Jazushylardyng birazy 22 qyrkýiekte ótken konferensiyasynda osy kýngi basshylyqtyng pәlen jyl boyy qúlaqqa qúiyp kele jatqan maghlúmatyna say, qalamgerlerding «dýniye-mýlkine bas-kóz bolyp otyratyn qúrmetti tóragha» qajet ekendigi haqynda pikirlesipti. Sonyng keybir úshyghy konferensiyadan song aidan astam uaqyt ótken son, baspasózde narazylyq bildirile bastaghannan keyin, qalyng júrtshylyqqa da mәlim boldy («Qazaq әdebiyeti», 29.10.2010). Onda «Ashyq hat» degen aidarmen jazushylar úiymy basshysynyng kirispe maqalasy («Aqiqatty búrmalau - argha syn»), «Últ әdebiyetining altyn tóri» aidarymen konferensiyanyng esebi («Jarghy -úiymnyng kýretamyry») berilipti.

Jazushylardyng birazy 22 qyrkýiekte ótken konferensiyasynda osy kýngi basshylyqtyng pәlen jyl boyy qúlaqqa qúiyp kele jatqan maghlúmatyna say, qalamgerlerding «dýniye-mýlkine bas-kóz bolyp otyratyn qúrmetti tóragha» qajet ekendigi haqynda pikirlesipti. Sonyng keybir úshyghy konferensiyadan song aidan astam uaqyt ótken son, baspasózde narazylyq bildirile bastaghannan keyin, qalyng júrtshylyqqa da mәlim boldy («Qazaq әdebiyeti», 29.10.2010). Onda «Ashyq hat» degen aidarmen jazushylar úiymy basshysynyng kirispe maqalasy («Aqiqatty búrmalau - argha syn»), «Últ әdebiyetining altyn tóri» aidarymen konferensiyanyng esebi («Jarghy -úiymnyng kýretamyry») berilipti.

Onda úiym basshysy: «...Men 15 jylgha tarta uaqyt ishinde ...biylikting bәrin kórdim... Kórip kelemin! Odaqtyng dýniye-mýlkin kimderdin, qalay talan-tarajgha salyp ketkenin de kórdim. Biraq bir adamnyng atyn aitqan emespin. ...Úiymnyng ishki birligin saqtaghym keldi...» - dep bir týiip, degenmen, «basty kiltipandy» atamay túra almapty: «...Al, jaqsy. Keshegi bólinip, talaugha týsken dýnie biz kelgende «Goskomimushestvo» degen mekemening qaulysymen qayda, kimge berilip ketkenin qalay úmyta qoydynyzdar? «Jazushylar odaghy shygharmashylyqpen ainalysuy kerek. Al «Litfond» sharuashylyqpen ainalysuy kerek» degen «pyshaq jýzi» bólisining aqyry úiym basyna qanday qater tóndirip, daudyng sony ýsh jarym jyldyq sotqa tirelgenin nege úmytuymyz kerek. Keshiriniz, Tóke, búl sizderding kezderinizden qalghan dau edi ghoy? Shygharmashylyq biylik degen ne? Shygharmashylyq biylikti qarap otyrsam, Jazushylar odaghynyng tóraghasynda myna qaghaz ben qalamnan ózge eshtene qalmaghan. Qalghanynyng bәrin «Litfond» alyp qoyghan.  «Litfond» óz kezeginde jeke-dara qoghamdyq úiym bolyp, ýkimetting qaulysyn shyghartyp, menshikting bәrin tolyq ózining iyeligine alyp qoyghan. Solardyng bәrin qaytaru ýshin qanshama uaqyt ketti. Men múny erteng biylik jasay qoyayyn, sóite qoyayyn dep otyrghan joqpyn. Úmytynyzdar meni...»

Sonymen, býgingi basshylyq biylikke kelgende «Goskomimushestvo» degen mekemening (al ol - Memlekettik menshikti basqaratyn ýkimettik qúrylym!) qaulysymen... «Litfond» ...menshikting (úiym basshysy aitqan «bólinip, talaugha týsken dýniyenin») bәrin tolyq ózining iyeligine alyp qoyghan», «solardyng bәrin qaytaru ýshin qanshama uaqyt ketti», «daudyng sony ýsh jarym jyldyq sotqa tirelgen». Anyqtay keteyik: búl basshylyq úiymdy basqarugha 1996 jyldyng jazynda keldi, demek, sodan bastap 3,5 jylyn, yaghny 2000 jylgha deyingi uaqytyn sottasugha júmsaghan...

