Senbi, 23 Qarasha 2024
Janalyqtar 4096 0 pikir 1 Qarasha, 2010 saghat 10:31

Últ tiregi - últtyq qúndylyqtarda

Ata babalarymyzdan qalghan asa ba­ghaly, saf altynday qúndy jәdigerleri­mizding biri - til. Tili mýshkil elding kele­shegi de búlynghyr ekenin ótip ketken ghú­la­malarymyz tasqa bastyryp, ósiyet etken. Býgingi tanda tilimizdi saqtap qaludyng birden bir joly ana tilimizde shyghatyn gazet-jurnaldardyng búqaralyq bedelin kóteru, keninen nasihattau, sonymen qatar, әr qazaq otbasyna jazdyryp alu. Jylma-jyl baspasózge jazylu barysynda oblys ainasy - «Ortalyq Qazaqstan» gazetining basshylary, qyzmetkerleri el arasyna shyghady, júrshylyqpen jýzdesedi, oi-pikirlerin biledi. Biyl da sol dәstýrdi jal­ghastyrudamyz.

Ata babalarymyzdan qalghan asa ba­ghaly, saf altynday qúndy jәdigerleri­mizding biri - til. Tili mýshkil elding kele­shegi de búlynghyr ekenin ótip ketken ghú­la­malarymyz tasqa bastyryp, ósiyet etken. Býgingi tanda tilimizdi saqtap qaludyng birden bir joly ana tilimizde shyghatyn gazet-jurnaldardyng búqaralyq bedelin kóteru, keninen nasihattau, sonymen qatar, әr qazaq otbasyna jazdyryp alu. Jylma-jyl baspasózge jazylu barysynda oblys ainasy - «Ortalyq Qazaqstan» gazetining basshylary, qyzmetkerleri el arasyna shyghady, júrshylyqpen jýzdesedi, oi-pikirlerin biledi. Biyl da sol dәstýrdi jal­ghastyrudamyz.
Balqash qalasy iri óndiris oshaghy. Múnda 80 mynnan astam halyq túrady. Ekonomikasy, әleumettik salasy, mәdeniyeti da­myp keledi. Búryn orys tildi qala bolatyn, ony jasyryp qaludyng reti joq. Oghan dәlel, tәuelsizdik alghangha deyin qalada jalghyz ghana qazaq mektebi boldy. Qalghan ongha tarta orta mektep tek orys tilinde bilim berdi. Múnyng ózi ana tilimizding túnshyghuyna әkelip soqty. Allagha shýkir, qazir qalada 6 mektepte birynghay memlekettik tilde dәris beriledi. Balqash qalasynyng әkimi Qadirjan Teylyanov oblystyq «Ortalyq Qazaqstan» gazetining bas redaktory, QR Jur­nalister Odaghy syilyghynyng laurea­ty, Qazaqstannyng enbek sinirgen qayrat­keri, oblystyq mәslihattyng deputaty Maghauiya Slanbekúly Sembaydyng ziyaly qauym, oqyrmandarmen kezdesuin kirispe sózben ashty.
- Qay memleket bolsyn, qay qogham bolsyn, BAQ-nyng orny qashan da erekshe, bólek. Halyqty janalyqtar men ózgerister turaly habardar etu, qoghamdyq pikir qalyptastyru, ruhany tәrbie beru - bәri de gazet-jurnal arqyly jýzege asady. Bizding tәuelsiz elding damuynda da baspasóz tele-radio qyzmetterining manyzy asa zor. Ózderinizge belgili oblysymyzda memlekettik tilde jaryq kóretin jalghyz gazet - «Ortalyq Qazaqstan». Qo­ghamdaghy ózekti de ótkir mәselelerdi kó­terip, oblystyng ósip-órkendeuin halyqqa ana tilimizde jetkizetin basylymnyng orny bólek. Ózderiniz bilesizder, «Ortalyq Qa­zaqstan» gazeti tek oblys qana emes, qalamyzdaghy әleumettik ekonomikalyq, sayasy qoghamdyq jәne mәdeny ómirdi tanytady. Búl - ruhany qúndylyqtardy bekitip, adamgershilik negizderin nyghaytugha belsene qatysatyn basylym. Osy basylym újymynyng kәsiby sheberlik, jauapkershilik tanytuynyng arqasynda bizder kýn sayyn bolyp jatqan oqigha turaly oqyp, bilip, týrli ózekti mәselelerdi talqylaymyz.
