Eki jylda bir beriler Memlekettik syilyqtyng qalam ústaghan kóp aghayynnyng bas auruyna ainalghaly qashan. Qyr astynan qiqu shyqsa bitti - úly dýbir, qauryt nauqan bastaldy dey ber. Dәmegóy kóp, qalpaqpen qaghyp alar onay olja kórip, erinbegen ekining biri qoytorysyn baptamay-aq borsandatyp bәigege qosatyn әdet tapty. Alaman bәige emes, GTO-nyng normasyn oryndau ýshin ótkiziletin japatarmaghay jayau jarys siyaqty. Mynau da jýirik, anau da sәigýlik. Songhy onshaqty jyldaghy oza shauyp bәige alghandardyng qarasy oghan deyingi barlyq laurettardyng úzyn sanymen qaraylas. Azattyq alghaly tynysymyz ashylyp, shynymenen-aq talantty shygharmalar kóbeydi me, әlde asyl men jasyqtyng parqyn ajyratatyn tarazydan әdildik ketti me? Áyteuir, qalay bolghanda da , jyl ótken sayyn búl Syilyq «mә, qonqay!» dep ústata salar әldebir jomarttyng qolyndaghy shýlenge ainalyp bara jatqanday.

Eki jylda bir beriler Memlekettik syilyqtyng qalam ústaghan kóp aghayynnyng bas auruyna ainalghaly qashan. Qyr astynan qiqu shyqsa bitti - úly dýbir, qauryt nauqan bastaldy dey ber. Dәmegóy kóp, qalpaqpen qaghyp alar onay olja kórip, erinbegen ekining biri qoytorysyn baptamay-aq borsandatyp bәigege qosatyn әdet tapty. Alaman bәige emes, GTO-nyng normasyn oryndau ýshin ótkiziletin japatarmaghay jayau jarys siyaqty. Mynau da jýirik, anau da sәigýlik. Songhy onshaqty jyldaghy oza shauyp bәige alghandardyng qarasy oghan deyingi barlyq laurettardyng úzyn sanymen qaraylas. Azattyq alghaly tynysymyz ashylyp, shynymenen-aq talantty shygharmalar kóbeydi me, әlde asyl men jasyqtyng parqyn ajyratatyn tarazydan әdildik ketti me? Áyteuir, qalay bolghanda da , jyl ótken sayyn búl Syilyq «mә, qonqay!» dep ústata salar әldebir jomarttyng qolyndaghy shýlenge ainalyp bara jatqanday.

