Endi  sol júmbaqty sheshu serti jýregi elim, júrtym dep soghatyn  talay azamattyng ómirlik  múraty bolaryna  dau joq. ...Qazaq qoghamy Aqseleudey  asylyn joghaltqanyna da jyl ótipti.

Endi  sol júmbaqty sheshu serti jýregi elim, júrtym dep soghatyn  talay azamattyng ómirlik  múraty bolaryna  dau joq. ...Qazaq qoghamy Aqseleudey  asylyn joghaltqanyna da jyl ótipti.

Adam balasy  búl  dýniyege baqytty bolu ýshin de, qyruar sharua atqaryp, atyn  tariyhqa  altyn әriptermen  jazu ýshin de kelmeytin bolar-au. Mening ózime adam bitken  jaryq jalghangha sol Jalghannyn  basty júmbaghy - jaryq dýniye  degenning ne  ekenin sheshuge keletin  sekildi. Júmyr jer jaratylghaly  milliardtaghan  jyl ótse,  sonyng birneshe  million jylynan beri Jaryq dýniyede  adam tektester,  keyinnen adam keyiptiler, odan son  naghyz adamdar ghúmyr keshe bastasa, solardyng arasynan  qauashaqtaryna súiyqtyq kóbirek qúiylghan biraz jandar  jaratylystyn  nebir  júmbaghyn sheship tastady. Mysaly, jerding dop tәrizdi  domalaq ekenin,  tartylys  zanyn, dybystyng jaryqtan jyldam ekenin t.s.s. Al, býkil  ghalamnyng tútas  júmbaghyn sheshken, yaghny «ol kim, búl ne,  ne ýshin» degen súraqtyng jauabyn  týgel bergen jan joq.  Biraq men  onday jannyng jer betinde bar ekenin sezip  jýrgeli biraz bolghan.  Ol - Aqseleu  Seydimbek  agha edi.  Átten,  sol  júmbaqtyn  bar jauabyn súrap  alyp qalugha taghdyr  jazbapty... Tenizdyng dәmi  tamshysynan bolsa,  sonyng bәrin  biletindigin  birer saladaghy  jauabymen-aq  sezdirgen Aqan  әlgi  tolyq jauapqa  Adamzat  balasynyn  bәrin susatyp,  mezgilsiz, asyghys qazasymen ózi biletin  jandardyng bәrining keu­desine súraq belgisining suretin salyp, «endi Jalghanmen  birge meni de  zertte» degendey,  mәngilik  әlemine  úshty ta  ketti  ótken kýzde.  Múnysymen  Aqang da júmbaq jangha ainalyp shygha keldi. «Aqseleu  júmbaghy»  dep  jatqanym sol sóz basynda.  Osy bir  túlghasy da qoyghan atyna  layyq - Saryarqanyng salqar dalasynda  jeldi  kýni  shayqalyp-tenselip, iyilip-týzilip túratyn aq seleudey, ózi aq jýzdi, qonyr kózdi, biyik boyly, shynyrau oily,  súlu saqaldy  súltan  minezdi,  arystan bilekti, jolbarys jýrekti, tarihta  búghan deyin jasaghan eng ghalamat  patshanyng ghana  bas uәzirligine layyq, jayghan  qúshaghy bala-shaghasynan artylyp, tughan eline  erkin jetip  jatqan jandy biletinder  qalghan ghúmyrlaryn osy  Aqseleu júmbaghyn  sheshe  jýrip  ótkizerine  menin  esh  kýmәnim joq.   Ákeliniz  qolynyzdy,  dәl qazir  Siz de  sony  oiladynyz!  Oilatpay  qoymaydy Aqannyng beynesi,  jazghandary, aitqandary,  jýris-túrysy,  jymiys-kýlkisi,  ken  mandayy,  qysqa  ghúmyry...

Sol  mynnyng biri  men edim!  Jurnalistikanyng tory atyn  erttep  mingen kezende Aqannyn  auyz ashtyryp,  kóz júmghyzatyn  ocherkteri men  tolghauly  jazbalaryn әueli  «Leninshil jastan»,  odan song «Sosialistik Qazaqstannan»  oqyp  jýrdik.  Jýzbe-jýz  tanysyp, qol berip qol alghan  kezimiz Aqang «Bilim jәne enbek» jurnalyna  bas redaktor  bop kelgen jyldary. Búl ótken ghasyrdyng 80-jyldardyn  orauyn  jana jazghan  kezder edi.  Osy  Nesipbek Aytúly, Túrsyn Júrtbay, marqúm  Jәnibek  Kәrmenov, ózge de  ózegi altyn jigitter bar, bәrimiz  Aqana jinalyp, kýndi  týnge,  týndi  tangha úryp  bәrimiz birge bolatynbyz. Sol kezde-aq Aqseleu  agha bizge óner men últtyq  qúndylyq jayly  jabyq esik  ishinde qúpiya  sabaq beredi eken-au! Al ol sabaqtardyng júmbaghyn  Aqanday biletin, Aqanday sheship ýiretetin   jan bolghan joq shyghar. Ony da  keyinnen,  Aqan  aqiqattan anyzgha ainalar  jyldar  tayaghanda ghana  sezine bastaghanym  qanday  ayauly. Biraq  óte ókinishti!

Aqannyng júmbaghyn  ony bilgen  jandar birigip sheshemiz dedim.  Sonyng mynnan bir tarmaghy ol kisinin  qazaq әni men  kýiine degen  kisesiz mahabbaty. Ózi әnshi (Aqang ishki  sezimtal dauyspen әn aitqanda, qalt  etpey tyndap  qalatynbyz. - N.J.),  ózi kýishi,  ózi  sazger... Osy  Aqannyng «Dәuren-ay», «Saryarqa» atty  әnderi dýniyege kelip,  әnderding alghashqy  oryndaushysy Jәnibek  Kәrmenov qapyda  dýniyeden ozghan  son  Aqang da sarqylghanday,  ýnsiz jýrip qaldy. Men birde,  ishki  jarasy  jazyldy-au degen kezde,  erkelep: «Aqa, ana  qúdirettey eki  әnnen son  әn jazbay  kettiniz ghoy, nege?» dedim. Aqang ózine  ghana tәn  qúpiya jymiyspen  betime qarap: «E, ol әnder әnjazghyshtargha  qazaq әnining qanday bolatyndyghyn  shúqyp kórsetu ýshin  jazghan әnder ghoy!» dedi de  ary qaray terendemedi búl  taqyrypqa. Sózinde  dәn bar edi. Ras,  ekinshi bir  sebebi Aqandy  әn әlemine shaqyryp jýretin    shabytynyn  synar qanaty  Jәnibeginen  aiyryluy  bolmas deysing be?!.

