Qazirgi ghylym men jana tehnologiya jetilgen zamanda ekonomikalyq damu ruhany damudy basyp ozdy. Býgingi kýni tek qana qoghamnyng zattyq súranysyn qanaghattandyratyn, jappay jayly ómirdi nasihattaytyn «damyghan» elderding sayasaty onyng mýshelerin bir-birimen baylanystyratyn adamgershilik, meyirimdilik, qayyrymdylyq, obal, sauap, qanaghat, raqym, adaldyq, kishipeyildilik, enbekqorlyq siyaqty adamzattyq izgi qúndylyqtardy ayaqasty etude. Ruhany damuy kenjelegen qogham ashkózdikke úrynyp, azghyndaytynyna tarih kuә. Sondyqtan, qay kezende de adamzat iygiligi men el damuyn qamtamasyz etetin enbek tәrbiyesine kónil bólu kerek.

Jahandyq daghdarys eshbir eldi tasada qaldyrmaytyndyqtan, әlem elderining kýsh biriktiruin uaqyt talap etude. Degenmen, әrbir el ózinshe әrekettenbey, jahandanghan әlemnen ortaq ústanym izdep, ózgeden berekeli bastama kýtse, onda útylatyny anyq. Ekonomikalyq tәuelsizdigimizge de kólenke týsirgisi kelmeytin Elbasymyz «Áleumettik janghyrtudyng jahandyq trendin» oilap, «Qazaqstannyng әleumettik janghyrtyluy: Jalpygha Ortaq Enbek Qoghamyna qaray 20 qadam» atty baghdarlamasyn úsynghany belgili.

Kelmeske ketken kenestik kezennen qalghan tútynushylyq pighyl qoghamda masyldyq psihologiya qalyptastyrdy. Jahandyq daghdarystyng basty sebebi de әleumettik masyldyq bolghanyn aita kelip, últ kóshbasshysy: «Jalpygha Ortaq Enbek Qoghamy iydeyasy kóz jetpeytin kókjiyekte oilap tabylmaghan. Búl – praktikalyq, pragmatikalyq iydeya. Ol maghan tipti etene jaqyn, óitkeni, men qazaqstandyqtar jaqsy biletindey, ózimning kәsiby jolymdy «aq sausaqtar» sekildi kabiynette de, parkette de emes, júmysshy-metallurg bolyp bas­tadym», – dep «Jalpygha Ortaq Enbek Qoghamy» atty syndarly iydeya úsyndy.

Onda eng birinshi tútynushylyqqa beyimdelgen iydeologiyamen, jappay masyldyqpen kýresu ýshin әrbir qazaqstandyqtyng eselengen enbegine, enbek ónimdiligi men enbek qúndylyghyna basa mәn beru qajettiligi sarabdaldyqpen taldanghan. Demek, әrbir qogham mýshesi «enbek etseng erinbey, toyady qarnyng tilenbey» qaghidatyn tereng týsinip, adal enbek etuge әrekettenu kerek.

Memleket basshysy sol baghdarlamada últtyng bәsekege qabilettiligin arttyryp, eldi úiytatyn mәselelerdi aiqyndap, «Jalpygha Ortaq Enbek Qoghamyna» qaray qadam jasau arqyly ghalamdy jaylaghan daghdarystan qorghanugha bolatynyn jan-jaqty taldap týsindirgen.

Elding ensesin kóteretin iygi bastamanyng manyzyn qoghamnyng әrbir mýshesi týsinip, әleumettik janghyrtugha shamasy kelgenshe ýles qossa, ol ózi ýshin de, elimiz ýshin de tiyimdi. Kim ne beredi dep jaltaqtaghannan, әrkim qolynan keletin ispen ainalyssa, ómiri berekeli bolatyny aiqyn.

Álemdik órkeniyetting bar­lyq qúndylyqtary, mәdeny bay­lyqtar adam en­begimen jasalatyndyqtan, әleu­mettik janghyrtu da ónimdi en­bekting arqasynda jýzege asady. Býkil qogham adal enbekke bet búryp, tynymsyz әrekettense, azamattardyng túrmysy týzelip, memleketting damu dengeyi artatyny mәlim. Múnday iygilikke bastaytyn jol – masyldyqtan arylu.

