«QAZAQTELEKOM» AUYLGhA «AUYZ SALA» BASTADY
Pavlodar oblysynda әrbir 100 túrghyngha shaqqanda 31 telefon nýktesi bar eken. Telefon tyghyzdyghynyng búl kórsetkishi boyynsha Pavlodar oblysy respublikada Almaty qalasynan keyin ekinshi oryngha túraqtap otyr. Búl turaly «Qazaqtelekom» AQ filialy - Pavlodar oblystyq telekommunikasiyalar diyreksiyasynyng bas diyrektory Ashat Kýzekov myrza BAQ ókilderimen ótkizilgen baspasóz mәslihatynda mәlimdedi.
Pavlodar oblysynda әrbir 100 túrghyngha shaqqanda 31 telefon nýktesi bar eken. Telefon tyghyzdyghynyng búl kórsetkishi boyynsha Pavlodar oblysy respublikada Almaty qalasynan keyin ekinshi oryngha túraqtap otyr. Búl turaly «Qazaqtelekom» AQ filialy - Pavlodar oblystyq telekommunikasiyalar diyreksiyasynyng bas diyrektory Ashat Kýzekov myrza BAQ ókilderimen ótkizilgen baspasóz mәslihatynda mәlimdedi.
- Bizding basty maqsatymyz - sapaly әri ýzdiksiz baylanys qyzmetin úsyna otyryp, túrghyndardyng seniminen shyghu, qay uaqytta bolmasyn tútynushylarymyzgha qolaylylyq tudyru. Qúrylymymyz osy maqsattyng ýdesinen tolyqtay shygha alyp otyr. Songhy on jylda «Qazaqtelekom» kompaniyasy óz qyzmetin barynsha jaqsartu, halyqaralyq dengeyge jetkizu baghytynda orasan zor júmystardy atqardy. Qyzmet sapasyn arttyru mәselesine erekshe manyz berdi. Nәtiyjesi auyz toltyryp aitarlyqtay. Búl rette josparlanghan barlyq júmystargha, is-sharalargha qarjy da az bólinip otyrghan joq. Ayta keterligi, «Qazaqtelekom» AQ elimizdegi kredittik resurs almaytyn, yaghny kreditting kómegine jýginbey-aq, óz damuyn ózi qamtamasyz etip, kiris pen shyghyndy ózdiginen aqtap otyrghan birden-bir kompaniya bolyp tabylady. Sondyqtan da mýmkindigi mol, tólem qabileti oidaghyday sanalatyn bizding kompaniyamen әriptestik baylanys jasaugha beyildi basqa qúrylymdar az emes. Olardyng bәri de «Qazaqtelekomgha» qyzygha qaraydy, ózderining tarapynan óndirilip shygharylatyn baylanysqa qajetti tehnikalyq qondyrghylardy, baylanysqa qajetti jabdyqtardy jәne basqa da zattardy úsynugha tyrysady, - dep atap kórsetti bas diyrektor óz sózinde.
Tútastay elimiz sekildi, daghdarystan qiyndyqsyz ótken «Qazaqtelekom» AQ qazirgi uaqytta óz tútynushylaryna kommunikasiyalyq qyzmetting asa auqymdy týrlerin úsynudy jalghastyryp keledi.
Kenestik odaq ydyrap, elimiz toqyraudy, naryqtyq qatynastargha kóshudi bastan ótkergen kezenderde telekommunikasiya salasy da talay qiynshylyqty keshti. Júrtshylyq ailar boyy jalaqylaryn ala almay jýrgen uaqyttarda baylanys qúrylymyna týsetin tólemder de qordalanyp qalghan-túghyn. Túrghyndardyng telefon qyzmetine bereshek qaryzdary da tym kólemdi bolyp, jinaqtalyp qalghan kýrdeli jyldar kezdesti. Osyndayda oigha oralady: «Qazaqtelekom» túrghyndardan týsetin tólemderdi ala almay, dýrkin-dýrkin baspasóz mәslihatyn úiymdastyryp, júrtshylyqqa qúlaqqaghys etuden esh tanbaghan edi. Sol tústa bir basylym betinde «Qazaq, Tóle, Kom!» degen taqyryppen arnayy maqala da jaryqqa shyqqanyn kózben kórdik. Mine, qazirgi uaqytta múnyng bәri artta qalyp, el ekonomikasynyng kórsetkishteri jyldar aghymymen eseley artyp, túrghyndardyng túrmysy men tabysy týzeldi. Jalaqy da uaqyty beriledi. Júrtshylyq telekommunikasiya qyzmetin paydalanghany ýshin tólenetin tólemderdi de merziminde óteuge oiysty. Nәtiyjesinde, «Qazaqtelekom» ózining qyzmettik mýmkindikterin jetildiruge, janasha әri sapaly qyzmet týrlerin úsynugha bet búrdy.
