Ekinshi dumanyng eki kýni (jalghasy)
(Jalghasy. Basy myna siltemede).
III. Oqu-aghartu jәne zan
Aghartu ministrligi Dumanyng qarauyna zang jobasyn úsynady degen habargha eleng ete qaldyq. Jobanyng túghyrnamasy jayynda ýkimet basynyn altynshy nauryz kýngi sózinen biletinbiz. Endi onyng naqty qanday kýide talqylaugha úsynylatyny qyzyq edi.
Esimde, osydan eki aiday búryn, Ministrler Kenesining tóraghasy Petr Arkadievich Stolypin ýkimet deklarasiyasyn Memlekettik Duma mýsheleri aldynda terennen qozghap bayan qyla kele:
– Halyqtyn ekonomikalyq әl-auqatyn kóteru isi asa zor ynta, kýsh-jiger júmsaudy qajet etetinin ýkimet óte aiqyn týisinedi, – dep bir toqtaghan-dy. Odan әri: – Biraq múnday ótkir qajettilikti týisine otyryp, ózining kýsh-jigerin qúm qyluy yqtimal jәitti eskermey túra almaydy, – dep, aitpaq payymyna jol salghan.
Sonda Stolypin myrza ýkimetting reformalar jýrgizudegi kýsh-jigerin qúm qyluy yqtimal jәit – el-júrttyng qaranghy jaghdayda qala berui, bilim beru dengeyining syn kótermeui ekenin ekpin qoya aitqan edi.
Ýkimetting ekonomikalyq-әleumettik ahualdy, túrmysty, jalpy tynys-tirshilikti jaqsartu jolynda kýsh júmsauy jemissiz bolmas ýshin – halyqtyng qalyng búqarasyn aghartu isi tiyisti biyikke qoyyluy tiyis dep, alda mindetti de tújyrymdap tastaghan. Solay etpeyinshe, sóitip, songhy jyldary mektep ómirining dúrys ta qalypty aghymyn údayy, túraqty týrde búzyp kele jatqan teris qúbylystardy joymayynsha, búl salada ong jetistikke jetu qiyn bolmaghyn da eskertken.
– Bizding oqu oryndarymyzgha týbegeyli reforma jasamasaq, onda aghartu isi tolyghymen sharasyz halge týsui yqtimal, – degen-di ol.
Bas ministr mәseleni jalpylama týsindirip túr, bilim beruding barlyq satylary boyynsha mektep isine reforma jasaudy aghartu ministrligi jýrgizedi. Aghartu ministrligi tómengi, orta jәne joghary oqudyng baylanysyn ýzilmeytin negizde qarastyrady, әr satyda bilim beruding belgili dәrejede ayaqtalghan auqymda boluyn eskeretin bolady. Sonymen birge, halyq aghartu ministrligi mektepting barlyq satysy ýshin oqytushylar dayyndaudy jәne olardyng materialdyq jaghdayyn jaqsartudy airyqsha qamqorlyqqa alady. Ýkimet basy osy orayda birneshe baghytty bólip kórsetti:
– Birinshiden, jaqyn aradaghy mindet – bilim aludyng jalpygha birdeyligin qamtamasyz etu. Odan әri, bastauysh bilim aludy imperiya halqynyng bәrine mindetti etu kózdelude. Ekinshiden, orta mektep salasynda oqu oryndarynyng san týrli túrpatyn jasau qamqorlyqqa alynbaq, kәsiby bilim beru salasy kenitilmek. Ýshinshiden, joghary mektepti reformalau – ózgertuler negizin qalaghan 1905 jylghy 27 tamyzdaghy asa joghary pәrmen qaghidalaryn nyghayta týsip, kýshinde túrghan uaqytsha erejelerdi qoldanudyng tәjiriybesi negizinde, olardy jalpy memlekettik mýddelermen ýilestiru arqyly jýrgiziledi.
Bir qaraghanda, ýkimetting aghartu salasy boyynsha túghyrnamasy kónilge qonymdy-aq deuge bolatyn-dy. Redaksiyada ótken pikir almasuda músylman deputattar ony osylay baghalaghan. Memlekettik Duma mýsheleri qatty qadirleytin sayasatker jәne qalamger Rashid Ibragim de pikir almasu barysynda sonday jalpylama pikir aita túryp, byltyr kýzge salym ótken músylmandar sezi sheshimderi túrghysynan syny oiyn bildirgen.
Rashid qazidyng solay bastap beruining artynsha pikirlesu qyzdy. Basqosugha qatysqannyng bәri de jaqsy sóz ben jýzege asyrylyp jatqan isting arasy jer men kóktey ekenin qynjyla atap aityp jatty. Ásirese, ýkimet túghyrnamasyn músylman júrtyndaghy naqty ahual túrghysynan sýzip qaraghanda, onyng týrki-músylman halyqtary arasyndaghy aghartu isine mýldem qatysy joq deuge bolar edi. Ony tilge tiyek etisti. Bas ministr Stolypinning jariya etkeni taza orys ómirine ghana baylanysty jospar tәrizdi. Eshkim basqasha oilaghan joq.
– Húkimet basshysy tek orys mektepterin ghana tәn alady, – dedi mening múghalimim Shahmardan-Shәimәrden Qosshyghúlov agha әriptesterine, – sondyqtan da bizding qazaq dalasyndaghy hәkimder músylman mektepterin ashugha rúqsat bermey, al baryn jauyp tastauda.
Ol da Tómengi Novgorodta ótken ýshinshi músylmandar sezin eske saldy. Onda birneshe kýn boyy tek mektep mәselesi әngime bolghan edi. Onda Shәimәrden agham jiyndy basqarysyp, sezding tóralqasynda otyrghan bolatyn. Sezden ýkimetke tikeley jedelhat ta jiberilgen. Sezd sonynda Ismayyl Gasprinskiy bastaghan on bes qayratkerding qatarynda, qazaqtardan Sәlimgerey Jantórin ekeui músylmandardyng sayasy halyq partiyasynyng ortalyq komiytetine mýshe bolyp saylanghan-dy. Músylman qozghalysynyng beldi qayratkeri edi. Ásirese, saylanyp túrghan jerinen biyliktegilerding ony Birinshi Dumagha jibermeuge qoldanghan amaly halyq arasyndaghy bedelin arttyra týsken bolatyn.
Ol Stolypin myrzanyng jariya etken túghyrnamasyna syn kózben qaraugha, barsha músylman-deputattardy Ekinshi Dumada aldaghy uaqyttaghy oqu-aghartu mәselesin qaraytyn shaqqa dayyn bolugha shaqyrdy.
***
Aghartu ministri úsynbaq zang jobasy jayyndaghy bayandamamen kelerden jeti-segiz-aq ay búryn júmys istegen Músylmandardyng ýshinshi sezining ýkimetten rúqsat alyp ótkizilgen túnghysh qúryltay bolghanyn aita ketuge tiyispin. Alghashqy eki sezge de biylik ong qabaq tanytpady, alayda, shartaraptan bas qosyp, el basyna týsken ahualdy talqylau ýshin jinalghan júrt biylik qyryn qarady eken dep tarap kete qoymady. Jinalystaryn rúqsatsyz-aq jasap qaytty.
Birinshi jiyn 1905 jylghy tamyzda sol Tómengi Novgorodta jasyryn jaghdayda, kememen sayahatqa shyghu jeleuimen ótken-di. Oghan jan-jaqtan jýzden astam ókil kelgen. Oka ózeni aidynynda jýzgen otkeme ýstinde Ittifak-әl-muslimiyn, yaghny Músylmandar odaghy qúryldy.
