jymiyp qoydy. Biz shaygha otyrdyq.

– Tretiyakov galereyasynyng kórmesi ashylmaqshy, – dedi Núrlybek.

– Sen bolyp pa edin?

– Mәskeude oqyghanda, týgel kórip, aralap shyqqanmyn.

– Barayyq, – dedi Asqat.

– Aydana Samatqyzy kelsin, – dedim.

– Qapshaghayda uәde bergen, – dedi Núrlybek Asqarúly.

– Jaqsy, kýteyik.

Shay ishken son, Asqat Jaqanúly kórshi bólmege ótip, birneshe gazetter alyp kelgen. Onyng barlyghynda D.A.Qonaevtyng qaytys boluyna baylanysty basylghan azaly, qaraly better bar eken.

– Biz estidik, – dedi Núrlybek Asqarúly.

– Men býgin ghana baspasózden oqydym.

– Jaqsy adam edi, – dedi Asqat.

– Bilmeymin.

– Erteng jerleytin kýni eken, – dedi Núrlybek Asqarúly.

– Barasyng ba?

– IYә.

– Mening basqa, shúghyl júmystarym bar, qoshtasargha ýlgere almaytyn shygharmyn.

– Elge bәribir, – dedim.

– Ol bizding eldi kórkeytken, – dedi Asqat.

– Belgisiz.

– Nege?

– Qazir qay jeri kórkeyip, gýldenip jatyr.

– Onyng kinәsi emes.

– IYә.

– Barlas pen Nadiranyng toyy qashan? – dep súrady Asqat.

– Osy aptanyng ayaghynda.

– Bara almaytyn shygharmyn, – dedim men.

– Týrkistan tiyip túrghan shahar emes pe.

– Maghan Aydana Samatqyzyn kýtip alu kerek.

– Asqat ta barmaymyn dep otyr.

– Núrmúhambet Asanúlyna Taldyqorghan, Jarkent jaqqa barugha kelisim berip qoyghanmyn.

Odan keyin biz tysqa shyqtyq ta, qol alystyq.

– Romannyng taghdyry qalay? – dep súrady ol.

– Ayaqtay almay jýrmin.

– Chehov sekildi kýrt ýz de, tamamday sal.

– Kóremiz.

– Aytqan sózderimizdi keltiresing be?

– Ózgertip jazamyn.

– Esimimizdi sol qalpynda qaldyrghanyng dúrys bolar.

– IYә.

– Ardaq ekeumiz turaly jazbay-aq qoy.

– Romannyng ózi biledi. Kitap ta adam tәrizdi ómir sýredi, keshegi jansaq, qapylys basqan qadamyndy týzete almaysyn, kelesi betterden beyhabar, dereksiz jýresin. Jazylyp bitken kitap tausylghan ghúmyr siyaqty. Birak, kitap jaryq dýnie esigin ashyp jatqan Adam Atanyng balalary sekildi ómirge tolassyz kele bermek.

Asqat ýnsiz tyndap túrdy. Bizding ózimiz qaytadan jazyp shyghugha bolmaytyn ghalam kitabynyng paraqtaryna úqsap kettik.

HH tarau

Maqsútty “Shegiz” restoranynan tauyp aldym. Orman ekeui quyrylghan et jep, shyryn iship otyr eken. Kele jatqanymdy kórdi de, ornynan túryp, qarsy jýrdi. Kezdesken túsymyzda qúshaqtasyp amandastyq.

– Qazir qayda barasyn?

– Eshqayda.

– Bizben birge jýr, Qyrghauyldy auylynda tughan dau-janjaldy sheship beru qajet.

– Jaraydy.

– Býgin tanerteng Kolya kelip, tanysynyng júmysy haqynda aityp edi. Bireuge ýsh kilogramm anasha satypty, dollargha jәne kenes aqshasyna. Aylaker tauardy alyp, aqysyn bermey, aldap qashyp ketipti. Keyin Kolyanyng tanysy sonynan izdep barsa, bir top jigitterimen qorqytyp jiberipti. Keshke kezdesuge sóz baylasyp, uaqyt belgilep qoyghan eken, bizge jәrdem beresinder me dep ótinish aitqan edi. Birden kelistik.

– Neshe adamsyndar?

– On eki.

– Arasynda men tanityn bireuler bar ma?

– Kóbisi taqauda qosylghan qazaqtar.

– Týsinikti.

– Tamaq ishesing be?

– Joq.

– Orman bolsyn, sosyn tysqa shyghayyq.

As iship bolghan Orman qasymyzgha tayady. Ol qolyn berip amandasty da, maghan kýlimsirey kóz tastady.

– Ne janalyq bar?

– Ázirshe eshqanday janalyq joq.

– Uaqyt týgesilip qaldy, kezdesuge baru kerek.

– Estidim.

– Danay barsyn, – dedi Maqsút.

– Qauip mol, basymyzdy qaterge tigip baramyz.

– Qu aqsha ne istetpeydi, – dedi Maqsút qaytadan.

– Kettik pe?

– IYә.

Ýsheumiz kóshege shyqtyq. Almatygha alakeuim shaq ornapty. Lenin danghyly beyuaqta tolqyndana aqqan avtomobilider tizbegine tolyp ketken. Keshki salqyn aua tynysymyzgha qúiylyp, boygha sony lep әkeledi. Qonaqýiding aldynda eki biykesh payda boldy. Bizdi nysanagha alyp, samarqau jýrip keledi. Ekeui de qysqa etek beldemshe kiyipti, bluzkalarynyng týimesin aghytyp tastaghan. Bizge jaqyndap keldi de, bir-birine alma-kezek qarap, kýle bastady. Bireuining keudesi ýlken, shala japqan omyraulyqtan aiqyn kórinip túr. Ekinshisi aryqtau kelgen, úzyn siraq, ózi tym qatty jýdep ketipti, shyghynqy ishi andaghaylap janargha týsedi. Shermiygen qaryn jadau ónge birtýrli jaraspaytyn tәrizdi. Kónilge ayanysh tughyzady. Álde ony kinәlaugha bolmay ma?

– Shylym sheginder, – dedi Orman.

Eki tal temeki úsyndy. Shermiygen qarny bar, úzyn siraq biykesh әueli qolyn sozyp, shylymdy aldy da, sausaghymen domalatyp, auzyna saldy. Maqsút shyrpy jaghyp, kóldeneng tosty. Temeki tútatyp jatqan qyzdyng omyrauy syrt kózge anyq bayqalmaydy. Boyyna bitken balanyng bolashaghy jayly oilanghym keldi. Biykesh ýshin múnda túrghan esh qasiret joq sekildi. Auzynan búrq etip kók búira týtin tolqyndanyp shyqqan. Ekinshisi ezuin tartqan qalpy ottyqqa úmsynyp barady.

– Demalamyz ba?

– Biz qymbatqa týsemiz, – dep jauap qatty tolysqan denelisi.

– Jәne de tek sýigen jandarmen ghana demalamyz.

– Biz ýlgeremiz be? – dep súrady Maqsút.

– Ýlgeremiz, – dedi Orman.

– Taksy ústayyq.

Orman jolgha kóterilip, qolyn búlghay bastaghan.

– Biz әli kelisken joqpyz.

– Kónilderinizdi dollar tabady.

– Jaraydy.

Taksy toqtady da, Maqsút eki qyzdy jetektep sýiretken boyy salongha engizdi. Meni shopyrdyng qasyna jayghastyrghan Orman artymyzdan basqa kólikpen quyp jetemin dep syrtta qalyp qoydy. Avtomobili Abay danghylyna shúghyl búryldy, sosyn jyldamdyghyn arttyryp, júldyzsha agha jóneldi. Ózge jenil mashinalardy quyp jetip, synaptay syrghyp ilgeri ozyp keledi. Aldymyzgha “Toyota” avtomobiyli týsip aldy. Jeltoqsan kóshesine iyek asqanda, sol qanatyna tizgin búryp, kózden ghayyp boldy. Biz Nauryzbay batyr kóshesine taqap kelgen kezde, taksy tejeuishin basyp, jol jiyegine iline bere, toqtady. Men aqysyn tólep, esikti ashyp, salonnan shyqtym. Biykeshterding týsuine bir-birlep kómektesken Maqsút esigin jauyp, beri jýrdi. Sol qiylystan Abylaydy kórdik. Ol bizge qaray tez basyp kelip, qolyn berdi.

– Mashina kýtip qaldy, jana ózgerister bar, – dedi Abylay.

– Orman kelsin.

– Mynalar kim?

– Jezayaq, qydyrympaz, jaqsy qyzdar.

– Qaytaryp jiberinder, әitpese keshigip qaluymyz mýmkin.

– O basta kelispeyik dep edim.

– Jigitting eki sóilegeni – ólgeni, – dedi tolyqsha denelisi.

– Tayaq jemey túrghanda... zytyndar.

– Myna dәu sary Tәnirin úmytqan ba?

– Qazir soqqygha jyghylady, – dedi Maqsút maghan qarap.

– Qaytesin, úrmay-aq qoya ber.

Maqsút tolyqsha denelisin ózine qaray tartyp qaldy da, ónmeninen keyin iyterip jiberdi. Biykesh sheginshektep baryp, әri qúlap týsti. Otyryp alyp, jylaugha kóshti. Ashy dauysy qúlaqtan ótedi. Ózi maldas qúryp, ynghayly otyryp alypty. Aqymaq. Etegi jiyrylyp, appaq kýpshek sandaryn ashyp tastaghan. Jýkti qyz onyng qasyna tayap, tómen iyildi de, syqylyqtay kýlip jiberdi. Jylauqordyng zary endi úyatsyz kýlkige auysty. Arsyz kýlkining jeteginde ketip barady.

– Jezayaqtargha amal tausyldy, – dedi Maqsút.

– Ketpeymiz, – dedi jerde býktelgen qalpy.

– Maghan shiykil sary únady.

– Teuip qalyp, shalqannan týsireyin be?

– Aybat shekpe, qoqan-loqy jasap, eshkimdi qorqyta almaysyn.

– Qoqan-loqy emes, búl tayaqtyng naq ózi.

Maqsút ony zor júdyryghymen qoyyp qaldy. Ol tenselip baryp, shermiygen qarnyn keyin sýirete, shalqasynan omaqasa qúlady. Jalpasynan týsip, qimylsyz jatty, sәlden song ynyrsyghan ýni jetti.

– Eshtene etpeydi, – dedi jerde maldas qúrghan qúrbysy.

Men qasyna kelip, jýrek soghysyn tekserdim. Qarny dónkiyip joghary shyghyp jatyr. Bir auyz sózge bola adamdy qorlau, zorlyq-zombylyq kórsetu maqsharda aqtala ma? Qan ainalymynda pәlendey ózgeris joq. Qolyn týsirip, alqam-salqam ashyq omyrauyn jauyp, jerden túrghyzyp aldym.

