Tektilikke tәrbiyeleytin tújyrym
Juyrda Elbasy Núrsúltan Nazarbaevtyng «Egemen Qazaqstan» gazetinde «Bolashaqqa baghdar: ruhany janghyru» atty maqalasy jaryq kórdi. Últtyq qúndylyqtardy qúrmetteuge, tughan jerdi kórkeytuge, janashyl oilap, qogham ýshin iygi is jasaugha ýndegen maqala oqyrman qauymgha parasatty oy tastady. Elbasynyng boyymyzdaghy ruhany qúndylyqty týletip, janghyrtu jolyndaghy oilary men bastamalary sanagha ruh, jangha jiger beredi.
Maqalada: «Biz janghyru jolynda babalardan miras bolyp, qanymyzgha singen, býginde tamyrymyzda býlkildep jatqan izgi qasiyetterdi qayta týletuimiz kerek», – delingen.
Rasynda, jastayynan din men dәstýrimizdi, taghylymdy tarihymyzdy oqyp, susyndap ósken úrpaq teris aghymdar men jat mәdeniyetting jeteginde ketpeydi. Salt-dәstýri men tarihyna erekshe mәn bergen elding túghyry biyik, irgesi berik bolmaq.
Neghúrlym tútastyqqa jetu ýshin eldi aishyqtap túrghan últtyng tanymdyq, tәrbiyelik manyzgha bay әdet-ghúryp, salt-dәstýrleri qajet. Kez kelgen halyqty ózining tóltuma ruhany qúndylyqtary men izgi qasiyetteri ghana biriktire alady. Elbasy maqalada osy ústanymdy aiqyn kórsetip berdi:
«...Janghyrghan qoghamnyng ózining tamyry tarihynyng tereninen bastau alatyn ruhany kody bolady...Jana túrpatty janghyrudyng eng basty sharty – sol últtyq kodyndy saqtay bilu».
Búl – tekten tek aityla salynghan jýrek qalauy emes, býgingi órkeniyetti, ozyq tehnologiyaly, jahandyq yqpaldasudan, kerek deseniz, týrli qauip-qaterden qorghanu joly. Osy orayda últymyzdyng belgili ústazy Ahmet Baytúrsynúlynyn: «Qasynnan da, dosynnan da birdey saqtan», – degen sózi oigha oralady. Saqtanudyng basy – ózine qatysty ruhany qúndylyghyndy týgendep, keyingige múra etip qaldyru.
Ár halyq el bolyp ghúmyr keshui ýshin jastardyng sanasyna últtyq qúndylyqtaryn sinirip, ruhany bolmysymen ómir sýruge baulidy. Elbasynyng osy maqalada kótergen taghy bir manyzdy, ózekti mәselesi – tughan jerge degen mahabbat.
Preziydentimiz: «...Qazaq «Tughan jerge tuyndy tik» dep beker aitpaghan. Patriotizm kindik qanyng tamghan jerine, ósken auylyna, qalang men ónirine, yaghny tughan jerine degen sýiispenshilikten bastalady. Sol sebepti, Tughan jerge, onyng mәdeniyeti men salt-dәstýrlerine airyqsha inkәrlikpen atsalysu – shynayy patriotizmning manyzdy kórinisterining biri», – dep atap ótti.
Rasynda, ózining tughan jerinin, tughan ólkesining kórkengine ýles qosa bilgen azamat býkil elding iygiligi ýshin qyzmet ete alady. Mine, patriotizm degenimiz tughan jerge degen sýiispenshilikten bastalady.
Birde payghambarymyz Múhammedten (oghan Allanyng salauaty men sәlemi bolsyn) bir kisi: «Ua, Allanyng Elshisi, eng jaqsy adam kim?» – dep súraydy. Sonda ol: «Eng jaqsy adam – qoghamgha, elge paydasy tiygen pende», – dep jauap bergen eken.
Demek, qoghamgha paydaly bolghanyng – jaqsy músylman bolghanyn. Alla Elshisining taghy bir hadiysinde: «Otanyn kýzetken shekarashynyng kózi aqyrette kýimeydi», – degen. Tughan jerdi qorghau, tughan eline qyzmet etu bilimning kóptiginen emes, eldik sanagha, tughan eline degen mahabbatqa baylanysty eken. Alash arysy Áliyhan Bókeyhan: «Halyqqa qyzmet etu – bilimnen emes minezden», dep beker aitpasa kerek. Osynau parasatty pikir Abayda da bar: «Atanyng balasy bolma, adamnyng balasy bol». Búl – úrpaqtan-úrpaqqa almasyp otyrghan «eldik sana» jelisi. Elbasynyng maqalasynda aitylghan osynau asyl qúndylyqtar sanamyzda janghyrtyp, jan-dýniyemizdi taghy bir serpiltti. Sonymen qatar, «Tughan jer» baghdarlamasy elimizdegi jomart jandardyng ózining tughan eline sharapatyn tiygizip, qayyrymdylyq is-sharalargha ýlken ýlesin tiygizuge yqpal etedi degen senimdemiz.
