Abylay han tarihyndaghy ótirik
Ol - Abylaydyng han saylanuyn bayandaudaghy bәtuәsizdik. Mәselen, «Abylay han» atty jinaqta («Jazushy» baspasy,1993-jyl) Sýiinbay Aronúlynyn «Ýsh jýzge by Tóle edi» dep atalghan qysqa tolghauy bar, onda:
«...Ýsh jýzge by Tóle edi,
Zamanynda sol Tóle
Tәshkenge bir kýn keledi.
Sening atang Abylaydy,
Ábilmәnsúr atanyp,
Ot jaghyp jýrgen jerinde
Shayhanadan kóredi.
Sol qúldyqtan qútqaryp,
«Sabalaq» degen at qoyyp,
Tóle bi alyp kep edi.
El týiesin baqtyryp,
Qyzmetin kópke jaqtyryp,
Kirme ekenin aitqyzbay,
Han qoyghan babam sol edi...»,
- delinse, Shәdi tóre Jәngirúly «Tarihatynda» (atalghan kitapta) Jәnibek hannyng Abylaydy han etip saylaudy úigharyp, ýsh jýzge habar berip, biylerdi shaqyrtqanyn jyrlay kele:
«...Bas qosyp birneshe kýn birge túrdy,
Sóilesip júrtkershilik kenes qúrdy.
Aqyry Abylaydyn han boluyn
Bәri de birauyzdan qabyl qyldy.
Ákelip aq kiyizdi jayyp salyp,
Ýstine otyrghyzdy handy aparyp.
Qoldasyp әr rudyn qariyasy,
Kiyizdi ústadylar bәri baryp.
Úly jýz Tóle biyge jolyn berdi,
Qazybek Orta jýzden shygha keldi.
Áyteke Kishi jýzden kiyizdi ústap,
Bireui Jәnibekting ózi de edi.
Tórteui tórt búryshtan ústap túrdy...»,
- depti. Al aqyn Maghjan Júmabaev «Batyr Bayan» dastanynda (ol da atalghan kitapta):
«...Jiyldy ónshen noyan yghay-syghay,
Bayjigit, Tasbolat pen by Tolybay.
Týu basta Abylaydy han kótergen –
Qamqory Qarauyldyng sheshen Qanay»,
- degen.
Sýiinbay atamyzdyng sózindegi ýsh aghattyqtyn birinshisi – Tóle Ýsh jýzge by boldy deui. Ekinshisi – Abylaydy han kóteruge Tóle bi qatystysy. Ýshinshisi – Abylaydy Tәshkenning shayhanasynda ot jaghyp jýr deuining nanymsyz ekeni. Abylaydyn tegi turaly basqa derekterde: «Týrkistanda Ábilmәmbet tórege qyzmet qylyp jýr edin»; «Arqada Ábilmәmbet tórening týiesin baghyp, Sabalaq atanyp jýrgen qúl edin»; «Ýisin Tóle biyding týiesin baghyp jýrip sabalaq atanyp edin» delingen. Birizdilik joq.
Tarihy ýsh biyimiz jayynda jazylghan әdebi, tarihiy-ghylymi әngime, ólen-jyr, maqala, t. b. ýnilsem: olardyng fәniyge kelgen, baqigha attanghan jyldary da әrqalay kórsetilipti:
Tóle by Álibekúly (1657-1756 jәne 1663-1756),
Qazybek by Keldibekúly (1667-1764 jәne 1665-1765),
Áyteke by Baybekúly (1644-1700 jәne 1683-1739 jәne 1683-1722),
- dep jazylghan. Demek, Abylaydyn ýsh jýzge han saylanuynan:
Tóle bi - 15 jyl búryn,
Qazybek by - 6 jyl búryn,
Áyteke by - 49 jyl búryn baqilyq bolypty!..
Sonymen, Abylaydy 1771-jyly han saylaghan júrtshylyq arasynda ataqty ýsh biyimizding ýsheui de bolmasa, Shәdi tóre men Sýiinbay aqyn neni, kimdi jyrlady?!. Olardyng izimen әdebi, tarihy «enbek» jazghandar da az emes shyghar. Búl aghattyqqa tarihshylarymyzdyng lәm-miym demegenderi qalay? (Degender bolsa, ghafu etkey).
By ataulydan Qanay Qúttymbetúlynyn qatysqany (Maghjan Júmabaev aitqan) ilanymdy. 1696 - 1778 jyldarda ómir sýrgen Qanay Kókshetaudyng Zerendi ónirindegi Qarabúlaq auylynda tuyp-ósken. Aymaqqa keng taraghan anyz onyn әri batyr, әri sheshen, әri әdil qazy bolghanyn aitady. Abylaydyn bas biyi delinedi.
Endi Shәdi tórening «Tarihatyndaghy» Jәnibekti alsaq, mening kózime týsken jazba enbekterdegi jәnibekter de Abylaydy han kóterudi kórmegen, eng bergisi - Shaqshaq Jәnibek 1752-jyly dýniyeden ozghan.
Mine, osy ala-qúla aqparattardy hal-hadary naqtylap, bir jýiege tiyanaqtatar uaqyt bolghan joq pa?
Ghabbas QABYShÚLY
Abai.kz