– Myna qyz әri iyterip, beri tartty ghoy.

– Bәrimiz de adambyz.

– Aqyndar qyzyq, – dedi Maqsút.

Qyz ózine-ózi kele almay túr.

– Keyde talyp qalady, – dedi qúrbysy.

– Tósekti nege izdeydi eken, – dedim.

– Jýkti, aiy-kýni toldy, endi mәseleni onynan sheshkisi keledi.

Biykesh kók aspangha qapyda tesile qarady. Onyng kózderi ýkinikindey ýlken, qasy qarlyghash qanatynday qiylghan. Tereng dem alyp, auany qinala jútady. Adam ghúmyryn kitap paraghy tәrizdi jyrtyp tastaugha da, keshken tirliginen sonyra kitap jazugha da bolady. Alayda, songhy kezde ekeuining de qadiri qashyp, qúny airyqsha qúldyrap bara jatyr. Sózdi jýndey sabaytyn dәuirde adamdy kitap emes, dәulet biyleydi, qogham aqyngha emes, saudager dýniyeqorgha baghynady.

– Dossyndar ma? – dedi jýkti qyz.

– IYә.

– Meni sýiemeldemey-aq qoysang bolady.

– Talyqsyp ketpe.

– Sosyn, tolyqsyp ta.

– Týsinbedim.

– Suretshising be?

– Joq.

– Omyrauyma nege qadalyp qaradyn?

– Jay.

– Suretshi halyq әielderdi sheshindirip, jalanash beynesin kóshirip alady deushi edi.

– Kitap jazamyn, – dedim.

– Kitap?

– IYә.

– Ony kim oqidy?

– Bilmeymin, mýmkin, bireu tabylar.

Boyyn týzep, kóilegin jóndep qoydym. Ol shashyn qobyratyp, tóbesine jinady.

– Eshqashan kitap oqymappyn.

– Qazir júrt oqymaydy.

– Sen kóp kitapty tauysqan shygharsyn.

– Kóp.

– Kitaptarda ne jayly aitylady?

– Mahabbat, zúlymdyq, sosyn jaqsylyq jayynda.

– Men ýshin týsiniksiz úghymdar, biraq adam ghúmyrynan jazatyn eshtene joq ekenin anyq bilemin.

– Bar.

– Qaydam. Kitap oqityndar bólek, alabóten halyq shyghar, al oqymaytyndar merzimdi basylymdardy órteuge qashanda әzir.

– Nege?

– Barlyq qasiret, shyn baqytsyzdyq aqparat qúraldarynan bastalady.

– Jansaq pikir, – dedim.

– Qayghynyng kózi, uayymnyng qaynary – kitap.

– Arnasy she?

– Baspasóz. Jornalshylar sherdi tarqatpaydy, qozghaydy jәne taratady.

– Mýmkin.

– Oqu múng tudyrady.

– Qapadar jan ekensin.

– Ómir sýrgim kelmeydi.

– Tuu qiyn, ólu – boqtan onay, – dedim.

– Sonda da.

– Ózine qol júmsap kórip pe edin?

– Ózime me?

– IYә.

– Qorqamyn. Qúday keshirmeytin is. Bizdi topyraqtan jaratqan – Tәnir, topyraqqa ainaldyratyn da Ózi. Ózime-ózim qol salsam, erteng Qúday aldynda jazyqty bolyp, qatang jauapqa tartylamyn.

– Zady, Qúday adamzatpen tek kitaptar arqyly ghana tildesedi.

– Shyn.

– Kitapty jek kóruge haqymyz joq.

– Maghan әngimemiz únay týsken syqyldy.

– Qúrbyng kýtip qaldy.

Biykesh tu syrtyn bere, keri ainalyp, ilgeri jýrip ketti. Jolay qúrbysy qosylyp, ekeui kýlip bara jatty. Qapelimde kýlki sap tiylyp, olar úzaq uaqyt zengir kók aspangha jýzderin audarghanday boldy. Mýmkin, Qúday, tegi, qayyra esterine oralghan shyghar. Barlyghymyz ne Tәnir joqtan jaratqan, ne kitap bardan somdaghan sana iyeleri ekenimiz ras bolsa kerek. Meni tosyp, jipsiz baylanghan Maqsút pen Abylaygha qaray mandayymdy týzedim.

– Nege keshiktin?

– Obal.

– Kimge?

– Sәbiyge de.

– Aldyryp tastaydy, – dedi Abylay.

– Endi kesh.

– Ózi kinәli.

– Oghan bәribir, boyyndaghy nәresteni – tek dúshpan kóredi.

Maqsút jauap qayyrmady. Mýmkin, ol mýldem basqa nәrse turaly oy tolghap bara ma, kim bilsin. Bireuding qayghysy basqanyng jarasyn syzdatpaydy. Ózgening quanyshy bireuding kónilin jadyratpaytyny siyaqty da. Múny qaghaz betine týsiruim әbden mýmkin, biraq ony alasapyran kez oqymay ketpese iygi edi.

Biz jayau jýrip kelemiz. Kóshede qybyrlaghan júrt ayaghy basylyp qalypty. Sәtbaevtyng Jeltoqsan kóshesine qiylysatyn túsyna jaqyndap keldik te, joldyng ong qaptalyna búryldyq. Mashina bizdi sol búryshta kýtip túrghan.

HHI tarau

Mashina ekeu bolyp shyqty. Alty adamnan ekige bólinip, sheteldik kólikterge minip alghan bizder Baytúrsynúly kóshesine bet týzegenbiz. Qaranghylyq qonlana týsken sayyn samaladay jarqyraghan ottar molayyp keledi. Qysyla-qymtyryla mingen jigitter týgel ýnsiz, әredik bireui auyq-auyq әlsiz jótelip qoyady. Qylmysqa aqshanyng kýshi iytergen olar qauipting auzyna, ajaldyng túzaghyna ózderi súranyp barady. Baytúrsynúly – ongha búrylar mejede ayaqtalyp, Timiryazev kóshesine tura kelip týstik. Onymen atqan oqtay zymyrap, qúiyndata jóneldik te, baghdarsham kezdese ketkende, qyzyl týske kidirip, qaytadan jyldamdyqty shapshang kóbeytip aldyq. Ong jaghymyzdaghy ayaldamadan ótkende, Últtyq uniyversiytetting temir sharbaqtary kózge ilige bastady.

– Jalghyz ózi bola ma? – dedi belgisiz ýn.

– Bilmeymin.

– Janyna ertip alady ghoy.

– Solay shyghar.

– Qansha dollar?

– Eki myn.

– Ájeptәuir dýniye.

– Ózi shege me eken?

– IYә.

– Onda jaghday qiyndayyn dedi.

– Kóremiz de.

– Qay tarapqa tartayyn?

– Ongha.

– Mynau túiyq jol siyaqty.

– Sol qaptalgha búrylyp ketedi.

– Búryldy.

– Ýidi ainalyp ket, odan әri – aidala.

– Osy jerden?

– IYә.

– Jәpireygen birdene ghoy.

– Kýtimsiz qalghan da.

– IYesiz ýy me?

– Kәri shal jýretin, qaytys bolghan shyghar.

– Almatyda sondaylar kóp.

– Áne, olar anau aghashtyng týbinde.

– Tik jýre bereyin be?

– Jol ózi aparady.

– Ekeu sekildi.

– Ekeu.

– Boldy ma?

– Sәl jýre týs.

– Qoldarynda eshtene joq pa deymin.

– Toqta.

Mashina dini juan aghashqa jete bere, jýrisin irikti. Biz bógelip, biraz túrdyq. Aynala kóz baylaytyn qara týnek, beysauat adam jýrmeytin kәdimgi qúla týz.

– Men baryp keleyin.

Kolyanyng tanysy esikti ashyp, jerge týsti. Ekeu miz baqpay, managhy qalpynda túr. Avtomobiliding esigi syrt etip, bayau jabyldy da, әlgi ekeudi betke alghan ol aqyryn ayandap ketti. Shopyr jaryqty sóndirip edi, eshtene kórinbey qaldy. Ekinshi mashina kelip, qatarymyzdan toqtady. Motoryn óshirip, jaryghyn ýsh adamgha tókti. Olar úzaq sóilesti. Belgilengen uaqyttan keshikti. Salonda qalghan jigitter mazasyzdana bastady.

– Ózim kirissem be eken, – dedi Quat.

– Sóit.

– Maqsút barsyn.

– Ekeumiz de.

Tysqa әueli Maqsút shyqqan. Izin ala iri sýiekti, jalpaq jauyryndy Quat týsip bara jatty.

– Sender artyq әreket jasamandar.

Ekeui iyirilgen ýsheuge tayaghany sol edi, milisiyalar qaptap ketti. Jan-jaqtan qyspalap, qorshap, shenberge ala bastady. Maqsút jan úshyryp, beri úmtyldy. Ony bireu ayaghynan qaghyp, shalyp qúlatyp týsirdi. Etpetinen jyghyldy. Qayta atyp túrdy, shenberdi búza, dalagha qashty. Ony sonynan bireu quyp berdi. Jalma-jan pistoletin shygharyp, Maqsútty qarauylgha ilip, aiqay saldy.

– Toqta.

Maqsút bәsendep, artyna qarady, bir-eki basyp bardy da, túryp qaldy. Bizdi bir-birlep dalagha alyp shyghyp jatyr. Kezek maghan keldi. Milisiya qara kózdi, týsi suyq qazaq jigiti. Meni qoltyghymnan tartyp, júlqyp qaldy da, tysqa sýirep shyghardy, sosyn avtomattyng dýmimen kókiregimnen núqyp jiberdi. Soqqy qapylys tiyip, keudemdi oiyp jibere jazdady. Jelkemnen tas qyp ústap, tómen basyp, jerge súlatyp saldy da, eki qolymdy qaraqúsyma kótertkizip, ayaqtarymdy qosqyzyp, qimylsyz jatqyzyp qoydy. Maghan qatar Kolyanyng ózi jatyr. Quattyng ashynghan dauysy estildi. Bәri jabylyp, ayausyz tepkige alghan shyghar. Sýiekti edi, endi iriliginen tayaqty da kóp jeydi. Múrnymnyng úshyna bireuding qara bәtenkesi taqap keldi. Betime syz jerding suyq tas qiyrshyqtary batady.

– Týregel, – dedi әlgi.

Men túryp kele jattym. Janaghy qara bәtenke oqys ishime kelip tiydi de, qolp etkizip keyin úshyrdy. Ishim búralyp, býk týsip qúladym da, jiyrylyp, kóldeneng jatyp qaldym.

