Ruda Zaykenova, filologiya ghylymdarynyng kandidaty, dosent

Ruda Zaykenova, filologiya ghylymdarynyng kandidaty, dosent

Shynjandaghy últ-azattyq kóterilis, onyng kósemderi men batyrlary sonyng ishinde Ospan batyr turaly sol tústaghy qúpiya derek qazaq oqyrmandaryna túnghysh ret Q.Júmadilovting «Son­ghy kósh» dilogiyasy arqyly jetken edi. 1974 jyly «Jazushy» baspasynan 40 myng taralymmen jaryq kórgen osy romannyng jazylghanynan da, jariyalanuy qiyngha soqqandyghyn bireu bilse, bireu bilmeytin shyghar. Sebebi kenestik iydeologiyagha kereghar keletin qattama derekterining onyng syrtynda Qytayda da, Kenes ókimetinde de atyn ataugha tyiym salynghan Ospan Islәmúly (1899-1951) siyaqty kýresker túlghany aldygha shygharu mýmkin emes bolatyn. Sondyqtan da romandy qúzyrly oryndargha oqytyp, ókimet tarapynan rúqsat bolmasa, eshbir baspa oryndarynyng jauapkershilikti moynyna ala almauy sol kezding tәrtibine siymdy kórinetin. ÚGhA-nyng Tarih instituty, Ádebiyet jәne óner instituty, Ortalyq komiytet te, tipti Memlekettik qauipsizdik komiyteti de Qytaymen arada baylanys bolmaghandyqtan, jasy­ryn jatqan tarihy qújattardyng aq-qarasyn ashyp beruge shama-sharqy jetpedi. Al elaralyq mәsele tek Mәskeu arqyly sheshiletindikten, «Songhy kóshtin» bir núsqasy sol kezdegi Qazaqstan Jazushylar Odaghynyng birinshi hatshysy Á.Álimjanovtyng qoly qoyylghan hatpen jәne oryssha audarylghan jol­ma-jol núsqasymen birge Mәskeudegi Qiyr Shyghys institutyna jóneltiledi. Kitap instituttaghy Qytay sektorynyng mengerushisi, kezinde Ýrimjide júmys istegen Shynjang jaghdayyna qanyq adam Túrsyn Rahimovtyng qolyna týsedi. Aragha alty ay ýzilis salghanymen, ol kisi romangha ong pikir bildirip, Altaydaghy Ospan kóterilisining de basyn ashyp jazyp beredi. Sóitip, Kenes Odaghyndaghy birden-bir qúzyrly mekemening rúqsatyn alghannan keyin ghana romangha jol ashylady.

Eger T.Rahimov ótken ghasyrdyng orta sheninde «kontrrevolusiyashylar men panturkisterge qarsy kýres» degen jeleumen jýrgizilgen sayasy nauqan kezinde, búryn Shynjanda últ-azattyq qozghalysyna belsene qatysqandar ayausyz jaza­lanyp, osynyng saldarynan últtyq kadrlardyng ýlken bir bólegi mýlde qúryp ketkenin dәleldep ber­megende romannyng qashan jaryqqa shyghary belgisiz edi. Sonday-aq T.Rahimov jazushynyng Nartay bey­nesi arqyly oqyrmandy Ospan kóterilisining de tagh­dyrymen tanystyryp otyratyndyghyn aita kelip: «Júrtqa belgili Ospan - kóp zerttep, shúghylda­nu­dy qajet etetin, qayshylyghy mol óte kýrdeli túlgha. Ol on jyl boyy Altay qazaqtarynyng qaruly kóterilisin bastap, Gomindang ýstemdigine qarsy shayqasty. Al, 1949 jyly Sinizyani azat bolghannan keyin, ol Shyghys Týrkistannyng Qytay Halyq Respublikasyna qosyluyna taghy qarsy shyqty... Qazirgi kezde Qytaydyng resmy dokumentterinde Ospannyng basyna jer-kóktegi kinәni týgel ýiip-tógedi. Ony «Bandy» dep te, «Amerikanyng shpiony» dep te aiyptaydy. Biz Ospannyng jeke basy men onyng is-әreketine berilgen múnday baghany negizsiz dep esepteymiz», - deydi [1.55]. Mine, 1973 jyly «Songhy kósh» romanynyng alghy sózi retinde «Júldyz» jurnalyna jariyalanghan osy resenziya romannyng baspadan shyghuyna ghana sebep bolyp qoyghan joq, jazushynyng Ospan batyrdy óz atymen aluyna da sebepshi bolady. Óitkeni romannyng jurnaldyq variantynda batyrlardyng jiyntyq obrazyn kór­setetin Er Qosaydy negizge alyp, jazushy Ospandy Qosay degen atpen alghan eken. Áytkenmen, T.Rahimov Ospan batyrdyng Shyghys Týrkistan memleketining kenester jaghynda qarsy bolghandyghyn ashyp aita almasa da: «Ol Shyghys Týrkistannyng Qytay Halyq Respublikasyna qosy­luyna taghy qarsy shyqty...» dep qana kóp nýkte qoyyp ketedi. Kenes ókimetindegi qazaqtardyng 1937-1938 jyldardaghy qughyn-sýrgin zobalanynan habardar bolyp otyrghan Ospan batyr - Kenes ókimetine ish tartpay ketken adam. Búghan onyng bes uaqyt namazyn ýzbegen asa dindar adam boluy da óz әserin tiygizgen. Múny onymen tikeley qarym-qatynas jasap túrghan Mongholiya ýkimetining basshysy Choybalsan da Stalinge radioshifr arqyly jazghan telegrammasynda da atap kórsetedi [2.114] Al T.Rahimov kommunist-otarlaushylardyng tútas últty qaq jaryp, birin-birine qyrghyzghanyn tek qana kóp nýkte arqyly angharta alghan, әriyne ony ashyq aitudyng mýmkin bolmaghandyghyn dәleldep jatudyng ózi artyq.

