UShJ boyynsha basylyp otyr, t. 3, 9-17 bb. Qoljazbanyng taza kóshirmesi VGO arhiyvinde saqtauly (razryad 70, 1-tizbe, 14-is, 1-15 pp.). Qalghan eki kóshirmesi (alghashqy týri men tazasy) Sh. Sh. Uәlihanovtyng múraghatynda saqtauly (AAN, F. 23, Op. 1, D. 12, LL. 1-8 ob, D. 22/3, LL. 22 ob, 35 ob).

Taza kóshirmesi birdey, olar alghashqy týrinen barynsha naqty qúrylysymen jәne eleuli ózgesheliktermen erekshelenedi. Shamasy, ol bastapqy redaksiyalardyng biri bolsa kerek. GhAA taza kóshirmesinde kóshirmeshi jibergen biraz qateler kezdesedi.

GhAA-nyng alghashqy týri mektep dәpterine qalay bolsa solay jazylghan, qateler óte kóp. Dәpterding sonynda taqyrypsyz «Ile Alatauy ocherkisimen» baylanysy joq eskertpeler bar. Alghashqy kóshirmesi bólektengen betterden alynuy mýmkin, sebebi, keybir jerlerde avtordyng jazbasy búzylghan. Sonymen qatar, taza kóshirmesimen sәikes kelmeytin jerleri de kezdesedi.

UShJ boyynsha basylyp otyr, t. 3, 9-17 bb. Qoljazbanyng taza kóshirmesi VGO arhiyvinde saqtauly (razryad 70, 1-tizbe, 14-is, 1-15 pp.). Qalghan eki kóshirmesi (alghashqy týri men tazasy) Sh. Sh. Uәlihanovtyng múraghatynda saqtauly (AAN, F. 23, Op. 1, D. 12, LL. 1-8 ob, D. 22/3, LL. 22 ob, 35 ob).

Taza kóshirmesi birdey, olar alghashqy týrinen barynsha naqty qúrylysymen jәne eleuli ózgesheliktermen erekshelenedi. Shamasy, ol bastapqy redaksiyalardyng biri bolsa kerek. GhAA taza kóshirmesinde kóshirmeshi jibergen biraz qateler kezdesedi.

GhAA-nyng alghashqy týri mektep dәpterine qalay bolsa solay jazylghan, qateler óte kóp. Dәpterding sonynda taqyrypsyz «Ile Alatauy ocherkisimen» baylanysy joq eskertpeler bar. Alghashqy kóshirmesi bólektengen betterden alynuy mýmkin, sebebi, keybir jerlerde avtordyng jazbasy búzylghan. Sonymen qatar, taza kóshirmesimen sәikes kelmeytin jerleri de kezdesedi.

Sh. Uәlihanovtyng avtorlyghy birinshiden, búl júmysqa onyng jasaghan siltemesimen ekinshiden, «Ile Alatauy ocherkisinde» jәne t.b. enbekterinde aitylghan oilardyng qaytalanuymen anyqtalady. Mysalgha, «Ile Alatauy ocher-kisinde» ol bylay dep jazdy: «1853 jyldyng qysy orystar Ilening arghy betinde ótkizgen birinshi qys. Ol óte suyq qys boldy, onday qys qazaq aqsaqaldarynyng esterinde joq. Búl óz kezeginde qazaqtardyng orystar qyspen tuys bolyp ketkeni sonshalyq, olar qay jerge barsa da, suyghyn ózderimen birge alyp jýredi, degen oigha keluine sebep boldy» (AAN, F. 23, Op. 1, D. 12, L. 4). Búl oy «Qúlja kýndeleginde» de aitylghan: 1853 jylghy qys este qalarlyqtay... múnday qys qazaqtardyng esinde joq, orystar suyqty ózderimen birge alyp jýredi desedi» (Qaranyz: Sh. Sh. Valihanov. Sobranie sochiyneniy. t. II, Almaty, 1962, S. 96).

Sh. Uәlihanovtyng avtorlyghynyng basty dәleli, ol ózining Tyani-Shaninan bastau alatyn barlyq ózenderding sipattamasy berilgen «Tyani-Shani men Ystyqkól basseynining geografiyalyq ocherkisi» sholu enbeginde Sh. Uәlihanov Ile ózenining basseynine toqtamay ketip, ózining «Qazaqtyng Úly jýzi turaly» jәne «Ile ólkesi» degen búrynghy enbekterine silteme jasaydy (qaranyz: Sobr. soch., t. I, S. 316). Búl eki enbek bizge kóshirme retinde bir dәpter bolyp jetti (AAN, F. 23, Op. 1, D. 22/3, LL. 4-9 y 22 ob-33 ob). Enbek 1855 jylgha deyin jazylghan.

1 Ile ózeni men Kýngey Alataudyn qarly jotasy aralyghynda sozylyp jatqan úzyn jer tilimi. - eluinshi jyldardyng basynda «Ile Alatauy» degen geografiyalyq termin әli bolghan joq, onyng ornyna barlyq shygharmalarda, onyng ishinde P. P. Semenov, A. F. Golubev, I. I. Zaharov, Sh. Sh. Uәlihanov jәne basqalarynyng enbekterinde «Kýngey Alatau» degen atau qoldanyldy. Zertteushiler Ile Alatauy jotasy men Kýngey Alatauy ekeui bir degen senimde boldy. Ile Alatauy men Kýngey Alatauy dep bólu keyinirek shyqty. Ile jotasyn qazaqtar búryn Almaty tauy (Almaty jotasy) dep ataghan.

2 Qamau - Ile ózenining Balqashtyng ontýstik jaghasyna qúiylar saghasy.

3 ...Ýlken Alatau - Jonghar Alatauyna nemese Kishi Alataugha qarama-qarsy býkil Soltýstik Tyani-Shani jóninde aitylyp otyr.

4 Kishi Alataudan biyik - Jonghar Alatauynyng tarihy ataularynyng biri.

5 Ystyqkóldin arghy betindegi Qyrghyz Alatauy - Ángime Ystyqkólding ontýstik jaghyn kómkerip jatqan Teriskey Alatau jóninde bolyp otyr.

6 Qaraqúm qúmdary... - dәl anyqtama emes. Qarataudyng batys bókterinen Aral tóniregindegi Qaraqúmgha deyin úshy-qiyrsyz en dala men oipat jatyr. Ol Shu, Sarysu ózenderin, Teli kólin qamtidy. Qaratau tómengi Syrdariya tónireginde, onyng sol jaghalauyna jaqyn jerde ayaqtalady.

7 Jasylkól - Tau kólining naghyz aty. Oghan keyinnen qatelesip «Esik» aty berilgen, ony kóbine Ystyqkól atymen shatastyrady. Esik kól aty emes, Jasylkólden bastalatyn kishkene ózen aty.

8 Qazaq bolystarynyn adamdary qar ketkende osy saylargha kóshedi... - Yaghny Ile Alatauynyng soltýstik bókterinde shyghystan batysqa qaray ornalasqan tau qoynaularyna (Kegen, Týrgen, Talghar, Qaskelen, Qorday) kóshedi.

9 ...Qorghan tóbe dep atalady - Ángime Talghar ózenining taudan jazyqqa shyghar jerindegi Talghar qalashyghynyng biri turaly bolyp otyr. Qala orny qazir tegistelip ketken.

10 Talghar tauynan dәl shygha beriste kóne bekinisting orny bar. Qazir Talghar qalasynyng shegine kiretin Jogharghy Talghar qala júrty turaly aitylyp otyr.