Oqyrmandar aldynda gazetting bas redaktory M.Slanbekúly birden til turaly әngime qozghady.
- Til - bizding ózegimiz ana tilimiz qoghamdaghy rolin birte-birte kóterip ke­ledi. Osyghan oray, sizderdi gazetke ja­zylynyzdar dep ýgit aitudan aulaqpyz. Myna mәselege keleyik, tәuelsizdik alghanymyzgha 20 jyl. Kelesi jyly atap ótemiz. Ana tilimiz - jan dýniyemiz shyn namysymyz bolsa ýgit-nasihatsyz-aq ja­zylghanymyz dúrys. Tipti, ana tilimizdegi gazet-jurnalgha jazylynyzdar dep ýgit­teuding ózi artyq siyaqty. Sizderding alda­rynyzda múnday oidan aulaq bolyp, gazet kelesi jyly nendey mәselelerdi kóteredi, nendey quanyshty oqighalar kýtip túr, sony aitqym keledi. Gazetting sonau 1931 jyly alghashqy sany jaryqqa shyqty. Kelesi jyly 80 jyldyghyn atap ótemiz. Ýlken oqigha. Ata babalarymyz ansap ketken tәuelsizdikting 20 jyldyghy túghyrgha nyq qonyp túr. Búl - elding toyy. Sondyqtan, osy mәsele tónireginde gazet betinde keleli mәseleler kóterilip, ashyq әngimeler aitylady. Tәuelsizdikke qol jetkizgen 20 jyl ishinde oblysymyzda nendey ózgerister boldy, ekonomikamyzdyng ilgeri damuy keshe qanday edi, býgin qanday biyikte túr, salystyramyz, saralaymyz. Áleumettik salada nendey jetistigimiz bar. Oblysymyzdaghy barlyq eldi-mekenderde jana zaman ýrdisine say jarqyn ózgerister bar. Mening búl pikirime kelisesizder ghoy dep oilaymyn, ol ózdiginen kelgen joq. Sizderding enbekteriniz, «Ortalyqty» jazdyryp alatyn, janyna serik etken qadirli oqyrmandarymyzdyng aituly enbegi. Qay qoghamda bolmasyn adam qozghaushy kýsh, basty baylyq, gazetting ústanymy adamdardyng iygilikti isterin asqaqtata kórsetu basqalargha pash etu, ýlgi etu. Alash kósemi Álihan Bókeyhanov ótken ghasyr­dyng basynda bylay degen eken. «Áueli - gazeta halyqtyng kózi, qúlaghy hәm tili. Adamgha kóz, qúlaq, til qanday kerek bolsa, halyqqa gazeta sonday kerek». Ghúlamanyng osy sózinen-aq biraz nәrseni angharugha bolady. Sol ótken ghasyrdyng ózinde bauyrlas tatarlarda 30 gazet shyghyp túrghan. 1909 jyly Amerikada 12 myng gazet bolghan. Germaniyada 8 myng gazet shyqqan. Asa qajet bolmasa múnshama gazetti sol zamannyng ózinde ólermen bop shygharmas edi ghoy.
Sonday-aq, gazet betinde últtyq mәsele­lerdi kóteretin aqyn-jazushylardyng shy­gharmalaryna, kósemsózine keninen oryn berile bastady. Últtyq mәselege kelgende gazet jasqanbaydy, tartynbaydy. Biz әli de qalay qazaq eli bolyp qalamyz, nendey olqy tústarymyz bar, sony saralap, jerine jetkizip aita beruimiz kerek, jaza beruimiz kerek. Negizgi ústanym osynday.