Áleumettik janghyrtu býkil qoghamnyn, әrbir qazaqstandyqtyng ómirine shynayy ong ózgerister әkeluge baghyttalghan naqty qadamdar jasaudy, sony sezindiretin sheshimderdi talap etedi. Búl janghyrtu qoghamnyng әrbir mýshesining ómirin jaqsartugha baghyttalghanyn tereng týsinse, әrkim ózi ýshin qimyldaydy. Az júmys istep, kóp tabys tabu, jan qinamay baylyqqa batu sekildi aldamshy oilardan arylyp, iygilikke jetuding ontayly joldaryn oilastyratyn uaqyt jetti. Saghym qughanday aldamshy elespen jýruding kýni ótkenin, әrkim qolynan keletin ispen ainalysyp, qabiletine qaray enbektense, ol nәtiyjesiz bolmaytynyn qazirgi tanda әr adamnyng sanasyna jetkizu óte manyzdy.

«Jalpygha ortaq Enbek Qoghamynyn» baghdarlamasynda kórsetilgendey, әleumettik janghyru ýshin qoghamdy industriyalyq-innovasiyalyq ekonomika jaghdayyndaghy jana ómirge dayyndau, Qazaqstannyng ýdemeli ekono­miy­ka­lyq damuy men keng kólem­di iygiliktermen qamtamasyz etu jolyndaghy ontayly tepe-ten­dik ornatu, qúqyq pen әdilettilik qaghidat­tary­na negizdelgen әleumettik qatynastardy bekitu, sonday-aq jeke sektor men kәsiby birlestikterding әriptestigin jolgha qoyatyn әleumettik-enbek qaty­nasynyng tiyimdi ýlgisin qúru manyzdy.

Ol ýshin jergilikti basqaru organdary azamattar­dyng әleumettik bastamalaryn jýzege asyratyn óz mindetterin adal atqaryp, qoghamdy zamangha beyimdeytin altyn kópir bolghany abzal. Sonday-aq, ghalamtor men aqparattyq tehnologiyanyng mýmkindikterin tiyimdi paydalanyp, memleket pen halyqtyng arasynda tyghyz baylanys ornauyna mýmkindik jasasa núr ýstine núr. Sonda innovasiyalyq ekonomikanyng basty qozghaushy kýshi orta taptyng ýzdiksiz ósuine, tyng iydeyalar men tiyimdi janalyqtar oilap tabatyndardyng damuyna jan-jaqty mýmkindik tuyp, enbek ónimdiligi artady.

Elbasy janghyrtu ýrdisining tabysty boluyna qajetti qaghidattardy da evolusiyalyq (mýmkindikterdi paydalana otyryp jýieli damu), ortaq jauapkershilik (memleket qana emes, jekemenshik qúrylymdar men jalpy qogham), әriptestik qarym-qatynas (memlekettin, qoghamnyng jәne jeke adam mýddesining tepe-tendigi), yntalandyru (azamattardyng mýmkindigi jetpeytin jaghdayda ghana memleketten jәrdem alyp, qolynan keletin sharuany ózi atqaruy, memleketting tabysty enbekti qoghamdyq yntalandyruy), kәsibiylik (sheshim qabyldamay túra, egjey-tegjey esep jýrgizip, ghylymy dәleldengen әlemdik tәjiriybeni oqyp-ýirenu) jeke-jeke taldap, manyzyn  týsindirdi.

Josparlanghan júmys jýieli jýzege asyp, naqty ekonomikalyq tabystar әkeletin janghyrtugha, ol janghyrtu industriyalyq-innovasiyalyq damugha negizdelse ghana jemisti bolatyny Jalpyúlttyq tújyrymdamada aitylghan, industriyalyq-innovasiyalyq damusyz eshqanday janghyrtu bolmaytynyn qazir kózi qaraqty, kónili oyau adamnyng bәri týsinse kerek.