Ekinshi basqosu byltyrghy jyl basynda Petrbordyng ózinde, biraq, taghy da resmy rúqsat ala almaghandyqtan, týrli zaldar men ashanalarda qúpiya ótkizildi. Oghan da jýz qaraly delegat qatysty. Onda Ittifaktyng baghdarlamasy qabyldandy. Birinshi Duma saylauyna útymdy qatysu jayy aqyldasyldy.
Esimde, baghdarlama orys kadet partiyasynyng jolyna úqsas bolghandyqtan da, Jasay birde, ózining solshyl tanystarynyng anyqtamasyn qoldanyp, músylman qozghalysy kósemderin «sәlde oranyp, taqiya kiygen kadetshilder» dep mysqylday ataghan-dy. Men sol joly onymen túnghysh mәrte qighash kep qalghan edim. Mening dos-agham Jasay tym solaqay bolatyn.
Patsha Birinshi Dumany tarqatty degen suyq habar shyghysymen fraksiya týrki-músylman qúryltayyn shaqyrugha qauly alghan. Sosyn ony ótkizudi resmiylendiru mәselesin sheshu kerek boldy. Sonda qozghalys serkeleri ótken eki jinalysqa rúqsat ala almau sebepterin ishtey múqiyat taldady. Sәtsiz tәjiriybelerdi eskere kele, rúqsat súraytyn ótinish-hat jazudy búl joly Rashid Ibragim moynyna aldy. Ol tilegin tikeley ishki ister ministri әri ýkimet basy Petr Stolypinning atyna joldaudy qosh kórgen. Ittifak tóraghasy Álimardanbek Topchibashev oghan tolyq erik beripti. Eldin aituyna qaraghanda, rúqsatty Rashid qazy lezde ala aldy, sebebi general Ghúbash Jәngirhanov oghan ózining baylanystarymen septesipti. Biz shat kónilmen dayyndyq júmystaryna kirisip kettik.
Biraq, gazetke shyqqan ótinishting mazmúnymen tanysqanda, kýlli týrki kósemi Ysmayyl Gaspraly aqsaqal renish bildiripti desetin. Onda ýkimetke tym jaghynghan sózder jazylghanyn, qúryltaydyng kýn tәrtibi de óte tar auqymda belgilengenin ol Aqmeshit-Simferopolidegi ziyalylardyng bir basqosuynda qynjyla aityp, narazy bolypty. Áytse de onysy jәy әsheyin, eleuge túrmaytyn ókpe bolsa kerek. Óitkeni, belgili bir dәrejede ýkimetting ynghayyna jyghylmayynsha, týrki-músylman qúryltayyn resmy ótkizem deu qúr әureshilik ekeni kimge de bolsyn kórinip túr edi ghoy.
Men sezding úiymdastyru jәne júmysyn qamtamasyz etu baghytyndaghy qara júmystaryn atqarysa jýrip, olardyng óte týsinistikpen qyzmet istegenin kórdim. Ysmayyl-bey Baqshasaraydan, Rashiyd-qazy Piyterden kelip, Tómengi Novgorodta kezdeskende, olar tek qúryltay mýddesin kýittedi. Tatu-tәtti, jap-jaqsy qyzmettes boldy. Talay mәrte ittifak serkelerinen qúralghan shaghyn toptarmen birge shәy ishe otyryp, әngime-dýken qúrysty.
– Revolusiya óte shyqty, – degen Ismayyl agha sonda, buryl múrtyn oilana sipap otyryp, – al ómir búrynghy qalpynda qaldy...
Revolusiya óte shyqty deu qisynsyzdau da edi, sebebi jer mәselesine oray sharualar әli tolqyp jatqan. Degenmen kelisuge de bolatyn reti – halyq Dumanyng taratyluyn, tipti, Vyborg ýndeuin de salghyrt qabyldaghanday-tyn.
Birinshi Dumanyng shaqyryluyn júrt ә degende sol revolusiyanyng jemisi dep úqqan sekildi edi. Alayda ony Jasaydyn jaqsy kóretin sayasy kýshi – sosial-demokrattardyng bolishevikter dep atalatyn qanaty mýldem basqasha baghalady. Olar Duma saylauyna boykot jariyalaghany óz aldyna, Birinshi Duma halyq mýddesi ýshin jan alysyp, jan berisip, ayanbay aitysyp jatqan jetpis shaqty kýn boyy ony synaumen bolghan. Sonyng saldary ma, kim biledi, júrt Dumanyn tarauyna qinalys bildirmedi, qarsylyq kórsetpedi.
Ismayyl agha sony menzedi bilem, revolusiya ótti de ketti, al biz óz problemamyzben betpe-bet qalghan kýii túrmyz dep sanady. Ol qozghalystyn sayasattan tys boluyn qalady. Tek aghartu, bilim beru sharualarymen shúghyldanghysy keldi. Sondyqtan, músylman sezderining ýsheuine de qatysyp, jetekshi dengeyde jýrgenimen, orys partiyalary sekildi mәseleler qozghamady. Ol músylmandardyng mәdeny damuyn jәdidtik qyzmetimen qamtamasyz etudi basty múraty tútty. Al tap qayshylyghyn dabyralatugha tipti qarsy boldy.
Búnday kózqarasty Rashid agha da qúptaghanday edi. Ol ýshinshi sezde birinshi bolyp sóilep, týrki júrtynyng tútastyghyn: «Qúday bir, Til bir, Maqsat bir!» degen tújyrymymen – birlikting ózi kótergen jana úranymen nyghaytugha tyrysty. Onysy Ismayyl Gasprinskiyding kózqarasynan alshaq emes-ti. Sondyqtan da ony músylman qozghalysynyng Álimardan Topchibashev, Músa Bigiyev, Ahmetbek Aghaev, Shәmsy Asadulaev ispetti qayratkerler qoldady.
***
Sezge qatysu ýshin Nijniyge segiz jýzden asa delegat keldi. Jәrmenke uaqytyna әdeyi oraylastyrylghandyghy útymdy boldy, sezd júrtshylyq nazarynan bir sәt te týsken joq. Jan-jaqtan aghylghan kópester, saudagerler men alarmandar sauda jaymalary aldynda, kenselerde, jәrmenke meshitinde bas qosqan sayyn tek sony tilge tiyek etti. Delegattardyng edәuir bóligi de is adamdary qatarynan-tyn. Sezding tanymal boluyna sol da әser etken bolu kerek.
Músylman qúryltayy júmys istegen kýnderi sayasatqa beytarap qaramaytyn kózi ashyq júrt jәrmenkedegi sharualaryn yghystyryp qoyatyn. Yghy-jyghy bop, halyq ýiining ishine syghylysa kiretin de, qúryltay minberinen aitylghan sózderge qúmarta qúlaq týretin.
Al qúryltaygha tútqa bolghandardyng odan basqa әngimesi joqtyghy óz-ózinen týsinikti. Bir keshte músylmandar odaghynyng tóraghasy Álimardan Topchibashev Tómengi qalada pәlen atasynan beri túratyn әzirbayjan tughandarynyng dastarhanyna bir top serigin ertip apardy.
Ishinde bir kezderi Piyterde oqityn músylman balalarynyng túrmystyq jaghdayyn jenildetudi kózdeytin qauymdastyq úiymdastyrysqan joldastary Sәlimgerey súltan Jantórin men Cerәli Lapin bar-tyn. Astanalyq ekeuining sonau Týrkistan atyrabynan kelgen Cerәli myrzany kórui estelik qylyn qozghap jiberdi bilem, ýsheui biraz uaqyt sondaghy atqarghan isterin әngime qylyp otyrdy.