Dese de 1973 jyly «Júldyz» jurnalyna shyqqan osy maqalany Ospan batyr turaly túnghysh irgeli oi-pikir deuge tolyq negiz bar. Osy bir shaghyn maqalada Shyghys Týrkistan memleketi turaly manyzdy mәlimet jýieli týrde berilip, romandaghy tarihy oqighalar auqymy tolyq qamtylady. Sonymen birge búl derek qazirgidey eki-ýsh mynmen ghana emes, ondaghan myng taralymmen shyghatyn «Júldyz» jurnaly arqyly jalpaq qazaqqa jappay tarady. Búl túrghydan qaraghanda kezinde jauapty qyzmette otyrghan T.Rahimov siyaqty qajyrly túlghalardyng airyqsha qyzmetin, basyn bәigege tikken tabandylyghyn tereng ashyp kórsetu býgingi úrpaq paryzy dep oilaymyz.

Shyndyghynda Ospan batyr alghashynda Shyn-Shy-Say biyligindegi gomindandyq jen­dettermen, keyin kommunistik Qytay ókimetimen, Kenestik qyzyl armiyamen, Monghol Halyq Res­publikasynyng әskerlerimen kýres jýrgizedi. Búl joldaghy onyng maqsaty eshkimge tәueldi emes, últtyng til, din, dil ýstemdigi saqtalghan derbes memleketin qúru edi. 1938-1939 jyldary Shynjang aimaghyn ózine birjola qaratyp aludy kózdegen Stalin ózinen kómek súra­ghan Qytaydaghy býlikshil partiya gomidanshylarmen auyz jalasyp, qarsy shyqqandardyng eshqaysysyn ayamay ja­zalaydy. Múnyng shet jaghasyn T.Rahimov ta óz maqalasynda atap kórsetken edi. Onyng ishinde Shәriphan Jenishanúly, Dubek Shalghynbaev bastaghan jalyndy kýreskerler, Enseúly Tanghyt siyaqty ýkirdaylar, Aqyt Ýlimjiúly, Tanjaryq Joldyúly bastaghan kýresker aqyndar da boldy. Músylman әlemindegi erekshe túlghalardyng biri Halifa Altay militarist biyleushi Shyn-shy-saydyng tipti uәkil retinde kelgenderding de birazyn jaqtym kýie, japtym jalamen qamaugha alghandyghyn, әr týrli amal-aylamen synyqqa syltau tapqan ol elding manday aldy azamattaryn týgelge juyq týrmede joq qylghandyghyn atap kórsetedi [3.88]. Mine, osynday jaghdayda әri qart aqyn Aqyt siyaqty el ardaqtysyn qútqaru maqsatynda 1939 jyldan bas­tap, Shynjandaghy últ-azattyq kóterilisting jetekshisi retinde Ospan batyr gomindanshylargha qarsy kýres jýrgizedi. Nәby Ospanúlynyn әkesi turaly jazghan ómirbayanynda Ospannyng jeti úl, jeti qyzynyng jartysy qytaylar­dyng qolynan mert bolady [4.133]. Batyrdyng artynan ergen jalghyz inisi Dәlelhandy da 1943 jyly gomiyn­dang jendetteri keskilep óltiredi. Kóshpendi halyqtyng airanday úiyghan berekesin ketirip, últtyq úyasyn búzyp, qos býiirden qadalghan búl zúlmat «Songhy kósh» romanynda Ospan tónkerisi arqyly kórinedi. Sonymen birge dilogiyadaghy Nartay batyr, Túrsyn múghalim, Shәken әnshi beyneleri de - astyrtyn arandatu әreketining qúrbandary. Ásirese, Ospan beynesi Shyghys Týrkistan aspanynda batyr degen aty bes jyl boyy qyranday qalyqtaghan Nartay batyr obrazy arqyly keskindeledi. Al Ospannyng dala taktikasyn óte jetik mengergen әskery strategiyasy Shynjang aimaghyndaghy gomindang armiyasynyng ofiyseri Lan-kemen bolghan shayqastardan kórinedi. Lan-ke jazalaushy otryadtyng qúramynda Ospan izine tәuir-aq týsedi. Ózi «jabayy halyq» dep mensinbeytin qazaqtardan