Halyqtyng әl-auqatyn jaqsartyp, eldi kórkeytuding eng tóte joly – totalitarlyq jýie qalyptastyrghan jappay tútynushylyq pighylmen jәne masyldyq sanamen kýresu. Últtyq ruhaniyat pen elding ekonomikalyq túraqty damuyna negiz bolatyn jalpyadamzattyq qúndylyq – enbekti aldynghy oryngha qoyyp, mazmúnyn qayta janghyrtu memleket ýshin manyzdy. Enbek – elding de, jeke adamnyng da ósip-órkendeuining kepili.

«Jal­pygha Ortaq Enbek Qoghamy» iydeya­sy qoghamdy damytatyn enbekke basa mәn berip, el iygiligi men jeke bastyng auqatty ómirin qamtamasyz etetin qajyr­lylyqqa shaqyrady. Halyqtyng әl-auqaty jaqsy bolsa, memleketting de keleshegi kemel bolatyny belgili.

Songhy jyldary eldegi óndiristerding kóptep ashyluy júmys oryndaryna degen súranysty qanaghattandyrghanmen, keyde maman men júmysshy tapshylyghyna qatysty mәsele tuyndap jatady. Osy orayda Elbasynyn: «Eger bizding qa­biletti últ bolghymyz ke­letindigi ras bolsa, búl psiho­logiyadan arylu qajet! Jana bilik­tilikti mengeru jәne zauyt­qa, ón­diriske baru kerek. Qazaqstandyq jas bolsyn, eresek bolsyn bos otyryp, bәrin synay bermey jú­mys bar jerge, nәpaqa tabatyn jerge qaray úmtylulary kerek!» degen pikiri oigha oralady.

Jalpy, transúlttyq kompaniyalardyng әlemdik naryqty meylinshe az uaqytta barynsha keninen jaulap alugha jantalasa úmtyluy, jahandyq iri mәdeniyetterding úsaq mәdeniyetterdi jútyp qoiy qaupining uaqyt ótken sayyn artuy, ekonomikalyq tәueldi elderding óz tili men dilin, mәdeniyeti men bolmysyn saqtap qalu qabileti әlsirep bara jatqan myna zamanda Qazaqstannyng da jarqyn bolashaqqa tek ekonomikany damytumen ghana jetui mýmkin emes ekenin týsinip, ekonomikalyq damugha kýsh beretin ruhany quattylyqty arttyrugha әrbir qazaqstandyq ýles qosuy manyzdy. Ol ýshin qoghamnyng enbekshi kýshining sanasyn janghyrtyp, qoghamdyq sanany ózgertuge úmtylu kerek. Qoghamdyq sanany ózgertu – qoghamdy ózgertumen bara-bar, sondyqtan qoghamdyq sanany ózgertuge yqpal etetin qazaqtyng útymdy sózderin ornymen júmsap, halyqqa týsinikti әri jýieli jetkizu manyzdy. Naryqtyq ekonomikagha beyimdelgen qoghamdyq qatynastardy retteu barysynda enbekke basymdyq beru jeke adam ýshin de, qogham ýshin de tiyimdi bolatynyn qarapayym halyqqa qarapayym tilmen týsindiru qajet. Ózine paydaly nәrse úghymdy sózben aitylsa, kez kelgen adam qúlaq týredi.

«Jalpygha ortaq enbek qoghamyn» qúryp, kópshilikti ózi ýshin de, eli ýshin de ónimdi enbekke júmyldyryp, onyng nәtiyjesin býkil qoghamnyng ortaq iygiligine paydalanu ýshin ótimdi oilardy jýieli sózben jetkize aitudyng manyzy zor. Óitkeni, qazirgi zamandaghy basty mәselelerding biri – óz iydeyalaryndy tyndaushylargha oramdy tilmen jetkize bilu. Uaqyt súranysyna layyq, zaman talabyna say bolu ýshin de qoghamgha qajetti osy biliktilikti әrkim óz boyynda damytyp, sóilegende negizgi ýsh maqsattyng oryndaluyn (týsindiru, sezimin oyatu, tolqytyp-tebirentu) qadaghalau kerek.