Kez kelgen qogham úzaq uaqyt boyy jinaqtalghan tәjiriybeni kelesi úrpaqqa izgi dәstýrinsiz jetkize almaytynyn este saqtaghanymyz abzal. «Janghyru atauly búrynghyday tarihy tәjiriybe men últtyq dәstýrlerge shekeden qaramaugha tiyis. Kerisinshe, zamana synynan sýrinbey ótken ozyq dәstýrlerdi tabysty janghyrudyng manyzdy alghysharttaryna ainaldyra bilu qajet. Eger janghyru elding últtyq-ruhany tamyrynan nәr ala almasa, ol adasugha bastaydy», – dep Elbasy kez kelgen qoghamdyq, әleumettik ýderiske qazaqy salt-sanamen beyimdelu qajettiligin basa aitqan.
Eger halyqtyng dәstýri bolmasa qalay damyp, qalay óristeydi? Ótkenning tәlimdi tәjiriybesin almay, algha qadam basugha bola ma? Kez kelgen halyq shariyghatqa qayshy kelmeytin dәstýrimen janany jalghap baryp qadam jasauy – onyng ómir sýruining alghashqy belesi. Osynday ruhany tútastyq joq jerde últtyq dýniyetanymdyq ýzik payda bolady. Úrpaq sabaqtastyghy degen halyq bolyp úiysyp ómir sýru mýmkindigi, jekeshildik emes, újymdyq, eldik ýrdis bolghandyqtan últtyq qúndylyqtarymyzdy dinimizben sabaqtastyra janghyrtudyng manyzy óte zor.
Din – qoghamdyq qatynas pen kýlli adam jaratylysyn biriktiruge, tútastyrugha jiberilgen asyl illәhy qúndylyq. Adamzat balasy imandylyqty óz tabighatyn, әuelgi jaratylysyn búzbay, soghan say tanyp-bilip, sana-sezimimen qabyldaghanda ghana haqiqatqa jetedi. Árbir jandy-jansyz jaratylysty óz ereksheligimen, qadir-qasiyetimen jaratqan meyirimdi Alla Taghala adamzat balasyn da týrli últtar men úlystargha bólgen. Jaratushy IYemiz búl syrdy «Rum» sýresining 22-ayatynda: «Kókter men jerdi jaratuy, tilderinnin, týsterinning aluan týrli boluy da – Onyng belgilerinen. Kýmәnsiz, búlarda bilgender ýshin belgiler bar», – dep bayandaghan.
Elbasynyng «Bolashaqqa baghdar: ruhany janghyru» atty maqalasynda qozghalghan mәseleler men qolgha alynatyn bastamalar din qyzmetkerlerining de júmys baghytyn taghy da bir naqtylap berdi. Búl jana zamannyng ótkeline taban tirep túryp, imandylyq qalyptastyrghan búrynghy tamyrymyzdy tektilikpen bekemdep, jýieleu jolyndaghy ózekti bastama deuge bolady. Bir sózben aitqanda, Elbasy óz maqalasynda jastardy tektilikke tәrbiyeleuding joldaryn núsqap, tújyrymdy oy aitty.
Qazaqstan músylmandary diny basqarmasy 2013-2015 jyldar aralyghyn «Din men dәstýr sabaqtastyghy» jyly dep jariyalap, osy merzim ishinde salt-dәstýrimiz ben asyl dinimiz keninen nasihattaldy. 2016 – «Din jәne tarih taghylymy» jyly dep jariyalanyp, taghylymgha toly tarihymyz turaly birneshe zertteu maqalalar jariyalanyp, kitaptar jaryq kórdi, konferensiyalar men dóngelek ýstelder úiymdastyryldy. Maqsatymyz – jamaghatty tarihtan tәlim alugha ýiretu. Búl baghyttaghy iygi júmystar bolashaqta da jalghasyn tabady.
Erjan qajy MALGhAJYÚLY,
Qazaqstan músylmandary diny basqarmasynyng tóraghasy, Bas mýftiy
Abai.kz