Qúp, Tәuelsizdik - til tiygizbeytin úghym. Áytse de tәuelsizdik ýshin janyn pida etken túlghalardyng tәuelsiz elde úlyqtalmay jatqany keybir aghayynnyng ashy dausyn shygharugha bar. Múny da týsinelik. Mәselen, Alashtyng azattyghy ýshin ah úryp, ormanday orysqa oiran salghan Kenesarygha azat Qazaqstanda óz dengeyinde qúrmet bolmay jatqany ótirik pe?! Auzymyzdy toltyryp han Keneni azattyqtyng simvoly deymiz. Qazaqtyng songhy hany deymiz keudemizdi dýnk-dýnk úryp. IYә, ol otarlaushygha qazaqtyng mәngi qúldyqta ghúmyr keshe almaytynyn úqtyrdy. Jer sharynyng jartysyn iyemdengen imperiyagha ruhymen ses kórsetti.

Qúp, Tәuelsizdik - til tiygizbeytin úghym. Áytse de tәuelsizdik ýshin janyn pida etken túlghalardyng tәuelsiz elde úlyqtalmay jatqany keybir aghayynnyng ashy dausyn shygharugha bar. Múny da týsinelik. Mәselen, Alashtyng azattyghy ýshin ah úryp, ormanday orysqa oiran salghan Kenesarygha azat Qazaqstanda óz dengeyinde qúrmet bolmay jatqany ótirik pe?! Auzymyzdy toltyryp han Keneni azattyqtyng simvoly deymiz. Qazaqtyng songhy hany deymiz keudemizdi dýnk-dýnk úryp. IYә, ol otarlaushygha qazaqtyng mәngi qúldyqta ghúmyr keshe almaytynyn úqtyrdy. Jer sharynyng jartysyn iyemdengen imperiyagha ruhymen ses kórsetti.

Han Kene shahid bolghan kýnnen bas­tap qazaqtyng qúldyq dәuiri bastaldy. Qazaq biyliginen aiyryldy. Jeri­nen aiyryldy. Malynan aiyryldy. Ashtyqqa úshyrady. Borday tozdy. Botaday bozdady. Bolmysynan ajyrady... Múnday kýnde Tәuelsizdikting tany atty. El ensesin kóterdi. Biraq jyldar boyghy, my týgili, sýiegine singen qúldyq sana últtyq immuniytetke jan bitirmey jantalasyp jatyr. Onyng emi qanday? Bir hәm tóte joly - últtyng azatty­ghy jolynda qúrban bolghan batyrlardy úlyqtau. «Kelgende Jiyenqúlgha shyqpaydy ýnim» demekshi, dәl osyghan kelgende kibirtiktep ýnimiz bәsensy týsedi. Bir ghana mysal, osy kýnge deyin han Kenege tútas Qazaqstanda bir-aq eskertkish ornattyq... Sýiinshi, jylaghannan jas tyiylmas, ekinshisi boy kóterdi! Ótken júma kýni qasiyetti Úlytauda últ batyryna enseli eskertkish qoyyldy. Aq shymyldyq sypyrylyp jerge týskende aq granitke qashalghan batyr aibary boydy shymyr etkizdi. Keudesine basqan almas qylysh soghysqa emes, beybitshilikke soghylghan belgi destik. Sústy batyr beynesi endi qazaqqa mәngi jaudyng joqtyghyn menzegendey. Myna sәikestikti qaranyz, osy jerde osy kýnge deyin «kýn kósem» Lenin qazaqqa «jol siltep», qol siltep túrghan. Endi onyng qútyn qashyryp, han Kene qútty ornyna oraldy! Quanyshtan, bәlkim, ashy zar, mólt etken ystyq jas keudege tyrs-tyrs tamdy... Tebirenis­ten әkim Ábdighaliyev Súltanmahmúttyn: «Bolghanda әkem - qazaq, sheshem - qazaq, Men qalay qazaqtyqtan saqtanamyn», - degen jyr shumaqtaryn tebirene oqydy. Tayly-túyaghy­men týgel jinalghan alaqanday auyldyng quanyshyn sizderge jetkizip bere almaspyn. Ólgeni tirildi, óshkeni jandy degen osy shyghar...
Belgili sayasatker Berik Ábdighaliyev astanadan auylgha - Úlytaugha at basyn búrghanda bәrimiz tanyrqay qaras­qanbyz. «Jas Otannyn» jalaulatyp jýrgen «Diplommen - auylgha» aksiyasymen auylgha ketti» dep te әzildegen edik. Bekeng auylgha beker barmapty. Eng әueli, ol respublikalyq basylymdar arqyly qalyng elge bergen uәdesin oryndady: familiyasyn ózgertti. Endi Berik Ábdighaliyev emes, qújat jýzinde Berik Ábdighaliyúly boldy. Til turaly, últ haqynda myng ret minberden tolghau aitqansha, kópke ýlgi bolatyn naqty bir is tyndyrghan - ghaniybet. Tipti Bekenning búl isi týzde til turaly tәtti-tәtti sóilep, ýide balasymen oryssha tildesetin keybir satqyn ziyalylargha ýlgi bolsa iygi.
Ekinshi, ózgesin qoya túralyq, Ábdighaliyúlynyng bir ghana Kenesary eskertkishin ornatuy myng sauapty is emes pe. Últqa jasalghan úlyq is dep auyz toltyryp osyny aitugha bolar. Onyng elge jasap jatqan ózge enbegin keyin el bile jatar...
Qalyng elding qaperinde bolar, astana qúrylysy han Kenening eskertkishin salumen bastalghan. Múnyng sanaly týrde jasalghany iya bolmasa qúdiretti kýshting sәikestigi ekenin tap basyp aita almaymyn. Kezinde orys otarynyng әskery bekinisin ala almay armanda ketken han Kene býgingi azat kýnde dәl sol jerde dúshpangha ses bolyp at ýstinde túr. Endi ol últyn ruhtandyryp Úlytauda boy kóterdi.
Taghy bir sәikestik, qatpary qalyng tarih betterinde Kenesary dәl osy ónirde 1841 jyly aq kiyizge oranyp han kóterilgen desedi. Áriyne, han Kenege eskertkish onyng tughan jerine, túrghan jerine qoyylsyn degen oy tumasyn. Berik Ábdighaliyúlynsha aitsaq, Kenesary eskertkishi әr qalanyng tórinde, әr auylda túrsyn. Al ruhy әr qazaqtyng jýreginde bolsyn.
Kenesarynyng basy kesilgen kýnnen bastap qazaqtyng qúldyq dәuiri bastalsa, endi qazaqtyng ruh dәuiri bastalghay!

Jezqazghan qalasy

«Ana tili» gazeti