Mәdeniyettanushy Múrat Áuezov «Ayt-PARK-tin» kezekti qonaghy boldy. Ol Kenes odaghynyng qylyshynan qany tamyp túrghan kezde-aq «Jas túlpar» úiymynyng eldik sanany qalpyna keltiruge ýles qosqanyn aitty.

Mәdeniyettanushy Múrat Áuezov «Ayt-PARK-tin» kezekti qonaghy boldy. Ol Kenes odaghynyng qylyshynan qany tamyp túrghan kezde-aq «Jas túlpar» úiymynyng eldik sanany qalpyna keltiruge ýles qosqanyn aitty.

Elge oralghan «jastúlparshylar» shet tilderinen otarsyzdanu tәjiriybesi turaly materialdardy alghash ret audara bastaghan. «Eng aldymen, sananyng otarsyzdanuy qajet. Kóshpendiler iydeyasyn alghash kóterdik. Óitkeni, kóshpendilik - bostandyq iydeyasy. Búl totalitarlyq, imperiyalyq jýiening sanamyzgha sinirgen iydeyalaryna tosqauyl boldy», - deydi Múrat Áuezov. Jeltoqsan ruhynyng boy kóteruine janama týrde sebep bolghanyn da ashyq aitty.
Núrlan Erimbetov: Ótken aptada 65 jasqa tolghan mereytoyyna oray Nikita Mihalkovtyng aptalyghy ótti. Barlyq telearnalar onyng filimderin kórsetti. Resey tirilerin de, ólilerin de eske alyp jatyr. Bizde kýni keshe Farida Shәripova ómirden ozdy. Oghan múnday qúrmet kórsete aldyq pa? Tólepbergen Ábdirashev sekildi óner adamdary, Ázirbayjan Mәmbetov sekildi túlghalarymyz turaly qazir júmghan auzymyzdy ashpaymyz. Búlay jalghasyp kete berse, erteng sizder ómirden ótkende biz de ýnsiz qalatyn tәrizdimiz. Nelikten búlay?     
Múrat Áuezov: Búghan alandamasang da bolady. Bizde eske alu dәstýri basqasha. Áruaqtardyng qataryna ensek, eske alady. Dalanyng osynday ózgesheligi bar. Mәskeu kósheleri tar. Infraqúrylymy bólek. Ol jaqta qoldan pir jasaugha da bolady. Reseyge qazir әuliye-pirler kerek. Búl - «Resey óte myqty memleket, jana imperiya bolu kerek» degen siyaqty tújyrymdamalyq qúrylghy.
Ózimizge toqtalsaq, qyzmetin adal atqaryp, qoghamgha jaqsy jaghynan yqpal etetin iydeyalardy tudyrghan adamdar týbinde el jadynan layyqty oryn alady dep oilaymyn.
Núrlan Erimbetov: Meninshe, olardy jadymyzdan mýlde shygharyp alatyn siyaqtymyz...
Múrat Áuezov: Túlghalarymyzdy qúrmetteu, jadymyzdan shygharmau turaly qorytyndygha kelgening jaqsy. Onda bar mәsele «biz - kimbiz osy?» degen saualgha kelip tireledi. Býtin, tútas orta bar ma bizde? Belgili bir orta qalyptastyryp, myna qúrylghy únaydy dep aita alamyz ba? Biz jauap bere almaytyn múnday saualdar tym kóp. Ortamyz joq, bәrimizding basymyzdy qosatyn tarihy jaghday ghana bar. Biz әrtýrlimiz. Tym qúrysa, Reseydegidey qoldan jasaghan iydeyamyz da joq.
Núrlan Erimbetov: Búdan song Múhtar Áuezovting «Abay joly» da sizben birge ketpeydi me dep qoryqpaysyz ba?
Múrat Áuezov: Bәri mýmkin. Qoghamnyng qanshalyqty qúldyraghanyn ólshep jýrgen eshkim joq. Búl qoghamgha naghyz úly qazaq tili kerek bolmasa, ne bolghany? Múhtar Áuezov tilining fenomeni - ghajap dýniye. Meninshe, qazaqtar jer betinen joyylyp ketpese, Múhtar Áuezov te ómir sýredi. «Mәngilik qúndylyqtardy jasaushy» degen teneu bosqa aitylmasa kerek.
Núrlan Erimbetov: Býgingi dәuirdi qalay ataugha bolady? «Abay joly» ótken ghasyr qazaghynyng ómiri turaly ýlken ensiklopediya bolsa,  qazirgi kezendi suretteytin, býgingi qazaqtyng ómiri turaly dýniyeler qashan tuady?
Múrat Áuezov: Múhtar Áuezov fenomenine kelsek, «Abay joly» úly qúndylyqtardyng qataryna jatady. Sәtbaev ony «qazaq ómirining ensiklopediyasyna» tenegen. Búl - úly kórkem shygharma.
Ótken ghasyrdyng 30-jyldardaghy asharshylyqtan shanyraghy ortasyna týsken kóshpendi ómirdi keler úrpaqtyng sanasynda qaldyru, jadynan shygharmau qajet boldy. Búl mindetti poeziyada Iliyas Jansýgirov atqaryp shyqty. Onyng jazghan «Qúlager» poemasy - at jalyn tartyp mingen kóshpendi órkeniyetting ólmes múrasy. Prozada múny Múhtar Áuezov jasady. Býgingi kýnge kelsek, osy dәuir turaly jazatyn adamdar bolady. Zaman tynysyn tereng sezinip jýrgen adamdar bar. Olar aramyzda jýrgen de bolar...
