Egemen bolghaly qolgha alyp kele jatqan últtyq manyzdy әreketting biri - onomastikany qazaqylandyru. Alayda, búl salada birshama júmys istelgenine qaramastan, ornyqqan jýie men qanaghattanarlyq nәtiyje bar dey almaymyz. Óitkeni, atqarylghan әreketting barlyghy da әupirimge negizdelude. Tipti, onomastika ishki sayasattyng ajyramas bóligi degennen góri ony tildik mәsele kóruimizden. Sodan da ol shiyki sayasatshylargha onay olja syqyldy kórinedi.

Atalmysh sala boyynsha elde ornyqqan ahual eng aldymen tildik mәseleden emes, otarlyq ezgining nәtiyjesi ekeni belgili. Demek, odan qútyludyng tegeurindi de, tiyimdi joly sәikes týrde ishki sayasatty nәtiyjeli jýrgizu bolatyn. «Udy u qaytarady». Alayda, bizding ishki sayasatpen ainalysatyn memlekettik jәne qoghamdyq-sayasy qúrylymdar búl sharuany kelesi úrpaqtyng sybaghasy etip alghanday synay bar, әitpese,  tilding jamanatyn arqalaghan basqarmalargha, aqter-kókter bolyp jýrgenderge, últshyl biren-saran túlghalargha ysyryp salghanday.

Egemen bolghaly qolgha alyp kele jatqan últtyq manyzdy әreketting biri - onomastikany qazaqylandyru. Alayda, búl salada birshama júmys istelgenine qaramastan, ornyqqan jýie men qanaghattanarlyq nәtiyje bar dey almaymyz. Óitkeni, atqarylghan әreketting barlyghy da әupirimge negizdelude. Tipti, onomastika ishki sayasattyng ajyramas bóligi degennen góri ony tildik mәsele kóruimizden. Sodan da ol shiyki sayasatshylargha onay olja syqyldy kórinedi.

Atalmysh sala boyynsha elde ornyqqan ahual eng aldymen tildik mәseleden emes, otarlyq ezgining nәtiyjesi ekeni belgili. Demek, odan qútyludyng tegeurindi de, tiyimdi joly sәikes týrde ishki sayasatty nәtiyjeli jýrgizu bolatyn. «Udy u qaytarady». Alayda, bizding ishki sayasatpen ainalysatyn memlekettik jәne qoghamdyq-sayasy qúrylymdar búl sharuany kelesi úrpaqtyng sybaghasy etip alghanday synay bar, әitpese,  tilding jamanatyn arqalaghan basqarmalargha, aqter-kókter bolyp jýrgenderge, últshyl biren-saran túlghalargha ysyryp salghanday.

Al, songhy top ne istep jýr? Olar qoldarynan keletin populizmmen ghana shúghyldanuda. Sebebi, auqymdy memlekettik sayasat sanalatyn salany jalang qol men jalang ayaq jandar qolgha alsa, odan danghaza men daqpyrt qana alatynymyz belgili emes pe?! Sonda memlekettik arnauly organdar qayda qarap otyr? Shamasy, olar әlgi osal top mәseleni ushyqtyrghanda ghana solardy jazalaugha bolmasa mәseleni birneshe jylgha keyin yghystyryp, kelesi úrpaqtyng qúzyryna qaldyrumen ghana ainalysuda.

Múny keshegi Qyzyljar atauynyng mәselesinen anyq kórdik. Ne kórdik? Birinshiden, onomastikamen qoldarynda darday mandaty bar resmy sayasatshy deputattar ainalysyp, jergilikti qoghamdyq últshyldar rólin oinady. Áreketteri sodan asqan joq. Olar jiyrma jyl boyghy tatymsyz taktikany qoldanyp, elge ýndeu saldy. Búnysy qaranghydan qorqyp, dauystap sóilegen balanyng qylyghy sekildendi. Au, ýndeu men mәlimdeme qúzyrsyz da qauqarsyz búqaranyng isi emes pe? Eldin  eng jogharghy zandandyrushy tórinde otyrghan azamattar nege múnday qylyqqa (әreket ne is deuge kelmes) bardy? Bireui mәseleni kóterdi, ekinshisi oghan qarsy shyqty! Ne degen sayasy әumeserlik! Óitkeni, olar ózderining biyik qúzyrly biylikting ókili ekenin sezine almay jýrgendey. Deputat mandatyn qylyqtyng mandaty etu emey nemene? Áytpese, mәseleni nege deputat qúzyryna say týrde tiyisti memlekettik organdar men qoghamdyq qúrylymdargha qoyyp, onyng sheshiluine resmy týrde kirispeske, qoldamasqa? Sebebi, jogharghy biyliktegi azamattarda sayasy tәjiriybe men taktika jetispeydi! Biylikke bizding azamattar sayasatshylyq dengeyine kóterilmesten, qarabayyr týrde onay әri kezdeysoq jetedi; últtyng mәselesin jetkesin kóteredi, oghan deyin sayasattyng tómengi satylarynan ótetindey qadam jasap kórmeydi. Sosyn asau atqa abaysyzda qonghan tentek balanyng keypin kiyedi...

Sol tústaghy atau mәselesin kótergen azamattar Qyzyljargha baryp bolmasa barmay-aq sayasy auan men mәdeny mentaliytetti barlady ma? Kimning ruhy basynqy ekenin, ony óz paydamyzgha qalay jaratu kerektigin payymdady ma? Súrastyrdy ma, aqyldasty ma? Qyzyljarda songhy ret qazaqtyng estrada júldyzdarynyng konserti qashan boldy eken? Aytys, terme, jyr Mәdeniyet saraylarynyng esiginen syghalap jýr me, әlde alshandap basuda ma? Almaty men astananyng akterlary, jazushylary, ónerpazdarynyng keshi bolyp jatyr ma? Qysqasy, ol qala bizding elge moralidyq jaghynan tiyesili ekenin legitimdedik  pe? Eng bolmasa, babamyzdyng asau attyng qytyghyn alatynday әreketine bardyq pa? Múnyng birin istemesek, ne istep jýrmiz? Dauryghyp jýrmiz, daqpyrt tuyndatudamyz, populizmmen shúghyldanudamyz.

Áytpese, aldyn ala saraptap, sayasy barlap, zertteme atqaryp, tiyisti taktikany sosyn tandaugha bolar edi ghoy. Endi ne boldy? Qalanyng atauyn qazaqylandyru resmy týrde bes jylgha keyin shegindi; mәselening sheshimi túiyqqa tireldi; әri-beriden son, Qyzyljar qalasy moralidyq jaghynan tarihy patshalyq Reseyge bes jyl merzimge qayta qaldyryldy! Qasapshylarymyzdyng shymshyqty da soya almaytyny kórinip qaldy.

Múndayda ne deushi edi jarnamada? «Sóilegennen keyde shaynandaghan artyq!»

"Abay-aqparat"