– Itter, – dedi Orman.

Onyng sózderi kýrt ýzildi. Múrnymdy anashanyng qonyrsyghan iyisi qytyqtady. Basymdy kóterip, avtomobilige kóz salghan edim. Avtomatyn iyghyna salaqtata ilgen milisiyanyng bir soldaty salongha shóp shashyp jýr. Bizge taghy da jala jabylatyn boldy. Bәtenke qayyra tayap qalypty.

– Jat.

Ne istesek bolady. Týbi qayyry joq sapargha ainaldy. Bәtenke menen jyldam úzay berdi de, jýrisi qúlaqqa alystan shalyndy.

– Týgel túryndar.

Ornymnan túryp, tóniregime nazar saldym. Kenet Orman júlqynyp qalyp, qolyn artyna qayyrghan milisionerden bosap ketti de, avtomobiliding túmsyghynan qarghyp, su qaranghy dalamen qasha jóneldi. Tútqynnan aiyrylghan saqshy jigit avtomobilige sýiene myltyghyn kózdep, shúghyl atyp qaldy. Ormangha tiymedi me, әli jýgirip barady. Ózi mýldem kórinbeydi, sybdyr estilgen jaqqa elegizip, elendese – ýrke qaraymyz. Beri qaytyp keldi. Quatqa jete bere, tik soqqyny siltedi. Shayqalyp ketip, Quat boyyn qayta jinady.

Bәrimizdi bir-birlep mashinagha mingizdi. Eski soraptyng sýrlemine týsip, asyqpay jýrip kelemiz. Týrmede týnep shyghatyn boldyq ta. Qanday jaza qoldanary belgili. Dostardan bólinip, qayda baryp jan saqtaysyn. Maks alaqanymdy tauyp alyp, әlsiz qysty. Olar ýshin búl әdepki, ýirenshikti nәrse. Beker qorqyp, qoyan jýrek bolma degeni shyghar. Almatygha kelip kirdik. Joldyng boyyn jaghalap, tizilip janghan shamdar sonymyzda qalyp qoymay, jaman kýshikshe qos qaptalymyzdan erip keledi.

Kónilim jabyrqady. Jadyma tez ótip jatqan qayran ghúmyr, bayau jazylyp jatqan esil roman oraldy.

– Ne jayly oilap otyrsyn? – dedi Maqsút.

Salon ishi tastay qaranghy. Eshkim jótelmeydi, beysauat eshtene saldyrap kele jatqan joq.

– Ómir jayly, – dedim.

HHII tarau

Maqsút qaruly bilegimen jauyrynymnan qapsyra qúshaqtap, kýrektey alaqanymen iyghymnan qattyraq qysyp qoydy. Avtomobili donghalaqtary tep-tegis asfalit jolmen sylbyr ainalady. Biz ortalyq futbol stadiony irgesinen ótip bara jattyq. Baluan Sholaq atyndaghy sport sarayy kórine bergende, shopyr basqaru jýiesi tetigin sol qanatyna búrdy. Kishkene jyljyp kelip, ontýstikke bet týzedik te, onymen úzaq jýrmey, sol jaqtaghy Masanchy kóshesine, kinoteatrgha iyek artyp baryp, Qabanbay batyrdy kóldeneng qiyp aldyq. Jýrisin bәsendetken mashina jyldamdyghyn azayta berip, qalt toqtady. Aldynghy oryngha jayghasqan milisiya serjanty esikti ashyp, syrtqa sekirip týsti. Esikti qayyra japty. Ýstin retke keltirip, jóndelip alghan son, ýiding ishine kirdi. Týkpirden temekining qyshqyltym iyisi anqyp, birsin-birsin salongha jayylyp barady. Oghan bireu tyiym salyp tastaytyn shyghar. Zekigen eshkim bolghan joq. Tysqa managhy serjant shyqty. Janyna mayor shenindegi ofiyserdi ertip alypty. Olar temeki tartyp, әjeptәuir bógeldi. Qonyr kýzding týngi salqyny jaurata bastady. Eki bilegim múzdap qalypty. Shylym shekkender sement baspaldaqtan týsip, bizdi betke ala, beri ayandady. Baghanaghy birge kelgen eki saqshy tútqany basyp, esikti ashyp jiberdi. Bәrimiz topyrlap syrtqa aqtaryldyq. IYin tirese taghy eki avtomobili qantarylypty. Bireui – baghana biz minip kelgen mashina, ekinshisi – atyrapqa kók jolaq jaryq shashqan ózderiniki. Mayor barlyghymyzdy bastan-ayaq sholyp shyghyp, maghan jetkende, janar toqtatyp úzaq qarady. Sarghysh shegir kózderi ónmenimnen ótip, tesip bara jatqanday.

– Serjant, – dedi.

Serjant beri jýrdi. Qasyna taqap keldi de, ong qolyn shekesine aparyp, izet kórsetti.

– Úiymdastyrushy osy emes pe?

Súq sausaghymen meni núsqady.

– Teksergen joqpyz.

– Tap osy ma deymin.

– Úigharymynyz aqylgha siyady, mayor.

– Bólmege әkelinder.

Mayor tensele basyp, tabaldyryqqa jetti de, ong qanatyna búryldy. Jaqtaudyng qaltarysyna jasyryna berip, nazardan ghayyp boldy. Bәrimiz qolymyzdy jelkemizge asyp túrdyq. Saqshylar molygha týsken syqyldy. Bir izben tizile jýrgen qapsaghay deneli baluan jigitter týgel ýnsiz. Joghary jaqtan eki aidauyl әr bozbala jigitting qolyn týsirip, jeke-jeke temir kisen salyp keledi. Maqsútty kisendep, shynjyrlap bolghan son, maghan tayady.

– Oghan tiyispender, – dedi serjant.

– Ony ne isteymiz?

– Mayor sóilespekshi.

– Qazir me?

– IYә.

– Jýr.

Meni iyghymnan júlqydy.

– Júlqyma.

– Aramtamaqtar, – dedi aidauyl.

Esik aldyna júrt tolyp ketipti. Ishten habar alghysy kelgen aghayyn-tuys, dos-jaran janashyrlar da. Bizding topqa jaqyndap qalghan mosqal kempir baylanyp-matalghan jigitterge ýreylene qadalady. Meni iytergen aidauylgha taqap, jýzime qarap túrdy da:

– Búlar kisi óltirgender me? – dep súrady.

– Joq, – dedi serjent.

– Úsqyndary qorqynyshty eken.

– Elding aqshasyn tonaytyndar.

Mosqal kempir bizge tym jaqyn keldi. Maqsútqa telmirip edәuir bógeldi, sosyn maghan kónil audardy.

– Arsyzdar.

Kózimmen jer shúqyladym. Úyattan emes, yzadan.

– Enbekshil halyqtyng aq adal nanyn tartyp jegen qanqúily jauyzdar.

– Qatelesesiz, – dedim.

– Jauaptasugha qalay úyalmaysyndar. Zalymdar, niyeti búzyq, peyili teris, qyrshynynan qiylghyrlar.

Júldyzdary qaltyraghan sheksiz aspangha nazar saldym. Túnghiyq әlem ghana tereng oilargha maza beretin siyaqty. Adamnyng ishki jan dýniyesin úghu ýshin ghalamday sheksiz kenistik qajet. Birjaqty týsinik, eshkim tastap kete almay jýrgen ayaday shahar әrdayym oiymyzdy túsay beredi. Adam balasy әrkimnen tek zúlymdyqty kýtedi. Bireuding biyik aqyl-parasaty, qily oi-órisi keyde eski arnagha syimay jatady. Jer sharyna tabighat jaratylysy men adamy qasiyetterding ara salmaghyn qaytadan aiyryp beretin jana kósemdar túlgha jetispey jýrgenge úqsaydy. Kempir әrbireuimizding betimizge súqtana ýnilip, jónine ketip barady. Arqama myltyqtyng dými soghyldy da, tiygen jerin solqyldatyp, auyrtyp jiberdi.

– Jýr.

Men ilgeri attadym. Ár nәrsening sebebin terennen qoparghan dúrys shyghar. Esikten kirip bara jatyp, júldyzdary samaladay jarqyraghan aspangha janarymdy tiktedim. Janaghy tolqynys sezimi úshty-kýili joghalyp ketipti, menireu jaratylys qayta mylqau qalpyna kóship alypty. Rasynda, oilaytyn ózimiz ghana. Týisiksiz dýniye, essiz ghalam eshqashan oilap, sóilep kórgen emes. Janghyryqta basy shabylugha dayar – jol toryp, el tonaghan jyryndy qaraqshygha da, jary úl tauyp, quanyshy tasyghan – jihankez saudagerge de әlem jýzi shimirikpey, nemqúraydy, birdey qarap túrady. Ol bizding shyrqyray joghary boylaghan qatty aighayymyzgha tas keren, auyrsynyp jatqan, denemizge týsken jaraqatymyzgha kór soqyr. Áueli kók aspangha naz aitamyn, sodan keyin onyng barlyghynan tys oryn alghan úly Tәnirge de.

– Osy jerden qozghalma.

Aydauyl qonyraudy basty. Ile-shala úlyqsat etken jauap ýn qúlaqqa shalyndy. Esikti ayaghymen ashyp jiberip, ol meni avtomattyng dýmimen núqyp, tabaldyryqtan әri asyrdy. Bólmege attap baryp, mayordyng ýstelining aldyna jetip toqtadym. Shekireyip qaraytyn shegir kóz meni qomaghaylana iship-jeydi. Tórgi qabyrghada Býkilreseylik tótenshe komissiya kósemining sureti ilingen. Dzerjinskiy turaly alypqashpa sóz, әzil-ospaq kýlki, әjua-syqaq әngime tolastamaushy edi. Almatydaghy eskertkishining qúlaghanyna bir jarym jyl ótti. Kóz әli tesilip túr.

– Kimsin?

– Qalamgermin.

– Birdene jazasyng ba?

– IYә.

– Gazetke?

– Joq.

– Endi qayda?

– Ýidemin. Shygharmashylyqpen ainalysamyn.

– Baspasózge maqala dayyndaysyng ba?

– Jornalshy emespin.

– Bәribir ghoy.

– Mýmkin.

– Qyrghauyldy azamatynyng aqshasynda ne júmystaryng bar?

– Qaryz.

– Ne ýshin?

– Bilmeymin.

– Úiymdastyrushy qaysyng bolasyn?

– Bәri.

– Aldama.

Mayor qonyrauyna sausaghyn jýgirtti. Esikten aidauyldyng basy qyltidy.

– Kir.

Maghan taqap kelip, qatarlasa bere, jýrisin tejedi.

