Sonymen jana oqu baghdarlamasyna negizdelgen alghashqy oqu jylyn da ayaqtap qaldyq. Biyl qyzym birinshi synypqa barghandyqtan búl reformagha tikeley baghynyshty jandardyng biri boldym. 1913 jyldan bastap bir ghasyrdan astam uaqyt «Álippe» atauymen jýrekke jyly oqulyqqa bilim men ghylymgha basshylyq etetin basty mekeme salauat aitqan son, mektep tabaldyryghyn attaghan 380 mynnan astam býldirshin, olardyng ata-analary, ústazdar qauymy «sauat ashyp shyqtyq».

2016-2017 oqu jylynda birinshi synypqa barghan oqushylargha Bilim jәne Ghylym ministrligi Sauat ashu, Matematika, Jaratylystanu, Ózin-ózi tanu, Dýniyetanu, Kórkem enbek,  Muzyka, Orys tili, Aghylshyn tili, Dene shynyqtyru, jalpy – 10 pәn, bes kýndik oqu kestesin bekitti. Barlyq pәnge arnalghan oqulyq «Nazarbaev ziyatkerlik mektebinin» baghdarlamasy negizinde jaryq kórgendigin synyp jetekshimiz alghashqy jinalysta-aq habardar etti.

Taghy bir mәsele oqulyqtyng әrqaysysynyng salmaghy oqulyqpen parapar júmys dәpterleri bar. Yaghni, 5 sabaqtan da oqulyq aparatyn kýnderi balalardyng arqalaytyn sumkasynyng salmaghy 7-8 kg-gha jetip jyghylady. Al Nazarbaev ziyatkerlik mektepterinde balalar tanerteng kelip, keshke bir-aq qaytyp, ýy tapsyrmasyn da mektepte oryndaytyn jýie negizinde bilim alatynyn bәrimiz de bilemiz. Kýnde óz jasyna auyr salmaqty arqalaghan balanyng omyrtqasy qisayyp, beli býgilmesine, densaulyghyna ziyany tiymesine kim kepil? Ata-analar qauymy atynan kelesi oqu jylynda kitap-dәpterler salmaghynyng jenil boluy da basty nazarda bolsa degen úsynys bildiremiz.

Jaratylystanu, Ózin-ózi tanu, Dýniyetanu degen ýshtanu bir-birine óte jaqyn, úqsas pәnder. Osynday qaytalama pәnderdi qayta qarap, biriktiru jaghy da qolgha alynuy kerek-aq.

Nazarbaev ziyatkerlik mektepterinde materialdyq jaghdayy jasalghan, balalaryn týrli kurstargha aparyp, dayyndyqtan ótkizgen ata-analardyng balalary oqityny jasyryn emes. Al qarapayym halyqtyng balabaqshagha kezegi jetpey birden mektepke keletin balalarymen olardy salystyrugha kelmeydi. Sonday-aq, Nazarbaev ziyatkerlik mektepterining tehnikalyq jabdyqtaluy da, múghalimderding de kәsiptik dengeyi óte joghary. Osy siyaqty kóptegen sebepterden qatardaghy qarapayym mektepterding búl baghdarlamany iygerip әketui barysynda kóptegen qiyndyq kezdesip jatyr.

Jyl basynda oqulyqtardy taratyp bergennen keyingi basty súraq «Álippe nege joq?», «Álippeni alyp tastaghan ba?» boldy. Oqu jyly basynda «Álippenin» nelikten «Sauat ashu» bolyp ózgergeni turaly qoyylghan tolassyz súraqtargha ministrlik tarapynan «Ekeui de jazugha, oqugha ýiretedi, aiyrmashylyghy joq» degen qysqa jauap qayyryldy. Ayyrmasyn bala týgili ýlkenderding ózin shatastyratyn retsiz, qatarsyz әrip ýiretetin oqulyqty qolgha alghannan keyin bir-aq týsindik.

Bastauysh mektepting negizgi mindeti balagha әrip tanytyp, estigenin jazyp, kórgenin oqyp, óz oiyn jetkizudi, matematikalyq 4 amaldyng negizin qalap, qorshaghan tabighat turaly týsinik beru bolyp qalyptasyp keldi.

Jana baghdarlamada da búl mәseleler basty nazargha alynghan, ózgerister engen. HHI ghasyrda ótken ghasyrdyng keybir zaman kóshine iline almaytyn tústaryn bilim salasynan da alyp tastau dúrys shyghar. Degenmen, ózgertuge bolmaytyn, erekshe qúndy týsinikter de bar. Sonyng biri – әlippe.