Ózimizge jaqpaghandy óltire jamandaytyn әdetimizben, qara esekke teris mingizip qalay kýstanalasaq ta keshegi Sovet ýkimeti túsynda dәl múnday kelensizdikke jol berile qoymaytyn. Memlekettik syilyqtyng mәrtebesi shyn mәninde biyik edi. Býgingidey әrkim óz «laghyn teke qoyyp» baqyldatpay, әdeby júrtshylyqty eleng etkizgen talantty tuyndylar, kóbinese qabyrghaly qalamgerlerding kezendik eleuli shygharmalary bәigege súryptalatyn. Sarapshylar da bedeldi, atynan at ýrikkendey ónkey bilimpaz marqasqalar, talap kýshti, tarazy әdil. Onday komissiyadan jorgha jýristi jylpostardyng jol tauyp ótip ketui neghaybyldau. Bәri desek kólgirsu bolar, sol kezdegi Memlekettik syilyq alghan shygharmalardyng basym kópshiligi әdebiyetimizding mereyin asyrghan klassikalyq tuyndy ekenine eshkim dau aita qoymas. Sosializm iydealynyng yqpaly bolghanmen, qay-qaysy da kórkemdik quatpen sheber kestelengen, ruhany qazynamyzgha olja salghan kemel dýniyeler. Al qazirgi bәige aldy dep ýki taqqan shygharmalar jayly búlay aita alamyz ba? Ókinishke oray, ilu de bireu bolmasa,  túshynyp til úshyna oralary shamaly. Tayynshagha shanyraq artqan kósh ketip bara jatqanday trage-komediyalyq bir kýlkili keregharlyq kóz aldyna elesteydi. Qúr daqpyrt pen danghazanyng qyzyl jeline semirip syrtymyzdy qansha qampaytqanmen kýikilenip, úsaqtap, ergejeyliler eline ainalyp bara jatqandaymyz. Boyymyz emes, oiymyz. Býkil ruhany qúndylyqtardyng bәsi tómendep, mәrtebesi pәs tartty. Aqyldynyng basy emes, aqshalynyng bóksesi tórde. Qúlatóbel haltura - laureat. Bayshykesh pen biyshikeshterding birazy bir emes birneshe «ghylymnyn» doktory. Kandidattyqty qazir eshkim mensinbeydi. Biz biletin bilimpazdardan tek Múhtar Maghauin ghana ghylym kandidaty. Qaptaghan doktor, qaulaghan akademiyk. Biraq ghylym joq. Ádebiyet pen óner de osy taz kepeshti kiyip otyr. Kompiuterding әupirimimen yldalgha jaraytyn әlәulaylar Álibek pen Rozalardy efir men ekrannan ysyrdy. «Auyldyng alty auyzyn» shygharugha qauqary bar taqpaqshylar, júmbaq-naqal qúraushylar aqyn-jazushy atandy, ishi pysqan keshegi partokrattar qalamdy hobbigha ainaldyrdy. Ol azday, týlki qúrsaq keybir lakey jazushylarymyz otqa may qúiyp, halturanyng qúlatasqynyn odan ary ýdete týsti. Múrnynan esek qúrty yrshyghan baylar men atqaminerlerding aty-zaty belgisiz «biy», «batyr» babalary turaly, «aqysyn berse, boqysyn shygharyp», tom-tom «bahadýr-nәmelerdi» boratyp jatyr. Kitaphana men dýken-dýngirshekterding sóresin qayystyryp túrghan solar. «Shóp te ólen, shónge de  ólendi» oqi-oqy kónili qalghan oqushy kitap kórse teris ainalatyn dәrejege jetti. Kórip jýrgenimizdey, qazir qazaq mýddesi jayly jazylghan shygharmalar kóbinese tenderden shetqaqpay qalady, әnsheyinde qol úshyn bergish myrza demeushiler de enjar. Esesine ru, jýz, pәlenshekenning ata-babasy turaly jazylghan jalghan madaq jelbuaz shimay «roman», «dastandar» siyasy qúrghamastan altynmen aptalyp tosqauylsyz shyghyp jatady. Osyghan qarap, qazaq boludan qalyp baramyz ba degen kýdik kóshedi eken kónilden. Keybir jalghan   patriottar baqayyn basqanday baj etse de meyli, bile-bilsek últ ýshin búl da ergejeylilikting bir belgisi. «Memlekettik syilyq eng sheber jazylghan ýzdik shygharmagha beriledi» degen týsinigimiz laylana bastady. Haltura oghan da auyz saldy. Tarazy qisyq, planka tómen. «Qalauyn tauyp qar jaghyp» jýrgender nenin Syilyq alatynyn biledi, sondyqtan sony jazady. Búl kýnde bәigege shygharma emes, avtor qosylady. «Jýzden - jýirik, mynnan - túlpar» qaghidasy atjarysyna bolmasa, parasat bәigesining jón-joralghysyna jaraudan qalyp bara jatqanday. Býite bersek, týpting týbinde, Syilyq alamyz ba degen dәme-dýrmekpen әdebiyetimizdi jaghympazdardyng jarapazanyna ainaldyryp jibermesimizge kim kepil? Áldekimderding kónilin tabu, ýdeden shyghu basty kriyteriy siyaqty. Dәmegóilerding qazir jarysa oda, әrtýrli madaqnәme jazugha kóshkeni sondyqtan. Jaghympazdanghysy kelmeytin, biraq Syilyqty bek alghysy keletin bir aduyndy aqynymyzdyng bes ret bәigeden beti qaytyp púshayman bolghan son, aqyry «jatyrynnan ainaldym, pәlenshe ru» dep jyrlap, altynshy ret әupirimmen «baqyt qúsyn» qolyna qondyrghanyn bilemiz. Memlekettik syilyqtyng әdeby qauym arasynda bedeli týsip, qadyry qashty, ol turaly netýrli shymshyma әngimeler de barshylyq. Bertinde әigili jazushymyz Ákim Tarazy Syilyq alghanda qalamdas bir inisi telefon shalyp: «Tómendeuinizben!» depti. «Qalay?» deydi týsinbey qalghan Ákim agham. Sonda anau: «Búryn Siz klassik Ákim Tarazy ediniz. Endi anau-mynaular ala beretin Memlekettik syilyqtyng kóp laureattarynyng biri ghana boldynyz!» depti. Astarly, ashy qaljyn. Syilyq alu joghary mәrtebe boludan qalyp bara jatqanyn osynday emeurinnen-aq angharugha bolatynday.