– Bir mәrte, – dedi mayor.

Soqqy ong jaghymdy qauyp, shyqshytyma tegis darydy. Qúlap týstim. Eptep auyrghany sezildi. Betim duylday órtenip, qyzuym kóterilip bara jatqanday. Tizerley otyrdym da, ýstimdi qaqtym. Týregeldim. Mayor kýlip otyr.

– Men úrmaymyn, – dedi. – Meniki qattyraq.

Jerge týkirdim. Qan týiirshikteri jýr. Azu tisim zaqymdanghan boluy kerek. Auzym qangha tolyp keledi.

– Qoljughyshqa apar, – dedi mayor.

Qan shyp-shyp etip ernimdi jaghalady. Qannyng osynshalyq dәmsiz bolatynyn bilsemshi.

– Beri kel.

Biz dәlizge shyqtyq. Úzyn senekti boylay, samarqau ilbip, qol juatyn bólmege keldik. Búrandasyn bosatyp edim, saryldap su agha jóneldi de, qúbyrlardy syldyray quyp bara jatqany qúlaqqa jetti. Qolymdy shayghan son, alaqanymdy shýmekke tostym. Su tez jinaldy. Auzyma әkelip, eki úrtyma toltyryp aldym.

– Bol.

Tegi, qashyp kete me dep, qauiptenedi. Orman qapyda jol tauyp ketti. Bizdi shygharyp alu ýshin, bәribir, bireuding syrtta, erkindikte jýrgeni dúrys. Dәulet – zan, jarlyda mindet qana bar. Menshik iyesine zang kónilding kýii tәrizdi, ózi de, sózi de qashanda ainymaly. Kuәlikke ókimet jýrgende, ýkim zang boyynsha shyqpaydy, eshqashan memleketpen betpe-bet jalghyz qalugha bolmaydy eken.

– Moynyndy jughanyng ne?

Qaltamnan qoloramalymdy alyp, betimdi abaylap sýrttim. Jaghymnyng isip túrghan jeri andausyz sausaq daryp ketkende qatty auyrady. Áyenshektene sipap kórip edim, qol tiygizbeytin isikke ainalypty.

– Boldy.

Ekeumiz qaytyp keldik. Mayor temeki qorabyn ashyp jatty. Bir búryshyn jyrtyp aldy da, býktep qoqys salatyn shelekke tastady. Qorapty silkip qalghanda, bir taly qyltiyp shygha keldi. Ony suyryp alyp, maghan úsyndy. Basymdy shayqadym.

– Sendeylerdi, bәribir, tas bólme sóiletedi.

– Eshtene bilmeymin, – dedim.

– Ótirik.

– Áketeyin be?

– Jalghyz qamap tasta.

– Kisenmen?

– Joq.

Aydauyl ekeumiz qayyra dәlizde túrdyq. Qolymdy qaraqúsyma kótergizip qoyghan. Abaqty esikteri kezige bastady. Kidirmey ótip kelemiz. Kýbir-kýbir dauystar estilip qalady.

– Toqta.

Qaltasynan bir buma kilt shygharyp, qúlypty bosatugha kiristi.

– Danay.

Ayqaydyng qay tústan shyqqanyn andap ýlgermedim. Qúlyp tolyq aghytylyp, topsalar shiqyldaghan әnine basty da, bólme týkpirinen tósek jәne joghary jaqtan tor qymtaghan kishkene tereze kórindi.

– Kir.

Attap kettim de, ayaday jerge qamalyp qaldym. Esik bayau jabylyp, kiltting búrala bastaghany angharyldy. Sipalap jýrip, tósekti tauyp alyp, tizemdi býktim. Artyma shalqayyp baryp, basym aghash kereuetke jaylap mәsh, naq tiygende, eki qolymdy jelkeme aparyp qoydym.

Nisshe oy týbine jetemin dep, býkil әlemdi biylep-tósteushi jappar Qúdaymen taytalasty. Myqtap alysty, jaghalasty, kitabymen aiqasty. Kýnderding kýninde birmoyyn, qyrsyq oishyl – solqyldaq, adasqaq seniminen týbegeyli bas tartty. Sóitip, kóp úzamay aqylynan adasty, endigi mәuritte ózin jyn qaqty, aqyry pәny dýniyeden bereke tappay, sorlap ótti. Ol nanymyn kómeskilemey, anyq, kәmil saqtap, barlyq saualdyng jauabyn Tәnirding ózine, úly qúzyryna bergende, esi býtin, deni sau, aman-esen, shat kýiinde sýikimdi, әdemi qartayyp, eren ataq, jaqsy abyroymen qaytys bolar ma edi. Zady, Jaratqangha serik qosyp, qasynan oryn tebetindey, bizding – tylsym ghalam júmbaqtary sheshimin tap-

qan – qayratty aqylymyz bar ma eken, tәiiri. Biraq, onday sheksiz quat, alyp kýsh kimning boyynda bar deysin. Tegi, biz Qúdaygha degen jýregimizdegi senimdi beker óltirdik. Adamzat sanasy qúpiya jaratylysty týsinu ýshin Tәnir tanymynan tapshylyq kóredi.

Mýmkin, kim biledi, niyeti ala-qúla adamzat ýmbetinen Qúday, bismillәh, taza kýder ýzip, әreketinen birjola kónili suyp, qara orman halyqty gharyshta, sheksiz kenistikte, aidalada qanghytyp tastap ketpeytin shyghar.

Kemenger, degdar Gegeli – jýieli, berekeli pәlsapa qúrap, tiyanaqty aqiqat izdep, payym qasiyetine boy úrghan, danyshpandyqtyng qadirine jetken asyl da saydaq túlgha edi. Nisshe de úly kitaptar jazdy. Atalary – Kant, Shelling, Fihte, Shopengauer aqsaqaldar da – ózi tәrizdi dýniyejaryqtan tәrtip izdedi.

Danalyqqa qúshtar oishyldar izdenisting múratyn ishki әsemdikten kórdi. Kónil tynysh qalpynda baqytyna jetedi, baqyt degenimiz beymaza kónilding ornyqtylyghynda, sezimning alansyz tynyshtyghynda.

Ishki әsemdik – ornyqty kónilding qonaghy.

Jer betinde úzaq izdenisten ne qajyrly enbekten, keyde kezdeysoqtyqtan tughan jalqy oy eshqashan dýniyeden endi qaytyp joghalyp-joyylyp ketpeydi. Oigha oralghan týiin-tújyrym – ne dýniyege keledi, ne kelmeydi. Eshkim eshqashan qaytys bolmaydy. Mening birjola ólip, joyylyp ketuim mýmkin be. Ólim nelikten tek qana jabyq qaqpa bola beredi. Álde, adam, shynymen, mýsәpir. Mýmkin, adam, rasynda, úly. Qamshy sabynday qysqa ghúmyryn tereng mәnge, túnghiyq maghynagha syidyrugha әlektenedi. Meyli, sodan keyin ony úmytyp ketsin. Bәribir, búl mәrtebe kezekten son, ol jaryq dýniyege qayta ainalyp soqpay qoysyn. Úzaq, tausylmas, sheksiz ómir keshetin ruhtyng ózi tap múnday kózsiz erlikke baratyn ba edi, qaydam. Biz dýniyeden tәkappar ótuimiz qajet. Qorqyp ómir sýrgen – ajaldan eki mәrte jeniledi. Azghana mәulet berding be, Jaratqan IYem, ony tolyghymen paydalanamyn. Payghambarlaryng tәrizdi maldyng terisine sydyryp jýrgizip, aghashtyng janqasyna bederlep oiyp bayyptaudyng jana núsqasyn jazamyn, men qatarlap tizgen sóz marjandary aqiqat bolsa – ózge jandar ony ózderi-aq qasiyetke balap alady.

Feyerbah jansaq aitqan eken, Nisshe Seni adamzat jýreginde óltire almapty, Kamu qaytip joqqa shygharghan, Sartr beker sanaspay jýr.

Halyqtyng qarabayyr tirshiligi – Tәnir ósiyeti adam boyyna sindi me, joq pa – mezgildi údayy syn tezine salu tәrizdi. Qúnarly topyraqtan jaralghan birtuar, qayratker túlghalar әredik Qúran shәrifte keltirilgen iman jolyna balama izdep, kósem nayza kezenip aghash diyirmenge qarsy shapqan Servantesting qaharmany Don Kihotqa úqsap ketedi. Pil sauyrly qara jerdi túraq etken qalyng búqara ghasyrlar boyy kókiregine tolghan yza-kekti, túla boyyn bughan ashu-renishti, keudesinde qaynaghan ejelgi qyjyldy basa almay, uayym-qayghysyn sanasyna saqtap, kóniline týiip, ashy óksikke ainaldyryp, asyghys jetelep kele jatqan uaqytqa qayshy, alda kýtken beymәlim taghdyryn shyraq ústap, qaranghylyqta bayansyz izdeuge úshyraghan syndy. Kóktegi Tәniri men bauyryndaghy Úmaydan, sheksiz aspan men qúrdymyna jetkizbeytin týpsiz tereng Jerden birjola ýmitin ýzgen adasqaq pendeler búlynghyr, múnar shalghaydaghy anyq ajalyna әldeqalay janylysyp bet týzep ketti me eken, joq, kýngey qyrqanyng alqapty etegin jaryp ótip bara jatqan nuly ózendi, senseng búira tolqyn – qoshqar mýiiz arshaly saydy, qaynardan shalqyp kýlip aqqan asau búlaqty, qoldan qazyp, tógeregin oryp, ishin taspen qalap órip shegendegen tik shúnqyr qúz shynyrau qúdyqty – jelkesine ap maujyrap jatqan keng shalqar kók jaylaugha taban tirep qaldy ma, teginde, qúpiyasyn aityp, júmbaghyn sheship, ony men solyn aiyryp, tanyp beretin danyshpan keshegi shejire, býgingi tarihta kóp bolghany ras.

Zady, Immanuil Kant sheksiz kósilip jatqan úshy-qiyrsyz Sana IYesining bar ekenine de, adamnyng týisik tanymy – amal qúryghanda ózi oilap tapqan jay ghana qiyaly ekenine de naqty dәlel taba qoidyng qiyndyghyn alghash qisyndaghan dana oishyl edi. Biraq, Alla Taghalagha serik qosyp, Qúdaydyng Ózi otyrghan altyn taqqa retsiz, orynsyz talasu aqyr sonynda taqa beyshara adamdy ózara dau-janjal, ýlken shataqqa úryndyryp, qasiret-mún, uayym-qayghy shektirip, jәbir-japa, jalghyzdyq kórgizip, jalpy, teris әreket, auyr kýnәgha batyryp jatyr. Sonda Qúdireti kýshti Búiryq IYesi, astaghfirullah, Kim, Jarlyqty oryndatqyzugha qaysymyzdyng haqymyz bar?