Reforma eken dep bir ghasyrdan astam uaqyt últtyq qúndylyghymyzgha ainalghan «Álippeden» janashyldyq, zaman talaby degen jeleulermen bas tartu Bilim jәne Ghylym ministrligi tarapynan ýlken qatelik boldy. Birinshi synyp ayaqtalar kezde «Álippemen qoshtasu» degen tamasha bir dәstýr bolatyn. Búl barlyq әripti tanydym, oqy alamyn, jaza alamyn dep, bala boyyna senimdilik berip, kýsh qosatyn motivasiya edi.

«Álippe – bilim bastauy» dep jyrlanyp, erekshe jyly, bala qabyldauyna jenil oqulyqtyng atyn da, ishki mazmúnyn da qaytaru turaly jyl boyy úsynys toqtamady. Búl rette nauryz aiynyng basynda deputat Bekbolat Tileuhannyng Bilim jәne Ghylym ministrine qoyghan ótkir saualy men talaptaryn erekshe atap ótuge bolady.

Nәtiyjede talay buyndy tәrbiyelegen әlippe kelesi jyly tolyqtyrylyp, qaytadan oqu baghdarlamasyna enbek. Mektepke deyingi dayarlyq oqushylary «Álippeni» oqymaq, al birinshi synyptardyng oqulyghy «Sauat ashudyn» ornyna, «Ana tili» bolyp ózgeretin boldy.  Biraq aitpaghymyz, «Álippenin» sapasyn arttyrugha, materialdardy balanyng úghymyna say, mәndi etip berilmese, bәri beker. Biylghy «Sauat ashudyn» múqabasyn ghana auystyra salu «bayaghy jartasty sol jartas» kýiinde qalayratyny anyq.

1-shi synyp oqushylaryna kýndelikti jattau beriletini bәrimizge ayan. Bala keyde jattaudan mezi de bolyp ketedi. Onyng ýstine biylghy oqulyqqa engen ólen-jyr shumaqtardyng kópshiligi syn kótermeydi. Mәtinderde de ayaqtalghan bir oidy bildirip, tanym-týsinikke jeteleu jaghy kemshin. Týsinikke auyr, ayaqtalmaghan, short ýzilgen oi, úiqasy da kelispegen jattau tapsyrmalarynan balalar әbden yghyr boldy.

Oqulyq jazatyn mamandargha songhy uaqytta әleumettik jelilerde kópshilik yqylasyna bólengen "Salt-dәstýr sóileydi", "Áldiyden eposqa deyin" atty etnopedagogikagha negizdelgen kitaptardan da mәtinder engizse  degen oy aitqymyz keledi. S.Kerimbay, B.Bopayúly, M.Tólegen, Á.Nәbi, A.Tasbolat  syndy avtorlardyng halqymyzdyng salt-dәstýri men yrym-tyiymdarynyng shyghuyna sebep bolghan anyzdar men qissa-dastandaryn jinaqtaghan búl kitaptardan yqshamdalyp alynghan mәtinder balanyng últtyq tanymyn qalyptastyrugha qyzmet eter edi.

Últ ústazy Ahmet Baytúrsynúly «Bizding zamanymyz jazu zamany – jazumen sóilesu auyzben sóilesuden artyq dәrejege jetken zaman…» dep jazudyng mәnine erekshe bagha bergen.

Qazaqtyng tól әlippesin jasaugha 1910 jyly kirisken Ahmet Baytúrsynúly 1912 jyly tóte jazugha negizdelgen, tilimizdegi barlyq dybysty qamtyghan sauatty jana әlippeni qúrastyrdy. Alash arysy, til bilimining ýlken ghalymy  Ahmet Baytúrsynov erekshe sýiispenshilikpen, qamqorlyqpen negizin salghan, «Baytúrsynov jazuy» atanghan búl әlippe 1929 jyly latyn, 1940 jyly engen kirill jazuy negizindegi әlippelerge ýlgi boldy.

Al,  1917 j. jaryq kórgen «Tirshilik» gazetining redaktory, «Dala ualayaty» gazetining  qyzmetkeri bolghan qazaq ziyalysy –  Raqymjan Dýisenbaev «Álipbiysiz eshbir halyq ghylym, bilim bolmaydy. Osy kýngi bilimdi halyqtardyng bәri әlipbii bolghany ýshin ghylym, bilimdi boldy» degen oy aitty. Búl tújyrymdy oilardyng dúrystyghyna eshkim shýbә keltire almaydy.

Álippe – barlyghyn bilsem degen bala talabyna jauap bere alatyn, әlipbiydegi dybys әuezdiligine qúralatyn retke, tәrtipke, jýiege ýiretetin, bilim jýiesining negizi, altyn arqauy. Búl úghymdy jong, әlipbiydegi әrip qataryn ózgertu nemese retsiz oqytu, t.b. búl jas buynnyng keleshegine keri әseri bolary anyq. Óitkeni әlipby qúr әripter tizbegi emes. Qalyptasqan әrip retining atqaratyn óz funksiyalary bar.