Osy jerde mynanday súraq tuady: Jazushylar odaghy sonsha uaqytyn kimmen sottasugha  qor qyldy eken? Jogharydaghy mәtinge qaraghanda, - әriyne, «Litfondpen». Alayda ol  «Litfondty» 1997 jyldyng qantarynda Jogharghy sot sudiyasynyng sheshimimen joyyp jibergen edi ghoy. Al Jazushylar odaghy «Litfondty» joigha nege qúshtar boldy eken? Eng bastysy, «Litfondtyn» mýsheleri de, Jazushylar odaghynyng mýsheleri de kәdimgi qalamgerlerding ózderi bolatyn. Endeshe, Jazushylar odaghyna  jana basshy kelgende, tap sol jazushylardyng ekinshi úiymy Ádeby qor oghan qalaysha jau bolyp kórindi eken? Jana basshynyng «shygharmashylyq biylik» degendi óte tar auqymda - mindetti týrde menshikke biylik jasau dep úqqany ma? Shyndap kelgende, menshikke biylik jasauyn Ádeby qordy saqtay otyryp ta - sol eki úiym arasyndaghy Qyzmettestik jónindegi kelisimshartty basshylyqqa alyp jýzege asyruyna bolar edi ghoy? Nelikten búlay boldy?

Biraq, gazetke shyqqan esepke qaraghanda, búghan eshkim bas auyrtpaghan sekildi. «Erteng biylik jasay qoyayyn... dep otyrmaghan», ózin «úmytugha» shaqyrghan basshylarynyng auzynan estigen osy «jýrekjardy syrdyn» mәnine barugha tyryspaghan tyndaushylary artynsha jarghygha onyng qajet etken tolyqtyrularyn engizipti. Áytse de, qansha degenmen, Jazushylar odaghy mýshelerining deni әdiletti jaqtaugha tiyis dep sengendikten, shyn ahualdy bayan etudi paryz sanap otyrmyn...

Sonymen,  1991 jylgha deyingi uaqytta mynanday jaghday oryn alghan edi...

***

Qazaqstan Jazushylar odaghy Kenestik jazushylar odaghynyng respublikalyq bólimderining biri, kompartiyanyn  iydeologiyalyq bólimining qoghamdyq tarmaghy retinde 1934 jyly qúryldy. Sodan beri ol jarty ghasyrdan astam memleketting sayasatyn jýrgizip keldi, jazushylar ózderining kórkem shygharmashylyghy arqyly kommunistik partiyanyng iydeyalaryn jýzege asyrysugha qyzmet etti. Sol sebepti de Jazushylar odaghyn Ýkimet qarjylandyrdy.  1935 jyly SSSR Ádeby qorynyng Qazaq bólimshesi qúrylyp, respublika jazushylarynyng әleumettik jaghdayyna jәrdemdesumen shúghyldanyp túrdy. Qarjylandyru SSSR Ádeby qory tarapynan jýrgizildi.

Qazaqstandaghy jazushylardyng shygharmashylyq ýiin salugha arnap bólingen jerding qúnyn SSSR Ádeby qory  tóledi, sodan kýrdeli qúrylys ýshin, 1972 jyldan bastap jyl sayyn qalalyq atkomnyng tiyisti basqarmasyna (barlyghy 1 mln somnan astam) qarjy audaryp túrdy. On shaqty jyl  boyy salynghan (qúny sol 1 mln somgha tarta) ghimarat 1982 jyldyng ayaghynda bitti de, ýkimet sheshimine sәikes, qaytarymsyz negizde, SSSR Ádeby qory balansyna  berildi. Al ol, tiyisinshe, Shygharmashylyq ýidi jihazben, ózge de qajet jabdyqpen qamtamasyz etti, júmysyn tikeley ózi qarjylandyra otyryp, yrghaqty jýrgizudi Qazaq bólimshesine jýktedi.

***

Qayta qúru sayasaty óris ala kele, 1990 jyly SSSR Ádeby qorynyng plenumy ózining qúramyndaghy respublikalyq bólimshelerdi sharuashylyq esepke kóshiru kerek dep sheshti. Soghan sәikes, SSSR Ádeby qory tiyisti bólu balansyn jasap, Almatydaghy shygharmashylyq ýidi  Qazaq bólimshesine  óz menshigi retinde basqarugha berdi. Alayda, qazaq jazushylary men olardyng әdeby chinovnikterinin  boylaryn biylegen masyldyq psihologiya búl tónirekte izdenip bas auyrtqyza qoymady. Sóitip, Mәskeuden qarjy týsu birtindep azaya kele, alghashqyda josparlanghan merzimde birjola dogharylghanda, Shygharmashylyq ýiding kýlli tirshiligin  shyndap qojyratty: qyzmeti toqyrady, adam tasityn, jýk tasityn kólikteri qily jeleumen әrkimge ýlestirildi. Múnday ózgeristerdi Jazushylar odaghy ghimaraty da bastan ótkerip jatty. Onyng ishinen uaqyt talabyna say payda bolyp jatqan neshe týrli jalgha alushylardyng kenseleri oryn tepti...

