Senbi, 23 Qarasha 2024
Janalyqtar 3005 0 pikir 20 Qazan, 2010 saghat 09:36

Qazaqstandy qaryz qayystyryp barady

Qaryzy joq memleket bolmaydy. Biraq syrtqy qaryzdyng sheksiz óse berui  kez kelgen eldi defoltqa әkep soqtyratynyn tarih san mәrte dәleldegen. Al Qazaqstannyng biyligi bolsa múnday qauipting bar ekenin jasyryp baghuda.

Qazaqstannyng syrtqy qaryzy turaly baspasóz betterinde songhy kezderi az aitylyp jýr¬gen joq. Múnan on jylday búryn, yaghny 1999 jyly múnay qymbattaghan¬dyqtan, ekonomiy¬kadaghy qúldyrau toq-tady de¬dik. Alayda osy tústa ýkimet syrtqy qaryzdyng ýs¬teme ósimi ósip ketti, budjette ony tóleytin qarjy joq dep, bi¬raz әleu¬mettik jenildikterdi qys¬qar¬typ tastady. Biraq soghan qaramay, bizding syrtqy qaryzymyz jyl sayyn ósip barady.
Batystyng arnayy mamandandyryl¬ghan qarjylyq qúrylymdary 1999-2003 jyldar aralyghyndaghy Qazaqstannyng syrtqy qaryzy eki esege deyin kóbey¬genin, yaghny 7-8 milliard dollardan, 15-16 milliard dollargha deyin óskenin aitady. Al resmy aqparat kózderi Qa¬zaq¬stan әlemdegi eng tez damyp kele jatqan elderding aldynghy qatarynda keledi dep jar salady. Sonda búl qalay bolghany? Elding jaghdayy jaqsarghan sayyn syrtqy qaryzdyng óskeni nesi?

Qaryzy joq memleket bolmaydy. Biraq syrtqy qaryzdyng sheksiz óse berui  kez kelgen eldi defoltqa әkep soqtyratynyn tarih san mәrte dәleldegen. Al Qazaqstannyng biyligi bolsa múnday qauipting bar ekenin jasyryp baghuda.