...Jәnibek 50-ge  tolugha tiyis jyly úly  әnshige arnalyp  әn  keshi ótti. Án keshining sonynan berilgen astan  qaytar kezde  esik  kózinen  meni kórip  qalghan Aqseleu agha meyirlene qúshaghyna tartyp, mandayymnan sýiip túryp: «Áy, Nesip,  mana  Jәnibek  súmdyq qoy, ne degen  diapozon,  ne degen shalqar  kendik!  Áy, búl  Jәnibekke jeter  әnshi joq qoy ózi...»  dep ózegi  órtene  qaytalaghanda,  lap etip  tútanghan  órt  ishinde  qalghanday boldym.

- Áriyne, Aqa, әriyne!  Jәnibek  dara ghoy, jalghyz ghoy... Jana ghana  Áset pen Kempirbaydyng amandasuyn  aitqanda  Bekbolattyn  ózi sybyrlap,  sóilep qalghan joq pa?!  Jәnibek ol suretti  lapyldatyp,  laulatyp,  órshitip, dauys  biyiktigine  jan jalauyn qosyp,  qúlynday  shynghyrtyp  jetkizbeushi me edi?! - deymin.

- Ras, ras, Bekbolat ta sybyrlap qaldy.  Qúdireti-ay,  myna Jәnibek  ne degen   ghalamat, ne degen ghajap?!! Janaghy әnderindegi ne qylghan oi, qiyal  jetpes  pafos...  Oipyrym-ay, myna Jәnibek  súmdyq qoy, ei, ghalamat qoy...

Bilimi men  biligine  boy jetpek  týgili  myng sýngip shyghatyn Aqseleu  aghamnyng búl tanday  qaghysy  dәl osy keshtegi  tútar  medeuim boldy. Álde... osylay baghalaghan  Jәnibeginen aiyrghan song әn-aqquy da kóline  qonbay ketti me eken Aqannyn.

Aqannyng júmbaghyn sheshu men ýshin  ghúmyrlyq múrat bolghany bolghan.  Auzyma  Aqang jayly  týsken sózdin  bәrin aityp,  qolyma  Aqang jayly týsken dýniyening bәrin  alyp jatqanym sol.  Mine,  myna kitaby - «Qazaqtyn  kýy óneri» monografiyasy Aqang júmbaghynyng taghy bir jibek perdesin kótergendey.  Búl joly ol  zerek tarihshy, zerdeli zertteushi,  kýnirengen kýy abyzy  beynesinde... Álgi qazaqtyng mәdeniyeti men ónerine tau­day qyzmet kórsetken Zataevich marqúm ba edi:"Maghan qazaq dalasy ýnemi әn salyp túrghanday kórinedi" deytin, sol sabaz sózdi bir detalimen bayytu talap etilip túr. Ol sóz "...әn salyp jәne kýy tartyp" dep kelse jarasar edi. Búl tolyqtyrudyng dingegi - qolymyzgha alghan Aqseleu Seydimbekting "Qazaqtyng kýy óneri" monografiyasy.

Aqseleu Seydimbek - HH jәne HHI ghasyrdyng alyp kemeleri qabyrghalasar kezende qazaqtyng halyqtyq ónerinin, qazaq mәdeniyeti jәne salt-dәstýrlerin óz besigine bólep alu isinin, qazaq tili men dinining bir izge týsiriluine kózge kóriner enbek sinirgen aituly qogham qayratkeri, qalamger.

Aqseleu - kýresker. Atalghan kitabynyng tabaldyryghynan attay bere bәrimizden súraghan Saughasynan-aq Aqannyng sol kýreskerlik beynesining kýsheymese solghyn tartpaghanyn kórip, qol soghasyn: "Uaqyt meylinshe kýrdeli. Songhy tynysqa deyin ruhany mәngýrttikke qarsy kýresuden basqa jol joq. Tehnokrattyq damu últtyq ataulynyng bәrin kemirip, jalmap, obyp, qúrtyp barady. Ishinnen shyqqan balana "biz osynday bolyp edik" dep nandyra almaysyn. Al, ózindik qasiyetten aiyrylghan últ óledi. Últty óltirmeytin onyng tóltuma mәdeniyeti ghana. Sondyqtan búl jolda etken enbek pen tókken terdi tәnirding sybaghasyna balap jýrip, ótkenning asyldary bolashaq úrpaqtyng jan jýregin jylytuy ýshin qol jalghap jiberu qajet-aq", - deydi Aqseleu Seydimbek. Búl salmaqty sóz, tereng oi, ghalamat eskertu. Býginde qazaq bop tusa da maymyl bolyp ósip kele jatqan bir shoq  etnosqa el erteni (dәstýri, tili, mәdeniyeti, óneri... - N.J.) bәribir. Olardyng jaqsy pәter, jýirik kólik jәne jarq-júrq ómir jalghasa beruin múrat tútqanyn kóre otyryp, olardan qan kórgendey irgemizdi aulaq salmasaq býkil últtyng bolashaghy búldyr degendi bir býgin ghana aityp otyrmaghan qalamger-ghalym búl kitabynda sol úly oilardy óner tabighatynyn, onyng ishinde kýy qúdiretining tuu, damu, órkendeu, sharyqtau dinamikasymen dәleldeydi jәne býkil qazaqqa sol ónerining piri - kýy múhiytqa shomylyp shyghudy úsynady. Qolyna "Qazaqtyng kýy óneri" kitabyn alsan-aq sol múhit erneuinen asa móltildep, arghy jaghasy kóz jetpeytin alystan búldyrap, eriksiz ózine tartyp, shomylu ansaghan jandy dereu sheshindire bastaydy...

