Alash ardaqtylary kim, Almalar kim?
Asyqpandar! Artymyzda qazy bar.
A. Baytúrsynúly
«Qazaq әdebiyeti» gazeti «Alashtyng ardaqtaghan Almasy edi» atty maqala jaiyalady byltyr ( Q.Á. №48. 25.11.2016.) Avtory - Gýlzada Niyetqaliyeva. Álgi maqalany oqyp bolghan song «Túlghatanugha» baylanysty qatyp qalghan qatang qaghidalar men paryqsyzdyqtar turaly óz ústanymdarymdy ortagha salghym keldi. Býgingi Tәuelsiz Qazaqstan azamattaryna ýlgi-ónege etip dәripter túlghalar men qayratkerlerge qoyylar talaptar, ólshem-mizamdar bar ma, joq pa osy?.. Eger bar bolsa, keshegi qyzyl imperiya túsynda últyn, dinin, dilin satyp, janyn jaldaghan, sol ýshin 70 jyl boyy kókke kóterile dәriptelgen qyzyl belsendiler, Tәuelsizdigimizding 25 jyldyghy túsynda da ardaqtalyp «Alashtyng ardaqtaghan Almasy edi» dep kóldey maqala jariyalanar ma edi?
Aqiqatynda Alash ardaqtylary kimder, al Almalar kimder edi?
Qayran Alash ardaqtylary Álihan, Ahmet, Mústafa, Shәkәrim, Mirjaqyp, Jýsipbek, Maghjandardyng qataryna qosarlyqtay Alma kim? Biz 70 jyl boyy qyp-qyzyl kommunist, kenes ókimeti kókke kótergen naghyz belsendi batyraqtardyng biri bolghan, Alashordashylarmen jau bolghany turaly jazylghan naghyz Leninshil, Stalinshyl Alma Orazbaevany bilemiz. Satybaldy men Gýlzada keltirgen ómirbayandyq derekterding ózinen keshegi kelmeske ketken Sosialisttik qogham jarnamalaghan qyp-qyzyl ýgit paraghyn oqyghanday boldyq. Birer mysal keltirip kórelik, cóz mәnerine nazar audaryp kórinizder: Almanyng 1919 jyly últtyq qaruly kýshimizding túnghyshy, qazaqtyng birinshi ýlgili atty әsker polkin qúrghan kezdegi belsendiligi men úiymdastyrushylyq daryny erekshe kózge týsipti. Sóz, Alash Orda astanasy Semey men Arqada qazaq avtonomiyasynyng mýddesin qorghau ýshin jasaqtalghan Alash әsker-saqshylar qúrmasy turaly aitylghan bolsa, kәneki? «Ýlgili qyzyl әsker polki» Alash ýshin qyzmet etti me, kerisinshe Qazaqstannyng әr ónirinde, Ózbekstanda bas kótergen kóterisshilerdi janyshtaudyng qandy qoldaryna ainaldy ma?
Kenestik tarih qoldanghan qyzyl ýgitting mәnerimen 2016 jyly shyn tarihtyng tonyn teris ainaldyryp maqala jazugha bolmaytynyn avtorlarymyzdyng qaperine kelmegeni ókinishti-aq. Alma apamyzdyng sol 1919 jyly Mәskeuge «Kommunistik uniyversiytetke oqugha baryp N. K. Krupskaya, IYnessa Ariand, r.s. Zemlyachka, B. M. Yaroslavski, V. V. Kuibyshev siyaqty partiya qayratkerlerimen tanysqanyn» avtordyng bayaghy kenestik mәnermen maqtanyshqa ainaldyrghysy kelgeni, býgingi qazaq jastarynyng otanshyldyq sezimin tәlkek qylghandyq bolmay ma? Bizder ýshin aty atalghan «partiya qayratkerleri» degenderding qúny kók tyiyn ghana emes, asa únamsyz, ziyandy pendeler edi ghoy.
Al Qazaqstan men Sovettik Reseyding aluan týrli joghary dәrejeli organdarynda atqarghan qolbala qyzmetterin tizbelep, RK(b)P HII sezinde I. V. Stalin jasaghan bayandama boyynsha jarys sózge shyqqany bizding mәrtebemizdi aspandatady dep oilau kýlkili әri úyat. Alma Orazbaeva turaly kitabynda Satybaldynyng «Alma jýrek syzdatarlyqtay ayanyshty taghdyr iyesi» degen sózinde ashy shyndyq bolghanymen, «ayanyshty taghdyr, tragediyalyq jaghdaylargha» úryndyrghan sayasi, әleumettik, ruhany sebepteri ham últtyq salt-sana men diny qadir-qasiyetimizdi tәrk etip, qúdaysyzdyqqa, últsyzdyqqa boy aldyryp ata-baba kepiyatyna úshyrauy turaly avtorlar mýlde oy kezdirmegen. Býgingi kýn talaby túrghysynan taldau-tarazylau degenderdi qajetsinbegeni ókinishti-aq.