Sosyn, esimde, Ábdirәshit qazy múryndyq bop, týrkistandyq músylmandardyng ruhany ómiri jayynda sóz etildi. Sol jolghy әngime, odan keyin de bolghan kezdesuler men súhbattar ýstinde men Lapin myrzanyng Týrkistan ólkesindegi jaghday, ondaghy biyleushilerding músylmandargha kózqarasy jóninde aitqandaryn kóp estigen edim. Solardy, Stolypinning memlekettik túrghyda jariya etip túrghan әdemi baghdarlamasyn tynday kele, eriksiz eske týsirdim.
Cerәli Lapin Samarqandaghy gubernator mәhkamasynda jauapty qyzmet atqarghan kisi. Áli sonda túrady. Týrkistan әkimshiligining týrli buyndarynda isteytin lauazymdy chinovnikterding birtalayymen tanys. Býginde ghylymmen jәne zang isterimen shúghyldanady. Samarqan diny qyzmetshileri arasynda bedeli zor. Olar ony Dumagha deputattyqqa úsynghan, búl jóninde biz birinshi jәne ekinshi sez delegattarynan, әsirese týrkistandyq dinbasylardyng algha tartatyn túlghalarynyng biri, jәdidshil Mahmud qoja Behbudiyding auzynan kóp estigenbiz.
Perovsk qalasyna taqau jerdegi tughan auylynda meshit salghysy kelgen tuysqandaryna Cerәli myrza aqyl-kenesimen jaqsy jәrdem bergen eken. Mektep-medresesin qosa salghyzyp, ýlken keshen jasatypty. Shyghystyn kóne qalalarynan ústalar shaqyrtqan. Qúrylysty zamanalyq injener oiy jetistikterin paydalana otyryp jýrgizu qajet dep bilgendikten, oghan kóp jýruge tura keledi. Sondaghy bastan keshkenderi – jasamaq әr qadamy ýshin biylikting týrli basqyshtarynan rúqsat alyp otyru qajettiginen kórgen qiynshylyqtary jatqan bir tausylmas jyr kórinedi.
Ýkimet buyndary Dumagha deputat saylau nauqanynda Serәlige ebin tauyp kedergi keltirip otyrghan-tyn, alayda onyng diny ghimarat qúrylysyna kómektespek niyetine, jalpy sol oraydaghy aghartushylyq bastamasyna, әsirese, patshanyng tiyisti maniyfesteri elge әigili bolyp túrghan shaqta, ashyq qarsylyq kórsete almaydy. Biraq shyn kózqarastaryn býgip te qalmaydy. Olardyng iri burokrattarynyng sayasaty men ústanymyn Serәli әr kezde tikeley estip-bilip, kórip te jýredi.
Solar jayynda ol Tómengi Novgorodtaghy ýshinshi sezd kezinde Piyterden barghan bayyrghy tanys-pikirlesterimen bolghan kezdesulerde әrәdik aityp qalatyn. Onyn әngimeleri maghan Iliyas Boraghanly myrzanyng baspa ýiine jighan kitaphanasynda otyryp, ejelgi rimdikter jayynda oqyghandarymdy eske salghan-dy.
Bizding ólkemizge baryp biylik qúryp jýrgen tóreshikter qúddy ertegi-miftegi eki beti eki jaqqa qaraghan qos keskindi uaqyt qúdayy sekildi edi. Ishimnen sonday salystyru jasauym meni is jýzindegi sayasat pen jariyaly týrde aitugha arnalghan sayasat haqynda pikir týige iytermeleytin.
Ásirese, ýkimet basy mәlim etken biylik túghyrnamasy men týrki júrttarynyng ruhany tirshiligindegi alshaqtyqtar oilantatyn edi. Solardy ishtey qarastyrghanda tuyndaghan oidy naqtylau orayynda, sondaghy estip-bilgenimdi qaghazgha qorytyp týsirip qoydy maqúl kórudemin.
***
Bizdin Arqa jaqta oqyghandar auzynan tastamaytyn, ótken ghasyrda dýniyeden kóshken әigili missioner Iliminskiyding Tashkentte Ostroumov degen izbasary bar eken. Ony Lapin myrza jaqsy biletin kórinedi. Qol astynda – Týrkistan múghalimder seminariyasynda oqypty, odan qaramaghynda qalyp, qyzmettes te bolypty.
Árdayym imperiya mýddesin joqtap jýretin, óz salasynyng bilgiri, oqu isindegi orys sayasatyn shiyrek ghasyrdan beri jýrgizip kele jatqan sol missioner Tashkentting biyik qúzyrly ghimaratynda aqylgóy retinde baghalanatyn bolsa kerek. Týrkiler ólkesin iygerisuge jәne Orys Týrkistanynyng irgetasyn bekemdep nyghayta týsuge kelgen әkimshilik chinovnikteri men qúpiya qyzmetkerler mindetti týrde onyng kenesin tyndaydy eken. Sol jәne Týrkistangha janadan at basyn tiregen әldebir lauazymdy әkim arasynda bolghan әngime nobayy mynanday:
– Songhy kezderi orys memleketining músylman dinindegi halqyn qozghaugha tyrysushylyq bayqaluda. Saq bolu jón, joghary mәrtebelim. Býginde músylmandardyng talay ondaghan jyldardan beri orys memleketimen bite qaynasyp bara jatqan ómir saltyn tolqytu әreketi bizding ólkede de boy kóterude. Jalpy, imperiyanyng tútastyghyna qater tóndiretin jana lep batysymyzdaghy ózge tektiler ishinen ese bastaghany kópten belgili, endi ol bizding Orys Týrkistanyna da jetti.
– Siz ne aitpaqsyz? – Ákim qabaghyn kerdi. – Múnynyz ne dýrligis?
– Aytpady demeniz, týrki halyqtarynyng ghúmyrynda asa iri betbúrys jasau júmystary dayyndaluda. – Missioner iyegin tayandy. – Solay dep boljaugha әbden bolatyn lep sezilude. Mine ne deymin men.
– Sezimtal ekensiz, sizge sonday bolu qajet te eken-au ózi. Meyli, taratyp aita otyrynyz onda.
– Marhabat. Áuelde ol, jana lepti aitam, mýldem beykýnә salada jәne eleusiz týrde ómirge keldi. Biraq men aityp otyrghan qauip ol ómirge kelisimen angharyldy. «Tәrjiman» degen gazetti bilemisiz? Ony altyn ónerkәsibining tatar qojayyndary qarjylandyratyn kórinedi. Aqsha ne istetpeydi, demeushisi myqty bolghandyqtan da, gazet toqtausyz shyghuda. Bastyru, taratu mәselelerinen qinalmaydy. Tipti bizding Orys Týrkistanyna da emin-erkin jol tauyp әkelinip jatyr. Sony shygharushy Ismail Gasprinskiy deytin Qyrym myrzasy kýlli týrkilerdi oyatudy armandaydy. Bilemisiz ony? Oilap qoyynyz, joghary mәrtebelim, onday armannyng imperiya ýshin qateri mol. Anau bolsa, arman-oyyn sol gazetining betinen esh kedergisiz nasihattap keledi. Qansha jyl boldy, músylmandargha jappay sauat ashqyzudyng jana әdistemesin sóz etip jýr.
– Onda ne túr. Gazetter ne jazbay jatyr. Keyde tipti týniltip jiberedi ghoy. Ózimizding orys basylymdaryn oqysang – shoshisyn...
– Biraq olar múnyng qasynda týk emes. Olar ýkimetting ashyq jaulary, al mynau – irgetasty iritip, kýni erteng ýy ishinen bóten ýy tigip aludan tayynbaytyn qauipti jau.
– Óziniz ólkening oqu isining inspektory bola túra, ólkedegi jalghyz múghalimder seminariyasyn basqara otyryp, sauattandyrudan sonsha shoshynuynyz qalay? Múnynyz tym sekemshildik emes pe?
