Abay OMAROV (kollaj)

Abay OMAROV (kollaj)

Elimizde jylyna 500-ge juyq әiel aqylyna emes, júdyryghyna jýginetin kýieuding qolynan qaza tabady eken. Búl - resmy derek, búghan qosa, otbasyndaghy oirandy syrtqa jaymaudy dúrys dep sanaytyndar taghy bar. Myna bir oqigha soghan aighaq: tórt balanyng әkesi әieline kýn kórsetpeydi. «Kýn kórsetpeydi» degen - jay aitylghany, ol әielin әbden qorlaghan. Pisirgen tamaghyn ýstelmen qosa laqtyryp, bayghús әieldi bolmashy nәrsege eki kýnning birinde soqqygha jyghyp otyrghan. Basqa әielderge baratynyn tipten jasyrmapty da. Neshe jylgha sozylghan múnday azapqa tóze almaghan әiel 43-de óz-ózine qol júmsaghan. Al marqúmnyng kýieu jaghy «kelinimizding psihikasy dúrys emes bolatyn» degen әngime taratady. Keyde әielder ar-úyatty oilap, kýieuining úrghanyn ózderi jasyryp qalady.

Mynaday bir әngime estigenimiz bar. Kórshi túratyn eki kelinshekting de otaghalary әiel sabaudan birinen-biri asyp týsedi eken. Birde әlgi kelinshekting bireui dalada jýrgende kórshisining sinilisi kelip qalady.

- Kózing kógerip qalypty ghoy. Ne bol­ghan? - deydi onsyz da qysylyp túrghan әiel­ge kelgen qonaq.

- Qúlap qalyp edim, - deydi әlgi, - oi, me­niki týk emes qoy, әpkeng menen de jaman qúla­dy, - depti lezde sodan keyin. Búl kór­shisining eki kózining birdey kógerip jat­qan­dyghyn aldyn ala eskertip qoyayyn degeni eken.

Daghdarys ortalyqtarynyng mәlimet­teri­ne qaraghanda, jylyna 60-70 myngha juyq әiel psiholog mamandar kómegine jý­ginip jatatyn kórinedi. Al IIM әielderdi zor­lyq-zombylyqtan qorghaudyng әkimshilik poliy­siya komiytetining dereginde «ýstimizdegi jyl­dyng alty aiynda 36 000 әielden aryz týsti» delingen. «Qarghayyn desem, jal­ghyzym, qarghamayyn desem, jal­ma­uyzym» demekshi, aryzdanushylardyng basym bóligi «kýieuimdi qamamanyzshy, oghan aiyppúl salmanyzshy» dep jaly­natyngha úqsaydy. Tek qorqytyp berulerin súraytyn kórinedi. Múnday jaghdaydyng uchaskelik inspektorlargha da qiyn ekendigin aityp, mamandar azar da-bezer.

Zýlifiya BAYSAQOVA, Qazaqstandaghy daghdarys ortalyqtary odaghynyng tórayymy:

- Eng ókinishtisi - bizding elde búl prob­le­magha dúrys kónil audarylyp otyrghan joq. Eger ol jan-jaqty zerttelse, túr­mys­tyq zorlyq-zombylyqtyng sebep-sal­dary anyqtalyp, onyng aldyn alu әlde­qay­da onayyraq bolar edi. Áytpese úrda-jyq doyyr minezdilerding kesirinen qan­sha­ma әielder tipti kemtar bolyp qalyp ja­tyr. Kýieuin jazalatyp jatqandar bi­ren-saran ghana. Basym bóligi ishten tynady. Sondyqtan da әielder basqa týskenge kóne bermey, ózin-ózi qorghaulary tiyis, - deydi ashyna.

Al psiholog mamandar: «Mazahist әielder sany az emes. Onyng negizgi sebebi - ekeu. Biri - óz qúqyqtaryn ózderi tó­mendetip jibergen, ekinshisi - kýieui joq de­gen jamanatqa qalghylary kelmeydi. Alayda múnday tendik joq otbasynda ósken úl bala dayyn «әiel sabaghysh», al qyz bala dayyn «qúrban» ekendigin úmyt­payyq. Ata-baba dәstýrin ústanghan jón, yaghny erindi syila, qadir tút. Biraq kýieuing so­ghan layyq bolsa», - deydi.

Áleumetting әleueti әlsirese...