Kóp úzamay jazuymyz taghy ózgeretini anyq. Búl uaqyt talaby, tәuelsiz boludyng alghyshartynyng biri, damudyng danghyl joly, til dybystaryn tolyq, anyq bere alatyn bolamyz degen siyaqty ghalymdardyn, til salasyndaghy mamandardyn, qogham belsendilerining pikirlerinen habardarmyz. Oghan qosa kirill jazuyn latyngha ózgertu memlekettik baghdarlamagha engizilgen, qansha jyldan beri ýzdiksiz qozghau salynyp kele jatqan mәsele. Qogham talqysyna kóp iligip otyrghan latyn jazuyna negizdeletin oqu, jazu ózgerisining de ózindik auyrtpalyghy bolatyny anyq.

Qalay bolghanda da bolashaq әlipby sauatty jasalyp, әr әripting orny naqtylanyp, balagha ýiretu barysynda reti búzylmauyn basty nazarda ústau  qajet.

Biylghy jylghy 1-shi synypqa arnalghan «Sauat ashu» oqulyghynyng ekinshi kitabynyng 36-shy betinde «Álipbiydegi әripterdi dúrys oqy» degen tapsyrma berilip, әlipbiydi kishkene bir keste týrinde berilgen. Osymen tәmam. 1-shi synypqa arnalghan әlipbiyge qatysty barlyq úghym-týsinik osy keste ghana. Jyl boyyna әripterdi tu-talaqay retsiz, dybystyq qaytalausyz ótken, әrip qatary degen týsinik  qalyptaspaghan balagha әlipby qataryn jattau qiyngha soqty.

Aghylshyn tilinde әlipby jattatuda týrli amal qoldanatynyn bilemiz. «AVS» atalatyn qanshama núsqasy bar әlipby әni ýlken  qúndylyq sanalady. Aptasyna 5 kýn oqityn «Sauat ashudan» ana tilining әlipbiyin ýirenbegen balalarymyz aptasyna 2 kýn bolatyn aghylshyn tilining әlipbiyin týrli núsqada әndetip, jatqa aitatynynan-aq búl tәsilding tiyimdiligin baghamdaugha bolady.

Ádemi әn arqyly әlipbiydi bala sanasyna әbden ornyqtyru tәsilin aghylshyn tilining qajettiligi, әr dybystyng aitylymy yaghni, spelling barysynda, әripterding toptasuy mýlde basqa dybys bop oqylatyn jaghdaylarda ghana manyzdy dep qana qol siltey salugha bolmaydy. Búdan ýirenetin nәrse kóp. Ras, bizde de әlipbiydi әnge qosyp aitqan jobalar, beynerolikter jasaldy. Biraq jalpylanbaghan, qyzu qoldanysqa enbegen kýii qalyp qoydy. Az uaqytta tanbalardy qosaqtaytyn latyn jazuyna kóshsek, әlipbiydi jatqa bilu – basty talap bolmaq. Odan bólek, biz әlipby әleminde ómir sýremiz. Álipby – halyqaralyq jaghdayda týrli memleketterdin, últtardyng mәdeny qarym-qatynasyn jýzege asyratyn qúral.

Kitaphanagha bara qalsanyz qajet әdebiyetter tizimi әlipby qatarymen rettelip, jinalady. Búl kelushiler men kitaphana qyzmetkerleri ýshin de óte ynghayly.

Álipby tizbegimen medisinalyq kartalar jinaqtalady. Nauqastyng auru tarihy jayly habar onyng familiyasynyng alghashqy әrpi boyynsha tizimge ilinedi.

Telefon kitapshalary, kýndelik, qala, aimaq attary týgeldey әlippe tizbegine baghynady. Tipti úyaly telefonymyzdaghy kontaktilerge deyin әlippe qatarymen tiziledi.

Álemning barlyq elinde, sonday-aq ózimizding memlekettik mekemelerge tiyisti bazalardaghy aqparat osy zandylyq negizinde saqtalady, anyqtalady.

Áripti әlipby qatarymen tanymaghan sinbegen balagha búnyng bәri qiyndyq tughyzbay ma? Osynday manyzdy, ómirlik qajetti  jýieni balalardyng tanymynan alyp tastau ýlken qiyanat boldy. Álippesiz sauat ashqan nauqangha tura kep qalghanymyzgha  qynjyldyq. Degenmen, búl synaq-tәjiriybe biylghy oqu jylymen shekteledi dep senemiz.

Janna Imanqúl

Abai.kz