Kristian sana kýtip jýrgen Isa mәsih, alәihis sәlәm, Allahtyng Elshisi Múhammed, salla(A)llahu alәihy uә sәllәm, Payghambar, mýmkin, ózin jeke bir ýlken tasqyn, úly kýsh túrghysynda kóruge úmtylghan búqara kópshilik, astaghfirullah, kim. Áyteuir bizge – dýniyejaryq týsinikti qalpyn tabu ýshin – Qúday, bismillәh, jetispeytin zaman keldi.

Kósheden әldekimning esimin atap dauystaghan shu kóterildi. Qabattasa shyqqan dauystar jii qaytalanyp úzap barady. Ýzilip ketti. Tónirek tynyshtala qaldy, kórshi kamera ýnderin jútyp, bir-birin júbata kýbirlesedi. Denem tonazydy. Týn salqyny tez kýsheydi. Ayaq astynan syz bilinedi. Ylghaldyng qolqany qapqan jaghymsyz iyisi mýnkip túr. Búl ara kópten tazalanbaghan sekildi. Ong jaq býiirime aunap týstim. Taqtay tósek keng jatugha tar kórindi. Arqamdy syz qabyrghagha sýiedim. Daryghan salqyn boyyma shapshang tarap keledi. Qashyqtap kórip edim, kereuet shetine taqap kettim de, jenil syrghyp, jerge sypyryla qúladym. Áueli edenge ayaqtarym janshyla soghyldy, tizeme, tobyghyma daryghan soqqy janyma batty. Sausaghymdy jazyp, jerdi sipaghanda, kedir-búdyr beti alaqanymdy tyrnap jatty. Sementke qiyrshyq qúm aralastyrylyp qúiylghan eken.

Kózimdi júmyp jatyp, sharshaghanymdy sezdim. Úiyqtap ketippin. Qayta oyanghanymda, týn ortasy auyp-ty. Suyqtan oyansam kerek. Boyym týgel múzdaghan. Ornymnan túryp, әri-beri jýrip kórdim. Bir-eki attap, ornyma qaytyp kelemin. Qúitaqanday bólme. Dinkelep qalyppyn. Otyrdym. Shalqalap jattym. Tolyq syya alar emespin. Kirpigim aiqasyp ketipti. Tonyp, qayta janarymdy ashtym. Elen-alan, týn týndigi týrilip, qaranghylyq seyile bastady. Tang bozaryp atyp keledi. Kókeydi tesken týitkil tegis topshylandy. Biraq, qanday oidyng týbine jetuge bolady. Saualdyng jauaby, júmbaqtyng sheshimi, dýniyening aqyry bar ma. Bir kýni, qapyda múnshama sezim men beynelerdi ózimen birge qimay sýiretip alyp jýrgen sana shyraghy jalp etip sónip qalmasyna kim kepil. Sonda birjola qaytpas sapargha dayyndyqsyz, kezdeysoq attanarmyz.

Ne ýshin ghúmyr keshken maghynaly? Qúday ýshin be, kitap ýshin be, tirshilik ýshin be?

HHIII tarau

 

Týs әletinde qayta oyanyp kettim. Esikting únghysynda kilt búralyp jatty. Qúlyp tolyq aghytylyp, tabaldyryqtan qolyna shaynek pen ýlken qazan ústaghan milisiya kóringen. Ar jaghynan ekinshi bireui symgha tizgen on shaqty meske men temir króshkeler kóterip kirdi. Kereuetting shetine meskeni qoyyp, qazandy enkeytip, qúya bastady. Króshkeni shala qaynatylghan shaygha toltyryp qoydy. Sosyn dәlizge qayta shyghyp ketti.

Meskege súiyq kóje qúiylypty. Qasyqpen alyp, tatyp edim, tilimning úshyna borsyghan etting dәmi bilindi. Ári iyterip qoydym. Tósekten alyp, jerge týsirdim. Ishki jansarayymdy kónilsizdik jaylady. Kórshi bólmeden dabyrlap, júrt shyghyp jatqan. Mening esigim ashyldy. Mayor qulana kóz tastap, jymiyp kýlip túr.

– Boldy.

– Maqsút qayda? – dedim.

– Tysta.

– Bosady ma?

– IYә.

– Endi qauip joq pa?

– Dostaryng – tamasha jigitter.

– Bilemin.

– Qalamyna ilinip ketpeyik.

– Ilinbeysinder.

– Ómir josparsyz jýredi, qayda aparyp soqtyra-tynyn kim biledi.

Sosyn, qipaqtady.

– Er jigitting basyna ne kelip, ne ketpeydi, – dedi milisiya qyzmetkeri.

Dәlizben kishkene jýrip kelip, ong qaptalymyzgha búrylyp kettik. Ýy aldynda keshegi jigitter týgel jinalyp qalghan eken.

– Danay kele jatyr, – dedi Orman.

– Men bir nashaqormen týsippin, týni boyy qarasora shaynap shyqtyq.

– Dәu sary maghan kýtim mayyn úsyndy.

– Ayaq kiyimning be?

– IYә.

– Jep almadyng ba?

– Qaytemin.

– Kel, Danay, qúshaqtap qoyayyn.

Orman menimen qúshaqtasyp amandasty.

– Quattyng betinen týk qalmapty.

– Ol qayda?

– Taksy ústap ketip qaldy.

– Bitti me?

– IYә.

– Aqshany qaydan tauyp aldyn?

– Eki adam qaryz edi, solar әkep berdi.

– Qaytarasyng ba?

– Olar aman-esen qútylghanyna yrza.

– Maqsút osynda ma?

– Mayormen sóilespekshi.

– Bәrin jútqan sol bolyp shyqty ghoy.

– Sol. Dollarmen tóle dep, talap qoyypty.

– Maqsút kórindi.

Maqsút bizge mandayyn týzep, jýzi kýlkige tola, shiraq jýrip keledi. Taqay bere, meni qúshaqtay alghan.

– Bizge eretin bolsan, tirliging osy, – dedi.

– Eshtene etpeydi.

– Kettik.

– Qayda baramyz.

– Jigitter “Meruert” kafesinde jinalayyq degen.

– Jaqsy.

Biz Qabanbay batyrgha kóterilip, taksy toqtattyq ta, Seyfullin danghylyna týstik. Abay danghylyna qiylysqanda, sol qaptalymyzgha basqaru tetigin búryp aldyq. Jeltoqsan kóshesine iline bergende, avtomobili tejeuishin basty. Biz aqysyn tólep, syrtqa shyqtyq. Jayau jýrip, “Meruert” kafesi aldyna keldik. Kireberis tabaldyryq týbinde, bosaghada Quat pen Arghyn kýtip túrdy. Olar bizdi kórip, jyly kýlimsiredi. Ishke kirgende, malta tastarmen bezendirilgen zaldyng ong jaq qabyrghasyna tayau ýstelge búryldyq. Quat pen Maqsút bargha ketti. Men bos sәkining tórgi shetinen oryn teptim. Arghyn Ormangha qatar, maghan qarsy tize býkti. Maqsút eki shólmek limon dәmdi “Stopka” araghyn dastarqangha qoydy. Quat birneshe rumkany qos alaqanyna qysyp kele jatty. Maqsút qayyrylyp, bargha qayta ketip qaldy. Kóp úzamay, suyq et salatymen qaytyp keldi. Salatty ýstelge qoyyp, shanyshqyny ýlestirip berdi de, shólmekting bireuin ashty. Árbireuimizge toltyra qúidy.

– Dostar ýshin, – dedi Quat.

Bәrimiz alyp qoydyq. Jóiit araghy tamaghymdy qyrnap, kókiregime jayyldy, sosyn boyymdy qyzdyrdy. Qarbalasta kenet kónilime qayghy ornady. Orman birdene aityp jatyr. Kafening esigi ashylyp, shashyn jelkesinen qighan aq qúba qyz ben qyzyl týsti kәstóm kiygen úzyn jigit beri attady. Olar bizden ary ótip baryp, irgemizdegi bos ýstelge otyrdy. Qyz sol jerde qalyp qoydy da, bozbala bargha qaray jýrdi. Meni qapelimde taghy múng basty. Maqsút rumkalardy irkildete toltyrdy. Eshkim tost aitqan joq, bәri ashyrqanbastan iship saldy.

– Ony, bәribir, tayaqqa jyghamyz, – dedi Orman.

– Áriyne, – dep kelisti Quat.

– Óltirip ketsek, qaytedi, erteng óligin de taba almay qalady.

– Moynyma qan jýktegim kelmeydi, Maqsút.

– Múnday jazagha layyq edi.

– O dýniyege barghanda, aldynnan shyghady.

– Qúdaygha senbeymin.

– Qúday bar, Maqsút, – dedi Orman.

– Onda nege araq ishemiz?

– Bilmeymin.

– Adam sәl jútsa boldy, barlyq qúrsaudan bosap shyghady.

– Shyn.

– Masayghan kezinde keudene qúdiret bitedi.

– Sanany ulap tastaghandyki.

– Esimiz dúrys uaqytta dýniyeni qabylday almaymyz.

– IYә.

– Óitkeni, adamnyng kemdi sezim-týisik mýsheleri ja-ratylysty naq qalpynda kóre almaydy, – dedim.

– Sharapty simirgen son, dýniye, tipti, búzylady deysing be?

– Búzylady.

– Taghy qúi, Maqsút.

– Jetedi.

– Mynauyng bir jútym ghana.

– Dostyq ýshin.

– Qúday ýshin.

– Qúday ýshin araq ishken – kýnәkarlyq.

– Etten alyndar.

– Tamasha.

Meni qaytadan jalghyzdyq iyektedi. Fujerdi týbine sheyin tastap jiberdim. Óneshimdi jyrtyp ótkendey boldy da, keudeme jylu qúiyldy. Biz ekinshi shólmekti tauystyq ta, tonazyghan siyr etinen ýzip jep, ornymyzdan túrdyq.

Syrtqa shyqqanda, djip markaly avtomobiliding búrylys shamyn jaghyp kelip jol jiyegine toqtaghanyn bayqadyq. Salondaghy eki jigitti Maqsút tanyp qalyp, tobymyzben mashinagha qaray jýrdik. Barlyghymyz salonnyng artyna minip aldyq. Basqaru jýiesin men-gerip otyrghany bizge oily jýzben qarady. Ótkir janary bәrimizdi jyldam sholyp ótti.

– Qashan bosap shyqtyn, Maqsút? – dedi.