Taza ghylymy enbekting biyik ghimaratyna da syimay, kópshilik-әdeby janrda jazylghan "Qazaqtyng kýy óneri" kitaby alghashqy betin paraqtasan-aq seni siqyrday arbap, óz sonynan múrnyn tesken búzauday jetektep alatyn ghalamat bir әpsana, taza tariyh, әn men jyrgha, óleng men kýige orap úsynghan balday tәtti әdeby shygharma, jerik astay qúnygha bas salatyn tarihy túlghalar tizbegining ensiklopediyasy. Kitaptyng "Tarihnama" jәne "Etnografiyalyq sholu" taraulary Oqyrmangha jalpy kóshpeliler ónerining dәstýrge, qoghamdyq situasiyagha qanshalyqty baylana tughanyn tereng dәleldey jazylghan. Búl taraulardy kóz taldyra sholsanyz bir ghajap toqtamgha jolyghasyz. Ol - kóshpeliler ómirindegi әn-jyr, aitys-dastandar, tipti baqsylyq ónerding belgili bir aspapsyz aitylmaghany, aitylsa da óz biyigine kóterilmegeni, yaghny halqymyz ózi etnos bop qalyptasu dәuirinde әn men kýidi tól tughyzghan, qatar tәrbiyelegen, ol ónerler bite qaynasyp, birinsiz biri jetim kóringen. Aqang aitty dep emes, ózimiz-aq bir sәt oi-qiyalymyzdy alysqa úshyrayyqshy: tipti sonau qobyz, jetigen, dombyra dýniyege kelmegen kezenning ózinde baba-әjelerimiz besik jyryn da, toy-tomalaqtaghy ólenin de әldenege qosyp aitqan bolar-au. Óz basym tym bolmasa ýy irgesinen ketpeytin qara qazangha qayyng ojaudy tyqyldatyp otyryp salghanday kórinedi әn men jyrlaryn. Tipti kerek bolsa, qazaqtyng muzyka aspaptary da dәl osynday qajettilikten tuyp, tarih donghalaghymen birge jetilip, dәl býgin "naghyz qazaq - dombyra" kezenine jetken bolarmyz. Búl da Aqseleu aghamyzdyng osy ghana emes, búrynnan jazghandarynyng jemis-әseri.

Auyzdy "Kýy anyzdary" tarauyna kelgende kenirek ashasyz. Búl bir ghylymy qúndylyqtargha toly, tanymdyq-tarihy әngimege bókken, ekining biri jazugha niyet qylsa da onaylyqpen tis batyra almaytyn plast. Terendigi - shynyrau, qajettigi - ghúmyrday, óner sýier jan ýshin ghalamnyng tuu keshine kuә bolghanday kesek jazu. Sózdi Aqannyng ózine bereyik: "Osy uaqytqa deyin qazaq muzykasynyn, dәlirek aitqanda, qazaqtyng muzykalyq foliklorynyng biri ghana qyryna basa nazar audarylyp kelgeni angharylady. Ol - әn-kýilerding taza muzykalyq tuyndy retindegi qasiyetteri. Yaghny әn-kýilerding әuendik, saryndyq erekshelikterine ghana mәn berilip keldi. Eng taldap sóz ettik degende, sol әn-kýilerding muzykalyq tuyndy retindegi janrlyq sipaty, ishki qúrylym-bitimi, oryndalu erekshelikteri tilge tiyek bolyp otyrdy. Alayda, qazaqtyng asa bay muzykalyq foliklorynyng ekinshi qyry - sózben baylanysty filologiyalyq qyry nazardan tys qalyp keldi. Án-kýimen bite qaynasyp jatqan ólen, jyr, tolghau, anyz, әngime siyaqty kóptegen janrlar muzyka zertteushileri ýshin filologiyalyq obekt bolyp eseptelse, filolog­tar ýshin muzykalyq múranyng obektisi retinde eskerusiz qalyp otyrdy. Nәtiyjesinde, qyruar múranyng nazardan tys qalyp, jinalmay kelui óz aldyna, oghan qosa muzykalyq foliklordyng sinkretti bolmysyndaghy tarihi-estetikalyq qadir-qasiyeti de tolyq ashylmay keldi. Áriyne, múnday jaghdayda muzykalyq foliklordyng jәne onymen shendesip jatqan kýy anyzdarynyng da tól erekshelikteri turaly oidyng órbeui mýmkin emes. Búl túrghydan kelgende, qazaq halqynyng tarihy - ruhany shejiresining qúnarly bir arnasy bolyp tabylatyn kól-kósir kýy anyzdaryn jinap bastyrudy saralap zertteuding mәn-manyzy erekshe zor. Kezinde akademik Múhtar Áuezov bylay dep jazdy: "Kýy anyzdarynyng kóp ekenin el biledi, biraq kitap, baspa bilmeydi. Eger olqylyqtar tolyp, kýilerding kórikti anyzdary, tildegi bayandauysh әngimeler jazylsa, onda qazaq halqynyng muzyka folikloryna әdemi aishyq, naqysh qosyluymen, maghynaly mazmún anyqtalyp, jalghasuymen qatar, auyzsha foliklor da ózining bir qysqa týrdegi kórkem әngime, novellalaryn kóp aitqan bolar edi". M.Áuezov kótergen, jýzege asuyn arman etken búl problema ózining mәn-manyzyn әli kýnge joyghan joq".

Aqseleu aitqan song sóz qosu artyq. Áytse de, ghalym-jazushy ózim bilemdikke de salynbaydy "Kýy anyzdary" tarauynyng tartpasyn tarihy túlghalargha, ghalymdar men óner zertteushilerine kezek tartqyzyp, ózi qazyna jinaushyday solardan qolsozym jerde jýrip otyrady.

Avtor әr kezendi saralap, keybir el biletin anyzdy daralap bayandap kele jatady da Qúrmanghazy, Tәttimbet, Dәuletkerey, Toqa, Qazanghap, ózge de dýldýlder toptalghan qazaq әn jәne kýy ónerining altyn ghasyry bolghan HIH ghasyrgha kelgende dýr silkinip, sóz týsinetin adamdy dir etkizetin joldar jazady: "Eger әrbir halyqtyng tarihtaghy orny jalpy adamzat mәdeniyetining damuyna qosqan ruhany ýlesimen ólshener bolsa, onda qazaq halqynyng úyalmay betke ústary - muzykalyq múrasy bolsa kerek. Búl orayda, әsirese HIH ghasyrdyng alar orny airyqsha. Ózine deyingi talay ghasyrdyng saryn-sazynan nәr alghan HIH ghasyrdaghy qazaq muzykasy boyyn týzegen aruday sylanyp shygha keldi de ózine búrynghy-songhy ghasyrlardy tәnti etip, mәngi aru kýiinde qalyp qoydy".