Almanyng tragediyasy kezdeysoqtyqtan, sengish anghaldyqtan nemese basqa sebepterden bolghan tragediya emes ekenin, kommunist Alma, jas Alma, mansap, ataqtan basy ainalghan Alma bilmey qaldy dep aqtau, OGPU polkovniygi – Johit Ivan Kashirindi «iya, ol satqyn bolyp shyqty» dep laghnetteu tym anghaldyq. Ivan Kashirin satqyn bolyp tughan, satqyndyqpen talay beykýnә adamdardyng qanyn tókken naghyz әzәzilding ózi bolatyn. Solay bola túra bir qazaq qyzy, músylman otbasynda tәrbiyelengen sauatty boyjetkenning qaydaghy bir tili de, dini de, dili de jat, qan shengeldi OGPU polkovniygin tandauy, qazaqylyq pen músylmandyqtyng shyrqy әli búzyla qoymaghan 1919-20 jyldar ýshin keshirilmes kýnә, auyr qylmyspen bara-bar bolatyn. Aruaq atqan, qarghysqa úshyraghan degenning dәl ózi desek, Almany jәne «qyzyl otaudan» júlqynyp, qaghynyp shyqqan talay qyzyl belsendilerdi әspetteytin jazghyshtardyng óre týregeletinin bile túra osyny aitugha mәjbýr boldyq.
Mening aqkónil, otandastarym, aptyqtarynyzdy basyp sәl oilanugha múrsat bersenizder, Alma apamyzdyng tragediyasynyng naghyz qyry-syryn Gýlzada Niyetqaliyevanyng óz sózinen úzaqtau ýzindi keltiru arqyly asha týsuge bolady. Ol bylay deydi: «Alma is-sapargha attanysymen jas qyzdy (Qanipa apasynyng Saqypjamal esimdi qyzyn eki jasar balasyna bas-kóz bolsyn dep ýiine әkelgen) birese qorqytyp, birese aldap jýrip degenine jetedi. Tipti, ýilenip te aldy. Alma úzaq joldan ýige oralghanda tóbesine jay týskendey bolady. Álbette ýy ishinde aighay da shyghady. Osyny paydalanghan Kashirin Almany «aqyly auysty» dep auruhanagha salghan. Auruhana dәrigerleri birneshe ret «nauqasty ýige alu kerek, jaghdayy jaqsy» dep habarlaghanymen tughandary da, Kashirin de ony mandaryna juytpaghan... Sóitip, Alma Orazbaeva 1931 jylghy Mausym aiynan 1948 jyldyng kóktemine deyin auruhana keruetine tanylyp, dýniyeden ótken. Onyng sýiegi Jambyl oblysy, Lugovoy stansiyasy manyna jerlengen boluy kerek».
1998 jyly Alma Orazbaevanyng tughanyna 100 jyl toluyna oray Sh. Sh. Uәlihanov atyndaghy tariyh-etnologiya institutynda konferensiya bolyp edi. Sol tústa baspasózde Alma 1948 jyly aqpanda Lugovoydaghy jyndyhanadan qashyp shyghyp, iz-tozsyz joq bolghany, qasqyrlargha jem bolghany turaly jazylghan. Ayanyshty, qasiretti ólim, it ólim degen sonday-aq bolar. Onyng qay jerin әspettep, qay taghdyrgha laghnet aitpaqpyz?
Alma jәne sol siyaqty tragediyaly taghdyrlar turaly, halyq jauy dep atylyp-shabylghandar turaly zertteuler jasalmasyn dep eshbir aqyl-esi dúrys adam aita qoymas. Mәsening dilgirligi, ghylymilyghy, tarihy aqtandardyng ornyn toltyryp әdildikti qalpyna keltiru ata-baba aruaghy aldyndaghy ótelmes qasiyetti borysh ekeni dau tudyrmas. Alma Orazbaevanyng tragediyaly taghdyryn zertteushi qazaq qalamgerleri óz aldaryna, sol tragediyanyng naghyz qandy qol qúnykerin, onyng sayasy qoghamdyq, әleumettik sebepterin asha otyryp, býgingi jas-tәuelsiz Qazaqstannyng qalyptasu, tәrbiyelenu ýstindegi jas úrpaghyna ókinishti ótkenning ashy sabaghynan alar taghylymdyq týiinderdi ashalap aityp beru, Almalardyng tragediyaly taghdyryn qaytalamau joldaryn núsqau maqsatyn qoysa degimiz keledi. Ol ýshin keshegi sanamyzdy sarsyltqan kommunisttik-shovnisttik ham dinsiz-qúdaysyzdyq ústanymdardy aulaqqa serpip tastap, últtyq, týrkilik, músylmandyqty baghdar tútqan zayyrly Qazaqstandyq, shyt-jana ghylymiy-teoriyalyq zertteu tәsili boyynsha tarih jazudy, tarihy túlghalardy, tarihy oqighalardy janasha baghalaudy ýirenuimiz qajet demekpiz.
Tarihy túlghalardy (eger ol tarihy chinovnikter bolmasa) baghalauda adasyp jýrgen jazarmandarymyzdyng bir parasy ózining qay dәuirdin, qay eldin, qay memleketting ókili ekenin paryqtamay maqtaymyn dep dattap otyrghanyn, Sovettik stereotipterden shygha almay, ózin de, oqyrmandardy da, aldap otyrghanyn bayqamay qalatyn siyaqty.
Álimghazy Dәulethan,
Sh.Sh. Uәlihanov atyndaghy
Tarih jәne etnologiya institutynyn
Jetekshi ghylymy qyzmetkeri
Abai.kz