– Týk te olay emes. Naghyz qater – sauattandyrudyng bógde baghdarmen jýruinde. Naghyz qater – sonyng nәtiyjesi. Býgindegi basybayly qúlyng sekildi búqaranyng kýni erteng oyanyp ketui ghajap emes. Naghyz qater – sonday jaghdayda onyng bas bildirilmegen asauday tulauy yqtimaldyghynda bolsa kerek. Oilanyz, joghary mәrtebelim, san tildi búqara erteng bәrine úghynyqty ortaq bir tilge – týrkishege úiuy mýmkin, bar pәle sonda jatyr. Oqudyn jana әdisimen barsha búratana jedel qarulanyp jatyr, joghary mәrtebelim, osydan qorqu lәzim. Eger sol týrki tilinde san taypa hat tanyp ketse, tiyisinshe – batystan byqsyp shyqqan sayasy zalaldy oilar bizding jaqqa da tez taraydy. Sony osyndaghy tuzemdikter boylaryna sinirse boldy – pәlege úryndyq dey beriniz, joghary mәrtebelim...
– Aytasyz-au! Olar onday dәrejege qalay jetpekshi?
– Beker senbeysiz. Olar onday dәrejege jetip te qaldy. Álgi qyrym tatary oqulyq shyghardy. Bayaghyda. Ol mýldem jana túrpatta jasalghan oqulyq. Ózderining tilinde usul-әl-jәdiyd, yaghny jana әdis dep ataydy. Evropa qoldanatyn, ózimizding orystyq grammatikalyq jýiege tәn әdisti әlgi qyrymdyq myrza sonau jana әdisine engizdi. Sóitip, evropalyq dybys jýiesin negizge alu arqyly, ol arab jazuyn ýirenudi qiyndatyp túrghan kemshilikterdi jenildetu jolyn tapty. Endi músylman atauly kýlli bóten tekti balalar arab әrpining týrli noqat-tayaqshalary azaytylghan, bir әrippen bir dybys beru tәsiline kóshken týrimen oqityn bolady. Solaysha, jana әlipbiymen qarulanghan jәdidtik әdisteme negizinde oqyp-jazatyn bolady. Búl әdis oqu uaqytyn da qysqartady, oqu men jazudy jyldam ýirenip alugha da septesedi. Balalar sauattanu sharttaryn shapshang iygeredi, oqyp-jazugha tez tóseledi.
– Ol jaman ba?
– Jaqsy emes. Jaqsy qúl – sauatsyz qúl. Qúl sauat ashsa – onda ol qúl bolyp qalmaydy. Al Gasprinskiyding jana әdisi tek onay oqyp-jazudy ghana emes, zayyrly ilim-bilim negizderin oqytudy da kózdeydi.
– Men sizdi, degenmen, týsine almadym. Zayyrly ilim-bilim negizderin oqytu da kemshilik pe?
– Kemshilik – tuzemdikterge zayyrly ilim-bilim negizderin oqytu. Búryn olar kóne әdispen – qadymy jolmen oqytylatyn. Al qadymy әdisteme shәkirtterge tek diny bilim berumen shekteletin. Bizge sol tek diny sauaty ghana bar fanattar tiyimdi, joghary mәrtebelim. Eski әdis jýiesinde qala berudi kózdeytinder de sony sezgen. Sezgendikten, janashyldargha qarsy túrghan kýresterinde olar bizge – ýkimetke sýienude. Bizge de, joghary mәrtebelim, qadymshy-músylmandardy qoldau jón.
Ol qaupin jan-jaqty týsindirdi. Gasprinskiyding oqulyghy men jariyalaghan jana әdisi keng tarap barady. Moldalar ekinshi qatargha yghysyp qaldy. Jana әdis jana progresti lep әkelip jatyr. Ózge tektiler arasyndaghy aqyl-oydy damytar tetikterdi qozghap, tútas qoghamdyq qozghalys tughyzatyn týri bar. Búl ýkimetke ziyan.
Missioner Orys Týrkistanynyng bayyrghy júrty tynystaytyn ruhany ómir tamyryn ústap keledi, oghan anyq mәlim – týrkiler arasynda eki aghym payda boldy. Biri eski dәstýrlerding saqtaluyn qoldaydy, al ekinshisi jana da ozyq iydeyalardy, progress pen ozyq mәdeniyet iydeyalaryn halyq arasyna jetkizushi qyzmetin atqarmaq.
– Búl jaqsy emes pe? – Jana chinovnik әli de anqau. – Búdan ne jamandyq kýtu kerek?
– Asyqpanyz, – deydi missioner, – aldymen eki aghymnyng mәnisin týsinip alayyq.
Týsindiredi. Týrkilerding qarama-qarsy eki kózqaras ústanatyn aghymdary arasyndaghy aitys shiyelenisip ketti. Kerek deseniz, tipti, últtyq, qoghamdyq, mәdeny sipat aldy. Missioner solay esepteydi. Onyng anyq biletini – músylmandyqtyng kóne kózqarastaghylary jan-tәnderimen ózderining eski dәstýrlerin qorghauda.
Nelikten dey me? Olar jamighatqa tiygizetin búrynghy yqpaly men kýshine qater tóngendikten solay etude. Óitkeni jana qozghalys olargha shyn mәninde barynan airylyp qalatynday ahual әkele jatyr. Qadymshylar sony sezedi. Qorqady. Sondyqtan, bar amalmen qarsy túruda. Olar býginde jana әdistemeshiler, yaghny jәdidti jaqtaushylar júrtty islamnan bólip әketedi dep dauryghuda. Jәdidshilerdi ýkimetke qarsy dep uaghyzdap jýr. Sonday retpen әkimshilikti óz jaqtaryna tartqysy keledi.
Missioner búl janalyqtan nege seskenedi? Sebebi jana lep jaqtastary týrki júrtyn bilim alugha ýndeude. Qolónerdi, kәsipshilikti ýirenu, ónerkәsip salalarynda naqty is-daghdygha mashyqtanu qajettigin uaghyzdauda. Jas úrpaqty zayyrly pәndermen bauyrlastyrmaq, olardy shet tilderin ýirenuge shaqyruda. Sonday әreketpen, týpting týbinde, búratanany velikorospen taytalastyrugha aparmaq. Áne, qayda – qater!
Joghary mәrtebelim mәn berip tyndasyn – músylman janashyldary dindi soqyr senimnen, nadan moldalardyng qisynsyz, zalaldy týsindirmelerinen tazalaugha ýndep jýr. Aynalyp kelgende, músylmandyq ilanymdy kózsiz qúlaumen emes, tereng senimmen nyghayta týspek. Sosyn olar ana tilining qoldanylu auqymyn keneytudi múrat etude. Búdan imperiyagha nendey payda kelmek? Eshqanday da!
Jәdidshiler Evropa ghylymyn qúranmen qatar oqu kerektigin aituda. Jәne ony oryssha emes, orys mektepterinde emes, óz tilinde, óz oqu oryndarynda oqugha ýgitteude. Týrkilerdi orys oqu oryndaryna emes, jana әdistememen sabaq beretin músylman oqu oryndaryna barugha uaghyzdauda.
Olar jana әdispen sauat ashu arqyly ana tilin damyta otyryp, әdebi, ghylymy jәne diny ortagha engizudi kýsheytpek. Aghartu auqymyn arttyra týsudi kózdeude. Ne kerek, tez sauattanu jolymen jalpy ilgerileu, progreske betteu maqsatyn algha ústap keledi.