Qos alaqangha әreng siyatyn iri deneli kitaptyng minezi de iri, kóterer jýgi de jýz batpan. Sóz etken tarauymyzdyng ózi jýz taqyrypshagha bólinip, bas-basyna kýy anyzdarynyng bir-bir qyryn bayandaytynyna, Oqyrman ýshin bilmeuge týk qaldyrmay, tәptishtep týsindiretinine qarap, qarapayym kitapqúmar qorqyp qalmasyn. Ghalym, nemese ghalym-qalamger qanshalyqty tereng bilimdi bolsa, taqyrypty Siz ben biz ýshin sonshalyqty týsinikti tilmen jaza alady. Osy kitaptyng sýbeli bóligin alyp túrghan "anyzdardy" syrttay bir týsinip, bir kýmәndanyp otyrghan Oqyrman myna anyqtamany oqyghanda: "Qazaq halqynyng erteden qalyptasqan ónerpazdyq dәstýri boyynsha kez kelgen kýy tartylmas búryn bilikti dombyrashy sol kýiding shygharushysy, shyghu sebebi, kýiding tartylu ereksheligi, kýidi kimderding jetkizgeni jәne qazirgi taghdyry jayynda tolyq maghlúmat beretin әngimesin aityp alady. Týptep kelgende, kýy anyzy degenimiz osy", "e, múny ózim de bilemin" deydi eriksiz. Avtordyng aitu men jazu sheberligi de osynda. Bilgen nәrsesin әdemi etip, aldygha jayyp sala aluda, Múqaghaly aqynsha aitsaq, "kýpi kiygen shyndyqty, shapan kiygizip" qaytaryp berude. Aqang solay isteydi.

"Halyq kýilerining anyzdary"  atalatyn tórtinshi taraudan ilgeri avtor bizdi biletin, estigen oqighalargha aralastyryp, ózimiz at erttep mingendey silkindire týsedi. Búl bir әueli tereng bilim ýshin tapjyltpay oqytyp alyp, endi ómirge aralastyrghanday - kózding ashylatyn sәti. Ári búl anyzdar qyzyqty, kórkem, ayauly - kýilerge ózek bolyp zamana qatparynan jetken oqighalardyng әrbirinen halqymyzdyng handay qadamy, qyzday minezi, qúlday shydamy atoylap, oqigha irgesinde ózing jýrgendey tizgin qaghyp otyrasyn. Osydan son-aq Aqseleu Seydimbek bizge arnap qos at jekken pәueske arbadan týsking de kelmeydi, týspeysing de.

Sonau "Leninshil jas" gazetinde tilshi bop jýrgeninde-aq óner taqyrybyna jazghandary qúlashy keng qalamger retinde tanytqan Aqseleu Seydimbek jýregine jyldar úyalaghan sayyn terendep, samayyn qyrau shalghan sayyn biyiktep, zaman týrlengen sayyn tolysqan zerdeli qalamger-anyz bolyp qalyptasqany kóz aldyda. Keregi de, keremeti de sol - Aqseleu Seydimbek Oqyrmanyn ornynda qaldyrmay ózimen birge órge sýireytin jazushy. Bir qaraghanda, Aqandy oqu ýshin ýsh Akademiya bitiru qajet sekildi bolghanymen, týpsiz tereng bilimi bar qalamger ýnemi tómenge týsip, oiynyng Sizge týsinikti boluyn basty qaghidasy etip alyp, qarapayym da qyzyqty, terbetip әri týsinikti etip jazady. Kitaptyng "Bayyrghy kýishiler" tarauy qanday úghymdy! Qorqyt ata bastaghan kýishi babalarymyzdyng qatarynda Asanqayghy ata da, Abylay han da bar ekendigi ekining birine júldyz jerge týskendey janalyq. Al, Abylaydyng "Terisqaqpay" kýiin Sәken Seyfullinning oryndauy - ol da tarihy oqigha, sanalygha oy salar sylqym fakt. Bar qazaqqa ay mandayly han bolghan túlghanyng osy óner órisinde Búqar babamyzben aradaghy tilqaghys, sózqaghystary, dәl sol sekildi ózge túlghalardyng tarihi, әpsanalyq taghdyrlary búl kitapty tek kýi, kýishi jayly keng qúlashty әdebiy-zertteu enbekten býkilghalamdyq, jalpyúlttyq tariyhqa óner búlaghymen kelip qosqan alyp arnaday, ghúlama shygharmagha ainaldyryp jiberedi.

Boghda, Mahambettermen bastalyp, býgingi Qarshygha, Shәmshildermen ayaqtalatyn "Jana zaman kýishileri" tarauy qazaq kýishilerine sózben salghan sureti, oi-zerdemen ornatqan eskertkishi, ghylymiy-zertteu enbegimen jazghan Antologiyasy sekildi. Kýn sayyn shanyraghymyzda jýz tartylyp jatatyn Qúrmanghazy, Tәttimbet, Dәuletkerey, Qazanghap kýilerin qansha jatqa bilemin desek te, sol kýilerding shyghu tarihy, shyghu sebebi, oghan týrtki bolghan, әser etken, tughyzghan tarihy oqighalar men túlghalar taghdyryn avtor tostaghangha toltyrghan qymyzday etip, әrqaysymyzgha úsynady kitapta. Ishe almasaq, iship alyp boygha sinire almasaq bizge sert. Taraudaghy taramystay myngha bólingen oqighalardy oqy otyryp, qúdiretti kýiding sausaqtan emes, taghdyrdan tuatynyn avtormen birge siz de moyyndaysyz. Kýilerdi klassifikasiyalau, olardyng oryndalu erekshelikteri, oryndaytyn aspaptar artyqshylyqtary, dombyra búraulary, taghy-taghylardyng ózi sonyna jetkenshe tamaq batyrmay otyrghanda, kezindegi úly kompozitorlardyng bir-birine kýy arnau, kýy syilau dәstýrin zerdelegende odan sayyn oilandyryp, sol kezenning óner alyptarynyng sheruine tamsana qol soghyp, sәt sayyn qiyal úshyryp qana otyrasyn. Qazaqtyng úly kýishileri, Aqannan oqyghanday, bir-birin bizshe biletin bolsa, sol kezende әlgidey úly kýilerding tuuyna alaman bәigede bir-birin tizginsiz sýiregen jýirikterdey ólsheusiz әser etken-au?! Osyny bizge aita alghan Aqseleu-avtordyng shabysyna qol shapalaqtamay kór endi.