Qazaqstannyng syrtqy qaryzy turaly baspasóz betterinde songhy kezderi az aitylyp jýr¬gen joq. Múnan on jylday búryn, yaghny 1999 jyly múnay qymbattaghan¬dyqtan, ekonomiy¬kadaghy qúldyrau toq-tady de¬dik. Alayda osy tústa ýkimet syrtqy qaryzdyng ýs¬teme ósimi ósip ketti, budjette ony tóleytin qarjy joq dep, bi¬raz әleu¬mettik jenildikterdi qys¬qar¬typ tastady. Biraq soghan qaramay, bizding syrtqy qaryzymyz jyl sayyn ósip barady.
Batystyng arnayy mamandandyryl¬ghan qarjylyq qúrylymdary 1999-2003 jyldar aralyghyndaghy Qazaqstannyng syrtqy qaryzy eki esege deyin kóbey¬genin, yaghny 7-8 milliard dollardan, 15-16 milliard dollargha deyin óskenin aitady. Al resmy aqparat kózderi Qa¬zaq¬stan әlemdegi eng tez damyp kele jatqan elderding aldynghy qatarynda keledi dep jar salady. Sonda búl qalay bolghany? Elding jaghdayy jaqsarghan sayyn syrtqy qaryzdyng óskeni nesi?
Dýniyejýzilik naryqta múnay qymbat¬ta¬ghanmen, odan Qazaqstangha týsetin payda 8%-dyng manynda ghana. Yaghny eldegi әleumettik jaghdaydyng jaqsar-¬dy¬-mys degen sózding astarynda syrtqy qaryzdyng ýlken ýles salmaghy baryn ekonomist-mamandar bilip otyr. Últ¬tyq bank tóraghasy Grigoriy Mar¬chenko bir kezderi: «...sheteldik iyn¬ves¬tor¬lar¬dyng eldegi óndiristi úlghaytugha júmsap jatqan qarjysy Qazaqstannyng esebine syrtqy qaryz retinde tirkeledi»,  dep týsindirgeni bar.
Bir qyzyghy, múnday mәlimdeuden son, sol 2002-2003 jyldary qazaq¬standyq múnay óndirushiler men ony syrtqa satushylar ózderining paydasy men ýkimetpen esep aiyrysugha qatysty býkil mәlimetti jauyp tastady. Múnan bylay: «Syrtqy qaryzymyz kóp emes, ol bizding ekonomikamyzgha qauip tón-dirmeydi»,  degen sózder ghana aitylatyn boldy.
Degenmen syrtqy qaryzdyng aty  syrtqy qaryz. Sebebi, syrtqy qaryz  qaytarylugha tiyis jәne oghan qosylatyn ósimaqy taghy bar. Búl ósimaqy ózge elding ekonomikasyn bayytady. Son¬dyq¬tan syrttan qaryz alghannan góri, ishki-auys-týiisti tiyimdi paydalanu anaghúrlym paydaly.
Kez kelgen memleket syrttan qaryz alugha mәjbýr bolghan kezde, ony ishki kapitalyn ósirip, óz ekonomikasyn nyghay¬tugha júm¬sau ýshin alady. Syrtqy qaryz maqsatty týrde júmsalmasa, búl eki týrli shy¬ghyngha alyp keledi. Birin¬shiden, qarjy óz maqsatynda júmsal¬maydy, uaqtyly qaytarylmaydy, biraq onyng ósim¬aqysy ósip jatady. Ekinshiden, qar¬jy alghanda¬ghy basty maqsat oryndalmay qalady. Eng sonynda, syrtqy qa¬ryz óse berse, ol defoltqa úryndy¬rady.
Býgin Qazaqstanda syrtqy qaryz el ekonomikasyna qauip tóndiretin jagh¬daygha jetti degen dabyl jii qa-ghyluda. Múny respublikalyq bud¬jet¬ting oryndaluyn baqylau men qada¬ghalau ýshin qúrylghan Esep komiyteti de joqqa shygharmaydy.
Býginde Qazaqstannyng barlyq syrtqy qaryzy  111 milliard dollar! Qazirding ózinde syrt¬¬qy qaryz  ishki  jalpy ónimning kóle¬minen 100,8 payyz¬ artyq! Sói¬tip, syrtqy qaryz kólemi memleket ýshin belgili bir qauipsizdik shekteuinen әlde¬qashan asyp ketti! Óitkeni shetten qaptatyp qaryz al¬gha¬ny¬myzben, qaytarghanymyz sha¬maly.Sondyqtan bizding «IJÓ» pәlenbay payyz ósti dep, auyq-auyq keude qaghuymyz  bos byljyraq!
IYә, múnan 10-11 jyl búryn 7-8 milliardtan bastalghan qaryzymyz býgin 111 milliardqa jetti. Múny 17 million qazaqstandyqqa bólseniz, orta eseppen әr adamgha 7 myng dollardan keledi eken. Tiyn sanap, kýn kórip jatqan ha¬lyqtyng dollar emes, tenge týrindegi qaryzynyng ózi jetip artylady. Qazir el besik toy ýshin, balasyna ýy salyp, ýi¬lendiru ýshin de nesie alady. Túraqty júmysy joqtyqtan, halyqtyng deni ne¬siy¬e¬¬ni qaytara almay qinaluda. Múnyng syrtynda balabaqsha men mektepke, joghary oqu ornyna tóleytin qaryzy men pәteraqy qaryzy, tipti kýndelikti iship-jeytin azyq-týligi ýshin dýkender men dýngirshekterge de qaryzy bas kó¬tertpeydi! Sonda milliardtaghan qa¬ryzdy býgingi biylik qalay tólemek? Áriy¬¬¬ne, qalay bolghanda da, salyq tóleu¬shi¬lerdin, yaghny siz ben bizding esebi¬miz¬den!