Músylmandyqty týrli qoqystan tazartyp, mýltiksiz saqtau jәne týrki halqynyng birligine qol jetkizu arqyly biyikke betteu – mine, Gasprinskiyding jalpaq imperiya músylmandaryna keng tarap ketken oi-pikiri osynday. Múny joghary mәrtebeli lauazym iyesining bilgeni abzal. Bilgendikten de yqtimal qighashtyqtyng aldyn alugha bolady.
Moyyndau kerek, jәdidshilder – progresshilder, tek bizding mýddemizge say kelmeytin progresshilder. Búlar osy aitylghan maqsattarymen shektele me, әlde, olaryna qol jetkizgen son, yaghny eski dәstýr jaghyndaghylardy jengennen keyin, odan da әri órley me, múny qazir bilu qiyn.
Jalpy, músylmandardyng osy eki partiyasynyng qaysysy jeniske jetedi dep súrau qate, búl orys memlekettigi túrghysynan – jenis nәtiyjesi qanday bolady degenge sәuegeylik jasaghanmen birdey sharua.
Orys Týrkistanyndaghy tuzemdikter arasyna hristiandyq pen orys tilin engizuding mamany esebinde, ólkedegi bas missioner әzirge qay topty jaqtaghan jón bolmaghy jayynda pikirin sezdirdi. Áytkenmen, qalay bolghanda da, eski dәstýrdi ústanushylardy tym qatty qoldau da dúrys bolmaydy.
– Sizdi týsinu qiyn bop bara jatqan tәrizdi...
Alayda týsinuge qiyn bolarlyqtay denene de joq. Qadymshylar ózderin ýkimet jaghynda etip kórsetip, janashyldargha qarsy ýkimetpen birigip kýresu jaghynda túr, búl ras. Degenmen, olardy qoldau jaghynda bola túra, joghary mәrtebelining missioner paqyry osynau eski әdistemeni jalghastyrushylardy bizding biylikting sonshalyqty senim bildirerliktey adal qúly dep aita almaydy.
Nege dey me? Olay deytini mynaghan negizdelgen. Qadymy partiya qúrushylardyng bizding ýkimetimizge adaldyghy men senimdiligi artyp túrghany shamaly. Dengeyi sol ózderi jauyghyp túrghan jәdidiylerding – progresshilder partiyasynyng senimdilik dәrejesindey ghana.
Joghary mәrtebeli tóre taghy týsinbedim dey me? Onyng mәni mynada: qadymshylar da, jәdidshiler de, bizding pravoslaviyege auyspaq týgil, músylman dininen aiyryludy oiyna da almaydy. Sol sebepti, ekeui de, eger kýnderde bir kýn Rossiyadan irge bólip ketu mýmkindigi tua qalsa, aldan sonday bir jol kórinse – oilanyp-tolghanbastan, esh ókinbey, solay qaray jýgire jóneletin bolady.
– Netken payym... Óte saqsyz ghoy, qúrmettim...
– Bizding ortaaziyalyq iyelikterimizde saq jýrmey bolmaydy, joghary mәrtebelim. Kýni keshe imperiyany dýr silkindirgen Ándijan kóterilisi sekildi oqighalar bizdi meylinshe qyraghy bolugha mindetteydi, joghary mәrtebelim. Qozghalystyng qandayyna bolmasyn, der kezinde, qúpiya polisiyanyng qyzmeti arqyly óte múqiyat qarap, býge-shigesine sheyin tekserip otyruymyz kerek.
Mәseleni tez qaghyp ala almasa úlyq bola ma, ol úzamay-aq ólkening tiyisti qyzmet salalary men buyndaryna búl rette baghdar berip, basshylyq jasaugha kiristi.
– Esterinizge salu paryzym, – deytin boldy ol qúpiya qyzmettegi baghynyshty chinovnikterine, – aimaqtaghy әrbir estilgen bóten sybysty, әrbir jylt etken qozghalysty jan-jaqty jәne tereng zertteu qajet.
Sosyn tapsyrmasyn naqtylap, jýielep beredi.
Artyq-auys sóz aitudyng týpki maqsaty ne? Ol әldeqanday qozghalystyng habarshysy emes pe? Qanday sipattaghy qozghalys boluy mýmkin? Onyng jalpymemlekettik mәndegi maghynasy nede? – Osynyng bәrin polisiya departamenti jergilikti biylik oryndarymen tyghyz baylanysa otyryp, bilip alugha tiyis. Aytylghan mәselege baylanysty mynany da eskeru jón – basqarudaghy aimaqta júrt ne oqyp jýr? Olardyn qoldarynda janashyl shygharma payda boldy ma? Eger bola qalsa –avtory kim ekenine birden nazar audarghan dúrys.
Birdene jazyp taratyp jýrgen ondaylar jayynda tolyq mәlimet jinau jón. Árqaysysynyng qoghamdyq, mýliktik ahualyn bilu qajet. Sonday-aq qaydan bilim alghanyn da anyqtau lәzim. Músylmandar ortasyndaghy qarym-qatynastaryna airyqsha nazar audarghan dúrys.
Janashyldar qozghalysyn jaqtaushylarmen jәne jas týriktermen baylanystary qanday? Jalpy, basqa ónirlermen baylanystary bar ma, búlardy dәl anyqtau kerek.
Árbir úshqyn bergen qozghalysqa Týrkiya nemese әldebir sheteldik músylman ortalyghy dem berip túrghan joq pa?
Ólkening jer-jerindegi jana әdistememen oqytylatyn músylman mektepterin kimder ashqan? Jәdid mektepterindegi múghalimder kimder jәne qaydan kelgen? Mektepti tikeley kim basqaryp jýr? Ony kimder baqylaydy?
Ákimning oiynsha, osylardyng barshasyna jauap tauyp, Orys Týrkistany aumaghyndaghy ahualdy dәl bilip otyru óte-móte manyzdy. Uaqtyly shara qoldanyp otyru ýshin. Sonymen birge, әriyne, tiyisti aqparattardy ortalyqqa jóneltip otyru jón...
***
Halyq ókilderi aldynda ýkimet túghyrnamasyn bayandaghan әkimderding әkimine búlar beymәlim deymisiz. Tek týk bilmegen týr kórsetedi. Dúrysynda, úlyorystyq mýddeden ózgeni elemeu baghytyn ústanady. Býgin naqty jobamen keletin ministri de sóiter me eken? Imperiyanyng týrkistandyq qyzmetshilerin osynsha ýreylendirgen qyrymdyq ústazdyng úlaghatty isi halyq aghartu salasyna tikeley jauap beretnn ony jaybaraqat qaldyra qoydy deymisiz...
Jә, ony esty jatarmyz, әzirge tashkenttik missioner jaratpaghan Gasprinskiy myrza jayynda birer auyz sóz aita ketu jón.
Týrki halyqtarynyng birtútastanuy, Ysmayyl agha Gaspralynyng oiynsha, ruh, til, dil, mәdeniyettin ortaqtyghy negizinde jýzege asyrylugha tiyis. Sondyqtan da ol búdan pәlen jyl ilgeride algha shygharghan úran týrkilerding tili men oi-pikirinde jәne atqarghan sharuasynda birlik boluyn kózdeytin-di. Aytyp-aytpay ne kerek, «Tilde, Pikirde, Iste – Birlik!» úrany kópting kókeyine qonatyn.
Búghan qol jetkizuding bastapqy sharty – kýlli týrkige ortaq bir til jasau. Yaghny Balqan men Qytaygha deyingi aralyqta túratyn týrki halyqtarynyng barshasyna týgel týsinikti әdeby tilde sóileuge qol jetkizu bolatyn.