Lan-ke qolynyng kýlkili oqighagha tap kelip, masqara bolyp jenilui, ózi atqa shaba alatyndyghynyng arqasynda ghana tiri qalghandyghy avtorlyq sheginis týrinde ashy mysqylmen beriledi. Ospannyng qaharmandyq túlghasy Lan-kening monologynan da, Lan-ke men aimaqtyq partiya komiytetining sekretary Liy-húnnyn dialogy arqyly da anyq kórinedi. Jazushy osy arada atqa mingende kóterilip ketetin qazaq ruhynyng tamyryn tap basyp, suretkerlikting tamasha ýlgisin kórsetedi.

1941 jyly Germaniyanyng kenes ókimetine qarsy soghysy bastalghanda, odan jalt búrylyp, Germaniyagha ish tarta bastaghan Shyn-shy-saygha tisin basqan Stalin Mongholiya arqyly gomindanshylarmen ayausyz kýres jýrgizip jýrgen Ospangha kóp qaru-jaraq bergizip, qoldau kórsetedi. Ospan batyrdyng Kenes ókimetin jat sanap, jaqtyrmaytynyn Stalin jaqsy zerttep, bilgendikten әdeyi Mongholiyanyng sayasy qayratkeri, eki mәrte MHR-dyng batyry, aty anyzgha ainalghan marshal Horloogiyn Choybalsan arqyly әreket jasaydy. 1944 jyldyng 12 qarashasy Ile, Tar­ba­ghatay, Altay aimaqtaryn qamtyghan Shyghys Týrki­stan respublikasynyng qúrylghan kýni bolyp ja­riyalanghany kózi qaraqty oqyrmangha belgili. Qazaq halqynyng tendigin ansaghan azamattardyng barlyghy da basynda qatty quandy. 1945 jyldyng kýzinde Ospan batyr Altay aimaghyn gomindanshylardan tolyq azat etkennen keyin ol Altay aimaghynyng uәlii bolyp saylanady. Tura osy jyly Tarbaghatay aimaghynyng uәlii bolyp Qytaydaghy nomer birinshi qazaq bayy Bashbay (romanda Jasybay) saylanady. Jeke tәuelsiz el boludy kózdegen batyr Qytaygha qalay qarsy shyqsa, kenes ókimetine de solay tis-tyrnaghymen qarsy bolady. Sondyqtan da ol 1946 jyldan bastap, Shyghys Týrkistandy orys bodandyghynan azat etu jolynda kýres jýrgizedi. 1950 jyly gomindanshylardan tazara bastaghan Shynjang aimaghyna Qytay Halyq armiyasy beybit jolmen kiredi. Sebebi Túrsynhan Zәkenúlynyng mәlimeti boyynsha, búl tústa Qytay qyzyl armiyasy Chanszyan dariyasynyng ontýstigine ótip, Nankindi basyp alghan әri gomindanshylar Úly qúrlyqtan Tayvangha ketuge dayyndalyp jatqan edi. Múnday jaghdayda Gomindannyng Shynjang ólkelik ýkimetining janadan saylanghan tóraghasy Búrhan Shahidiy men Shynjang ólkesining qorghanys bas qolbasshysy Tao Chjiie qyrkýiekting birinshi janasynda Qytay kommunistik partiyasynyng beybitshilik jónindegi úsynysyn shartsyz qabyldaytyndyqtaryn bildiredi. Sóitip Shyghys Týrkistandaghy gomindanshylar Qytay kommunisterine esh qarsylyqsyz beriledi [5.50] Endi gomindanshylardyng ornynda Qytay kommunistik partiyasynyng ýstemdigi ornaydy. Tiybetke qaray shegingen Ospan batyr 1951 jyly osy Qytay halyq azattyq armiyasynyng qolyna týsip, sol jyly Ýrimji qalasynda ashyq sot mәjilisinde ólim jazasyna kesiledi de, ýkim tabanda oryndalady. Keybir zertteulerde búl sotqa elu myng adam qatysty degen de derekter kezdesedi. Mine, osy mәlimetter­ding barlyghy da naqty keyipkerler arqyly túnghysh ret Q.Júmadilovting «Songhy kósh» romanynda ózining kórkemdik sheshimin tapty.