Biylghy Syilyqqa úsynu nauqany da zor dýrbelenmen ótti. Dauys jinau ýshin kisi salyp, tanysynyng tanysyn izdep alashapqyn bop alaqtaghan aghayynnyng týrin kórgende, ne kýlerindi, ne ayaryndy bilmeysin. Ýmitker kóp. Keudesine nan pisken aghayynnyng qaysysy, ózin ózgelerden kem sanasyn. Anau alghanda men nege almaymyn deydi. Mәsele anaudyn alghanynda bolyp túr ghoy. Ádebiyetting arayly biyigin «anaular» oinaqtap jaydaq tóbege ainaldyrmaghanda qaratobyr múnshalyq omyraugha sap ekpindemes edi. Osy jylghy ózin ózi úsynghandardyng úzyn qarasy jýzding arjaq-berjaghyna jetip jyghylghan bolar-au. Ekshelip, mәrtebeli komissiyanyng aldyna barghanynyng ózi jiyrmagha juyq. Balshyghy men qylshyghy aralas.

Ótken joly ýkilegen eki aqynymyz mәrege jetpey sýrinip, әdebiyet Syilyqtan oljasyz qalghany belgili. Nesipbek pen  Serikting qazirgi mandayaldy aqyndarymyz ekenine eshkimning talasy joq. Syilyq alghan «anaulardy» on oraytyn aqyn. Nesipbek, tipti basty shartty oryndap, «Bәiteregimen» ýlken jýrekke jol tapsa da bergilerding iltifatyna iline almady. Qap, әttegen-ay destik qayransyz. Áytse de osynday aqyndardy taqiyasyna tar sanaghan komissiyagha bir jaghynan kónilimiz jylyp, shynymen-aq talghamdy biyiktetip, talapty qataytqan eken dep jýrek týbinen bir jaqsy ýmitting jylt etkeni taghy da ras. Ókinishke oray, ol ýmitimiz aqtalmady. Biylghy Syilyqqa úsynyp, mәrtebeli komissiyanyng ghúzyryna jýgingen shygharmanyng biri - Múhtar Maghauinning әigili «Jarmaq» romany. Shygharma Pragada basylyp shyghysymen-aq júrtshylyq quyp jýrip oqityn bestsellerge ainaldy. Oqyrmannyng tilek-ótinishimen, birer jyl múghdarynda «Jambyl», «Júldyz» jurnaldarynda qaytalap jariyalandy. Júrt kitaptan bezingen zamanda osynsha qyzyghushylyq tughyzuynyng ózi-aq shygharmanyng qadir-qasiyeti qanday ekenin әigilese kerek. Formalyq janashyldyq, shiyrshyq atqan ishki dinamika, tógilgen kórkemdik keste... deysiz be - qay túrghydan qarasanyz da «Jarmaq» - әlemdik ozyq ýlgide jazylghan qazaq әdebiyetining kezendik tuyndysy. Bostan dәuirdegi jana әdebiyetting basy. Jazushy adam boyyndaghy jaqsylyq pen jamandyqtyng bitispese qayshylyghy arqyly qogham ómirindegi ruhany dertti sheberlikpen  aishyqtaydy. Á.Mendeke, G.Beliger, akademik S.Qasqabasov, A.Toyshanúly t.b. kórnekti  әdebiyetshilerimiz ben ghalymdarymyz «Jarmaqtyn» kórkemdik qatparyn teren  barlap, әr aspektidegi erekshelikteri turaly baysaldy taldau jasaghany kópshilikke keninen mәlim. Osynday shygharma qara ýzip «qaraqshygha» jetse, mәrtebeli Syilyq ýshin merey emes pe. Ádebiyetting abyroyyn oilaghan Jazushylar odaghynyng basshylary da Syilyqqa «Jarmaqty» birauyzdan qolay kórip, barynsha qoldap edi. Biraq, kýlkili bolghanda, bәigege qosylghan jiyrmagha taqau tuyndynyng ishinde eng tómengi bagha alghan «Jarmaq» boldy. Eki-aq adam dauys beripti. Osydan keyin әdildik turaly ne aitugha bolady. Bir jaghynan, «Jarmaq», lakmus qaghazy siyaqty, әdil qazylardyng әdildigi qanshalyqty dәrejede ekenin aiqyndap berdi. Sonda jiyrma bir mýshening ishinde shygharmanyn  shynayy baghasyn biletin, azamattyq ústanymynan ainymaytyn bar-joghy eki-aq adam bolghany-au? Ókinishti-aq! Qayda qúldyrap baramyz? Jalpy, búlaqty basynan bylghap jýrgen osy ýlkendi-kishili komissiyalar. Mәrtebeli Syilyq bedelining jyl ótken sayyn tómendeuine ýzdiksiz ýles qosyp kele jatqan osylar.