Baqshasaraydan shartarapqa jol tartatyn «Tәrjiman» gazetining betinde sonday til jasalyp jatty. Onaylatylghan sintaksiske qúrylghan ortaq týrkilik tildi qalyptastyru ýshin, «Tәrjiman» ózining aqparattyq júmys tili negizine týrik tilining bógde sóz qosylmaghan istanboldyq núsqasyn kóbirek tartty. Sodan da Gasprinskiy gazetining tili imperiyadaghy týrki halyqtarynyng sauaty bar ókilderi esh qinalmay-aq týsinetin dengeyde boldy. Sóitip olardyng ózin ózi tanuy men ózin ózi damytuyna yqpal etti.
Sóz joq, Resey imperiyasyndaghy týrkilerding últtyq sana-sezimining oyanuyna Ysmayyl agha ólshesiz zor әser etti. Onyng qyzmeti otar júrttardyng es jii tarihynda óz aldyna bir tóbe bop túrghan eren qúbylys boldy. Ol algha tartqan «Tildegi birlikke, oidaghy birlikke jәne istegi birlikke» qol jetkizu úrany týrki ziyalylarynyng kópshiligining ústanymyna ainaldy. Bilimdi jana úrpaq tәrbiyeleu mәselesi barshany oilandyrdy. Sonday jana úrpaqqa jәne týrkilik ozyq dәstýrlerge sýiene otyryp, kýlli týrki júrttaryn janadan birtútas últ bolyp úiysugha bastasaq degen oy «Tәrjimandy» túraqty aldyryp oqityn azamattar ýshin ýlken armangha ainaldy.
Ysmayyl agha orys memleketinde ómir sýrip jatqan músylmandar men orys otandastardy sanaly týrde jaqyndatu jaghynda boldy. Ol búlardyng bir-birine qarsy túruyn eshqashan qoldaghan emes. Ortaq otanymyzdyng mýddesi ýshin jәne órkeniyet jolyndaghy músylmandar bolashaghynyng ashyq boluy ýshin ymyra qajet dep sanady. Músylmandar Rossiyany óz otany retinde tanyp, Rossiya músylmandardy ózining bel balasy esebinde qarau kerek. Ol osynday kózqarasty dúrys dep tapty. Kitaptarynda, gazetinde ýnemi sonysyn dәleldeumen keledi. Mirjaqyp ekeuimiz byltyr osy tónirekte edәuir syrlasqan edik.
Gaspraly ómirlik ústanymyn men de, Mirjaqyp ta dýniyege kelmegen kezde – 1881 jyly jazghan eken, sodan beri shiyrek ghasyr boyy, «Tәrjimandy» ýzbey shygharu jolymen, ilanymyn el iygiligine ainaldyru ýshin kýresip keledi. Býginde jaqtastary mol, jәdid etek jaydy, biraq ol ózining birlik úranyna sayasatty aralastyrugha qarsy.
Sonysymen de ol qyzyq. Ony týsinuge tyrysu kerek.
Onyng bekem seniminshe, orystar men músylman degen ataumen biriktirip qaralatyn týrki halyqtary – túrmys pen ómir sharttarynyng әrqilyly saldarynan bir-birimen oy almasu, pikirlesu, iydeyalarmen bólisu jaghyna barmaydy. Óitkeni olardyng әleumettik jaghdaylary, qogham tynys-tirshilikteri birkelki emes. Sondyqtan aralaryndaghy qarym-qatynastyng barsha sipaty «satyp al jәne sat», «ber jәne al» degen úghymdarmen bastalatyny jәne sondaylarmen ayaqtalatyny ras.
Tilding jәne túrmys saltynyn, ómir sharttarynyn, sonday-aq ilanymnyng әrtýrliligi týrki men orys arasyndaghy ózara jaqyndasudy damytugha jәrdemdese almaydy. Sol sebepti músylmannyng orys ómiri men tirshiligine tosyrqay qarauynan, Gaspralynyng pikirinshe, sayasy әlde soghan úqsas әldebir astar izdeuding qajeti joq.
Ysmayyl agha bylay oilaydy: týrki adamynyng jalpyorystyq qoghamdyq tirshilikten syrt jýrui tek qana bilmeu men týsinbeuden ghana tuyndap túr.
Qúy sen, qúy senbe – búl jerde islam dini, músylmandyq eshqanday kedergi keltirmeydi. Kedergi keltiretin, isti býldiretin – nadandyq. Mine sonymen kýres әli kýnge deyin dúrys úiymdastyrylmaghan. Nadandyqpen kýresti tandauly músylmandar men orystar iyq tirese birge jýrgizu kerek.
Oylap qaranyzshy, dep payymdady Ysmayyl bey Gaspraly ózining baghdarlamalyq kitabynda, orys memleketindegi músylman Rossiya men orystargha qalay ghana ishi jylyp qarauy mýmkin? Músylman orystardy is jýzinde bilmeydi, qaytip ish tartpaq? Nege olay deymisiz? Sebebi, әrәdik kezdese qalghanda, olar múnymen tek bastyq týrinde ghana janasyp, týrli salyq alushy retimen ghana kórinedi emes pe.
Músylman eski-jana sottaryndy ne qylsyn, jariyalylyq degenning oghan kelip-keteri sezilmeydi. Ózi tóleuge tiyis salyqtan qútylghan son, ol qalalyq jәne zemstvolyq mekemelerding esigin de ashpaydy, kerek te qylmaydy. Óitkeni búl mahkamalar jergilikti túrghyndar-au dep músylmandar ýshin sausaghyn da qimyldatpaydy.
Orys ghylymy men baspasózin, onda kóterilip jatqan mәseleler men súraqtardy, ózderine qatysy bolmaghandyqtan, týrki júrty kerek qyp jatqan joq. Sebebi olar týrki-músylmandy bú dýniyede bar-au dep oilamaydy. Tiyisinshe – músylman múqtajdyghyn úqpaydy jәne ony sóz de etpeydi.
Naqty ahualdy osylay saralay kelip, Gasprinskiy múnday jaghday yntymaqqa eshqanday da jol ashpaydy dep týiindeydi. Sol sebepti músylmandar bolashaghyna qorqa qarap, ishten tynady dep qorytady.
– Eger ózara tanystyq, iydeyalar men mýddeler ortaqtyghy jeke adamdardy baylanystyra alatyn bolsa, – deydi Ismayyl agha, – onda tap sonday jeleuler qoghamdyq toptar men úlystardyng jaqyndasuyna, halyqtardyng tuysyp, biriguine de tamasha qyzmet ete alady ghoy degen oidamyn.
Ol kezinde orys otandastargha, imperiyany biyleushilerge bylay dep tikeley tilek bildirgen-di:
– Músylmandargha Rossiyany, onyng tirshiligi men zandaryn bilu mýmkindigin jasanyzdar! Olardyng tanymyn keneytuge jaghday tughyzynyzdar! Ruhany ómirin jenildetinizder! Olargha jana iydeyalar men prinsipterding onay jetuine qamqor bolynyzdar! Taza da nәrli bilim aghyny túnshyghynqy dýniyetanym men kózqaras aumaghyn janghyrtugha jol ashsyn – sonda sizder toryghynqy, maujyraghan músylman búqarasynyng tez tirilip, jandanyp, orys jany men ómirin týsinuge úmtylghanyn kóresizder.
Solardy aita kelip, sonday tilekterining qalay jýzege asuy yqtimal bolmaghyn da ayan etedi:
– Búghan, әriyne, ozbyr әrekettermen emes, tek qana músylmandardyng ózderining oqu qúraldaryna jәne tiline senim bildiru arqyly jәne orys pen músylmannyng bir-birimen tóte qatynas jasauy jolymen qol jetkizuge bolady.