Býginde «Qazaqtelekom» AQ filialy - Pavlodar oblystyq telekommunikasiya diyreksiyasy 225 625 negizgi telefon apparattaryna qyzmet kórsetedi. Búl kórsetkishting 44 157-si auyldyq jerlerge tiyesili bolyp tabylady. Ýstimizdegi jyldyng alty aiynda bizding oblysta 5830 birlik telefon nýktesi janadan ornatylypty. Al qúrylymnyng jartyjyldyqtaghy jospary 3177 nýkte bolatyn. Josparlanghan kórsetkish qanshalyqty artyghymen orandalghanyn osydan baghamday beriniz.
Osy kýni júrtshylyq óz ómirin Ghalamtor - Internetsiz elestetuden qalyp barady. «Qazaqtelekom» búl baghytta da qolayly әri sapaly qyzmet kórsetudi basshylyqqa alghan. Internetke qatynau qyzmetin algha bastyru baghytynda da qarqyndy júmystar tolastaghan emes. Songhy derekterge til bitirsek, oblysta jalpy sany 51 437-ni qúraytyn internet paydalanushylardyng 41 244-i ADSL tehnologiyasy arqyly keng jolaqty ghalamtor jelisine qosylghan eken. Búl da bolsa, «Qazaqtelekomnyn» kórsetip otyrghan qyzmeti ýlken súranysqa ie ekendigin aighaqtaydy. Oblystyq diyreksiya aldaghy uaqyttarda ósim kórsetkishterin arttyrudy, jelilerdi damytu men janghyrtudy, internet qyzmetine degen tarifterdi tómendetudi jalghastyra bermek.
Janartylghan derekter boyynsha, qazir oblystyng telekommunikasiya jelisinde jalpy sany 290 ATS júmys istep túr. Olardyng 169-y auyldyq eldimekenderde oryn tepken. Orta bilim beru mekemelerin internet jýiesimen 100 payyz qamtu júmystary da jalghasyp jatyr.
Diyreksiyanyng bas diyrektory A.Kýzekovting aituynsha, oblys әkimining tapsyrmasyna sәikes «Qazaqtelekomnyn» filialy mәdeniyet basqarmasymen birlese otyryp, auyldyq kitaphanalardy telefondandyru josparyn әzirlepti. Endi mәdeniyet basqarmasy tarapynan qarjylandyru jaghy ong sheshimin tapsa, barlyq auyldyq kitaphanalar telefonmen qamtamasyz etiledi dep kýtilip otyr.
Oblystaghy ýsh qalada internetke qosyludyng jelileri taghy 15 680 portqa arttyrylyp, qazir 55 838-di qúrap otyrsa kerek. Múnyng ózi «Megalayn» qyzmetin ornatu boyynsha qalalardaghy kezekti azaytugha mýmkindik tudyruda.
Taghy bir manyzdy baghyt - auyldyq jerlerde CDMA-450 dep atalatyn symsyz telefon jelisin qýru júmystarynyng jalghasyp jatqandyghy. Biylghy jyly 9 bazalyq stansiyada montajdau júmystary atqarylmaqshy. Túrghyndar bile jýrsin degen niyetpen olardy da aita ketelik: Ekibastúz auyldyq aimaghy - Tórtqúdyq auyly, Lebyaji audany - Aqqu selosy, Qashyr audany - Fedorovka auyly, Aqtoghay audany - Aqtoghay selosy jәne Jolboldy auyly, Ertis audany - Panfilov jәne Golubovka auyldary, Bayanauyl audany - J.Aymauytov auyly, Jelezinka audany - Uәlihanov auyly.