Kezdesude ashyq әngime qozghaldy. Oi-pikirin jetkizgisi kelgender kóp boldy. Sonyng ishinde eng manyzdysy til mә­se­lesi bolyp qala berdi. «Qazaqmys» kor­porasiyasy poliytehnikalyq kolled­­jining oqytushysy A.Syzdyqova til tura­ly zannyng qabyldanghannan beri keybir tar­maqtarynyng jýzege aspay kele jatqanyna toqtaldy. Tildi damytu otbasynan bas­talatynyn, keybir ata-analardyng balalarymen orys tilinde qarym-qatynas jasaytyndyghyn jasyryp qalmady.
- Atamyz qazaq erteden aityp kele jatyr keybireulerge kónili tolmaghanda «ana sýtine jarymaghan» deushi edi, múny da estip óstik,- dedi óz jauap sózinde Maghauiya Slanbekúly. - Til de ana sýtimen damidy. Qazirgi balalar ertegi oqy ma, besik jyryn tynday ma? Mәsele osynda. Bala tilge túshynyp ósui ýshin ata-anasy da sol tildi jetik bilui kerek. Búl rette gazetimizde «Tiltúmar» atty arnayy betimiz bar. Ay sayyn shyghady, jer jerden týsken hattar beriledi. Kóptegen oqyrmandar tilimizge janashyrlyq tanytady. Sonday úsynystardy, syny kózqarastardy gazetimizding osy betinen oqisyzdar.
- Osy Balqash qalasynyng ózinde mandayshadaghy jazular orys tilin qoyyp, endi aghylshyngha kóshe bastady. Sha­ghyn jәne orta kәsipkerlikti damytqan dú­rys. Elbasynyng sayasaty da osy, biraq aghylshynsha jazu mindetti me? Kóptegen dýkenderding biznes ortalyqtarynyng man­­dayshasynda mindetti týrde aghylshyn­sha jazu túrady. Ásirese, auyldan kelgen aghayyngha qiyn-aq. Keybireuleri mem­lekettik tilde jazudy úmytyp ketedi. Osy­ghan ózimiz kinәli emespiz be? Mening oiymsha búl da memlekettik tildi damytugha degen selqostyq dep bilemin,- dedi óz sózinde dәriger Q. Ysqaqov.
- Búl ózi býkil respublika boyynsha óris alyp ketken jaghday. Estuimizshe qo­jayyndar ózi qalaghan atty qoyyp, qalaghan tilinde jazdyra beredi eken. Qaraghandyda múnday óreskel jaghdaylar óte kóp, biz ony gazet betinde ýnemi kóterip kelemiz. Yqpaldy oryndar qayda qarap otyr? Gazet qoghamdyq pikir tughyzady, mәsele kóteredi. Al, ony retteytin arnayy mekemeler bar. Solardyng qúlaghyna altyn syrgha. Múnday kelensiz kórinistermen gazet kýresip keledi.
«Qazaqmys» korporasiyasy Balqash ai­maghy boyynsha ishki jәne kadrlyq sayasat jónindegi diyrektordyng mindetin atqarushy Erkinbek Tórejanov óz oiyn býgip qal­mady.
- «Ortalyq Qazaqstan» gazeti óndiris oryndaryna da taraydy, mysshylar da sýisine oqidy. Sizderding gazetterinizding betinde әli de bolsa jastar jóninde, olardyng qoghamdyq ómirdegi belsendiligi jayynda materialdar berilse degen úsynys-tilegimiz bar, sol jastar mening de zamandastarym. Sonymen qatar, bir mezgil gazetterinizde «demalys saghattarynda» degen siyaqty oiyn-sauyq otauyn úiymdas­tyrsanyzdar. Mynau óndiristi túrghyzghan aldynghy buyn aghalar, solardyng izin jalghap jatqan býgingi izbasarlary, úrpaqtary, osy mәsele tónireginde kóbirek jazsanyzdar, gazetten keninen oryn bersenizder. Óndi­risting jetistigin de búqaragha nasihattap otyrghan dúrys bolady.