D.Janaltaydyng «Qily zaman, qiyn kýnder» (2000) enbegi, Mongholiya dereknamalary arqyly Ospan ómirin zerttep jýrgen әdebiyetshi-ghalym Aq­edil Toyshanúlynyn zertteui de (2006), D.Kәpúly men Ó.Nәbiyúly qúrastyryp, D.Joljaqsynovtyn alghy sózimen shyqqan ghylymy jinaq ta (2007), Ghazez Rayys­úlynyn «Samúryq» atty (2007) mono­grafiya­sy da, Ospannyng komissary bolghan Núrghojay ba­tyrdyn estelikteri de (2008), N.Múqamethanúly, J.Sәmiytúly, H.Oraltay, T.Zәkenúly, S.Rah­met­úly, J.Bódeshúly, N.Ospanúly, t.b. zertteuleri de, sonymen birge S.Ábilqasymúlynyn «Ospan ba­tyr» romany men belgili ghalym-jazushy Jaqsy­­lyq Sәmiytúlynyn «Sergelden» atty birneshe kitap­tan túratyn romany da Ospan batyrdy әr qyrynan ashyp kórsetedi, dese de búlardyng barlyghy da tәuel­sizdik alghannan keyingi jyldardyng jemisi.

Al Q.Júmadilovting «Songhy kósh» romany kórkem shygharma bolghanymen, tarihy maghlú­mat­tardyng dәleldiligi túrghysynan Shyghys Týrkistan aimaghynyng túnghysh ensiklopediyasy boluy­men erekshelenedi. Sonday-aq 1970 jyly «Songhy kóshtin» taghdyry syngha týsken uaqytta últ namysyna qorghan bolyp, qol úshyn bergen Shynjan tarihynyng bilgiri T.Rahimov siyaqty osynau últ ziyalysynyng enbegi de býgingi kýni nazardan tys qalmaugha tiyis dep oilaymyz. Qazirgi Ospan batyr turaly nemese Shynjang aimaghyna baylanysty qúrastyrylyp ja­tatyn ghylymy jinaqtargha biz jogharyda aitqan sol tústaghy SSSR Ghylym akademiyasy Qiyr Shyghys institutynyng sektor mengerushisi T.Rahimovtyng «Songhy kósh» turaly jazylghan maqalasy en­gizilse, ótkenge qúrmet, keyingige tәrbie bolary haq.