1991 jylghy qyrkýiektegi sezde saylanghan basshy osylay tuyndaghan qiyn ahualdan qútyludy kózdegendikten,  әkimshilik jolmen iri ózgerister jasady: ghimaratty jalgha alushylardyng isterimen tanysa kele, bireuine ghana kónil qoyyp, basqalaryn alastady; sosyn sol kommersiyalyq  úiymnyng qarauyna ghimarattyng sharuashylyq jýrgizuge eng qolayly bóligin jәne Taymanov kóshesindegi Shygharmashylyq ýidi berdi. Dýniye-mýlik sol kommersiyalyq mekemege 1991 jylghy qazanda jana hatshynyng qatysuymen ótkizildi.

***

Múnyng bәri tәuelsizdikke deyingi sharua.  Al tәuelsizdikting alghashqy ailarynda Jazushylar odaghy budjet tarapynan qarjylandyrylmaytyn qoghamdyq úiym retinde qayta qúryldy. Osy orayda kýtpegen qiyndyqtar tudy. Kenes kezinde jaqsy ómir sýrip, ókimetting alaqanynda jýrip, masyl ómirge daghdylanyp qalghan jazushylardyng birqatary búghan kóndige almay, janasha tirshilikke beyimdeluding ornyna, reforma jasaugha tyrysqan әreketterding bәrine syn kózben qarap, qaytkende kedergi keltirumen, tipti, qoldarynan kelgenshe joqqa shygharumen ainalysty. Olar jayynda týrli jiyndarda, baspasóz betterinde sóz bolghan. Sol shaqta - 1991-1996 jyldary Qazaqstan Jazushylar odaghy basqarmasynyng hatshysy, 1992-1996 jyldary Qazaqstan Ádeby qory basqarmasynyng tóraghasy bolyp istegendikten, kóp rette maghan da baspasózde, jinalystarda óz pikirimdi bildirip,  týrli dau-damaygha aralasugha tura kelgen edi. Búlar jayynda der kezindegi bildirgen pikirlerim 2000 jyly shyqqan «Ar - Quat» atty publisistikalyq hronikada, sonday-aq  taghy birazy odan bergi kitaptarda da («Taltýske deyin». Publisistikalyq hronika. 2005, «Qarqara». Publisistikalyq hronika. 2010) bar.  Sondyqtan men mәselening egjey-tegjeyine terendemey, negizgilerine ghana toqtalmaqpyn.

Kommersiyalyq qúrylym Jazushylar odaghymen eki kelisimshart jasap, 1991 jylghy qazanda qalamgerler menshigining - negizgi ghimarattyng jartysy (Ádebiyetshiler ýii) men tútastay Shygharmashylyq ýiding is jýzindegi qojayynyna ainaldy.  Úzamay-aq, Shygharmashylyq ýiding zandy qojayyny bolyp tabylatyn Ádeby qor mýddesining ayaqasty etilgeni, qalamgerlerding útylyp qalghany anyqtaldy. Jazushylardyng narazylyghy kýsheydi. Soghan baylanysty, kommersanttarmen araqatynas sekretariatta birneshe mәrte talqylandy, alayda eshqanday ong nәtiyje bolmady. Al kelisimsharttardy sot arqyly búzugha Jazushylar odaghy tәuekel ete qoymady. Sonda, aqyry, qalamgerler mýlkin qúqyqtyq jolmen qorghaudy Ádeby qor  óz qolyna aldy...