Úly ústaz sonday retpen saliqaly bilim alghan músylmannyng soqyr senim men ilanymnan arylatynyna, ózining islamdyq ústanymynan esh ainymastan, qorshaghan ortagha kózqarasyn ózgertetinine senimdi. Búl rette ókimetting taghy birer qadam jasauy abzal:
– Mening oiymsha, – deydi týrkilerding ruhany әkesine ainalghan ghúlama, – kezinde ilim-bilim injulerin tergen tamasha oqymystylar oqyghan ataqty arab medreselerin Rossiya músylmandary iygiligine jaratu jolynda janghyrtsa, búl orystardyng otan men adamzatqa úlaghatty qyzmet jasaghany bolar edi.
Búl iske qozghau saludyng týkke túrmaytynyn aita ketti – әri jenil, әri arzan. Al paydasy úshan-teniz. Onyng sonau shiyrek ghasyr búryn týigen pikirinshe – bar bolghany bas-ayaghy on bes jylda orys memleketindegi músylmandyq sapasyn jaqsartar edi. Shynyn aitqanda, onysy sonshalyqty dәl boljam bolmady. Bәlkim, Resey-otangha artqan ýmitining aqtalmaghanynan da shyghar...
Ýmiti aqtalghanda – nadandyq jaylaghan diny qyzmetshiler ornyna damyghan din qyzmeti qúrylymy keler edi, bilimdi ulema-ghúlamalar qatary kóz tartar edi. Topas oqytushylardyng ornyna arnayy dayyndyqtan ótken bilimdi ústazdar keler edi. Sonda bastauysh mektepterdi zaman talaby dengeyine deyin kóteruge bolar edi. balalardy toqpaqtau men tayaq júmsap oqytu tәsili ornyna, oqu oryndaryna sabaq beruding jetildirilgen әdistemelerin engizuge bolar edi. Osynday jolmen jýrgen jaghdayda – jalpyadamzattyq gumanizm iydeyalary men naghyz bilim negizderi búqaragha shapshang jetken bolar edi.
Músylmandardy orystargha taqaltudy kózdeytin sharalargha qatysty aitqan osy oilaryn qoryta kelip, úly týrki jәne orystyng eng ashyq dosy Ismayyl bey jazbalaryn mynanday qaghidalarmen týiindedi:
Eng aldymen, orys memleketine qaraytyn músylmandardyn Rossiyagha jýrek qalauymen jaqyndasuyna kedergi keltiretin jәitter – bilmeushilik, odan keyin – senbeushilik.
Ekinshiden, músylmandar ishine otantanu men bilim negizderin orys tili arqyly taratugha tyrysudy aqylgha syimaytyn is deuge bolady. Orys oqu oryndary músylmandardyng basqa toptaryn aitpaghanda, joghary sosloviyesindegi jýzdegen jannyng bireuin de ózderine shyndap tartpaydy.
Ýshinshiden, eger músylman medreselerine qarapayym ilim-bilim beru kurstaryn kirgizse – memleketke eshqanday da zalal keltirmey, músylmandar arasyna zayyrly bilim baruy jenildeydi. Sonda din qyzmetshilerinin, ortanghy sosloviyening aqyl-oy dengeyi kóteriledi jәne kóptegen orynsyz soqyr senim joyylady.
Tórtinshiden, baspa isin ashu sharttaryn jenildetu kerek.
Búl tórt shartyn ol biylikke arnady deuge bolar, al músylman jastarynyng sauatty bóligine mynanday sóz aitty:
– Bauyrlar, halyqqa bilim beru isine shyndap kirisinder. Oqyghan orystardyng kómegi men jәrdemine ýmit arta otyryp, olardyng jaqsy әdisterin birge talqylap, kәdege asyrayyq.
Ol әrkimning ózi oqyp biluin – jetistik, al bilmeytinge óz bilimindi jetkizip beru – odan da ótken jetistik, ong is, iygilikti, qasiyetti is dep baghalady.
– Bizding din bylay ýiretedi, – dedi ol, – jaqsylyqty ýsh týrde jasaugha bolady – enbeginmen, sózinmen jәne sadaqanmen. Ýsheui de Allanyng qalauyna jauap beredi, ýsheui de – asyl is, tektilikting belgisi. Kedey jaqynyna – júmysymen, ghalym – ilimin ýiretuimen, bay – sadaqasymen kómektesedi.
Sodan izgilikke ýndegen naqylyn tuyndatty:
– Sonymen, siz oqydynyz, bilim aldynyz, endi myna izgi erejeni iske asyrynyz: alghan biliminizdi óz janynyzda saqtay bermeniz, bilgeninizdi jaqynynyzgha, taypalastarynyzgha ýiretuge tyrysynyz. Búl, bauyrym, adaldyq pen tektilik, bekzattyq bolady.
Meyli, qazir elemesin, biraq bolashaqta halyq sonday jandardyng esimderin ardaqtap, qadirleydi. Óitkeni ghalymnyng siyasy azapkerding qany sekildi, qúrmetteuge әbden ylayyq. Bolashaq úrpaqtyng solay eteri haq...
***
Osylay tújyrymdaghan kózqarasyna beriktigin Ismayyl agha ýsh sezde de kórsetti. Biraq ókimetting ol artqan senim ýdesinen shyghyp kele jatqany shamaly edi. Áyteuir, qazaq elinde qazaq balalaryna arnalghan orys tildi mektepter jyldan jylgha kóbeyip kele jatqan. Múghalim retinde, maghan eldegi oqu isi jayynda Mirjaqyp dosym kóp әngimelegen-di. Basyn tamsana shayqap túryp:
– Qyrymdaghy úly aghartushy Ysmayyl Gaspralynyng jazghandaryn jaqsy biledi ekensin, ony tanitynyn, sózin tikeley tyndaghanyng ghalamat eken, – degen. – Onyng iydeyasy «Tәrjiman» arqyly qyrgha da tez taralyp jatqan edi ghoy. Biraq ókimetting әreketi kerisinshe, búratana balalardyng sauatyn oryssha ashuyn kózdeydi.
Ózim de búrynnan habardarmyn emes pe, shyndap kelgende, halyq balalaryn mektepter men medreselerde oqytudy qalaytyn. Biraq otarlyq biylik olardy ashugha rúqsat bermeytin-di. Sondyqtan, qazaqtar auyldarda úiymdastyrghan mektepterin biylikke bildirtpey, balalardy kóbine jasyryn jaghdayda oqytatyn. Jana tәsilmen oqytatyn jәdit mektepteri de kóbeye bastaghan.
Jәdidshiler jaghyrapiya, tariyh, tabighattanu, jaratylys ghylymdary negizderin, sonday-aq orys tili sekildi zayyrly pәnderdi mektepterge keninen engizu jaghynda-tyn, al búl halyq tilegine say kelushi edi. Oqytudyng jana әdistemesin de qúp kórgen.
Qyrda da otarlyq әkimshilik, missionerler qoldaghan qadymshylar olargha qarsy boldy. Maqsat týsinikti edi. Iliminskiyding izbasarlary qadymshylardy fanatikter dep atady. Jәne sol orys tilin bilmeytin fanatikterdi oryssha sayrap túrghan tatarlardan ózderine әldeqayda jaqyn kórdi. Bizdin maqsatymyzgha jaqsy qyzmet etedi dep sanady.
Al fanatikterdi únatpaytyn aqsýiekter – jaman, joghary bilimdi músylmandar tipti jaman. Sol sebepti biylik ókilderi jәdidshilerge qarsy edi. Áytse de olardyng tilegine qasaqana, jәdid mektepteri Týrkistanda, Qazalyda, Aqmeshit-Perovskide, Almaty-Vernyida, Aqmolada, Semeyde, Aqtóbede, Qostanay, Oral, Qyzyljar-Petropavlda, Qapalda júmys istey bastaghan.
