Senbi, 23 Qarasha 2024
Janalyqtar 2287 0 pikir 19 Qazan, 2010 saghat 09:59

Qazaq ekonomikasy tyiym qaqynan da aiyrylmaq

Kýni keshe «Strategiya 2030: túraqty damugha jol» atty jiynda Angliyanyng biznes jәne inovasiya ministri Piyter Mendelison: «Qazaqstan ýshin  DSÚ-gha kiru jónindegi kelissózderdi jyldamdatu men oghan enu formasy jónindegi júmystarda tyiym (veto) qúqyghyn Reseyge berui orynsyz shyghar», dep oiyn ortagha salghan. Piyter Mendelison múnymen shektelmey búryn Dýniyejýzilik sauda úiymyna kiruge baylanysty júmysta Qazaqstan alda bolghan bolsa, songhy kezde Reseyding búl baghytta dúrys jolgha týsip, algha shyqqanyn aitqan. Britaniyalyq ministr Qazaqstan ókinishke qaray, DSÚ-gha enuding basqasha joly qarastyryp, Resey, Belorussiyamen kedendik odaqqa engenin qynjyla jetkizip, kedendik odaqtyng ómirshendigi turaly eshnәrse aita almaymyn dep baylam jasaghan. Dәl osy jerde jinalysty jýrgizip otyrghan reseylik Sberbankting basqarma tóraghasy  German Gref Britaniyalyq ministrge tyiymnyng Reseyding qolynda bolghany únamay otyrghanyn aityp shaptygha minez kórsetip,   «tyiym qúqyghyn kimge bergisi keletinin Qazaqstannyng ózine qaldyrayyq, eng dúrysy tyiym qúqyghyn Qazaqstan ózderinde qaldyrghany jón bolar edi» dep baryp bir-aq toqtapty.

Kýni keshe «Strategiya 2030: túraqty damugha jol» atty jiynda Angliyanyng biznes jәne inovasiya ministri Piyter Mendelison: «Qazaqstan ýshin  DSÚ-gha kiru jónindegi kelissózderdi jyldamdatu men oghan enu formasy jónindegi júmystarda tyiym (veto) qúqyghyn Reseyge berui orynsyz shyghar», dep oiyn ortagha salghan. Piyter Mendelison múnymen shektelmey búryn Dýniyejýzilik sauda úiymyna kiruge baylanysty júmysta Qazaqstan alda bolghan bolsa, songhy kezde Reseyding búl baghytta dúrys jolgha týsip, algha shyqqanyn aitqan. Britaniyalyq ministr Qazaqstan ókinishke qaray, DSÚ-gha enuding basqasha joly qarastyryp, Resey, Belorussiyamen kedendik odaqqa engenin qynjyla jetkizip, kedendik odaqtyng ómirshendigi turaly eshnәrse aita almaymyn dep baylam jasaghan. Dәl osy jerde jinalysty jýrgizip otyrghan reseylik Sberbankting basqarma tóraghasy  German Gref Britaniyalyq ministrge tyiymnyng Reseyding qolynda bolghany únamay otyrghanyn aityp shaptygha minez kórsetip,   «tyiym qúqyghyn kimge bergisi keletinin Qazaqstannyng ózine qaldyrayyq, eng dúrysy tyiym qúqyghyn Qazaqstan ózderinde qaldyrghany jón bolar edi» dep baryp bir-aq toqtapty.
Al, bizding jaqtan eshkim auyz ashpaghan kórinedi. Áu dey qalsa, QazTAG taratqan aqparatqa ener edi. Áriyne, múnday mәselelerde bizding elde bir adamnyng kelisiminsiz óz betinmen pikir aitu qiyn. Meyli, ol el ekonomikasyna tiyimdi bolghan kýnning ózinde. Kedendik odaqta bastary toqaylasqan ýsh elding biri Reseyding DSÚ-gha enu jolyndaghy júmys qarqyny bizding elden basym bolghanyna qarap, kedendik odaq ekonomikanyng ayaghyna týsken túsau bolmay qaytsin dep shulaghan júrttyng sózi beker emes siyaqty. Biraq, elding sózine qúlaq asqan biylikting qay ókilin kórdiniz. Endi, kelip, DSÚ-gha barar joldy qysqartyp, kórshi elding qarqynyna qarap otyrghan týrimiz mynau, tyiym anau ózgening qolynda oiynshyqqa ainalghan. Biz ýshin bireuler qalaghanyn istep, tyiymnyng tanbasyn qorjynyna salyp alyp shapqylap barady DSÚ-gha qaray. Ýsh elding aumaghyndaghy tar ekonomikalyq kenistikti tandap alghan biz bolsaq taghdyrymyzgha «mәzbiz».
Sonda Qazaqstannyng Dýniyejýzilik sauda úiymyna  kiruin endi Resey sheshe me?! Tyiymdy Reseyge bergen Qazaqstannyng ekonomikalyq taghdyry endi bolmaq?! Oghan ekonomika men qarjy salasyndaghy Reseyding kýn sayyn artyp kele jatqan yqpalyn qosynyz. Qúday betin әri qylsyn, biraq әlgi kedendik odaqqa qarsy shyqqan toptyng aitqany aiday bolyp aldymyzgha kelmesin. Jәne onyng kelmesine kim kepil!..
Aytpaqshy, priemer-ministrding orynbasary Orynbaev dýniyejýzilik bank pen halyqaralyq valuta qorynyng basshylaryna 2015 jylghy atalghan úiymdardyng jyldyq jinalysyn Astanada ótkizu turaly ótinishti tabystaghan. Qazaqstannyng DSÚ-gha baratyn joly turaly eki el serkesining sýzisip otyrghany anau, al bizding ýkimet bolsa qonaq shaqyryp әure.

«Abay-aqparat»

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1483
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3255
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5504