Ruhany janghyru: Jetisu júrtshylyghy jazushylarmen jýzdesti
Memleket basshysynyng «Bolashaqqa baghdar: ruhany janghyru» atty baghdarlamalyq maqalasynyng maqsaty men mýddesin qalyng búqaragha jetkizip, keng kólemde nasihattau júmysyna erekshe mәn berilip otyr. Jetisu júrtshylyghy da ruhany janghyrugha ózindik ýnderin qosyp, manyzdy basqosuar men keleli kezdesulerge belsene qatysuda.
Kýni keshe qalyng qauym «Aqyndar men batyrlar eli» dep ýlken qúrmetpen ataytyn Jambyl audanynyng ortalyghy Úzynaghash auylyndaghy audandyq kitaphanada osy taqyrypta taghy bir taghylymdy jýzdesu ótkizdi, dep habarlaydy «Ayqyn» gazeti.
Ádebiyetsýier qauym esimderin jatqa biletin, kitaptaryn jastana jatyp oqityn elge belgili jazushylar Marhabat Bayghút pen Nesipbek Dәutayúly Elbasy Núrsúltan Nazarbaevtyng «Bolashaqqa baghdar: ruhany janghyru» maqalasynyng el bolashaghy ýshin ýlken mindetter jýkteytinin júrtshylyqqa jetkizuge tyrysty.
Ontýstik Qazaqstan jәne Jambyl oblysynan jyr alybynyng tughan jerine arnayy әri ardaqty maqsatpen kelgen qalamgerlermen kezdesuge audandyq mekeme, bólim basshylary men qoghamdyq úiymdar jetekshileri qatysty. Mәdeniyet pen әdebiyet salasynyng adamdary sýiikti jazushylarmen jýzdesuge bir kisidey jinaldy. Kezdesudi ótkizuge múryndyq bolghan Qazaqstan halqy Assambleyasy.
Birinshi bolyp sóz alghan audan әkimining orynbasary Qanybek Aytjanov Elbasynyng óz elimizde ghana emes, alys-jaqyn shet memleketterdegi memleket jәne qogham qayratkerlerinin, sayasatkerlerding joghary baghasyn alghan baghdarlamalyq maqalasynyng manyzy men maqsat-múraty jayynda egjey-tegjeyli bayanday kele, ontýstikten at arytyp jetken jazushylargha sóz berdi. Jazushy, jurnalist, audarmashy, Qazaqstannyng enbek sinirgen qayratkeri, Halyqaralyq «Alash» syilyghynyng laureaty, «Qúrmet» ordenining iyegeri, Ontýstik Qazaqstan oblysynyng Qúrmetti azamaty, Qazaqstannyng Qúrmetti jurnaliysi Marhabat Bayghút ruhany janghyrudyng qalyng búqaramen birge qolyna qalam ústaghan qauymgha da sony serpilis әkelgenin aitty. Múndaghy basty mindet te ruhaniyat salasynda ter tógip jýrgenderge jýkteletindigin, soghan say baghdarlamalyq maqalada aitylghandardy is jýzine asyrugha barlyghymyz at salysuymyz qajettigine de toqtaldy.
Jazushy, Halyqaralyq «Alash» әdeby syilyghynyng laureaty, Qazaqstannyng enbek sinirgen qayratkeri, «Jambyl» әdebiy-kópshilik jurnalynyng bas redaktory, Qazaqstan Jazushylar odaghy Jambyl oblystyq filialynyng diyrektory Nesipbek Dәutayúly da әriptesining túshymdy oiyn tolyqtyryp, odan ary tolghady. Elimizding Túnghysh Preziydentining halyqty ruhany janghyrtudaghy sarabdal sayasatkerligin, kóregen kóshbasshylyghyn, últ mýddesin kózdegen batyl bastamalaryn keninen qozghady.
Jazushylarmen jýzdesude Elbasynyng el bolashaghyn bayandy etuge baghytalghan baghdarlamasynyng últymyz ýshin asa manyzdylyghy, ónegesi óreli ekendigi jayly payymdy pikirler men tújyrymdy oilar ortagha salyndy. Qos qalamgerding bastamasy aldaghy kezde de jalghasyn tapsa jaqsy bolar edi degen úsynystar aityldy. Shyndyghynda, Elbasynyng baghdarlamalyq maqalasyn atqarushy biylik ókilderinen góri, esimderi el jadynda jattalghan, myndaghan oqyrmandary asygha kýtetin ruhaniyat maydanynyng naghyz sardarlary bolyp sanalatyn myqty aqyn-jazushylar nasihattasa, qazaqtyng bay tilimen kestelep jetkizse, halyq ony dúrys qabyldar edi. Keleshekte últymyz tabysty boluy ýshin әrbir qazaqstandyq bәsekege qabiletti, sana-sezimi joghary, bilimdi, sauatty boluy tiyis. Últtyq kodty, mәdeniyetti saqtap, jana zaman jetistikterin boygha sinire otyryp, jalpyadamzattyq qúndylyqtarmen ruhany bayymyz qajet. Qazaq tilin birtindep latyn әlipbiyine kóshiru, «Jana gumanitarlyq bilim. Qazaq tilindegi 100 jana oqulyq» jobasy, jalpyúlttyq patriotizmdi dәripteytin «Tughan jer» baghdarlamasy, últtyq mәdeniyetimizding ozyq ýlgilerin kórsetetin «Qazaqstandaghy 100 jana esim» jobasy bizderdi ruhany túrghyda jana belesterge bastary sózsiz.
Qúrmetti qonaqtardan keyin sóz alghan belgili jurnalist Kýmisjan Bayjan, audandyq ardagerler kenesining tóraghasy Qyrghyzbek Atageldiyev, aqyn Gýlnar Ómirzaqova Elbasynyng baghdarlamalyq maqalasyna baylanysty oi-pikirlerin bildirdi.
Derekkózi: inform.kz