Shynjang ólkesinde júrtshylyqqa belgili ýsh Ospan bolghan. Olar - Tóre Ospan, Qara Ospan jәne Ospan batyr. Osy ýsh Ospannyng ishinen osy ólkede Qara Ospan men Ospan batyrdy shatastyryp atau jii kezdesip qalady. Gomindang biyleushilerinen azat etkennen keyin Altay aimaghynyng qazaqtary Ospan batyrdy aq kiyizge salyp han kóteredi. Tipti oghan sol kezdegi ýkimet tarapynan «Batyr han» degen ataq ta berilipti. Qaradan shyghyp, han bolghannan keyin ony da Ábilpeyiz hannyng túqymy Tóre Ospanmen auystyryp almau ýshin Qara Ospan dep atau ishinara bolsa da el arasynda úshyrasady. Alysqa úzamay-aq múny Asqar Altaydyn 1993 jyly «Júldyz» jurnalyna jariyalanghan «Qayyng saughan, el aughan» degen sikldi әngimelerining ishinen de kezdestiremiz. Qytaygha da, orysqa da, moyynsúnbaymyn degen Ospandy qazaqtyng óz qolymen topshysynan qayyrghandyghyn aita kelip: «Qytay Qara Ospan batyrdy qolgha týsirdi» dep jazushy kóterilis basshysyn «Qara Ospan» dep alghan eken [6.111]. 2002 jyly A.Altaydyng «Noqtaly arman» atty Ospan batyr turaly roman jazuyna da osy әngimeler negiz bolghangha úqsaydy. Búl jerde A.Altay Ospan Islәmúlyn Qara Ospan dep el auzyndaghy versiya boyynsha jansaq alyp otyr. Biraq eskerte ketetin bir jaghday, «Noqtaly arman» romanynda jazushy Ospandarmen erip jýretin «Qara» degen epiytetti mýlde qoldanbay, onyng ornyna «Oshan», «Ospan batyr» degen keng taraghan esimderin ghana alypty.

Altay aimaghynda HIH-HH ghasyrdyng birinshi jartysynda ómir sýrgen halyqqa tanymal ýsh Ospannyng ýsh týrli adam bolghandyghyn, búlardyng әrqaysysynyng ómirbayany negizinde jekelegen ro­mandar dýniyege kelgendigin sol ólkeni keyinirek zerttey bastaghan ghalymdar jaqsy biledi.

1981 jyldyng ózinde-aq «Qazaq әdebiyeti» gazetine jazghan «Songhy kósh» osylay tughan» maqalasynda Q.Júmadilov Shyghys Týrkistan taqyrybynyng qaghaz betine týspey qaghaberis jatqany bolmasa, olardyng tarihy, azattyq ýshin aiqasy, basqynshylargha qarsy erlikke toly kýresi, basqasyn bylay qoyghanda 1945 jyly jeniske jetken últ-azattyq tónkerisi, bes jyl boyy derbes memleket bolyp túrghan Shyghys Týrkistan respublikasynyng qúlauy, Ospan batyr bastaghan halyq kóterilisi әli de talay romangha azyq bolary sózsiz ekendigin atap kórsetedi. Onyng jarqyn kórinisin jogharyda atalghan romandar legi men jazylyp jatqan basqa da kóptegen ghylymy enbekter rastaydy. «Songhy kósh» romanynda osy tarihty týgel kórsetu maqsat etilmegen. Sondyqtan da romannyng basty oqighasy Shyghys Týrkistan respublikasy sahnadan ketip, Qytay Halyq azattyq armiyasynyng Tarbaghatay aimaghyna kiruinen bastalady da, alpysynshy jyldardaghy el basyna tóngen zobalanmen ayaqtalady. Múnyng birneshe sebepteri bar. Birinshiden, Shyghys Týrkistan halqynyng romandaghy qamtylghan kezendegi tartqan jәbir-japasy búryn kórip jýrgen әdiletsizdikterding bәrinen de asyp týskendigin tarihy enbekter aighaqtaydy. Sondyqtan da jazushy roman jelisin ha­lyq tragediyasynyng eng sharyqtau sheginen bastaydy. Ekinshiden, búl kezdegi oqighalardyng kópshiligi qalam­gerge jaqsy tanys, mysaly shygharmadaghy Qanaghat auyly - jazushynyng óz auyly, aqyn jigit Estay jazushynyng óz prototiypi bolsa, ol ólkedegi ataqty bay Bashbay, eki ókimetke de belgili etnograf-ghalym Jaghda Babalyqov, Ospan batyr, Túrsyn múghalim, әnshi Shәken, Árip pen Áset aqyndar, t.b. siyaqty júrtshylyqqa keninen tanys - adamdar shygharmanyng negizgi keyipkerleri.

1970 jyldary Shyghys Týrkistan turaly ne arghy betten, ne bergi betten tyrs etken mәlimet joq, qúlaqqa úrghan tanaday bolyp túrghan kezinde Q.Júmadilovting búl taqyrypty epikalyq den­geyde alghash kóteruin býgingi úrpaq erlik dep baghalau kerek dep bilemiz.

«Qazaq tarihy» jurnalynan