Jaqynda belgili bir qalamger aghamyzben sóilestim. Bedeldi Komissiyanyng mýshesi. Ángimeden әngime tuyp, Pәlenshekenning Syilyqqa úsynylyp otyrghan pәlenshe kitaby turaly pikirin súragham. «Oqyghan joqpyn»,  dedi. Tan-tamasha bop betine qaradym. «Sonda qalay dauys berdiniz? «Áy, shyraq, kimning qalay jazatyny belgili emes pe? Osy dúrys-au degenge ózara aldyn-ala pәtualasyp alamyz», dedi aghatayym aghynan jarylyp. Mine, «sengen qoyymyzdyn» siqy! Bizde әdebiyetting taghdyryn sheshetin ghúzyrly komissiyalar, әdette, biren-saran bilikti túlghalar bolmasa, kóbinekey әleuetti әldekimderding sharafatymen qyzmet alyp, qyzmetine qaray shen-shekpen kiyip jýrgen JShS-nyng preziydenti, menshikti baspa-basylymdardyng basshysy siyaqty bolymsyz sheneunikterden jasaqtalady. Álbette, olar eshtene oqymaydy, ne oqysa da eshtenening bayybyna boylap bara qoymaydy. Qúday biledi, «Abay jolyn» «Babay joly» dep Syilyqqa úsynsan, ony da tyrapay astyra salatynyna kýmәn joq, eng bastysy, jogharydaghy juan iyekting iyzeuine qaray әreket etedi, odan qaldy eldes-jerles, dos-joldas, dastarhan basyndaghy yqylasqa býiregi búrady. Olardyng әdildik, kisilik turaly oilau kategoriyalary osynday kýlkili de kýiki, tar shenbermen shekteledi.