Aqseleu Seydimbekting jazghanyn oqymaytyn, Aqseleu sóilegende tyndamaytyn, Aqseleu aitty degenge qyzyqpaytyn qazaq joq býginde. Álgi "tilsiz" tughandar men jan serigin jýre joghaltqan úrpaqty almay otyrmyn esepke. Aqandy ózgeden kóp oqydym desem, shyndyqqa syn. Aqseleuden basqany oqymaytyndar da bar... Biz sol "Kýmbir-kýmbir kýmbezderinen" "Kýy shejirelerine", odan býgingi "Qazaqtyng kýy óneri" atty salmaghy alty atangha jýk bolar enbegine tize býgip otyrmyz. Shirkin, osy kitapty erinbey paraqtap shyqqan jannyng terezesinen tóltuma ónerding kýn shuaghy syghalar edi: tipti kýy tartpaytyn, ony zerttemegen jannyng ózining keudesinde әsem kýy kýmbirley jóneleri sózsiz. Al kýy tarihyn tanyp, kýishilerge bas iyip, ózi kýy shertip jýrgen jandardyng qúdayy bergen kýn, búl kýn, olardyng shanyraqtaryna eng qadirli qonaghy kelgendey mereke. ...Biz de búl kitapty ústap, әr betin ashqan sayyn janymyzgha úly kýy ónerining tendessiz sheberlerining biri tize býkkendey, bulyghyp, tolghana týsemiz.     ...Bir sәt bayqasam, shanyraghyma qazaqtyng kýy ónerining bar súnghylasy jinalyp qalghan eken deymin. Aralarynda Aqseleu Seydimbek te bar. Aralarynda deymin, sol úlylardy týgel ertip kelgen Aqang eken.

Osy tarihy kýnning aq oramalynday beyqam jatqan baghaly kitapty ong alaqanymmen ayalay sipap qoyamyn.

Aqannyng kitaptarynyng barlyghy derlik bar mende.  Kóbisin  ózi qoltanba qoyyp,  ong qolymen bergen. Al, myna songhy  qoltanbasy taghy da júmbaq...  Aqannan  aiyrylatyn  jyl damylsyz esik qaghyp  túrghan bir  kýnderi «Ana tili» gazeti bas redaktorynyng birinshi  orynbasary Erjan Baytiles  telefonmen habarlasty. Amandyq súrasqan song Erjan bauyr Astanadan maghan bir qymbat syilyq ala kelgenin aitty. «Ol  ne?» dedim. «Kitap» dedi. «Raqmet, Erjantay, kelip  alyp  keteyin» dedim.  «Nesagha, ózim  aparyp  beremin, sәl paraqtay  túrayyn» dedi. «Maqúl» dedim. «Kimning kitaby?» dep te, «kim berdi?» dep te  súramappyn. Nege ekenin býginge deyin  týsinbeymin. Sodan bir kýnine bir kýni  ilese  jyljyghan  uaqyt  toqtay ma, toghyzynshy  jyl bastalghanda bir-aq aldym ol  kitapty. Áuelde tútqiyl  әserden  shalqamnan týse jazdadym. Aqannyn  kitaby! Kitap bolghanda  keyinnen  býkil qazaq  qoghamyn  dýr silkindiretin  «Qazaqtyng auyzsha tarihy!» Alghashqy  aq betine  marjanday jazumen  qoltanba  qoyypty. Astynda  qolyna qalam  alghan kýni... Imanday shynym,  men búl kitaptyng jazyluynan da, jaryqqa shyghuynan da beyhabarmyn.  Aqana «maghan kitabynyzdy jiberiniz» dep ótinish aitqanym da  esimde joq.  Olay ete  almas ta edim.  Haqym  joq bolatyn. Alashtyng bar balasy qúrmet tútqan Aqannyn  esine  nege týstim  eken? Ýlken  basymen maghan ýkilep  kitap  joldaghany  qanday ghajap! Menin  Aqana degen  qúrmet tauym Alataudan  kem emes bolatyn.  Bile  bilsem,  búl  mening óz baqytym. «Kitapty  kim berip jiberdi?» dep  Erjannan  býginge deyin súramadym.  Súray almadym.  Súraghym kelmedi.  Endi  súramaymyn da! Býgin ony bilmegenim jaqsy. Al,  nege, qalay,  ne ýshin  degen súraqtar әli kýnge deyin  úiqymdy  bóledi.  Áriyne, Aqang da et pen sýiekten  jaralghan adam, ózi  qúrmet  tútqan biraz  jandargha  qoltanbasymen kitabyn syilaghan bolar-au. Biraq men qalay  enip  kettim  ol tizimge? Taghy da júmbaq.

Ghúmyrlyq nysana etken sport  qalamgerligining tura jolynan  kenet  tayyp jyghylyp,  qazaq qoghamyna óz ýiimning terezesinen  ghana qarap qalghanda,  Aqang men ýshin  kóp qinaldy.  Qamqorlyghyn da  ayap  qalghan joq. Talay azamatqa aityp,  qyzmetke  ornalastyrmaqshy da boldy.  Astanagha kele  qalsam  janyna  shaqyryp,  kónilimdi aulap,  arqamnan  qaghyp,  ensemdi  týsirmeushi edi.  Sonday bir saparda Aqan  qoyarda qoymay ýiine  ertip  әketti. Oral tәtemizdi bilemin, sol kisi de meni  tanidy.  Tabaldyryqtarynan  qasiyetti qamal  attaghanday bop  endim  ýige. Aqannyng kitap-qaghaz jinaghan  bólmesi  auyzdy anqaytty. Kitaptardyng sany emes,  men kórmegen sapasy  ghalamat. Al,  buylyp-týiilgen  arhiyvi  tipti erekshe. Býgin jazylatyn kitap pen  erteng qolgha  alynatyn  qoljazbalar  kezekte túrghan  jandarday,  jazu ýsteline deyin  tizilip kep toqtapty. «Nesip, endi  bir-aq kitap jazamyn, - dedi  Aqan  maghan  ózimen-ózi  sóileskendey oily  keyippen, - qazaqtyn  shyghu tegi, sol  tarihtyn  negizgi  tarmaqtary, sol jayly  en  qúndy maghlúmattar. Sodan basqa - eshteme  jazbaymyn.  Boldy!» Jýzine qaradym. Ózine  senimdi, sózine  berik jannyng kepili. Jýz kitap jazghan  Aqannyng kitapty  baghalauy biz ýshin aspanda. Ol jangha kitap jayly eshteme aita  almaysyn. Jazghanyn jazghansha oqyrmany tәtti  airanday  simirip alatyn  Aqan  endi bir-aq   kitap jazamyn dese,  kitapqa da, ony  oqityn  qoghamgha da óz baghasyn  bergeni. «Bayaghyda qazaqtyn  shyghu tegi turaly  bir ýlken  emen belgisinde  shejire  shygharghan edim.  Sony bir pysyqtar  әli  kýnge  qayta-qayta basyp, nanyn tauyp jýr eken.  Ói, solary maghan jaqsy boldy. Álgining astynda  mening aty-jónim, mekenjayym bar bolatyn.  Qanshama  hat, shejire, úsynys,  týzetuler keldi atyma.  Endi solardy jýielep, әlgi  tarihi  kitapqa kirisip jatyrmyn.  Búl bir  ghalamat kitap bolghaly túr!» Sendim. Aqan  sypyryndy dýniye  bermeydi. Sonau «Kýmbir-kýmbir  kýmbezderinen»  bastap býgingi «Qazaqtyn  auyzsha tarihy» kitabyna deyingi  jazghandaryn oqyghan jan   әser  emes, bilim  emip,  sóz emes, tarihi  kórinisterdi  qolgha ústatatyn  múnday  enbekterding baghasyn beredi әli. Átten, Aqannyng ghalamat bolsa da bir-aq  kitap jazamyn degeni  seskendiredi  bir sәt.

