Senbi, 9 Qarasha 2024
Dey saldym-au 5290 3 pikir 16 Mamyr, 2017 saghat 12:11

Sýleymenovting tili nege qyshydy?

Syrttan qaryz alugha dәndegen Ýkimetimiz býgin bereshegimizding qanshagha jetkenin taghy bir mәrte esimizge saldy. QR Últtyq ekonomika ministri Timur Sýleymenov Ýkimet otyrysynda Qazaqstannyng qaryzyn jipke tizdi. Ministrding aituyna qaraghanda, memleketting moynyndaghy bereshek 12,3 trillion tengege jetken. Búl jalpy ishki ónimning 24,6 payyzyna teng degen sóz.

Qazaqtyng tilin mandytyp bilmeytin ministr myrza 12,3 trillion degen somadan dym qoryqpaytynyn, dabyl qaghudyng qajeti joqtyghyn, búl jaghdaydy basqarugha qabiletti ekenin aityp aqtalghan. Jalpy, bizding elde dollar baghamy óserden birer kýn búryn "dollar túraqty bolady" degen synayda resmy mәlimdeme jasalushy edi. Sýleymenovting kenet syrtqy qaryzdy sóz ete qaluynyng astarynda ne jatyr. "12,3 trillionnyng ýstine taghy jamau jamalady" degen belgi emes pe búl?

Elbasy Qytayda is-saparda jýr. Osy joly kórshiden taghy qaryz alyp qaytsa, byltyrghyday jer dauy qaytadan bastalyp ketpey me? Qytay bizge qaryz berse, onyng óteui onay bolmasy anyq.

Sýleymenov sonday-aq, memleket basshysynyng joldauda aitqan makroekonomikalyq túraqtylyqty saqtau tapsyrmasynyng oryndalyp jatqanyn da aityp ótti.

"Álemdik tauar jәne qarjy naryghynda saqtalyp otyrghan túraqsyzdyq bizding jasaghan boljamymyzdy shekteuge iytermelep otyr. Jyldyng basyndaghy 4 aida ekonomikada tirkelgen ósim odan ary qaray da jalghasa beredi dep aitugha bolmaydy. Ol ýshin memlekettik apparattyng belsendi júmys isteui kerek", – dedi ministr.

Búl da esi bar jandy oigha qaldyratyn sóz. "Tórt aidaghy ekonomikalyq ósim jalghaspaydy" deuding astarynda "taghy qaryz aludan basqa amalymyz joq" degen oidyng jatpaghanyna kim kepil?

Ánsheyinde jaq ashpas QR Últtyq ekonomika ministri Timur Sýleymenovting tili nege qyshy qaldy? Keshe Qorghas keden beketining aksiyalaryn satyp jiberip edik, býgin, yaky erteng nemizdi kórshilerge berer ekenbiz?

Shәriphan Qaysar

Abai.kz

3 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1149
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 2553
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 2573