Ekonomisterding esebi boyynsha, búl qaryzdan qútylu úzaq uaqytqa sozylady. Eger shiyki¬zat kózderi sheteldik iyn¬ves¬torlargha satylmay, óz qolymyzda bolghanda, memleket syrtqy qaryzyn on jyl ishinde ótey alady eken. Biraq biylik kezinde shiykizat salasyn sheteldikterge arzan baghagha satyp jibergen. Qazir búl bay¬lyq¬tyng qyzyghyn sheteldik investorlar ghana kórip otyr.
Ýkimet pen memlekettik organdar syrt¬qy qaryzdy baqylaudan shygharyp alghany belgili. Búl «olqylyqtyn» ornyn toltyru ýshin, Esep komiyteti qúryl¬ghan bolatyn. Respublikalyq budjetting oryndaluyn taldau men baqylaudy jýr¬gizetin Esep komiyteti syrtqy qaryz¬dy esepteuding tetigin jasaghan siyaqty. Biraq dәl qazir dabyly jer jaryp túr¬ghan syrtqy qaryzdyng qayda júmsal¬ghany turaly resmy aqparat joq.
Mәse¬len, Esep komiyteti: «Barlyq mә¬limet pen taldau jasau qorytyndysy pre¬ziy¬dentke joldandy, sonda bәri aityl¬ghan»,  dep syrghaqtaydy. Sonda búl komiy¬tetting ne ýshin qúrylghany taghy da týsinik¬siz.
Mәselen, Resey shetten alghan qary¬zyn, negizinen, temirjol tarmaqtaryn salugha júmsady. Al Qazaqstanda syrttan keletin qyruar qarjynyng kirgen izi bar da, shyqqan izi joq. Eng kóp qaryz alghan sala  qarjylyq qyzmet, geo¬lo¬giyalyq barlau men qúrylys salasy, avtomobili joldarynyng qúrylysy ekeni ghana belgili. Astana, Astanadaghy әue¬jay qúrylysyna shetel investisiyasy kóp¬tep júm¬salghan. Auyl sharuashylyghy óner¬kә¬sip¬tik sektoryndaghy qarjynyng maq¬sat¬ty týrde paydalanylmaghany turaly aqparat ta bar.  Degenmen Esep komiyteti múnan eki jyl búryn ýkimetke syrtqy qa¬ryzgha birte-birte shek qoiy tetigin jasaudy úsyndy. Biraq Qazaqstan syrtqy qaryz kólemin arttyrmasa, kemitken joq.
2010 jyly ghana búrynghy qa¬ryz¬dyng ýstine 25 milliard dollar qaryz qosyldy. (Sa¬lystyru ýshin aitsaq, syrtqy qaryz 1999-2003 jyldar aralyghynda 7-8 milliardtan 16 milliard¬qa jetken. 2004 jyly búl kór¬setkish 32 milliardqa, 2005 jyly 43 milliardqa jetti. Búghan 2007 jyly 23 milliard dollar, al 2008 jyly  11 milliard dollar qosylghan. Sonda songhy 10 jyldyng ishinde, eng kóp qaryz alu  2010 jyldyng ýlesine tiyedi).
Múnday kópe-kórineu aqparatqa qaramastan, ýkimet býgingi kýni óz moynynda asa iri qaryz joq ekenin aityp, qalyng kópshilikti aldarqatqysy keledi. Ýkimet kórsetip otyrghan qaryzdyng basym bóligi  kompaniyalar men jeke subektiler arasyndaghy ózara qaryz-mys. Yaghny 111 milliardtyng ishinde jeke sektordyng qaryzy (memlekettik kepildiksiz)  108,5 milliard, memleket kepildik bergen syrtqy qaryz  2,7 milliard dollar ghana kórinedi.
Al Esep komiyteti bolsa asa qomaqty qaryz kóbine memleketke qatysy bar qúrylymdargha tiyesili ekenin aitady. Búlar  týrli últtyq kompaniyalar, ekin¬shi dengeydegi bankter, memlekettik damu instituttary. Olar óz reyting¬terin paydalanyp, jenildetilgen nesiye¬ge ýnemi qol jetkizip otyrady. Búl qú-rylymdarda memleketting de ýlesi bol¬ghan son, qaryzdyng belgili bir bóligi (Qazaqstannyng jaghdayynda, әriyne, qa¬ryzdyng kóp bóligi) memlekettik budjetten qaytarylatyny  aitpasa da týsinikti.
Ádette, respublikalyq budjette syrt¬qy qaryzdy qaytaru ýshin qarjy josparlanady jәne múnda túrghan esh¬qanday da zansyzdyq joq. Biraq Qa¬zaqstandaghy syrttan qaryz aludaghy ózin¬dik «erekshelik» búl zandylyqty jolda qaldyrady.