- Á, ótkende  bergen  «Ákemning qamshysy» degen kitabyndy  oqydym, - dedi  meni de  mynaday qysylyp jýrgen  kezimde  jauyrynymnan syipay keteyin degendey, - tәuir eken. Ói, sen Jәnibekke  ghashyq ekensing ghoy ózin!

Songhy sózden  bir  әrip qate  tappadym.  O, ghajap,  300-betten asatyn kitaptyn  ishinen  Aqang ózi aitugha layyq  bir-aq  auyz sózdi  sýzip aluy  ne degen keremet?! Biraq, óitpese  Aqang Aqang bola ma?!

Osy jolyghysuda  erinbey bar  jinaghanyn jayyp salyp,  úzaq kýnge әngime etken kitabyn  elp etip  elden berip jibergen Aqang ne  oilady eken sol sәt men jayly? Aqanday  asqardyn  esinde  qalu búiyrghan mende  arman bar ma? Bar eken!  Arman - Aqannyn  janyna  erip jýre túrmaghanym  ghana.  Nege  asyqty eken osy bir óz ghúmyry júmbaq, biraq bar Jalghannyng júmbaghyn  sheship  ýlgergen  ýlken jýrekti qazaq?!  Sol  úly júmbaghynyng biri - sonau 2004-2005 jyldyn  shekaralasar shaghynda-aq «Endi bir-aq kitap  jazamyn. Boldy! Basqa  eshteme jazbaymyn!» dep  kesip aituy emes pe? Men  búl әngimeni 2005 jyly  shyqqan «Erejesiz «beldesu» atty  kitabymda  keltirip  ketippin...

Búl  sualghyr  sózdi  Alla taghala  Aqannyn  auzyna 4-5 jyl búryn  qalaysha salyp túr eken? Ras, keyinnen, tura  sol 2009 jyldyng kýzi kelgen kezde taghy bir jolym týsti Astanagha. Kelgenimdi aityp  edim, dereu  biliyard  keshin úiymdastyrdy Aqan.  Keshke Qoyshyghara  Salghara men  Qajyghaly Múhametqaliyevti shaqyrypty.  Tórteuimiz armansyz  shar qudyq. Sol  keshte  Aqannyn  jýzi sәl  synyqtau  kórindi.  Ádettegidey araq ishpedik. «Jaraydy, sen keldin  ghoy» dep  bir-bir  tostaghan  syra  ishtik ekeumiz. Biliyard ýiinin  iyesi  Aqang men Qoyshyaghannyn  syilas azamaty eken. Bir  әdemi malta tastarday  qúrt berdi. Álgi  qúrtty Aqannyn  únatqany  sonday,  bir-bir  tostaghannan syra  qaytaladyq. Ertenine  Aqang ózi izdep  tapty  telefonmen.  «Nesip,  sen kel  keshegi jerge.  Býgin ana Joltay Álmeshov degen  qalamger  inimiz  biliyard keshin  úiymdastyryp jatyr...»

Keshigip  keldim. Aqan, Qoyshyaghan, Aldan Smayylov, Joltay, taghy birer  azamat bar,  shar  qualadyq.  «Aqa,  keshegi  syragha  qalaysyz?» deymin Aqanmen  u ishseng de  tәtti  bolatynyn oilap. «Joq, Nesip, keshegining ózi  jaqpay qaldy» dedi Aqan  ózine tәn  emes  jabyrqau  jýzben. Sol joly  eki keshte de,  keyinnen syrlas  azamattarynyn  bәri  tandana aityp  jýretin, myna sózdi ainala berip,  eki-ýsh ret qaytalap edi súnghyla aghamyz:  «Bitti! Endi  eshteme  jazbaymyn!»

Búl Aqandy  songhy ret  kóruim eken. Álgi  sózi de bildirmey ghana  qoshtasu  eken bizbenen. Ajal týgili auruyn aitugha  qarap túryp  qorqatyn qazaq balasynyng ishinen: «Al,  men boldym, hosh, endi  sender aman  bolyndar!» dep estirtip aitqan  arysty  men әli  bilmeydi ekenmin.  Sonyng bәrin osydan bes jyl búryn sezip, altyn ghúmyrdy  jalghastyra beruge  quat  tapqan,  qayran Aqseleu  agha-ay,  sening júmbaghyng sheshiler me eken HHI ghasyrda?!

...Qinalsam  iyek sýiep, súraq ataulydan  tórt qabyrghagha  qamalsam  jauabyn izdep baratyn  abyzym  edi Aqseleu  agha. Sol bir  keyinnen sanagha salmaq salatyn 2009 jyl kelgen kez. Álemdegi nebir  ghajayyp oqighalardy  kórip,  estip jatsam da  qazaq qoghamynda meni qatty tanghaldyrghan  nәrse - Jәnibek Kәrmenovtin  60 jasqa tolatyn jyly sol bir býkil qazaq jinalyp, qinalsa  qayta  tua almaytyn ghajap  әnshi  dosymyzdyng dauysy  «qazaqtyn  radiosy men telearnasynan  nege kýn sayyn,  saghat  sayyn shyrqap jatpaydy»  degen súraq  jýrektin  ornyna  dýrsildep,  ómir sýrgizudi  qoydy. Jәnibekti   eske alugha Astanada Nesipbek, Túrsyn,  Aqandar kesh  ótkizipti.  Almatydaghy keshi  Ghayniyken Bibatyrova  apamyzdyng arqasynda ghana  Ghalymdar ýiinin   shaghyn zalynda  ótti. Kim  kóringen  taylaqtay  tayrandaghan  Respublika  sarayy týgili, qatardaghy  kóp  konsert  zaldarynyng birinin  sahnasy  búiyrmady Jәnibekke. Kýidin- pistim, ysymdym-suydym, tynyshtala almadym. Aqana  telefon  soqtym. Aqang sabyrly, ghalamdaghy bar súraqty  qoysang qattap  jinap qoyghan jauaptarynyn  arasynan  kerigin  alyp,  jayyp tastaytyn  ghúlamalyghyna basyp:

- Ói, Nesip, sen qyzyq ekensing ghoy  ózin! Býgingi qazaq qoghamyna Jәnibekting ne  qajeti bar? - dep  qarsy súraq qoydy.