Negizi, sarapshylardyng pikirlerine sensek, ýidegi úrys-keristing basym bóligi otbasylyq problemadan tuyndaydy. Olar túrmystyq zorlyq-zombylyqtyng barghan sayyn artyp bara jatqandyghyn sonymen baylanystyrady. Áyeli kýieuine «aqshany az taptyn» ne «tappadyn» dese, kýieui әie­line «tapqandy dúrys júmsamadyn» deydi. Osyn­day daudyng arty kóp jaghdayda kýsh­tining әlsizge qol kóteruimen tynady. Al ýi­degi joqshylyq eldegi әleumettik mәse­le­­ge baylanysty. Qazaq - otbasyndaghy be­re­ke-birlikti, tatulyqty qyzghysh qústay qor­ghaghan halyq. Ókinishke qaray, «baytal túr­maq, bas qayghy» demekshi, jogharghy jaq­ta otyrghandar әrbir otbasyndaghy jagh­daydy «ot basy, oshaq qasyndaghy» mәsele dep qaraytyn siyaqty. Taghy bir ma­nyzdy mә­sele, ýidegi janjal erli-zayyp­ty­lar­dyng ajyrasu­la­ryna sebep bolyp ja­tady. Ay­ta ketsek ar­tyq bolmas, 2008 jyly 135 280, 2009 jyly 140 386 neke tir­kelse, 2008 jyly 35 852, al 2009 jyly 39 257 ne­ke bú­zyl­ghan. Zandy týrde ajy­raspay jýr­gender de az emes. Qysqasy, otbasy te­rezesining teng bo­luy memleket ýshin asa ma­nyzdy.

«Bir әielding qúshaghynda tuamyz, bir әielding qúshaghynda ólemiz»

Tereng «zerttep» jýrgenderding ózderi ýshin de qazaq әielining tabighaty әli qúlyp­tau­ly qúpiya. «Jauaby «jeti qabat jer astynda» eken» deydi qinalyp ketkender. «Olar ne shyghys, ne batys әielderine úq­sa­maydy» deydi endi bireuler. Shyn­dy­ghynda da solay-au. Qazaq әielin fenomenge tenesek, eshkim dau aitpas. Áyel zatynyng iydealy Domalaq, Abaq, Qarqabat, Úlpan, Shashty t.b. kóptegen dara da dana analar jasaghan elding qyzdary osynday bolsa kerek.

Qazirgi zaman әielderining ýide emes, týzde jýrgenderin bireu synap aitsa, bireu jylap aitady. IYә, qaysysynyng da oila­ghany qazaq әielinin, qazaq elining qamy eken­digin týsinemiz. Alayda «zamanyna qa­ray zany, toghayyna qaray any». «Eskini es­ke almay, jana jadyna týspeytini de» bel­gili. Osy tústa aita keteyik, «kýieu­le­rimiz aqsha tappaydy, endi qaytemiz?» dep bar kinәni er-azamattarymyzgha arta beruge taghy bolmas, kenes dәuiri әiel tendigin tu etip, endi olargha otbasy sharuasymen qosa, qogham aldyndaghy jauapkershilikti de artyp qoydy. Áyel qauymy enbek mayda­nyn­da da isker ekendigin dәleldedi, әli de dә­leldeude. Onday bolsa, boyyna ózgede joq, eshkimge jarasa bermeytin qazaq әie­line ghana tәn aqyl-parasat pen kóregendik, iba­lyq pen tәkapparlyq siyaqty asyl qa­siyetterdi sindire jýrip, erkekpen qatar mal tauyp qana qoymay, qoghamgha paydasyn tiy­gizip jatsa, onyng nesi aiyp?

Keyde mynaday bir oy keledi, eger er­kekterimizding ózderi erterektegidey zaty aty­na say bolyp qala berse, әielder de qa­zaqy bolmysynan aiyrylmas pa edi? Er­lerimiz nebir jaman әdetterge boy aldy­ryp aldy, mysaly, maskýnemdikke, boy­kýiezdikke... әri qaray aita beruge tipti auzyng barmaydy. Sonysyna qaramay, әielin qamshymen baghyndyrghysy keletin­der az ba? Tepse temir ýzetin jasynda tekke jýrip, otbasynyng yrysyn ishimdikke sha­sha­tyny azday, әielin sabap, bala-shagha­sy­nyng berekesin qashyratyn ez erkekke qam­shy júmsaghan tipten jaraspaydy. Qam­­shy­ny ata-babamyz bile bilsek, ornymen paydalanghan. Desek te, ol zaman kelmeske ketken. Qazir kópshilik әiel ózin tepkige be­rip qoymaydy. Búl - olardyng qúqyq­tary.

"Alash ainasy" gazeti