Ótken senbi kýni Atyraudan bir suyq sóz jetti. Dýniyeden Tabyldy Dosym ozypty. Arda tuyp, aspangha qol sozghan qyr balasynyng bú qaytkeni?.. «Mýmkin emes, mýmkin emes!» deydi jaqsysyn jamanatqa qiya almaytyn kónilimiz әli de. Mýmkin eken. Tolaghay úl búrynghylardyng saltymen búrylyp, qayta kelmes jolgha týsip kete barypty. Gitaranyng alty ishegin «ala ógizdey móniretken», óleng jyry Edil-Jayyq teng ótken bard aqyn, mәrt azamat joq endi.
Alatauly Almatydan alys Atyraugha qyzmet babymen, tirshilik qamymen ketken esil erding alqynghan jýreginde sheksiz  saghynysh bar edi. Sol saghynyshyn әldiylep baqqan әm múndy, әm jigerli, әm sherli әnderi bar edi. Tabyldynyng mәngilik ghúmyry bolyp sol әnder men Mahambet babasyna tartqan ruhty jyrlary ómir sýrer-au, biraq, ór minezdi, tәkappar, janyna jaqqan adamgha jýregin júlyp beruden tayynbaytyn Tabylday jaysan, jampoz er tabyla qoyar ma eken myna jalghannan...
Atyndy sening aitamyn әn qylyp nege,
Qozym-au deshi kýlimdep Bayanday maghan.
Ómirdi mynau,janym-au,mәngilik deme,
Úiyqtap ketsem bir kýni oyanbay qalam.
Oyanbay qalam, búl - shyndyq,bayqarsyng әli.
Shólmek-tirlikting belgili qúlay synary.
Gitaramdy alyp eleusiz búryshta qalghan,
Bauyryna basyp egilip jylarsyng әli...  dep jazyp edi ol.

Ótken senbi kýni Atyraudan bir suyq sóz jetti. Dýniyeden Tabyldy Dosym ozypty. Arda tuyp, aspangha qol sozghan qyr balasynyng bú qaytkeni?.. «Mýmkin emes, mýmkin emes!» deydi jaqsysyn jamanatqa qiya almaytyn kónilimiz әli de. Mýmkin eken. Tolaghay úl búrynghylardyng saltymen búrylyp, qayta kelmes jolgha týsip kete barypty. Gitaranyng alty ishegin «ala ógizdey móniretken», óleng jyry Edil-Jayyq teng ótken bard aqyn, mәrt azamat joq endi.
Alatauly Almatydan alys Atyraugha qyzmet babymen, tirshilik qamymen ketken esil erding alqynghan jýreginde sheksiz  saghynysh bar edi. Sol saghynyshyn әldiylep baqqan әm múndy, әm jigerli, әm sherli әnderi bar edi. Tabyldynyng mәngilik ghúmyry bolyp sol әnder men Mahambet babasyna tartqan ruhty jyrlary ómir sýrer-au, biraq, ór minezdi, tәkappar, janyna jaqqan adamgha jýregin júlyp beruden tayynbaytyn Tabylday jaysan, jampoz er tabyla qoyar ma eken myna jalghannan...
Atyndy sening aitamyn әn qylyp nege,
Qozym-au deshi kýlimdep Bayanday maghan.
Ómirdi mynau,janym-au,mәngilik deme,
Úiyqtap ketsem bir kýni oyanbay qalam.
Oyanbay qalam, búl - shyndyq,bayqarsyng әli.
Shólmek-tirlikting belgili qúlay synary.
Gitaramdy alyp eleusiz búryshta qalghan,
Bauyryna basyp egilip jylarsyng әli...  dep jazyp edi ol.

Tabyldy - Biyiktik

Tabyldy - Zamany zar

Tabyldy - Qazaq edim degenshe

Tabyldy - Men Qazaqpyn