Ekinshisi tik qarap otyr. Avtomobilige mingen bizdermen artyna qayyrylyp amandasqan joq. Sol qolymen jyldamdyqty kemitip-arttyratyn tetikti ústap, alysqa kóz tigedi. Ortanghy sausaghyna mol altynnan soqqan jalpaq saqina kiyipti.

– Týske taman, – dep jauap qayyrdy Maqsút.

– Qalay ústalyp qaldyndar?

– Jópeldemede.

– Árdayym abay bolyndar.

– Ózimiz de eshtene angharyp ýlgergen joqpyz.

– Olarmen qarsylasugha bolmaydy, arqa sýieytin taya-nyshy, aibyndy qyzmeti bar, óshige týsedi.

– Kórdik qoy.

– Anasha sepken be?

– IYә.

– Ústalghanda, qaltany andu kerek, qaltagha saludan tayynbaydy.

– Salongha shashty.

– Kóp jattyndar ma?

– Kóp emes.

– Ashyqqan joqsyndar ma?

– Tamaghyn jey almadyq.

– Jeu kerek, әitpese densaulyqty qúrtyp ala-syndar.

Sodan keyin sóz ýzilip, ekeui ýnsiz oilanyp qaldy. Saqinaly sausaq tetikting betin aqyryn sipap qoyady.

– Seni týsip qalypty dep estigesin, mәn-jaydy bilu ýshin keldik.

– Raqmet.

– Árdayym sergek, abay jýrinder, ókimet qashanda ósh, milisiya bayaghydan kele jatqan ejelgi dúshpanyn, isker jandar kesheden jaghalasqan jau, ózderindey ózge úiymdar senderge ajal tilegeli qashan.

– Bilemiz.

– Qúday týrmening betin aulaq qylsyn, temir tordyng ar jaghynda qyzyghatyn eshtene joq.

Biz qol alystyq. Targhyl týsti djip ornynan qozghalyp ketti. Maqsút joldastaryn ertip, Sәtbaev kóshesine bet týzedi. Men keyin qayttym. Abay danghylyna shyghyp, taksy ústay bastadym. Mashinalar tizbektelip, toqtausyz ótip jatyr. Búrylys shamyn jypylyqtatqan BMW markaly avtomobili kórindi. Maghan taqay bere, jýrisin irikti. Aldynghy esigin ashyp, qayda baratynymdy aittym. Biz nópirge qayyra aralastyq. Qos qaptaldan, sonymyzdan basqa mashinalar syghylysa qyspaqtap keledi. Kónilim sezim men týisikten júrday. Birdene topshylaugha zauqym soqpady. Dýnie tolyq maghynasyzdanyp bitken. Ólim jayly oilaugha ansarym audy.

HHIÝ tarau

Últtyq uniyversiytetting boks zaly halyqqa lyq tolypty. Biz ringke tayau otyrdyq, tóreshiler alqasy qarama-qarsy oryn teuipti. Núrlybek Asqarúly әli joq. Zal shuylday jónelip, ringti betke alyp, shiraq jýrip kele jatqan Marat Qasymúlyn bayqadyq. Ol boksshy kiyiminde әdemi kórindi, ensesin tik ústap, ayaqty kere basyp, iri adymdap, attap keledi. Kórshi búryshtan basqa boksshy boy kórsetti. Ekeui alangha taqau kidirip, aqyryn biylep túrdy. Júdyryqtar sermesip qalghanda, auany tilip baryp, qauyp, keyin qaytyp ketedi. Tóragha ornynan kóterildi. Oiynnyng bastalghanyn habarlap, erejeni saqtaudy eskertti. Refery ortagha shyghyp, qos búryshtaghy eki boksshyny shaqyryp aldy. Ile-shala gong soghylyp, ózi shetkeri ysyryldy. Marat Qasymúly qoldaryn tómen salbyratyp jýrdi. Qarsylasy jaqyndap kelip, sol júdyryghymen sving tastady. Marat ong qaptalyna sýngip ketti de, tysqary jyljyp baryp, ong qolymen әdemi huk jasady. Úrymtaldan soqqy tiygen boksshy shayqalyp ketip, qorghanysyn búzyp aldy. Epti sol júdyryq kross baghyttady da, shabuyldy qaytalap, svingti jóneltip toqtady. Songhy soqqy auyr tiydi. Qarsylasy qúlap týsti. Refery sausaqtaryn býgip, sanay jóneldi. Jetinshi sekundta oiyn qayyra jalghasty. Referiyding sytyla bergeni sol edi, Marat Qasymúly lezde jaqyndap bardy da, qarsylasyna huk jiberdi. Auyr daryghan soqqydan eki tizesi bosap ketti, túrghan ornynda sylq qúlady. Júrt jabyla qol shapalaqtap jatyr. Uaqyttary ayaqtalyp – refery eki boksshyny alannyng ortasyna shaqyrdy. Tóragha jenimpazdy jariyalady. Marat Qasymúly ringti shyr ainalyp, halyqqa rizashylyghyn bildirip shyqty. Óz búryshyna kelgende, arqandy serpip, jerge sekirip týsti.

Núrlybek Asqarúlyn ring týbinde kýtip túrghanda, kórdik. On eki raundqa shydau onay emes, ol qayrat tanytyp, jiger saluy qajet. Meni andap qalyp, maghan jyly kýlimsiredi. Ózimning kýres ýshin alandaytynymdy bildirip, qolymdy búlghadym. Oiymdy jyldam úqqan Núrlybek ezu tartyp qoydy. Sodan keyin kerilgen arqandy kóterip, ring ishine jenil qarghyp týsti. Qyzyl búryshtan onyng qarsylasy payda boldy. Boyy syryqtay úzyn, basyna bylghary shlemdi myqtap tartyp kiyip alypty. Alangha әdepkidey refery shyqqan. Ol boksshylardy ózine shaqyryp aldy da, qolyn sermep, jekpe-jek úrysyn ashty. Núrlybek alystap ketip, qashyqtan qolayly sәtin kýtti. Qarsylasy qoldaryn joghary ústap, shyqshyty men keudesin kóldeneng soqqylardan tәuir qorghap jýr. Núrlybek sol ayaghymen ilgeri basyp úmtyla bere, ong qolymen sving tastap edi, qarsylasy Alpys Ghabiytúly tómen búghyp qalyp, sol qaptalyna qashyp shyqty. Svingten sәtti qorghana salysymen, sol qolymen jyldam huk tastady da, ong qoly apperkot tәsilimen iyekting astynan auyr soqqy darytty. Qapelimde tiygen júdyryqtardan Núrlybek esengirep ketip, bostan bosqa aua qarmap, qarsy aldyna maqsatsyz eki soqqy júmsady. Bylghary qolghaptar auany bos tilip ótti. Alpys Ghabiytúly keyin jyljyp ketti de, kishkeneden son, qayyra Núrlybekke taman taqap keldi. Qapylys jenil kross tiktep, sheginip bara jatty da, ong qolymen sving tastap ýlgerdi. Núrlybek Asqarúly ilgeri tәltirektep, qalt keyin jýrip, arqasymen symday kerilgen juan arqandargha tireldi. Ol qoldaryn tómen týsirip, eki iyininen auyr demalyp túr. Refery alaqanyn jazyp, bir-birlep sausaqtaryn býgip, sanay bastady. Ornymnan týregelip, ringti ainalyp bardym da, Núrlybek sýiengen qaptaldan tayap keldim. Men jetken zamatta ol qayta ortagha manday týzep, qoldaryn bauyryna jinap, boksqa dayarlyghyn kórsetti. Alpys Ghabiytúly alandy shenberley teris ainalyp bara jatyp, jenil sekire, tenselip biyley jóneldi. Ol bir mәrte tórt búryshty alma-kezek aralap shyqty da, Núrlybek Asqarúlyna taqap kele jatty. Bayau tolyqsyp syrghyp kele jatqan bette, ekpinin auystyryp aldy da, qauyrt qimylmen sol qoly kross baghyttap qaldy. Núrlybek qarsy tik soqqy bere, ilgeri attady. Zady, Alpys Ghabiytúly esersoqtanyp, jaltarudy úmytyp ketse kerek, soqqy qorghanysqa kezikpey, múrny men auzyn qosa qapty. Kóldeneng tiyip, jaqsy darydy. Artyna sheginshektep baryp, qúiryghymen sylq etip otyra ketti. Refery lezde úrysty ýzip, ekeuin ortagha qaray shaqyrdy. Oiyn bastaugha qayyra úlyqsat berildi. Eki boksshy bir-birinen asa saqtyqpen qashyqtap, qauipsiz tústa toqtady. Men búrynghy ornyma qaytyp keldim. Aydana Samatqyzy qaytyp oralghanymdy bayqaghan joq. Ring jaqqa jan-tәnimen berile tesilip qalypty. Ol úzyn etekti berhauz sulyghyn sheshpey otyrdy. Men jayghasyp bolyp qalghanda, kýlimsiregen jýzimen maghan qaray búryldy.

– Jenetin tәrizdi.

Men ring ýstindegi úrysqa nazar saldym. Núrlybek shalghaydan shabuyldaugha kóshipti. Múnday tәsil Alpystyng ózine de únaytyn sekildi. Qyzyl týsti jeydeshesi terge malshyna bastaghan eken. Núrlybek eki dýrkin aldamshy qimyl jasap, iyghyn qozghalta berdi de, sol qanatymen algha tóne, ong qolyn salmaqtay, tik siltedi. Alpys sol jaghyna enkeye berip, qysqa huk syzyp, qúlaq-shekeden úrdy da, ong qolymen kross baghyttap, tura iyek tústan dәldey soqty. Núrlybek shalqaya ketip, bayau yrghala, bir-eki adym keyin shegindi. Ile-shala Alpys qayyra ong qolyn júmsap, sving jasady da, Núrlybekti edenge úshyryp týsirdi. Ózi soqqan qalpynda túryp qaldy, Núrlybek edenge ong jaq iyghymen, úzynynan súlap týsti. Men ornymnan túrdym da, qaytadan ringke taqap kelip, ýnsizdikke berildim. Shynymen, masqara jeniliske úshyraghany ma.

– Ýziliske qansha uaqyt bar?

– Ýsh sekund, – dedi Asqat Jaqanúly.

– Oghan ne boldy?

– Bilmeymin.

– Núrlybek tózimdi edi ghoy.