- ...Endi, Jәnibektey әnshi joq qoy,  Aqa, ózi Jәnibektin  60-jyldyghy... Eng bolmasa  biylghy  jyly  kýni-týni shyrqap  túrsa  bolmay ma Jәnibek?..

- Jәnibek  kýn sayyn shyrqap túruy ýshin ol qazaq qoghamyna  auaday qajettilik  boluy kerek.  Al,  býgingi  qoghamymyz Jәnibekti  qajetsinbek týgili jete bile me ózi? Jәnibek  aitqan  әnning baghasyn bile me qoghamyn? Tipti  qazaq әnine basy auyra ma sol qoghamynnyn?!

Aradaghy 1200 shaqyrym  bir tútam bolyp,  telefonnyn  eki  tútqasynyng arasy bir  qúlashtay ghana  bolghan  sәtte Aqannyng ýnin  anyq  estidim.  Balagha, jaqyngha, tuysqa  meyirlense maytonghysyz mamyrdyn  kýnindey  núr shashyp, tolqyp shygha  keletin  aq qúba jýzi bir sәt Astananyng aqpandaghy borany  shalghanday  qar  úshqyndatyp túrghanyn bayqadym.  Ýnsizbin.  Dauyl kele jatqanda mayda  jeldin  artyn qysyp  túra túrghany  jarasady.

- Jәnibek deysin, Jәnibekke deyingi  qazaqtyng әninin, әnshisining bәri  saqau  býginde! Kýy -  kókjótel! E, olargha salauat, erteninen  qorqamyn qazaq qoghamynyn! Bilesing be, sen, әlgi «Ánshi balapan» degen balalar әninin  jobasy  jariyalandy ghoy. Sol  kezde býkil qazaq  dalasy  dombyragha qosylyp әn  shyrqap ketti. Sol baqytymyzdy  qyzghanghanday, «Ánshi balapangha»  internasionalizm degen jeleumen  ózge  tildegi әnderdi aralastyryp edi, әlginde  ghana  shyrqap túrghan  qazaq әni  sap tyiyldy!

Ary qaray  eshteme  aitpady. Aytatyny  bolmaghan song emes. Ádeyi  ýnsiz qaldy. Shaynap berdi, jútudy ózime qaldyrdy. Tez qoshtasyp,  telefon  tútqasyn  shegege ildi. Álginde ghana qol sozymda túrghan Aqang myng shaqyrymgha bir-aq  qarghyp, sugha singendey joq boldy. «Áriyne, Aqa, - dedim ózime ózim mingirlep - qazaqtyn  dәstýrli әni men  kýiinen góri  býgingi «Superstar.kz»  jobasyn  kóbirek  únatatyn  qazaq qoghamyna Jәnibek, Qayrat, Ramazandar nege kerek? Jәnibektin  tamaghyna  qúm qúighan  shoyynqúlaq zaman-ay, qay jaqsyndy jarqyratar  ekensin, qay  asylyndy bastan sipap, qay  úlyndy  úlyqtar ekensin? Aqa, sizdi týsindim,  endi  búl súraqty  qoghamgha da qoymaymyn. Qazaq qoghamynda  bizdi  tyndar  qúlaq joq.  Jýrek te joq   mazasyz dýrsildeytin...»

Óz taghdyrynan  góri últynyng erteni jayly qatty  qayghyratyn edi  Aqseleu agha.  Ásirese,  ósip kele jatqan qazaq jauqazyny degende  jany  bólek edi. Janyna ergen  qyz-jigitting ne balasy, ne  nemeresi oryssha  shýldirley qalsa, «qúlynym-au, qay tilde  sóilep  kettin. Bizding til qazaq tili ghoy. Anannyng sýtimen  emgen  tilinnen sualmasanshy» dep  ezilip,  enirep túrushy edi jaryqtyq.  Sol  әserden  shyrmalyp,  úzaq shygha almay jýrip-jýrip, birde maghan: «Búl qala  qazaghynyn  balasyna da  týk kinә joq. Olardyng tilin  qynaday  qyryp, qúrtyp jatqan ana teledidardaghy «Nickelodeon»,  «Jetix», «Telenyanya» degen arnalar! Solaryndy  qala qazaghynyng balasy  anasynyn  keudesin   soryp jatyp kóredi. Sol  arnalar  qúrymay - sor  arylmaydy!» degeni bar. Óz bala, nemerelerimizdi   júbatu ýshin kórsete  salatyn búl arnalardyng qazaq balasynyng bolashaghyna balta  shabatyn jau ekenin  bir-aq  sózben  astyn  syzyp kórsetken  Aqannan  ózekti suyrghan ózge tragediyamyz jayly súraugha býgin  kesh... Endigisi  tek  qalghan  múrasyn aqtaru...

Aqan  qalamger,  óner  zertteushisi,  etnograf-ghalym,  er shauyp, dombyra  jasaytyn, shaqsha,  kezdik  soghatyn  qolóner  sheberi,  dombyrashy, sazger, sal-seri, tútas bir  túqymnyng kóshbasshysy,  eldik  sóz ústar biy,  sheshen edi. Búlar  jekebasynyn  qasiyeti desek,  shetsiz de sheksiz múhittyng alyp   tolqyndarynday  lyqsyp kelip  jatatyn úly oilary  oryndala qalsa-aq, sәt sayyn aspanyn  búlt  torlap túratyn  qazaq  qoghamy aigha oranyp,  kýnnen  kóilek  kiygendey  týrlenip shygha kelerine  kýmәn bolmaytyn  bizde. Olar - Aqannyng últtyq   iydeya­lary.  Qolymdaghy jighan-tergenimnen  sonyn  bir-ekeuin ghana  keltireyin.