Aytalyq, 2007 jyldan bastap, budjet zandylyqtarynda bolmaghan qaghida engizildi. Keybir jekelegen investiy¬siyalyq jobalardyng jý¬zege asyryluyn ýkimet óz jauapker¬shi¬ligine alatyn keli¬sim-sharttar jasala bastady. Nәtiyje¬sinde, «Jeke kәsipker¬ding esebi¬nen jý¬zege asyrylady» deytin jobalar kó¬beydi. Al shyn mәninde jeke kәsipker salghan qar¬jynyng búl jerde kólenkesi de bolmay shyghady.
Mәselen, Esep komiyteti «Shar  Óskemen» temirjolynyng qúrylysyna qatysty mynanday jaydy anyqtaghan. 2005 jyly Qarjy ministrligi búl jobany jýzege asyru turaly «ATFBank»-pen eki arada 21,4 milliard tengening kelisim-shartyna qol qoyady. Yaghny budjet zandylyqtary dóreki búzylyp, Qar-jy ministrligining jauapkershiligi arqyly zeynetaqy qorynyng qarjysy jobagha júmsalady. Qarjy ministrligi tarapynan múnday kelisim-shart «Sol¬týstik Qazaqstan  Aq¬tóbe» jol jobasyna (15,7 milliard tenge) qatysty jasalghan. Jobany jý¬zege asyru ýshin, jekemenshik «Batys¬tranziyt» AQ qúryla salghan...
Mәselen, qarjy sarapshylary Moy¬naq GES-ning qarjylyq jaghdayy túraqty emes dep qorytyndy shyghara¬dy. Memleketten bólinetin granttyng qaytarymy bolatyn-bolmaytyny bel¬gisiz bola túra, Qarjy ministrligi mem¬lekettik kepildik arqyly 25 million dollar beru turaly kelisimge qol qoya¬dy. Zang túrghysynan alghanda, ekono¬mikalyq jaghdayy túraqsyz jekemenshik iyelerine memlekettik kepildik berilmeuge tiyis!
Ekonomister men sarapshy¬lar¬dyng aituynsha, shetten qomaq¬ty qaryz alugha bizding el әbden daghdylanyp ketken. Yaghny búnyng astarynda «men ketken son, kýl bolmasang býl bol» degen qaghida jatyr. Aytalyq, «Qazaqstan Temirjoly» qysqa merzim¬di qaryzdar alyp, ony ekinshi bir nesiyemen jabudy әdetke ai-naldyrghan. Múnday kompaniyalar elde óte kóp. Biraq múnday jaghday ómir boyy jalghasa bermeytini anyq, týbi bir dagh¬darysqa alyp keledi. Mәselen, ekinshi dengeydegi bankter ózderinde qarjy bolmaghan son, qazirding ózinde kәsipker¬likting damuy ýshin nesie bere almaydy.
Al syrtqy qaryzdy tiyimdi paydalanu bolmaghan jerde eng basty qater  ózge el aldyndaghy ekonomikalyq jәne sayasy tәueldilik mәselesi tuyndaytyny belgili. Ras, shetelge tәueldi bolmaudyng birden-bir joly bar. Ol  halyqaralyq valuta qorynan nesie alu. Biraq biylik nege ekeni belgisiz halyqaralyq úiym¬nan nesie alghysy kelmeydi. Onyng ornyna jeke elderden qaryz aludan tartynbaydy. Resmy derekter boyynsha, Qazaq¬stan eng kóp qaryz alghan el  Niyderlandiya (39,6 milliard dollar). AQSh-tan 7,8 milliard, Úlybrita¬niya¬dan 7,5 milliard dollar qaryz al¬ghanbyz. Qy-tay¬dan 7,3 milliard dollar qaryz aldyq. Onyng 3,4 milliardy   banktik nesiye.
Alayda Qytaydan alynghan qaryz bizge asa qymbatqa týsti. «Manghys¬tau¬múnaygazdyn» 50% aksiyasyn qytay¬lyq¬tar iyelendi. Sóitip, qytaylyq kompa¬niya¬lar býginde elimizding múnay aktiyv¬terin bólisude.
Qazirding ózinde Qytay energetika men miyneraldy resurstardy iyelene bastady. Al ekonomikada shetel kapiy¬talynyng ósui  ekonomikalyq jәne saya¬sy qauipsizdikke qater tóndiretini sózsiz.

Gýlmira TOYBOLDINA,
«D»
«Obshestvennaya pozisiya»
(proekt «DAT» № 37 (74) ot 20 oktyabrya  2010 g.

ÁLQISSA
Ekinshi dengeydegi bankterding syrtqy qaryzy aldyn ala mәlimetterge sәikes, $20,5 mlrd qúrap otyr,  dep habarlady Últtyq bank tóraghasynyng orynbasary Biysenghaly Tәjiyaqov. «Ýstimizdegi jyldyng birinshi jartyjyldyghynda bankterding syrtqy qaryzdarynyng kólemi 5 mlrd dollargha kemidi jәne shilde aiynyng sonynda 25,1 mlrd dollardy qúrady. Al aldyn ala mәlimetterge sәikes, býgingi tanda ol 20,5 mlrd dollar shamasynda», dedi B.Tәjiyaqov ýkimet otyrysynda.
QazTAG.

 

Karikatura Sergeya Korsuna

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1487
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3256
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5522