Núrlan Erimbetov: Bizde Qazaqstannyng ýdemeli industrialdy-innovasiyalyq damu baghdarlamasy bar. Al nelikten ýdemeli intellektualdy-mәdeny damu baghdarlamasy bolmasqa?
Múrat Áuezov: Eshqanday әkimshilik kýsh úly kórkem shygharmanyng tuuyna sebepker bola almaydy. Ony jasaudy eshkim de ýirete almaydy.
Núrlan Erimbetov: Mening aitpaghym, biz qazir Últtyq kitaphanada otyrmyz. Biraq milliondaghan azamattarymyz búghan qol jetkize almay jýr. Oqyghysy kelgen kitabyn, kórgisi kelgen filimin tappaydy. Sonda deymin-au, halyqtyng sauatsyz bolghany kimderge tiyimdi bolyp túr?
Múrat Áuezov: Men Asqar Sýleymenov, Alan Medoev, Salahidin Aytbaev sekildi tabighat daryn syilaghan adamdarmen dos-jar boldym. Olar kitapty arzan baghagha satyp alugha úmtylmaytyn da. Qajet bolsa, qazir bәrin tabugha bolady. Internet bar, kitaphana bar...
Biz bәrine tyiym salynghan kezde ómir sýrdik. Sol kezding ózinde Sayyn Múratbekov bizge shetelden Maghjan Júmabaev, Ahmet Baytúrsynov, Mústafa Shoqay tәrizdi alyptardyng enbegin әkep berdi. Adam ózi úmtylmasa, biyik ruhanilyqqa qolynan jetektep әkele almaysyn.
Jurnalist saualy: «Qytaytanushylardyn» Áuezov mektebi bar dep jýr...
Múrat Áuezov: Múnday mektep joq. Qytay - Qazaqstan ýshin, jalpy әlem ýshin ýlken mәsele. Qytaygha biz yqpal ete almaymyz, ony ózgerte de almaymyz. Demek, bar mәsele ózimizge kelip tireledi. Transshekaralyq ózender, bizge kelip jatqan Qytaydyng alpauyt kompaniyalary bar. Gaz-múnay qúbyrlaryn tartyp jatyr. Osy mәselelerge qatysty pikirtalasta onay útylyp qalmauymyz qajet. Qytaytanu instituty joq bizde. Ony qúrugha tek qana sayasy erik-jiger kerek. Múnday institut Qytaygha únamaydy dep qauiptenetin sekildimiz. Meni qospaghanda, Qytaydy biletin ýsh-tórt adam ghana bar. Olar - Kenes odaghynyng elshiliginde 7 jyl júmys istegen Qasym-Jomart Toqaev, qytay tilin jetik biletin Kәrim Mәsimov, faktologiyalyq tarihyn biletin Konstantin Syroejkin jәne qytaytanushy Klara Hafizova...
Jurnalist saualy: Tanymal sәuegey Vanganyng ózi Kenesary hannyng basyn qaytaryp almay, Qazaqstan damugha qol jetkize almaydy, - dep boljam aitqan eken. Búghan ne der ediniz?
Múrat Áuezov: Bizge Kenesarynyng bas sýiegin izdeuden búryn onyng osy jer ýshin kýresken tarihy erik-jigerin, kýsh-qayratyn, erligi men tabandylyghyn týisinu, boygha siniru manyzdy. Múnyng ruhany aksiyagha ainalghanyn qoldaymyn. Kókshetaudaghy  Kenesary ýngirinde bolghanymda «bolashaqtan mýlde ýmit ýzilgen tústa búl adam mynaday myqty kóterilisti qalay jasay aldy? Ne degen jigerlilik, ne degen tabandylyq?» dep tanghaldym.
Vanganyng búl sәuegeyligi turaly habarsyzbyn. Kenesarynyng bas sýiegin izdeu - qoghamdyq sananyng úmtylysy, azamattyq úmtylys bolghanyn jaqtaymyn.  Tarihy túlghanyng layyqty jerlenui tiyis.
Jas qazaq: Babalarynyz qazaq halqynyng ruhany aqsýiekter qauymy bolyp esepteledi. Olardyng joly basqa bolsa da, tәnirshilik, búrhanshylyq turaly údayy sóz etesiz. Ózinizdi qay dinning ókilimin dep esepteysiz? Aqsýiekpin dep sezinesiz be?
Múrat Áuezov: Babalarymdy, arghy tegimdi maqtanysh ýshin eske alghanym joq. Aqsýiektik jauapkershilikti talap etedi. Osy elge enbek etu - babalardyng ómir tәjiriybesi, ósiyeti. Óz babalarymdy aqsýiekterge jatqyzbaymyn. Bir kezderi qojalar da tozghan. HHI ghasyrda tarihy mindetinen bas tartty. Babalarym músylmandyqty uaghyzdap keldi. Men de ózimdi músylmanmyn dep esepteymin.
Jas qazaq: Orystildi qazaqtarda qazaq tiline kelgende, ishtey qarsylyq seziletin tәrizdi. Búghan ne aitasyz?
Múrat Áuezov: Mәskeude oqyp jýrgende qazaqsham shamaly edi. Sonda sheshem Fatima qazaqtyng jýz maqal-mәtelin jinap, maghan salyp jiberipti. Sony jattap ýirendim. Mektep jasyna kelgenimde әkem qazaq mektebining tabaldyryghyn attattyrdy. Qazaq tiline qatty sýisinemin. Ghajap til! Basqa tilderdegi aqyndardyng jyrlary maghan әser etpeydi. Qazaq aqyndaryn oqyghanda janym jadyrap sala beredi. Qazaq tili - úly til!

Shadiyar Óstemirúly

"Jas qazaq" gazeti