Esesine, әkimshilik tek orys mektebin bitirgenderdi ghana «sauattylar» qataryna jatqyzdy, resmy statistikany tek ýkimet mektepterinen alynghan derekterge qúrdy.
Premier Stolypin sonday túghyrgha sýiense kerek, endi aghartu ministri ne derin kórermiz...
***
Ýshinshi Býkilrossiyalyq músylman sezi oqu-aghartu mәselesine erekshe kónil bólgen bolatyn. Sezd júmysyn bastaghan 16 tamyzda arnayy komissiya qúryp, komissiya otyz ýsh mәselege jýielep tújyrymdaghan bayandama tarmaqtary boyynsha eki kýn boyy -18 jәne 19 tamyzda talqylau jasady. Halyqqa bilim beru isinde músylmandardyng tolghaghy jetken múqtajdyqtaryn qanaghattandyru ýshin komissiya belgilegen sharalar jaramdy dep sheshti. Bayandamany bekituge qauly aldy.
Sonymen, jalpaq imperiyanyng týkpir-týkpirinen jinalghan segiz jýzdey delegat әr eldi mekende músylman balalaryn bastauysh bilim beretin mektep bolugha tiyis dep úighardy. Qajet jerlerde eki klasty uchiliyshe kóleminde oqytylatyn orta mektep ashylugha tiyis. Al osy mektepterde sabaq beru balalardyng ana tilinde, arab әlipbiyimen jýrgiziledi.
Bastauysh mektepterge balalar segiz jastan qabyldanady, tórt jyl oqidy, múnda orys tilin oqytu mindetti emes.
Al orta mektepterde, oghan bastauysh mektepti bitirgen balalar qabyldanady, onyng da oqu merzimi tórt jyl, orys tili oqu baghdarlamasyna pәn retinde engiziledi.
Músylmannyng әrbir úl balasy men qyz balasy ýshin bastauysh bilim alu mindetti bolugha tiyis.
Mektepti basqaru jәne onyng oqu-tәrbie júmysyn qadaghalau músylmandardyng óz qoldarynda bolugha tiyis. Múghalimder jergilikti qauymnyng jabyq dauys berui arqyly taghayyndalady.
Ne kerek, bastauysh músylman mektepteri men medreselerdi tolyghymen qayta qúryp, zamian talabyna say ózgertu, olardy mengerudi músylman dinbasylarynan alyp, qauymnyng óz qolyna beru mәselesi qyzu talqylanyp, ong sheshimin tapty.
Komissiyanyng úsynysy – segizden on bes jasqa deyingi barlyq músylman balalaryn oqugha tartu jóninde jergilikti diny basshylargha jogharghy diny mahkamalar tarapynan shúghyl tapsyrmaldar beru qajettigi du qol soghyp, ýlken shat sezimmen qarsylandy.
Diny isterdi qayta qúru mәselesin qaraghanda, sez qazaq auyldarynyng әrqaysysynda bir-bir meshit pen mektep bolugha tiyis ekenin atap kórsetti. Meshit imamdary bala oqytu isine qatysugha tiyis, eger onyng ústazdyq qabileti joq bolsa, onda jәmighat arnayy múghalimder shaqyryp, mektepke sabaq beruge taghayyndaugha tiyis.
Búdan basqa, komissiya «Shyghys jәne ontýstik-shyghys Rossiyada túratyn ózge tektiler* ýshin bastauysh uchiliysheler turaly erejeler» delinetin, 1906 jylghy 31 nauryzda halyq aghartu ministri bekitken qújatty músylmandar mýddesi túrghysynan qarastyrdy. Onyng on shaqty tarmaghy oqushylardy bastauysh mektepte ana tilinde oqytu prinsiypine erekshe qayshy keletinine nazar audardy. Ministrlik erejesinde búratanalardyng balalary sauatyn birden orys tilinde ashatyn jaghdaydy zandastyrghan bolatyn.
*búratanalar.
– Biz orys tilin balalargha oqytu kerektigin jәne onyng jas úrpaqtyng keleshegine óte paydaly ekenin moyyndaymyz, – dedi komissiya tóraghasy Abdulla Apanaev, – alayda ministr graf Tolstoy bekitken búl erejeler músylmandar iygiligine qyzmet ete almaydy.
Sezd delegattary ony demderin ishterine ala tyndady.
– «Erejeler» ózining mazmúnymen-aq bizding maqsatymyzgha qayshy ekenin tanytyp túr. Ministrlikting algha qoyyp otyrghan mindeti halyq mýddesine jauap bermeydi, onyng atalmysh qújatyn músylman arasyna qoldanugha bolmaydy. Óitkeni onyng kýlli mәn-mazmúny –balalardy qarshadayynan orys tiline ýiretu, orys tili negizinde imperiyanyng sanaly azamatyn tәrbiyeleu, ainalyp kelgende, qújat bilimdi oryssha beru mәselelerin tiyanaqtaydy. Yaghni, aghartu ministrligining jana «Erejelerine» toqylghan astardy bәrimizge týsinikti tilge audarghanda – mektep oqushylaryn jappay orystandyru bolyp shyghady.
Zaldy narazy uil kernep ketti. Apanaev әriptesterining tynyshtaluyn sәl tosyp túrdy da, komissiyanyng búl rette týigenin ayan etti:
– Aghartu ministrligining «Erejelerin» orystan ózge tekti, yaghny búratana atalatyn halyqtar arasynda jýzege asyrugha tyrysu – júrtshylyqtyng narazylyghyn tughyzady. El ishinde ýkimettik mektepke degen teris kózqaras, jappay senimsizdik sezim oyatady. Sol sebepti ózderiniz belgilegen komissiya búl qújattyng kýshin joyghyzugha qúryltay atynan dauys kóteru kerek dep esepteydi.
Delegattar «dúrys!» dep du ete týsti. Quattap qol soqty.
Zal tynyshtala bergende, sezd tóraghasy Álimardan Topchibashev jer-jerden osy orayda kelip jatqan jedelhattardan habardar etti.
Bir telegramma qazaq eli aumaghynan – Jetisu músylmandarynyng kózi ashyq ókilderinen kelipti. Olar aghartu ministrligining 31 nauryzdaghy erejelerine jergilikti túrghyndardyng qarsy shyghyp jatqanyn habarlay otyryp, ýshinshi músylmandar sezin sol narazylyqty qoldaugha shaqyrypty.
Sosyn Orynbordan kelgen ókil ólkedegi músylmandardyng osy mәseleni qaraghan jinalysynyng qaulysymen tanystyrdy. Olar ministrlik erejelerin qoldanugha qarsylyq bildiru jayynda sheshim qabyldapty. Al mening Kókshetau medresesindegi ústazym Shәimәrden Qosshyghúlov Arqada oryn alyp jatqan jaghdaydy bayandady. Oqytu-bilim beru isining bastyqtary polisiya arqyly moldalardan qolhat aluda eken, mәnisi – mektepter men medreselerge mindetti týrde orys tilin oqytatyn múghalimderdi qabyldap, júmys istetu.
Osynday jaghdayda qúryltaygha ereje jayynda ýnsiz qalugha bola ma? Áriyne, joq. Sezd atynan aghartu ministri myrzagha telegramma jiberildi. Komissiyanyng 1906 jylghy 31 mart erejesining kýshin jongdy sezd atynan súrau jónindegi úsynysy qabyl alyndy. Qauly ýkimetke joldandy.
Alayda olary, mine, segizinshi ai, jauapsyz qaldy. Álde myna zang jobasynda eskeriler me eken? Aghartu ministri ózgerdi ghoy, bәlkim, basqasha kózqaras boy kórseter? Kýteyik, kóreyik...
Beybit Qoyshybaev
Abai.kz