- Búryn óndiris ornyna seh bastyq­tarymen kelisip, aralap materialdar alatynbyz. Onsha qiyndyqqa týspeytin. Qazir qaptaghan kýzet, manyna jolatpaydy. Sondyqtan, jurnalisterge aqparat alu ýshin «Qazaqmystyn» jenildik jolyn izdestirgenderi dúrys bolar edi,- degen jergilikti jurnalisterding súraghyna Erkinbek Bayanghazyúly ile jauap berdi.
- Úsynysynyz oryndy, biz aldaghy uaqytta BAQ-pen tyghyz baylanys jasaugha úigharyp otyrmyz. Úsynysynyz eskeriledi.
- Qaysybir shet eldik saparda belgili jur­nalist, oblystyq «Industriyalinaya Ka­raganda» gazetining bas redaktory V.Ryj­kov ekeumiz Londonda boldyq. Sonda «Qa­­zaqmystyn» aksiyasy, kim-kimge tiyesili, kim­­de qansha kólemde, sonymen tanystyq. Birjada jarqyrata kórsetip túr. Olay bolsa, «Qazaqmystyn» óndiris oryndarynda eshqanday qúpiya bolmaugha tiyis. Óndiris ótinde kóz qaryqtyratyn ystyqta, shan-tozannyng arasynda enbek etip jatqan maman júmysshylardyng tynys-tirshiligin nege dәriptemeymiz. Halyqtyng menshigin - halyqtan jasyrugha bola ma? Sondyqtan, óndiriske jurnalisterding kiruin, qalauyn­sha aqparat aluyn jenildetken dúrys,- dedi bas redaktor Maghauiya Slanbekúly.
Qalalyq «Pulis» gazetining tilshisi Q. Sә­denov aldaghy uaqytta gazet betinde anyzgha ainalghan túlghalar - batyr, bi, abyzdar tu­raly kóbirek materialdar berilse degen tilegin jetkizdi. Qaraghandydan ertede Jezqazghan oblysy bólinip shyqty. Birneshe buyn úrpaqtar almasty. Búrynghy Jez­qazghan tónireginde elin, jerin qorghaghan kósem, sheshen bolghan túlghalar barshylyq. Olar jóninde býgingi jas úrpaq bilui kerek. Oquy kerek. Múnyng ózi, patriottyq tәrbie beruding tóte joly desem artyq aitqandyq emes. Sovettik kezende patriottyq kinolardy kórdik. Mektep balalary solargha úqsaghysy kelip, soghys oiynyn oinaytyn. Elin qorghaytyn patriot bolghysy kelgeni ghoy. Sondyqtan, eldik úrandy, eldik maqsat-múratty kóteretin, nasihattaytyn saliqaly salmaqty materialdar kóbirek berilse ondy bolar edi.
- Gazetterinizdi oqyp túramyz, jazdyryp alamyz. Degenmen, songhy bette eske alugha kóbirek oryn beriledi, sony azaytpasqa bolmay ma? - dedi oqyrman Q.Sma­taeva.
- Bizding gazet memlekettik tapsyrysty oryndaydy. Kóptegen shyghyndy jarnama, aqyly materialdar arqyly toltyramyz. Búl da sonyng bir joly. Bizding qazaq qashan da bir birimen bәseke. Eske alu, qazanama beruge kelgende aldyna jan salmaydy, tóleu aqysy qansha tenge bolsa da jariyalaydy. Al jazylu baghasy odan әldeqayda tómen. Gazetti jazdyryp alugha kelgende búghyp qalady. Súraghynyz oryndy,- dedi bas redaktor.