Asqat ýnsiz qalypty. Toghyzynshy sekundta ol edennen kóterilip kele jatty, refery sanauyn dogharyp, oiyndy jalghastyrugha belgi berdi. Núrlybek auyr qozghalyp, ortagha jetti de, tensele biyledi. Kenet gong dauysy estilip, sharshaghan boksshylar eki búryshqa tarasyp ketti. Men Núrlybekke qaray jýrdim. Kerilgen arqandardyng arasyn ashyp, ring ýstine sekirip mindim. Jәrdemshi jigit maghan etek-jeni mol sýlgi úsyndy, ózi shetkerilep, aulaqqa ysyryldy. Núrlybekting ong kózining asty eptep kógerip, isikke ainala bastapty. Beti talaurap, mandayy terlep, jipsip túr. Týkti sýlgimen bet-auzyn júlmalap, batyra ysqylap-ysqylap, sýrtip jiberdim de, bir shetinen ústap, oghan qatty jelpip, keng tynystauyna kómektestim. Ol janaryn júmyp otyr. Asqat Jaqanúly keldi de, Núrlybekti iyghynan qaghyp, ózine qaratyp aldy.

– Shabuylda, әreketti óz qolyna al, – dedi ol.

Núrlybek jauap qatpady.

– Onyng býiirden soqqany ghana qatty.

– IYә.

– Áldeneshe soqqyny qatar jaudyr.

– Auany mol jelpishi.

– Shabuylda, esin shyghara shabuylda.

– Kóremin.

– Hukty úmytpa!

– Bilemin.

– Salmaqtap úrugha talpyn.

– Keudem qysylyp túr ma, qalay.

– Tereng dem alsanshy.

Qaytadan synghyr etip, gong soghyldy da, Núrlybek Asqarúly búryshtaghy ornynan kóterilip, refery kýtip túrghan ortagha qaray jýrdi. Men arqandy joghary kerip, yldigha týsip kettim. Refery ysqyryp qaldy da, boks-shylar araqashyqtyqtaryn saqtap, andysugha kóshti. Beybit shaq az uaqytqa sozyldy, Alpys Ghabiytúly aqyryn biylep, sol qolymen júmys istey bastady. Aydana Samatqyzy taghy úrys alanynan kóz almay otyr. Qayyra qasyna jayghasqan men ring ýstindegi boksqa kónilimdi audardym. Núrlybek sol qolymen kross tastap, ong qoly tik soqqyny qaytalady da, sol qoly ilgeri úmtyla bere, ong jaq bylghary qolghaby huk syzyp ótti. Eldi dýr silkindire, jyldam qimyl jasap әri birneshe soqqy tastap, ónerin әdemi kesteledi. Qiqulasa oryndarynan kóterilgen halyq duyldasa qol shapalaqtap ketti. Alpys Ghabiytúly shayqala berip, boyyn qayta jinap aldy. Ol qoldaryn shúghyl týzep, sol júdyryghymen azyraq júmys istedi de, ong qaptaldan sving jóneltip, qarsylasynan shalghay ketip qaldy. Núrlybek búghyp ýlgerip, sving auany nәtiyjesiz kesip, aidalany qarmap baryp, qayyra oraldy. Alpys abay bolugha tyrysty. Sol qoly qorghanysty ýsh-tórt mәrte barlap kórdi de, dereu óz ornyna qaytyp, tynysh qalpyna endi. Ong iyghy algha enteley bere, júdyryghy qapelimde qatty siltendi de, keude men betti japqan qos bylghary qolghaptyng arasynan jyp etip, Núrlybekting auzyna dәl tiydi. Kýtpegen tústan tiygen soqqydan ol jerge shúbatyla jyghyldy. Alpys әrirek kidirip, refery sanap shyqqansha, ringte aqyryn biylep, tosyp túrdy. Núrlybek bes sekundtan son, edennen týregelip, ringting orta dengeyine qaray jýrdi. Alpys Ghabiytúly әriptesine tayap, ong qolymen sving tastady da, taghy juyqtay týsip, qaptaldan qauyrt huk jiberdi. Núrlybek kesken terektey qúlady. Refery sanaugha kiriskende, ornynan kóterildi de, shayqala basyp, Alpysty nysanagha alyp, jýrip ketti. Ol taqay bergende, qarsylasy tura soqqy júmsap, shalqasynan týsirdi. Uaqyt sanala bastady. Núrlybek qimylsyz jatyr. Men ony ayadym. Ol jaybaraqat túryp kele jatqanda, býkil halyq qol shapalaqtap ketip, refery úrysty ashty.

– Oghan endi júdyryqtasugha bolmaydy, – dedim men.

– IYә.

– Búl ózine ajal tilegenmen birdey.

– Biledi ghoy.

– Shynymen, múnysy óz basyn ólimge tigu.

Alpys Ghabiytúly bar kýshin salyp, túmsyqtan soqty da, qúlap bara jatqanda, sving tastap ýlgerdi. Ol qatty jyghyldy. Endi mýldem túra almaytyn hal. Evander Holifildting nysanasyz baghyttalyp, adasyp kelip tiygen soqqysynan úly Mayk Taysonnyng da esinen op-onay tanghany әli jadymyzda. Hulio Sezar Vaskes qarsylastaryn údayy nokautpen jenil útyp otyrady. Boks shejiresindegi Djek Dempsi, Djin Tunney, Primo Karnera, Ali Braun Panama, Djo Luiys, Maks Shmeling, Dig Tayger, Sonny Liston, Múhammed Áli, Djo Frezer, Djordj Formen, Leon Spinks, Larry Holms syndy danyshpandardy kim úmyta alady. Boks – kitaptar men Qúday tәrizdi mәngi jyrlanatyn taqyryp. Boksshylar keudesine qasiyet qonghan qayratker túlghalar ekenin júrt týgel moyyndaghan. Úly kitaptar súlulyq pen pandyqty sózben órnektep beynelese, ring ýstindegi úrys – qimyl-qozghalyspen keskindep beredi. Boksqa esepsiz taraular qúraytyn sóilemder týzilisi qajet emes, ýilesimdi qozghalystyng tanday qaqtyratyn sureti kerek. Múnyng barlyghy úly boks. Oy aishyqty kitaptar men qalyng júrtqa jana nizam әkelgen Elshiler tәrizdi súlulyqty, әsemdikti elge taratqan úly boks. Mýmkin, Somdaushy – sheksiz Ghalam aldynda – әueli jaratqan anyq ýsh nәrse bar shyghar: ol – kitap mәtini, sanadaghy Qúday beynesi jәne boks qozghalysy. Ýshtaghandy óz boyyna sinirgen adam balasy, rasynda, ghajap. Rasynda, adamzatqa arnap madaq jyryn jyrla, aqyn, әnúrandy shyrqa, әnshi.

Núrlybekti eki jigit kóterip alyp ketti. Aydana Samatqyzy berhauz sulyghynyng týimelerin aghytty. Basyn mening iyghyma sýiedi. Bos qalghan ringke múnly kóz tastady. Halyq tysqa qúiylyp, tógilip jatyr.

– Danay, men kinәlimin, – dedi ol.

Bosaghada syghylysqan júrt keptetilip shyghar esikke syyar emes. Bos sәkilerde gazet-jornaldar ghana shashylyp qalypty. Mýmkin, men de kinәli shygharmyn.

HHÝ tarau

Erte oyanyp ketip, juynyp keldim de, ýstel basyna tize býktim. Terezeden qazan aiynyng salqyn tany marghau atyp keledi. Qalamymdy alyp, qayyra jazyp kettim. Qaraghayly qalashyghy suyqqa tonazyp, súrghylt ýileri kónilge týitkil әkele beredi. Qalamymdy qaghaz betine tastay salyp, tysqa barlay kóz jiberdim. Sonymen, romannyng jelisi kýrmeler songhy tarau da tamamdala bastaghan sekildi. Ýy irgesinen sarghysh rendi, jyly әskery kýpi kiygen bir er adam ótip barady. Qúlaqshynyn basa tartyp alypty. Búdan keyin eshtene jazbay, ómir sýrip kete alatynyma sengim kelmeydi. Ornyma qayta oralyp, qalamymdy qolyma aldym da, jazugha kiristim. Mýmkin, myna jazugha talpynghanym eshqanday roman da emes shyghar. Jazylmaq eshtene joq, keship ótuge úmtylghan ghúmyrym ghana bar ma eken. Álde, órnekti roman men kórnekti ómirim oryndarymen almasyp jatyr ma, joq, әlde, qúrby-qúrdastarym aitqanday, ekeuining astasyp, jymdasqany ras pa, mýmkin, bir jalqy, úly, sheksiz sana tóbemizden basqaryp, oiymyzdy biylep, bizderdi yryqsyz túraqty qaharmandaryna ainaldyryp, tegi, naq qazir tól jazbalaryn, jýieli kiyiz kitabyn jazyp shyqty ma eken.

Asýy jaqtan anamnyng shәugimge su toltyryp qúiyp alyp jatqany qúlaqqa jetti. Búranda ainalyp, qúbyrlarmen saryldap aqqan su toqtatyldy. Anam bireuge sóiledi. Daladan oinap kirgen kishi inim siyaqty. Aqyrghy tarauda ne jazyp ketkenimdi ózim de tolyq bilmeymin, alasapyran oiym jýzdegen, myndaghan shoq júldyzdar qantarylghan sheksiz gharyshty kezip, tynym tappay adaqtap – aralap jýr, qara týnek quys-qoynauyn, qaltarys-búltarysyn, qiyr shet, qashyq týkpirin tegis tintip, sharlap kele jatady da, matqapyda qalamymdy erkine baghyndyryp, sanagha aqtarylyp, bógetsiz qúiylghan syrtqy dýniye, mol jaryqtyng kezdeysoq әserin aldymdaghy dәpterime qolma-qol tizip, qapylysta tezdetip, ýzbey jaza beredi. Borhes bar qalamgerding san qily shygharmalaryn tausylmaytyn, әlemdik ýlken kitaptyng bir-bir paraghy retinde kórgeni ras. Álemdik kitaptyng mazmúnyn tolyq biletin tek qana Qúday Taghala ekeni, zady, eshkimge tosyn oy emes shyghar.

Biraq, Jappar Qúday – zadynda, eshqashan tumaghan, tuylmaghan, mәngi ólmeytin, ajalsyz, bastausyz qadim, sonsyz dәiim sipatty – Qúdiret IYesi. Qadim zaman adam balasynyng sanasyna ghayyptan ashylghan Qúday aqiqaty baz bir zamandarda oqys kómeskilenip, nebir dәuirlerde móldirep qayta janghyryp, ghasyrlardan ghasyrlargha úla-syp, jýzjyldyqtardan mynjyldyqtargha jalghasyp, úshtasyp, auysyp, mәngi baqy ýzilmeydi. Bólme tabal-dyryghyna qaray әldekim ýnsiz basyp keldi de, topsany syqyrlata esikti ashty. Bosaghadan qamyryqty anam kórindi. Basyna sharshy oramal tartqan, ýstine eshki týbitinen toqyghan jempir kiyipti. Ol beri jýrip, aldymdaghy dәpterge qarady.