Óz basym Túmanbay, Qadyr, Dulat aghalaryma qynjyldym. Ýsheui әdebiyetimizding ýsh koriyfeyi, ýsh bәiteregi emes pe. «Jarmaq» ýsh dauys alghanda, býitip sharshap, búlay tausylmas edim. Biraq bireui emes, ýsheuining de dauys bermegenine senimim kәmil. Pendelik osaldyqqa boy aldyrghany haq. «Bizden búryn búl nege ekinshi ret Syilyq alady» degen qyzghanysh dey almaymyn, kýiki tirliktegi ózara kýrenqabaq keybir kiykiljinderin keshire almasa kerek. Bir-birining andausyz baqayyn basyp ketken  jerleri bar shyghar. Onsyz tirshilik bola ma? Biraq sonday úsaq-týiek ýshin Úly mәrtebeli Ádildik pen Kisilikting jolynan jyghylatynymyz qalay? Syilyqty Maghauin alghanmen, merey әdebiyettiki edi ghoy. Ádebiyetting ary men obalyn ýsh klasiik oilamaghanda, basqa qiqym-siqymnan ne qayyr? Olargha ókpe artudyng ózi artyq. Bóksesi tórde bolghanmen basy әdebiyetting bosaghasynan syghalaugha jaramaytyn bolymsyz atqaminerler kimning kósegesin kógerte qoyar deysin. Álde ýsh agham «Jarmaqtaghy» zamannyng shyndyghy men súmdyghyn shyjghyryp  túryp betine basqan ashy mysqyl, ayausyz әjuadan tiksindi me eken? Áyteuir, týsiniksiz hal. Osyndayda alystap ketken keybir asyl aghalarymyzdyng er minez, mәrttigin eriksiz eske alyp kýrsinedi ekensin. Bayaghyda Beyimbet Iliyastyng «Qúlagerin» oqyghanda  shyn tebirenip: «endi bizding óleng jazghanymyz úyat!» dep poeziyany birjola qoyyp ketip edi. Sol Bi-aghang 38-jyly ústalghanda: «Beyimbet jau bolsa, men de jaumyn!» dep qasqayyp qarsy túrghan Ghabeng qayda? Kýni keshe Sher aghang da (Sherhan Múrtaza) sonday mәrttikting ónegesin kórsetken joq pa. Klassik jazushy S.Múratbekovtyng ómir men ólimning arasynda jatyp Memlekettik syilyqty әzer alghanyn bilemiz. Onyng ózi de Sheraghannyng arqasy. Sayyn aghamyz songhy turda bir-eki dauys kem alyp ótpey qalady. Sonda Sheraghang aighaylap atyp túrghan ghoy: «Au, aghayyn, búl qalay? Aty-jóni belgisiz әldebireulerdi ótkizip, әdebiyetting klassiygin qúlatqandaryng úyat emes pe? Ádilet qayda? Múratbekov klassik qoy. Eger búl Syilyqty Múratbekov almasa, men komissiyadan shygham!» dep qayta dauysqa saldyrady.

Kisining kisiligi osyndayda tanylady ghoy. Áytpese, eki aghamyzdyng tirshilikte búrshaqtary bir qazanda pise bermeytini biraz aghayyngha mәlim. Qarjasyp, ústasyp jýretin. «Almasang - odan ary!» dep, múrtyn sylap otyra beruine әbden bolar edi, biraq Sheraghang otyra almady. Ózin asqaqtatqan qasiyetti Sózding kiyesinen qoryqty.

Qayran bekzattyq pen mәrttikting sony Sheraghandarmen bitkeni me?

Taghy bir týitkil - joghary jaqtaghylar biylghy jylghy ýmitkerlerding qataryna J.Nәjimedenovti de tyqpalady. Aruaghynnan ainalayyn Júmeken aghamyz - qanday Syilyqqa bolsa da layyqty, úly aqyn. Áytse de, aruaq pen tirilerdi jaghalastyrghan qalay bolar eken? Búl jayynda N.Aytúly t.b aituly qalamgerler «Jas Alash» gazetinde kókeyge qonatyn biraz qisyndy pikir aitty. Rasynda, jana Ereje boyynsha Syilyqty dýniyeden ótken adamdargha da beruge bolatyn bolsa, aruaqtardy alalamay týgel riza qylu lәzim.

Sonau arydaghy Qasymgha barmay-aq, beridegi Berdibek, Saghy aghalarymyzdan atbasyn qayyrsaq, sodan bergi Kenshilik, Maratqa deyingi aralyqtaghy  marqasqalarymyzdyng sany kem degende 25-30-gha jetedi eken. Eki jylda bir ret bir ghana adamgha beriletin Syilyq solardy týgendep shyqqansha, qazirgi dәmililer, eng berisi jýz jasaghannyng ózin de, әldeqashan o dýniyege aunap keteri sózsiz. Sonda búl Syilyghynyz tek aruaqtargha ghana beriletin marqúmdardyng marapatyna ainalmay ma?