«Balqash óniri» gazetining bas redaktory J.Bashar últtyq ruhty kóteretin materialdargha keninen oryn berilse degen úsynys tilegin jetkizdi.
Pikir aitushylar kóp boldy. Sonyng ishinde ekologiya, turizm, tazalyq mәse­leleri әngimege arqau boldy. Gazette «Taza qala - taza dala» atty aidar bar. Jan tazalyghy shyndyghynda auladan, әr ýiding otbasynan bastalady. Óz jerimiz, ózimizding el, sóite túra ózimiz shashamyz kýl-qoqysty, ózimiz jinaymyz. Apta sayyn senbilik ótedi, múnyng ózi әli de bolsa túrghyndardyng ózi túratyn qala, auylgha degen sýiispenshiligin, janashyrlyq kózqara­synyng olqy soghyp jatqanyn dәleldeydi.
Últtyq namys, últtyq keude, últtyq bayraq endigi arada ana tilimizde shyghatyn gazet-jurnaldan bastaluy kerek. Óitkeni, bizding bar baylyghymyz, bar qazynamyz ana sýtimen birge singen qasiyetti tilimizden bastalady. Til qúdiretin asqaqtatu mer­zimdik baspasózge jazyludan bastalady. Shyndyghynda endigi arada qazaq tilindegi gazet-jurnaldargha jazylyndar dep ýgit­teuding ózi úyat sekildi, namys sekildi, eng bastysy ol ana tilimizde shyghatyn gazet-jurnal ghoy. Últtyq mәseleni últtyq tilde shyghatyn gazet-jurnaldar ghana kóteredi. Solardan túshymdy dýniyeler oqy alasyzdar. Árkimning jýreginde, boyynda osynday namys bayraghy atoylap túrsa útarymyz kóp. Bas redaktormen qala júrtshylyghy ókilderining kezdesuining negizgi týp qazyghy osyghan saydy.
Kezdesu sonynda «Ortalyqtyn» bas redaktory M.Sembay S. Seyfullin atyn­daghy ortalyqtandyrylghan kitaphana jýie­sine әigili jazushy Múhtar Maghauinning 13 tomdyq shygharmalar jinaghyn tartu etti.

ÝSh BUYNNYNG KEZDESUI
Aqtoghay audanyndaghy Shashubay kenti búrynghy audan ortalyghy. Múnda da «Ortalyqtyn» kóptegen oqyrmandary bar. Osyndaghy Mektep-bala baqsha keshenining diyrektory, oblystyq mәslihattyng deputaty, bilim beru isining ýzdigi Ayman Bekbolatqyzy Týkbay әriptesi Maghauiya Slanbekúlyna mekteptegi jas tilshilermen kezdesip, sheberlik klasyn ótkizuge úsynys jasaghan-tyn. Sonyng orayy endi keldi. Bir jaghynan oqyrmandarmen kezdesu, ózara pikir alysu, jas tilshiler, orta buyn ókilderi, býgingi zeynetkerler bas qosyp, memlekettik tildi qalay órkendetemiz, sybaylas jemqorlyqpen qalay kýresemiz, ata-balalardan qal­ghan últtyq salt-dәstýrdi, әdep-ghúrypty qalay janghyrtamyz? - әngime taqyryby osyn­day mәselelerge audy.