Últtyq qúndylyqtar men qoghamdyq ózgeristerdi sabaqtastyryp, ýrdisti ýzbey, dәstýrdi búzbay, tildi shúbarlamay, enbekke iykemdi úrpaqty tәrbiyeleu ýshin jýieli sózdi ornymen qoldana bilu – uaqyt talaby. Aqyl-oy tәrbiyesining bastau-búlaghy sóz óneri әlsirese, últ ta әlsireydi. SÓZ – qazaq ýshin qúdiretti kýsh. Osy kýshpen óskeleng úrpaqty ruhany bayytyp, adal enbek pen kәsipkerlikke júmyldyru – qay jaghynan alghanda da tiyimdi.

Sóz salmaghyn úghynghan qazaq – tabighatynan enbeksýigish halyq! Jany taza, niyeti adal qazaq aram jolmen tabylghan nandy dastarqanyna qoymaghan, kýdiktense, bótenning dastarqanynan dәm tatpaghan. Alla molynan nesibe berse, shýkirlik etip, az berse, qanaghat qylghan. «Enbek etpegen iship-jemeydi» degen babalarymyz aramtamaqtardy «jalqaudyng jany – tәtti» dep mysqyldasa, ózgening enbegin paydalanatyndardy «aramtamaq» dep baghalaghan.

Dana halqymyz «Enbekting nany – tәtti» dep manday termen, adal enbekpen kelgen nesibening berekeli bolatynyn menzese, adal enbekting raqatyn «beynet týbi – zeynet» dep tújyrymdaghan. Sebebi aua-rayy san qúbylghan, tabighaty әr qily – shóli men shóleyti, batpaghy men tauy, ormany men oipaty bar keng dalany ómiri men kәsibine beyimdeu ýshin babalarymyz bel sheshpey enbektengen. Demek, úlan-baytaq jerimizdi ata-babamyz aq nayzanyng úshymen, aq bilekting kýshimen saqtaghan. Aynalysqan kәsibi mal bolghan son, onyng qily qiyndyqtaryna tózip, shól daladan qúdyq qazyp, qysy-jazy enbek etken. Dala qazaghy ýshin tórt týlikti kýtip-baghyp, mal basyn arttyru, asyl túqymdylaryn kóbeytu, kiyiz ýiding jasau-jabdyghyn әzirleu, al qala qazaghy ýshin qala soghu, diqanshylyq jasau, bau-baqsha salu t.b. sekildi enbek týrleri ata-babamyzgha tansyq bolmaghanyn tarihshy, arheologtarymyz dәleldep keledi. Tarih tolqynymen úrpaqtar auysqanymen, jasampaz halyq últynyng asyl qúndylyqtaryn ardaqtap, keyingige qaldyryp otyratyny – ómir zandylyghy.

Árbir qogham mýshesi «Jalpygha ortaq Enbek Qoghamy» iydeyasynyng tiyimdiligin týsinip, halqymyzdyng qanynda bar enbeksýigishtikti qayta jandandyrsa, ózine de, qoghamgha da paydaly bolmaq.

Halqynyng qamyn oilap, keyingige ólmes múra qaldyrghan qazaqtyng әlemdik dengeydegi úly aqyny Abaydyn:

«Senbe júrtqa túrsa da qansha maqtap,

Áure etedi ishine qulyq saqtap,

Ózine sen, ózindi alyp shyghar,

Aqylyng men enbeging eki jaqtap», – degen dana taghylymyn óskeleng úrpaq jadynda saqtap, adal enbekke beyimdelse, zamana kóshinen qalmay, elimizding abyroyyn asqaqtata týsetini anyq.

S.A.Duanaeva, f.gh.k., QR DIAQM Din isteri komiyteti Din mәseleleri jónindegi ghylymiy-zertteu jәne taldau ortalyghynyng ghylymy hatshysy

Abai.kz