Sonymen qatar «Megalayn» qyzmetining sapasyn jaqsartu maqsatynda Solnechnyi, Mayqayyn, Qalqaman jәne Shiderti eldimekenderinde derekterdi jóneltu jelisining arnalaryn arttyru júmysy jýrgizildi.
Manyzdy janalyqtyng taghy biri - Pavlodar-Terenkól aralyghynda talshyqty-optikalyq jelining qúrylysy bastalghandyghy. Múnyng ózi Qashyr, Ertis jәne Jelezinka audandarynyng túrghyndaryna Internetke joghary jyldamdyqpen qatynaugha mýmkindik beredi.
Ony aitasyz, ýstimizdegi jyldyng songhy toqsanynda Uspenka, Sharbaqty, Lebyaji, Qashyr, May audandarynyng ortalyqtarynda IPTV telearnalar jelisin paydalanugha engizu josparlanghan.
Osylaysha, «Qazaqtelekom AQ filialy - Pavlodar oblystyq telekommunikasiya diyreksiyasy qalalardaghy qyzmet týrlerin iske qosudy barynsha týgesip, endigi jerde auyldyq jerlerge «auyz sala» bastap otyr. Búl neni bildiredi? Búl baghyttaghy júmystar ontayly әri sәtimen, eng bastysy sapaly jýzege asatyn bolsa, onda tayau arada auyldyq eldimekender túrghyndary qalalyqtar siyaqty bir mezgilde telefonmen sóilesu, Internetke qosylu jәne IPTV telearnalar jelisin paydalanu mýmkindigine qol jetkizedi.
- «Qazaqtelekom AQ osy jyldyng 1 shildesinen bastap TMD elderine baghyttalghan halyqaralyq telefon baylanysy tarifterin aitarlyqtay tómendetti. Osylaysha, tarifterdi paydalanushylardyng sanattary boyynsha mólsherler tenestirildi. Barlyq baghyttar boyynsha halyqaralyq telefon baylanysy qyzmetterining tarifteri ózgertiledi. 2010 jyldyng 1 shildesinen bastap TMD elderine telefon soghu qúny qosymsha qún salyghyn qosa eseptegende 25 tengeden, alys shetelderge 45 tengeden bastalatyn qúndy qúraydy. Jәne de zandy nemese jeke túlghalargha osy tarif ortaq bolyp belgilendi. Yaghni, jikteu bolmaydy, - dedi A.Kýzekov myrza.
«Qazaqtelekomnyng búdan da basqa josparlary jeterlik. Onyng bәrin aldaghy uaqytta óz túrmysymyzda sezine jatarmyz. Ázirge ýiinizde telefon nýktesi bolsa, onda qolayly tarifterdi paydalana otyryp, bir mezette tuysynyzgha tanysynyzgha qonyrau shalyp, Internet aqtaryp, jiyny 90 arnany qúraytyn jәne úigharymynyzgha qaray birneshe paketterge bólinip úsynylatyn IPTV telearnalar jelisin paydalanu mýmkindiginiz bar.
Sәtin salsa, múnday iygilikti auyldyq aghayyn da paydalanatyn bolady.
«Qazaqtelekom» AQ filialy - Pavlodar oblystyq telekommunikasiyalar diyreksiyasy respublikalyq aksiyalardyng da qorytyndysyn jariya etti. «Megalayn» aksiyasy boyynsha respublika boyynsha jenimpaz atanghandardyng qatarynda pavlodarlyq Rysqaly Toqsanbaev ta bar eken. Oghan ýy kinoteatry syigha tartyldy. Al taghy bir pavlodarlyq otbasy - Shalabaevtar әuleti osynday aksiya nәtiyjesinde Jerorta tenizine, onyng jaghalauyndaghy elderge sayahat jasau joldamasyn útyp alypty. Qazirgi uaqytta atalmysh otbasy demalystaryn ótkizip keldi. Alghan әserimiz orasan zor dep otyr otbasy mýsheleri BAQ ókilderimen bolghan kezdesude.
«Qazaqtelekomnyn» qyzmetin paydalana otyryp, osynday tamasha tartulardan da shet qalmaytynynyzgha seniniz!
Asyl ÁBIShEV.