- Aqtoghay audanynyng әkimi Ghabdyrahman IYgilikúly Omarov oblys ainasy «Ortalyq Qazaqstan» gazetining qoghamdyq ómirdegi alatyn ornyn baghalay kele baspasózge jazylu nauqanynyng oidaghyday jýrgizilip jatqanyn tilge tiyek etti. Mektep diyrektory Ayman Bekbolatqyzy mektep újy­mynyng bilim berudegi jetistigin tilge tiyek ete otyryp, alys-jaqyn shet eldermen baylanys jasap ýlgergendigin quana jet­kizdi. Mәselen, mektep oqushylary Ger­maniyadaghy synyptastarymen ýnemi baylanys jasap keledi. Songhy jyldary Germaniya oqushylary Shashubay qonysyna at izin salyp, qazaq elining keng ólkesimen tanysyp, tarihy jәdigerlerinen maghlúmat ala bastady. Ásirese, olargha qazaqtyng últtyq taghamdary qatty únap qalypty. Jyl sayyn jazghy demalysta Qazaqstangha keluge jalyqpaytyndyqtaryn quana jet­kizedi. Óz kezeginde Shashubay orta mek­tebining oqushylary Germaniyagha baryp, Evropa tórinde qiyaldaryn úshtap, tanymdaryn keneytip, ruhany qanattanyp qaytady. Mektepte «Aq jelken» baspasóz ortalyghy júmys jasaydy. 2008 jyly jas tilshiler, balalar men jasóspirimderge arnalghan aqparat qúraldarynyng «Jas qalamger» IÝ halyqaralyq festivaline qatysyp laureat atandy. Osy festivali resurstyq ortalyqtyng talantty jәne ozyq oily múghalimderining oqushylarynyng basyn qosty. Jas tilshiler izdenuge, oy bólisuge azamattyq ústanymyn or­nyq­­tyrugha úmtylys jasady. «Jas qa­lam­ger» halyqaralyq festivalinen jas til­shiler jana iydeyamen qanattanyp qaytty. Mektepting resurstyq ortalyghy Ortaderesin Toranghylyq, Tasaral orta mektebin biriktirip otyr. Sonyng nәtiy­je­sinde resurstyq ortalyqtyng magnittik mektepterinde qabyrgha gazetteri jaryq kóre bastady. «Aq jelken» baspasóz or­talyghynyng jetekshisi, qazaq tili men әdebiyeti pәnining múghalimi B. Begderbekova jas tilshilermen ýnemi shygharmashylyq izdeniste júmys jasap keledi. «Aq jelken» gazetinde «Jasóspirim jәne zan» aidary túraqty beriledi. Zang turaly ózekti maghlúmattar, әr azamattyng qúqyqtary men bostandyqtary mindetteri men paryzy osy aidarda jii kórinis tabady. Shyndyghynda óz qúqyghyn jaqsy biletin adam qoghamnyng sayasi-ekonomikalyq damuyna erkin aralasady, óz abyroyyn el namysyn qajetti dәrejede qorghaugha mýmkindik alady. «Aq jelken» gazeti salauatty ómir saltyn, ekologiya mәselesin, ómirlik tanymdyq mәselelerdi ýnemi kóterip keledi.
Bas redaktordyng sheberlik klasy qy­zyqty bastaldy. Jas tilshiler agha jurnalistke ózderin tolghandyrghan súraqtardy qoyyp, naqtyly jauap alyp otyrdy. Onyng ishinde jurnalisting qoghamdaghy roli, belsendiligi, sayasatqa aralasuy, qúqyq mәselesi әngime ózegine arqau boldy. Jas tilshilerdi qoghamdaghy kelensiz kórinis - jemqorlyq mәselesi qatty tolghandyrady eken.
- Bizding gazette «Jemqorlyq - jegi qúrt» atty túraqty aidarymyz bar. Osy aidardyng ayasynda jemqorlyqqa baylanysty materialdar ýnemi jariyalanady. Arnayy zang beti bar. Osy taqyryptarda zang mamandarymen keleli әngimeler qozghalyp, jariyalanady, ashyq әngime jýrgiziledi.
Jas tilshiler qorshaghan ortany qor­ghaugha, tabighatty ayalaugha ýnemi mәn beredi, nazar audarady. Mәselen, jer betinde siyrek kezdesetin Toranghy toghayyn qorshaugha alyp, mәpelep ústaudy, baptap kýtudi ýne­mi kóterip keledi eken.