– Demalsanshy.

– Qazir uaqigha tolyq bitedi.

– Qashanda, eshtene ayaqtalmaydy, – dedi anam, – tirshilik mәngilik arpalysta.

Teginde, anamnyng oiyn romanda, songhy tarauda paydalanghym keldi. Anam dәpterdi paraqtap túryp, Ystyqkól turaly bólimine toqtaldy. Sosyn:

– Ystyqkóldi jyrlaytyn “Ásel” әnin marqúm әkeng jaqsy kórushi edi, – dedi.

– “Samaly júpar jazghy bir keshte, Oilasam boldy Ystyqkól jaqty”.

– “Aytylghan syrlar týsedi eske, Oyatqan sonda aq mahabbatty”.

Qayyrmasyn birge shyrqadyq. Qalamymdy ýstelge qoyyp, ornymnan túrdym da, belimdi jazdym.

– Shay dayyn.

– Qazir.

– Almatygha qaytarynda Qarqaralygha, Toqtar auylyna soghyp, әkeng Bayquanyshtyng basyna Qúran oqyt.

– Jaraydy.

– Aruaghy Qúran dәmetip jýr me, qayta-qayta týsime enedi.

– Roman múraty kómeski tartyp, maqsatymnan adasqanymda, Qúran oqytarmyn dep, ózim de oilaghan-myn.

– Allah razy bolsyn, – dedi anam.

Ol shyghyp ketti. Qalamym toqtap, oidy qayyra ilip, jazyp ketuge – zauqym soqpay, úzaq otyrdym. Kim biledi, Qúdaygha senbey jýrgen Maqsút, astaghfirullah, tozaq otyna eshqashan kýimeytin de shyghar. Jýregindegi Tәnirge degen senimin abaysyzda, kezdeysoq óltirip alghan bizding úrpaq qayta Qúrandy moyyndap, namazgha jyghylyp, uaghyz aityp jýrse, búl dәlelden tughan nanym bola ma, әlde aqiqat degenimiz eshqanday dereksiz, aighaqsyz, qapyda Ruhany Kýshti týsingen, kýmәnsiz sezgen, týisikten jaralghan dýniyetanym ba. Haq – Ilanym – Quanysh nemese Júbanysh. Qúday uanyshy әrbireuimizding jansarayymyz ben ruhymyzdyng bir úly tәrtipke baghynuy emes pe. Ómirding qatygez, әdiletsiz zanyna qarsy shyqqan adamzattyng aqyl-oyy tәrtipti bir-birine tәptishtep otyruy qajet: jamandyq bilimnen, oqyghannyng uaghyzynan azayady. Biraq, Qúday – zadynda, eshqashan tumaghan, tuylmaghan, mәngi ólmey-tin, ajalsyz, bastausyz qadim, sonsyz dәiim sipatty – Qúdiret IYesi. Jer betin qadim zamannan jaylaghan búl úghym-týsinik adamnyng ózimen birge songhy kýnine sheyin, qatar tirlik keshetin tәrizdi. Sana men Qúday úghymyn endi aiyru mýmkin emes. Qalamymdy tastay saldym, týregelip, ersili-qarsyly jýre bastadym. Romandy bastan keshken bar uaqighanyng kýrmeui bolatyn taraumen ayaqtamaqpyn. Biraq, uaqighanyng ózinen shyghyp, astarynda jatqan kýmәn men senim arpalysyna enip alyppyn.

Esik ashylyp, bosaghadan Aydana Samatqyzy beri attap kele jatty. Tang qalyp, sol an-tang qalpy qarsy jýrip, betinen sýidim, sosyn kýlimsirey, jyly úshyray qaradym.

– Renjime, – dedi ol, – romandy bitirip qoyghan shyghar dep oiladym.

– Renjimeymin.

– Kezinde, bir әngimende Qarqaralyny qosylyp birge aralayyq degen ózing edin.

– IYә.

– Almatydan tanerteng keldim.

– Qaraghandy únady ma?

– Sening tughan qalang emes pe, jaman aita almaymyn.

– Tughan emes, tuysqan, mýmkin, tuajat qalam.

– Bilemin.

– Men Almatyda tughanmyn.

Kýldi.

– Ony da bilemin.

– Otyr.

– Divangha otyra salamyn.

– Roman basqasha tamamdaluy mýmkin edi.

– IYә, mýmkin edi.

– Almatyda ne ózgeris bar?

– Eshtene.

– Onda, taugha erteng birge ketemiz.

– Áure bolma, oinap aitamyn.

– Týsinbedim.

– Italiyagha, Milan shaharyna oqugha jibereyin dep jatyr.

– Qashan?

– Qoshtasugha kelgen betim osy.

– Oralmaysyng ba?

– Bilmeymin.

– Sen әdemising ghoy.

– Raqmet.

– Men Almatyda bolamyn.

– Kofe qúishy.

– Qazir dastarqan jasatayyn.

– Qajet emes.

– Qayda asyqtyn?

– Qayta keri qaytamyn.

– Sol ýshin maghan kelding be?

– Romanymyzdyng baylauyn kóreyin degen edim.

Eki qalyng dәpterdi onyng aldyna qoydym. Ol qolyna aldy da, salmaghyn ólshep kórdi. Paraqtap biraz otyrdy, sosyn basyn kóterip, ezuine kýlki jinady.

– Tәnir jarylqap, elge qayta oralghanda, kitap bolyp shyqqanyn kóremin ghoy.

– Qúday qalasa, kóresin.

– Atyn jaqsy tauyp qoyypsyn.

– Ózge júrt qabyldamauy da mýmkin.

– Qanat Núrbekúly әdebiyet taghdyry, kitap ajaly turaly roman dep aitady.

– Asqat Jaqanúly boksshylar jayly deydi.

– Ózing she?

– Bilmeymin. Shynymen, bilmeymin.

– Nege?

– Izdep kórdim, tappadym. Bir múratsyz kitap boldy.

– Nege?

– Eshqanday maghynasy joq, kitaptyng sonyna qaray mazmúnyn da, mәnin de joghaltyp aldym, jýktegen mindeti de, qoyghan maqsaty da óz kýshin joydy.

– Eng songhy kitap pa?

– IYә, eng songhy kitap.

– Eng birinshi de osy kitap emes pe?

– Osy kitap.

– Kitaptyng aqyrynda birtýrli múng bar.

– Romannyng ayaqtalghany da qinady. Keude jarghan, ózekti jandyrghan arman kóp, biraq ol kimge kerek.

– Ras, kitaptyng aqyrynda birtýrli múng bar.

– Auyr múng bar.

– Ne turaly ekenin bilsen, mýmkin, bәri de ózgeretin shyghar.

– Meninshe, búdan eshtene ózgermeydi.

– Kofe bolmady ma?

– Úmytyp ketippin. Qazir.

Asýige baryp, oghan bir kese kofe әkep berdim. Ol kýrmeui qayyrylmaghan aqyrghy tarauyn oqyp otyrghan. Jýzin maghan audaryp, jyly kýlimsiredi de, qolymdaghy keseni alyp, ernine tiygizdi. Aqyryn jútty.

– Baylauyn qiyndatyp jiberipsin.

– Súraqtar men jauaptar baylauynda toghysady dep úigharghanmyn.

Ol әri qaray oqydy. Men onyng tolyq oqyp shyghuyn kýtip otyrdym. Aydana úzaq bógelip qalghan.

– Qonyp ketpeysing be?

Dәpterdi japty da, ýstelding ýstine qoydy.

– Qaraghandygha deyin shygharyp salshy.

– Jaraydy.

– Mashinada kýtemin.

– Qashan jýresin?

– Almatygha ma?

– IYә.

– Keshke úshamyn.

Ýnsizdik ornady. Ángimemiz ýzilip ketti. Ishime qayghy-sher toldy.

– Sodan, bәlkim, naq oiyndy aitshy, biz eshqashan kezdespeymiz ghoy.

– Bilmeymin. Shynymen, bilmeymin.

Qapylys tolqyp sóiledi, sirә, jylaghysy keldi, ýni qúmyghyp estildi.

– Sabyr et, kýnim, dúrysy – tysta kýt.

– Maqúl.

– Bargha – tәube.

– Ras.

– Joqqa – sabyr.

– Keshe azgha da qanaghat edi, qayteyin.

Dauysy búzyldy.

– Marhabat, jyldam kiyineyin.

Ol tysqa shyghyp ketti de, men garderobty ashyp, kiyimimdi auystyrdym. Bólmege anam kirdi.

– Balam, týsiniksiz qyzgha qaydan kezigip jýrsin?

– Teginde, men ony týsinemin.

– Kýn salqyndady, jyly kiyinip shyq.

– Ana, Qúday búiyrsa, erteng qaytyp kelermin.

Sulyqtyng belbeuin taqtym. Jaghasyn jóndey sala – tópiliyimdi ilip, tabaldyryqtan attadym. Aydana Samatqyzy aulada, sary týsti GAZ–2410 markaly taksiyde kýtip otyr eken.

Meni kórip, terezening ar jaghynan әlsiz jymidy. Artqy esikti júlqyp, salongha endim. Ol әri syrghydy. Jayghasyp bolyp, kózin tómen saldy. Zady, birdene aitqysy kelip otyr. Sheshile almay qoydy. Meni kónilsizdik jaulady. Birtýrli qamygha kýrsindi. Qamyryqty jýzin kóterip, jýrgizushige nazar tastady.

– Boldy.

Avtomobili qozghalyp ketti. Men adam balasy sezimining úlylyghy turaly oigha berildim. Aydananyng neni súraugha oqtalghanyn ishtey sezemin be deymin. Biraq, aldyna jayyp salghym kelmedi. Mashina Lenin danghylyna búryldy. Sәl zyrlap baryp, ong qaptalyna tizginin týzep aldy. Biz Qaraghayly qalashyghynan shyghyp bara jattyq. Roman naq osylay ayaqtalatyn tәrizdi.

– Sen meni sýiesing ghoy, – dedi ol.

– IYә.

 

Sony

 

 28.08.93. – 21.04.94.

 Almaty

 [1] Stefan Mallarmenin: “Mir sushestvuet, chtoby voyty v knigu” degen sózining ózgertilgen týri.

 

[2] Sau bol.

 

[3] Kezdeskenshe, jan qalqa.

 

[4] Fransuzsha.

 

[5] Aghylshynsha.

 

[6] Avtordyng “Rozali, búl – men” әngimesinen ýzindi.

 

[7] Avtordyng “Rozali, búl – men” әngimesinen ýzindi.

 

[8] Avtordyng óleninen ýzindi.

 

[9] Auyl qazaqtary Burony – Búira, dep ataydy.

 

7 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1452
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3216
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5236