***

Arbitrajdyq marafon bir jarym jylday uaqytqa sozyldy. Qalalyq arbitrajda Ádeby qordyng talap-aryzy boyynsha  isti bayyppen qaray bastaghan sudiyany kommersanttar, senimsizdik bildiru arqyly, ózderi qalaghan basqa sudiyagha almastyra aldy. Ol búlardyng «senimin aqtady»: birneshe otyrystan keyin Ádeby qordyng talap-aryzyn qanaghattandyrusyz qaldyrdy.  Alayda qalanyng bas tórelik soty mindetine adaldyq tanytyp, zannyng Ádeby qor jaghynda ekenin kórsetti. Kommersanttardy, ózderi bosata qoymaghandyqtan, Shygharmashylyq ýiden mәjbýr etu jolymen shygharyp jiberetin uaqyt belgilendi. Biraq, sot sheshimin jýzege asyrugha birneshe saghat qana uaqyt qalghanda, Jogharghy arbitrajdyq sottan mәjbýrlep shygharu jayyndaghy sheshimdi syrttay, talap-aryz iyesining qatysuynsyz búzghan úigharym kelip týsedi. Búl 1994 jyldyng mamyrynda bolghan jәit edi.

Qalalyq sottyng sheshimin joqqa shygharghan Jogharghy tórelik sottyng brigadasy «óz mindetin adal atqaryp», kezekti kelesi topqa beredi. Búl brigada birneshe otyrystan keyin, shamasy, kommersanttardy razy eterliktey jeleu taba almasa kerek, isti qaraudy kezekti bir alqagha ótkizedi. Osy ýshinshi brigada zandy qaqpaqyldaumen, qaytkende Ádeby qordyng meselin qaytaru jolyn qiystyrumen segiz ay boyy shúghyldanady. Búl iske jazushylar arasyndaghy astyrtyn әreket-qimyldyng sheberleri de atsalysady, solardyng tikeley «aqyl beruimen» kommersanttar Ádeby qordy joydy kózdegen qadamgha barady. Belgili-bir dәrejede ong nәtiyjege qol jetkize de alady: Bas prokuratura Ádeby qordyng Jarghysyn tirkegen Ádilet ministrligine narazylyq joldaydy. Sol sebepti Ádeby qor Tótenshe sezd shaqyrady, Jarghysyn zannamagha sәikestendiretin tolyqtyrular men týzetuler jasap, qayta tirkeuden ótkizedi. Odan son, qaytkende kommersanttardyng kónilin tapqysy kelgeni shyghar, brigada sotty saghyzsha sozyp jýrip, aqyry әldebir ilik tapqanday bolady da, Ádeby qordyng talap-aryzyn qanaghattandyrusyz qaldyrady. Sosyn ony Sot sheshimderining zandylyghyn qadaghalaytyn alqa búzady. Kommersanttargha Shygharmashylyq ýidi bosatu úsynylady.

Barlyq zanmen kózdelgen merzim ótken son, sot oryndaushysy kommersanttardy Shygharmashylyq ýiden 1995 jylghy 14 mausymda mәjbýrleu jolymen shygharyp jiberedi...

***

Sol sәtten bastap jazushylar óz menshigin - Shygharmashylyq ýidi ózine qyzmet etuge qoi mәselesimen rynok әlippesin mengere otyryp shúghyldana bastady. Alayda Ádeby qordyng sharuashylyq jýrgizushi iri subekt dәrejesine jetip, jazushylardyng kәsipkerlik qyzmetin meylinshe órkendetui ýshin - Ádebiyetshiler ýiin de jyrtqyshsha qanap  jatqan kommersanttardan aryltu qajet edi. Biraq olardan aryludyng zandy jolyna Jazushylar odaghy bara qoymady, al Ádeby qordyng búghan aralasugha qúqy joq-tyn. Sonda  ghimarattyng Ádebiyetshiler ýii ornalasqan bóligin paydalanu jónindegi Jazushylar odaghy men kommersiyalyq úiym arasynda jasalghan kelisimshartty búzudyng basqa zandy joly qarastyryldy. Barshagha mәlim, ghimarat tarihy qúndy eskertkishter qataryna jatady, sondyqtan,  qalalyq prokuraturanyng memleket mýddesin qorghap bergen talap-aryzyna say, atalghan kelisimshartty 1996 jylghy kóktemde sot zansyz dep tapty. Ghimarat 5.04.1996 j. Ádeby qor balansyna berildi...