Al eger Júmeken aghamyzdy gimnning avtory retinde úsynghan bolsa, ekinshi avtordy nege shet qaldyrady? Shynyn aitu kerek, «Mening Qazaqstanym»- J.Nәjimedenovting mandayaldy shygharmasy emes, mektep oqushysyna arnalghan qatardaghy taqpaq. Júmeken aqynnyng úlylyghy onyng sýbeli basqa shygharmalarynda. «Mening Qazaqstanymdy» gimnge layyqty mazmúnmen bayytqan eknishi avtor. Gimn mәtinindegi búl redaksiyalyq tolyqtyrudyng mәn-manyzy jóninde oqymysty Sh.Eleukenov «Egemendi Qazaqstanda» jariyalaghan maqalasynda tereng taldap aitqan bolatyn. Endeshe mәrtebeli komissiya múny nege nazardan tys qaldyrdy? Álde Núrekene Memlekettik syilyqty qomsyna ma? Týsiniksiz!

Qalay bolghan kýnde de Memlekettik syilyq tónireginde tiyanaqtay týsetin mәseleler barshylyq. Ásirese shygharmalardy iriktep, әdil saraptau ýshin komissiyagha talapty kýsheytken abzal. Atamzamannan beri mýshe bop mýlgip otyrghan mumiyalar men úsaq-týiek atqaminerlerden arylmay is ongha baspaydy. Komissiya jogharydaghylardyng iyegining astynda adaspaytyn, azamattyq ústanymy berik, әdebiyet pen ónerding bedeldi túlghalarynan jasaqtalugha tiyis. Búl rette ózge elderding tәjiriybesinen ýirengen de artyq bola qoymas. Ótken jyly kórnekti aqyn Ghalym Jaylybay Ukrainagha barghan saparynan izgilikti bir ónegeni tamsanyp aityp kelip edi. Ol elde Memlekettik syilyq jónindegi komissiya әr sala boyynsha jyl-oneki ay túraqty týrde júmys isteydi eken. Respublikanyng týkpir-týkpirin aralap, jylt etken talantty dýniyeni qaghys jibermey týgel jinap, ishindegi jýirikting jýirigine ghana ýki qadaytyn kórinedi. Bizdegiler kózine shúqyp kórsetseng de jaqsyny kórmeydi, múrnyna taqap iyisketseng de mәu demeydi. Talantty tanu joq. Oghan bitim-bolmysy bólek «Jarmaq» siyaqty shygharmanyng mәrege jetpey qúlauy aiqyn mysal. Bәigege týsken shygharmalardyn, eksheuden ótkeni bar, ótpegeni bar, qay-qaysysy bolmasyn avtor ýshin de, tipti әdebiyet ýshin de belgili dәrejede eleuli tuyndy shyghar. Oghan talasymyz joq. Biraq solardyng eshqaysysy «Jarmaqpen» iyq tenestire almaytyny adamgha da, Allagha da ayan. Salystyryp aitsaq, túlpar men túghyrdy jarystyrghanmen birdey. Túlpar demekshi, búl da bir taghdyrdyng tәlekek etken isharasy shyghar, túyaqtynyng túlpary Qúlagerge eskertkish ornatyp, esti qauym Arqa tósin dýbirletip jatqan tústa, Alataudyng baurynda «újymdyq batyrashtar» әdebiyetting qara shaldyrmas Qúlageri - «Jarmaqty» orgha qúlatty. Jýz jyl ótse de batyrashtardyng qolynan topastyq pen baqastyqtyng shoqpary týspepti.

Hosh, sonymen Qúlager qúlap, mәstekter mәrege betteude. Oy alasarghan jerde bar nәrsening baghasy tómendep, bәri pәs tartady. Biraq bizge bәri jarasyp túr, shymkentshe aitqanda, «qauyn joqta bәdiren de qauyn». Endi «barymen bazar» dep Qýltóbening basynda kýmpildegennen basqa ne qaldy. Qúlatóbel bolsa da bir tóbelding tileuin tilep taqymymyzdy qysayyq. Ádebiyetimiz oljasyz qalmasyn degen taghy da sol jalghan namys qoy bayaghy. Túlparymyzdy tobyqtan qaghyp tonqalang asyra bersek, týpting týbinde bәigege esek qosyp, mәz bolatyn kýn de alys emes-au, aghayyn.