Áke asqar tau. Áke alyp qamal. Áke әr ýiding bәiteregi. Áke tózim men sabyrdyng egesi. Áke seni aqtyq demi qalghansha qorghaytyn batyr, qolynan kelgenshe qoldap dem beretin demeushin. Alladan әr kýn sayyn asqar tauymnyng shaghylmauyn, alyp qamalymnyng qiramauyn, bәiteregimning qúlamauyn, tózimim men sabyrymnyng sarqylmauyn, qorghansyz qaldyrmauyn tileumen jýremin. Tek men emes bәriniz de osylay tileysizder Jaratushydan.

Tang rauandap atyp, kýn tau basyna ilingen jaziraly jaylaudyng kerbez tany, tymyq auasy, búlaqtyng syldyry osynyng bәri de ótken kýnderding enshisinde qaldy. Ol kezdegi qazaq ýiding shanyraghynan tór aldyna tógiletin kýnning sәulesi, sol kýnnin  núryna balqyp otyryp әkem men sheshemning bal qaymaq qosqan bal shәiinen ishken kýnder tek anyz әngime sekildi bolyp bara jatqanday. Biraq maghan ghana solay, sebebi әkem men sheshem әli kýnge sol tór jaylauda, tór aldyna otyryp bal shaylaryn ishedi.

Tughan auyldan bólinip, tas qalany meken etkenime biyl túp tura on jyl boldy. Osy on jylda bal qaymaqty, anamnyng tәtti shayyn, әkemning «Kólenkem» dep erkeletkenin san ret saghynyp, oquyn da, tas bauyr tas qalany da qaldyryp, qolymdy biraq sermep keng dala tughan ólke, ósken ýige ketip qalugha talay oqtaldym. Biraq әkemning «bilim alyp, maman iyesi atanyp kel» dep auyldan attanar aldyndaghy aitqan sózi ayaghyma túsau bolady da túrady. Oqudy tastap qaytyp barsam әkemning maghan artqan әkelik ýmiti men senimin aqtamaghan bolamyn ghoy degen oi, meni ashtyqqa kónuge, tonghan sәtterde shydaugha, saghynghan sәtterde sabyr qylugha ýiretti.

Halqymyzda «Bir әkening bilimin, jýz mektep bere almaydy» degen tamasha sóz bar. Osy sózge mende tolyqtay qosylamyn. Maghan әuelgi bilimdi mektep emes әkem bergendigi ótirik emes. Sizderde de solay bolu kerek. Mening de әkem student bolghan, qazirgi men jýrgen tas qalanyng túrghyny da bolyp kórgen. Ol kisini de qaladan biraq kýnde qaytarghan әkesining biraq auyz sózi bolatyn. Ákem maghan ózining mektepke barghanynan bastap, býgingi maghan әke, nemerelerine ata atanghan kýnge deyingi ómirin, Múhtar Áuezovtyng ataqty «Abay jol» epopiyasy siyaqty qyzyqty etip, talay әngimelep bergen bolatyn.

Ol kezdegi bilim aludyng ózi tym auyr ekendigin, joqshylyqtyng jaghadan ústap jarmasyp jýretindigin,  alys auyl, audannan atqa mingesip kelip, jataqhanada ash jatqan kýnderining kóp bolghandyghyn, biraq sonyng barlyghyna shydamdylyqtyng qajet ekendigin ýnemi aityp otyratyn. Sol mol qajyr qayrat pen shydamnyng sonynda sarqylmas baqyttyng bolatyndyghyna sendirip tәrbiyeledi. Sol tәrbie meni talay ret qisyq jolgha týsuden saqtap, týzu jolgha baghdar jasaugha ózining ýlken septigin tiygizdi.

Býginde az da bolsa әke senimin aqtaghan shygharmyn dep oilaymyn. Algha qoyghan maqsatqa jettim. Maman iyesi atanyp, jyldar boyy kýtken diplomdy qolgha alyp, júmysqa da ornalastym. Asyl әkem men ardaqty anamamnyng shanyraghyna kelin týsirip toy qylyp, bir otaudyng iyesi atandym.

Osydan búrynghy on jylmen salystyrghanda dýniyening damyp kele jatqandyghyn eriksiz moyyndaysyn. Bir kezderi әkem meken etken asqar taudyng baurayyndaghy qystaudan mening mekenim tas qalagha  qonyrau shalyp sóilesu qiyal ghajayyp әngimelerde ghana aitylatyn dýnie edi. Al býgin sol bir kezdegi qiyal shyndyqqa ainalyp otyr. Sol qystauda, sary may sapyrghan shayyn ishe otyryp dýniyening tórt búryshynan habar alugha bolady.

Kenet qalta telefonym bezildep qoya berdi. Qaltafon qaqsasa oghan nazar audarmau mýmkin emes. Býginde  qaltafondy qara kózindi tyrnap ashqan sәtten bastap, qara týnde qalghyp ketkenshe qasynnan qaldyrmay sensoryn syipalaumen bolamyz. Sebebi kýn sayynghy tirliging osy bәlege tikeley baylanysty. Ár nәrsening jaqsysy men jamany bolatyny ol ómir zandylyghy dep qabyldap kelsek, qaltafonda dәl solay.  Osynyng arqasynda alystaghy ata-ananyng amandyghyn bilip habarlasyp til qatysyp otyramyz.

Búl jolghy qonyrau tughan jer, tughan auyldaghy, tughan әkemnen kelgen qonyrau eken. Birden tútqany kótrdim.

- Assalaumaghaleykum! - dep әkeme sәlem birdim. Ol kisi de amandyq saulyq súrap, búl jaqtaghy aghayyn tuystyng qal jaghdaylaryn súrap bilip, ol jaqta da aman-esen jatqandyqtaryn jetkizdi. Sóz sonynda «Kólenkem», al endi aman bol Alla amandyqta jolyghudy nәsip etsin. Ózine jaratqan jar bolsyn. Ising ilgeri bolsyn» dep tilegin aitty da tútqany qoydy.

Men telefondy qolyma ústap biraz oigha batyp otyryp qaldym. Meni kýni býginge deyin «Kólenkem» dep erkeletken әketayymnyng sózinen әkening balagha degen mahabbatynyng esh uaqytta sarqylmaytyndyghyna kózim jetti.

Ishimnen kýbirlep qana Alladan ata-anama amandyq saulyq súradym.

Tәttimbek Ashanúly

Abai.kz