***

Biraq kommersanttardy Jazushylar odaghynyng ghimaratynan mәjbýrlep shygharu sharasy jýzege asyrylyp ýlgerilmedi, al 1996 jylghy 29 mausymda biylikke kelgen jana basshy, ókinishtisi, ony qajet te etpedi. Ony aitasyz, jana basshy Jazushylar odaghy men Ádeby qor arasynda 25.01.1995 j. jasalghan Qyzmettestik turaly kelisimshartty moyyndamaytynyn jariya etti. Jazushylar menshigin qorghau jolynda jýrgizilgen sot marafony kezinde kommersanttargha astyrtyn qoldau kórsetip, Ádeby qordy joygha әrekettengender endi mýldem ashyq ketti. Solardyng әsire belsendiligi saldarynan 1996 jylghy 2 jeltoqsanda Joghary sot sudiyasy Ádeby qor jarghysynyng 1992 jyly tirkeuden, 1994 jyly qayta tirkeuden ótuining de kýshi joyylsyn degen sheshim shyghardy. 26 jeltoqsanda Joghary sot alqasy óz qaulysymen búl sheshimdi búzdy. Alayda әlgi sudiya alqa qaulysyn eleng qylmay, 1997 jylghy 10 qantardaghy úigharymymen Ádeby qordy joygha pәrmen berdi. Zang men zannamany osynsha óreskel búzushylyqtyng sebebin birde Preziydent N.Nazarbaev sudiyalar sezinde «isti әdil qaramaytyn sudiyalar ne sauatsyz, nemese ózderining belgili bir mýddeleri bar» dep, sottaghy sybaylastyqqa jol berushilikti aimanday etip әshkerelegen edi...

***

«Keshiriniz, Tóke, búl sizderding kezderinizden qalghan dau edi ghoy?» - búghan Tókeng keliser-kelispes, jәne ózine arnalghan aiyptaudy keshirer-keshirmes - ózi biler, mening oiymsha, dúrysy - «dau» jana basshylyqtyng әdilettilikti, shyndyqty, zandylyqty syilamaushylyghy, bәrin kýshke basyp sheshuge bolatynyna qúdayday sengendigi jәne solay ete alghandyghy  saldarynan tughan. Óitkeni, kommersanttardan dýniye-mýlikti qaytaryp alghan talap-aryz iyesi bolyp tabylatyn quynushy Ádeby qordy joy - kommersanttar men Jazushylar odaghy arasyndaghy búzylghan búrynghy kelisimshartty qaytadan kýshine keltirdi. Sondyqtan da Odaq әldeqashan bitken isti qayta qozdatugha mәjbýr boldy. Ana bir jyldary jana basshynyng kommersanttarmen jana kelisimshart jasaghany jayynda bir azamattyng gazetke jazghany bar... Soghan qaramastan, jana basshy óz kinәsin býgip, bar pәleni  ótkendegilerge jaba berudi («búl sizderding kezderinizden qalghan dau») qolayly kórip jýr jәne búl tarapta nәtiyjesiz de emes, búqara «auzy qisyq bolsa da - baydyng balasy sóilesin», óitkeni «biylikke taqau basshy әrdayym dúrys aitady» dep biledi...

***

Odan beri de talay su aqty. Shygharmashylyq ýidi onyng júmysyn jýrgizip jýrgen qalamgerden Jazushylar odaghy tartyp aldy da, qarjy tappaghandyqtan, on shaqty jyl boyy qantaryp qoydy. Sosyn ýkimetting kómegimen jóndeuden ótkizdi, biraq júmysyn úiymdastyrudy jazushylardyng ózine bergennen, әldebireulerge jalgha ótkizudi qolayly kórdi. Qanday qújat jasaldy - qúpiya. Býginde qalamgerler shygharmashylyq júmysymen onda baryp túra almaydy: ol sheteldikterding qonaqýii, aula salyp qorshap alghan, kýzeti bar. Janyndaghy baq egilgen aumaqtyng kimge qyzmet etip jatqany da qúpiya. Anyghy - Jazushylar odaghy sharuashylyq mәselesin birde-bir ashyq talqylap kórgen emes.  Biraq «shygharmashylyq biylik degendi»  - tek qana qúpiya kommersiyalyq júmys dep biletin tәrizdi. Sondyqtan da, konferensiyada sóileushilerding pikirine qaraghanda - «ózi tirnektep jinaghan», biraq qúpiya astarlary bar «dýniye-mýlikti baqylap túratyn» «veto qoiygha haqy bar» «qúrmetti tóragha» lauazymy  óte qajet bop túrghan synayly...

***

Qoryta aitqanda... Ádeby úiym basshysynyng ózi aitqanday, «aqiqatty búrmalau - argha syn». Demek, jogharyda aitylghan shyn ahualdy - aqiqatty - qalamger qauym biluge tiyis. Sonda «Jazushylar odaghynyng dýniye-mýlkin qorghaytyn qúrmetti tóraghany»  qajet etuding astaryn әriptester ózderi-aq ajyrata jatar dep oilaymyn...

30.10.2010

"Abay-aqparat"