Bas redaktor ózi de qazirgi jas tilshi­ler siyaqty maqala jazudy mektepten bastaghanyn, jurnalist boluy ýshin tildi jetik biluin, últtyq dәstýr-saltqa qanyq boluyn qadap aitty. Búdan keyin orta buyn ókilderine sóz kezegi tiydi. Til janashyry Bayzaq Qasymov «Ortalyq Qa­zaqstan» gazetining әr nómirin qadaghalap oqitynyn jasyrmady. Ásirese, qazaqtyng aqiyq aqyny S.Aqsúnqarúlynyng ólen­derin, kósemsózderin gazet betinen asygh­a kýtetindigin jetkizdi.
- Aqynnyng kózqarasy - adamzattyng kózqarasy. Taghy ne aitady eken, taghy ne jazady eken dep alandap, gazet­ti kýtip otyramyn. Men KazPIY-de oqy­dym. Sizder jariyalaghan Múhtar Maghauiyn­ning «Últsyzdanu úranyn» bastan ayaq oqy­dym. Qadirli ústazymyz boldy, dәris berdi. Múhang turaly jazghan songhy ma­terialynyzdy oqydyq. Mening oiymsha múnday materialdar últtyq qún­dy­lyqtardy asqaqtatady, oyatady. Kóbirek berinizder, gazet betin ayamanyzdar.
- Múhtar Maghauin turaly әngime qoz­ghalsa mening de arqam qozady. 70 jyl­dyghyn ótkizdik, basy-qasynda jýrdim. Jazushy qazir Pragada túrady. Birneshe qalam ústaghan bauyrlary baryp qayttyq. «Tazynyng ólimi» degen tamasha povesti jariyalanghan kezde kóptegen qatarlastary jaghymdy pikir jazudan aulaq boldy. «Tazysy ne, tymaqtyng qanshalyqty qajeti bar, solay jazugha bola ma?» degen sayaz әngimeler ghoy. Al Múhannyng negizgi kóterip otyrghany - kenestik dәuirde últtyq dәstýrimizding joghalyp bara jatqanyn qaperge alu. Tek janaarqalyq jazushy agha­myz, jany júmaqta bolsyn, Asan Jú­madildin qalamy arqyly qoldau kórsetti.
Toranghylyq orta mektebi qazaq tili pәnining múghalimi Bazar Ábdilmanapqyzy auyldyq jerdegi múghalimderge jazylugha nege jenildik jasamasqa, onyng uaqytyn nege sozbasqa degen pikirin jetkizdi.
- Múghalimderge - jenildik berilgen. Endi onyng uaqyty ótip ketti. Al sizding mektep jazylyp ýlgere almasa, sol jenildikti jәne bir paydalanynyzdar kómektesemiz,- dedi bas redaktor.
- Men osy Shashubay qonysyndaghy or­talyq kitaphananyng jetekshisimin,- dedi B.Qaliyeva.- Qazir oqushylar, jastar kitap oqymaydy degenge ózim kelise qoymaymyn. Bizde balalargha arnalghan kitaphana bólimi bar. Kýn sayyn oqushylar, student jastar keledi. Búryn bir taqyrypta kitap izdep keletin. Endi múghalimimiz arnayy taqyryp berdi osy taqyrypty tauyp beriniz dep túryp alady. Tanymdyq kitaptardy kóp oqidy. Jastardy kinәlay beruge bolmaydy. Auyl oqyrmandaryna jenildik berilse, sonda jyl boyyna jazylugha mým­kindik tuar edi.
- Gazet jartylay ózin-ózi qarjy­landyrady. Balqash qalasynda oqyr­mandarmen bolghan kezdesude de osyny aittym. Eger de mýmkindik tuyp jatsa auyldyq jerge «Ortalyqty» tegin-aq taratar edik. Jata jastanyp oqityn oqyrmanymyz auylda ghoy. Malyn jayghap, keshki tamaghyn ishken song gazet-jurnal aqtaryp otyratyn auyldaghy aghayyndardan ainalyp ketseng bolmay ma. Erteninde kýltóbede bas qosyp, ana gazet bylay dep jazypty, myna jurnalda anau turaly jazypty dep әngime kórigin qyzdyrady-ay kelip. Qala tirligi basqasha.