Biz ýshin  ghasyr  problemasy bolyp otyrghan  últtyq iydeya jayly  Aqang bylay deydi: «Qazaqstanda qazaqtan  basqa birde-bir últtyq  diaspora  últtyq  iydeyagha  úiytqy da,  tirek te  bola  almaydy.  Qazaqstan ýshin irgetas bolatyn  jalghyz ghana iydeya bar.  Ol - qazaq iydeyasy!» «Últtyq iydeya degen sәnge  kiyip shyghatyn  kóilek emes, nemese,  býgin  alaulatyp, jalaulatyp,  erten  úmyt bolatyn  jalang úran da emes.  Últtyq iydeya degen - últtyn  memleketting tek  býgin ghana emes,  úzaq merzim ayasynda baqytty da  kemel  ómir sýruin  qapysyz  qamtamasyz etetin   tetik  jәne  halyqtyn  ynta-jigerin  oyatatyn ómir  salty». «...Qazaqstannyng qazir jaghdayymen  shendestirgende birtútas memleket ayasyndaghy jýzden astam  últtyq diasporanyng әrqaysysyn  últtyq iydeyanyn  subektisi  bola alady  dep  emeksitudin  esh  qisyny joq.  Búl - aqyry  qayyrsyz,  týpki  nәtiyjesi bayansyz  tirshilik bolar edi».

Solqyldaqtyq joq.  Naqty da  qatty aitqan.

«Qazirgi  demokratiyanyng arqasynda qol jetti dep  jýrgen  túraqtylyq pen  tynyshtyq,  týptep kelgende qazaqtardyn  kónbistigi men  kenpeyildiligining  arqasynda ghana  mýmkin bolyp otyr.  ...Odan góri  naqtylap aitqanda, Qazaqstandaghy qazirgi  túraqtylyq pen  tynyshtyq әzirshe tek qana qazaq  últynyng tarihi  mýddesi men  últtyq  dilin  túqyrtu  arqyly, sóitip bylayghy últtyq  diasporalardyng kónilin aulau arqyly mýmkin boluda».

Qanyn shygharyp, tilip aitu degen  osy emes pe? Tyndaytyn qúlaq,  sony iske asyratyn  aqyldylar, qaydasyzdar?!

«...Últtyq iydeyany temirqazyq etken,  onyng jýzege asuyn  kezen-kezenmen naqtylaghan, sala-salasymen  saralaghan  tegeurindi  is-sharalargha Qazaqstan Ýkimeti men Parlamentinin  aitarlyqtay múryndyq bola almay otyrghanyn da,  onday is-sharalarmen kópshilik,  әleumetti  eliktire  almay otyrghanyn da moyyndaugha  tura keledi. Mysal - qazaq tilining taghdyry. Qazaq tili - Qazaqstan Ýkimeti men Parlamentining tili bola almay otyr».

Al búghan ne deysiz? Úrysqan da joq,  salghylasqan da joq,  sonymen qatar, jauap  qayyryp,  aqtalugha jol da qaldyrghan joq. Jýiesimen aitty da  asqan  sabyrlylyqpen  úrys-keriske  aralaspay, sol  ózinin  júmbaq  jymiysymen  sәl әriden  baqylap qana túr. Qazaq qoghamynyng býgingi  syrqatynyng betin ashqan úly  Shipager keypinde búl joly Aqan. Er bolsan, qolgha al da - emde!

Dilmәrsidi  demenizder,  Aqannyn  asqaq  beynesin  anamnan qayta  tusam da men jasap  bere almaymyn. Ol  beyneni jýz adam,  myng adam da somday almaydy tayauda. Aqannyng júmbaghyn sheshuge qazaq elinde  tútas  institut ashsa,  artyq bolmas edi. Úlylaryn  úmytqysy  kelmegen  últqa bir institut degen  ne tәiiri?! Al, menin  múnarlap aityp  jatqandarym  - Aqang jayly bolashaq zertteulerge  ýtirdey paydasy  tie me dep  ýmittenumen ghana   tәuekelge baru.  Aymýiizdi aghalar  Aqang jayly tóbe basyna toptalyp alyp  tolghanyp  jatsa,  biz sekildi  mandayymyzda  Aqannyng ystyq alaqanynyn  taby  qalghan  tabynushy inileri de sol qazynanyn   shoghyn  qozdata  týskeni  aiyp emes bolar. Aqseleu júmbaghy -  býkil  qazaq bop zerttegende ghana  sheshiletin júmbaq.

Ózim ghúmyrymnyn  sonyna deyin sheshetin  Aqannyng songhy júmbaghy mynau:  Ótken jyldyn  qyrkýiegi  kindiginen  aunap týsken kýni telefonym  qaqsap  qoya berdi. Ar jaqtaghy  beytanys dauys: «Nesip agha, Aqseleu Seydimbekov aghamyz  qaytys boldy.  Jerleui - birsýgini!» dedi  sózin sholaq  qayyryp. Ah úrdym da qaldym. Jylap jýrip Astanagha jettim.  Sonau  Janaarqagha deyin shygharyp salyp, topyraq  salghannan son,  mәngilik  jatar jerin ózi  arnayy kelip tandap ketken  tóbening basynda túryp, biraz jigit  búl jerdi «Aqseleu biyigi» dep  atayyq dep batalastyq. Solay bolatyn da shyghar.  Áytse de, meni   audaryp-tónkerip  jýrgen  Aqannyn  júmbaq  tabighaty. Ózin aitty  demenizder,  Aqan... ózi  dýniyeden ótken song jerleuine shaqyrylatyn  qimastarynyng tizimin  jasap,  janyna meken jayyn, telefondaryn jazyp ketipti. Sol tizimge meni de qosypty. Álgide tap basyp,  tauyp  shaqyrghany da sol eken. Ony maghan  keyinnen  Aqana  jaqyn,  janashyr  bir azamat aitty.

Múnyng aldynda songhy  kitabyn jazyp shygharyp, alty tomdyghyn baspagha tapsyryp, qalghan qoljazba,  nebir  qúndy qújattar, tarihy zertteuler,  ózge de ózine  tiyisti jazbalaryn  qattap, arhivke  ótkizip ketkenining ózi she? Osynyn  bәri tegin adamnyng tirligi me? Meninshe,  olay emes. Tek  әuliyeler ghana  osylay ghúmyr  keship,  osylay sóilep, osylay is tyndyra alar!  Al,  әulie jan  әrqashan júmbaq.  Aqseleu agham da  әr qyry  altynday jarqyrap  kórinip jatsa da barynsha  júmbaq jan. Mening endigi  maqsatym - Aqseleu  júmbaghynyng mynnan birin  sheshu. Búl  Aqseleudi bilgen-bilmegen  bәrimizge  syn. Júmbaghyn tolyq sheshpey Aqseleu  Seydimbek aghagha  qazaq qoghamyndaghy  naghyz  tarihy ornyn bere  almaymyz. Men biletin shyndyq osy ghana.

Nesip Jýnisbayúly, Qazaqstan Jazushylar odaghynyng mýshesi

"Jas qazaq"  gazeti