- «Ortalyqtyn» bas redaktoryna myna kezdesuge kelgeni ýshin rahmet aitamyz. Búryn múnday bolghan emes. Mening jasym 70-ten asty. Myna jastardyn, әsirese mektep oqushylarynyng qoyghan súraqtaryna, ómirlik kózqarastaryna riza bolyp, atalyq alghysymdy bildiremin. Alla aldarynan jarylqasyn. Ayman qaryndasymyzgha rahmet, birlik bar jerde tirlik bar deydi atam qazaq. Birlikting tirligi osylay bastalady, bauyrlarym. «Or­talyqty» oblys qosylghannan beri jazdyryp, oqyp kelemin. Jas kezimizde Qa­raghandy oblysy bolyp túrghanda oqydyq. Eski tanysymyzben qayta jýzdeskendey bolyp jatyrmyz. Halyqtyng pikirin, ha­lyqtyng tilegin gazet betinde jasqanbay jariyalap otyrsanyzdar útarymyz kóp. Ashyq, býkpesiz әngime aityp otyrsaq, kemshiligimizdi týzeymiz. Bolashaghymyzda baghdarlaymyz,- dedi kentting ardagerler kenesining tóraghasy A. Sәtmaghanbetov.
Jasóspirimder jastar gazet oqymaydy dep qalay aitasyz. Mәselen, songhy kezde gazet ishindegi «Jas qanattyn» jýieli shyqpay jýrgenin jastar qaperge aldy. Sonymen qatar, jastardyng shyghar­ma­shylyghyna, ónerine gazet betinde kenirek oryn berilse degen tilekterin de aityp qaldy.
- Aqtoghay ónirinde 17 selolyq okrug bar. Sonyng bәrine jergilikti oblystyq gazetterdi kóptep jazdyryp alugha úiytqy boludamyz. Býgingi kýnning әleumettik-ekonomikalyq, sayasat mәselelerin oqyghy­larynyz kelse, habardar bolghylarynyz kelse «Ortalyqqa» jazyludy esten shygharmanyzdar. Osynda jas tilshiler otyr, mektep oqushylary qatysuda. Ýi­lerine barghan song ata-analarynnan sú­randar. Oblystyq «Ortalyq» gazetine jazyla ma eken. Jazylmasa jazylsyn. Búl gazette jas úrpaqtyng mýddesi ýshin asa qajetti materialdar jii beriledi. Oqyp túrynyzdar. Oqyrmanmen kezdesip, emen-jarqyn әngime qúrghan bas redaktor Maghauiya Slanbekúlyna alghysymyzdy aitamyz. Árkimning uaqyty altyngha para-par. Osy kezdesuge uaqyt bólgeninizding ózi qoghamdyq pikirdi qalyptastyrady, iygilikti, izgilikti isterge jeteleydi. Aqtoghayda da oqyrmandarynyzdyng sany arta týspese kemimeydi,- dedi óz sózinde audan әkimi Ghabdirahman Omarov.
♦♦♦
Balqash qalasy jәne Aqtoghay auda­nynyng Shashubay kentinde bolghan júrt­shylyq ókilderimen jýzdesude «Or­ta­lyqtyn» sýiikti oqyrmandarynyng qa­ta­ry jana jyldan bastap birshama arta­tyndyghyna kóz jetkizgendey boldyq. Ha­lyq pen biylik arasyndaghy dәneker - aqparat qúraldarynyng mereyi әmse biyiktey bersin. Alash kósemi Álihan Bókeyhan aitqanday: «Baspasózi quatty elding ózi de quatty».

Oralbek JÝNISÚLY

 

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1465
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3233
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5347