Júma, 4 Sәuir 2025
Janalyqtar 2978 0 pikir 3 Qarasha, 2010 saghat 22:57

Geroyhan Núrlan. Mahambet moldanyng múnysy nesi

Astana qalasy ortalyq meshitining bas imamy Qúlmúhammed Mahambet myrza Qazaqstan temirjoly últtyq kompaniyasynyng basshysy Asqar Mәminge ýshbu hat jazypty. Astananyng bas moldasy óz hatynda el aumaghyna jolaushylar tasityn vagondardyng kupesin әiel jine er adamdardiki etip eki bóludi ótinipti. Sebebi, deydi moldeken, meshitke kelgen jamaghattardyng tilegimen baylanystyra kelip, bir kupege ornalasqan san aluan jynysty jolaushylarmen saparlas bolu keybir músylman әielderge ýlken ynghaysyzdyq әkeletin kórinedi eken. Bas imam óz úsynysy iske asqan jaghdayda jolaushylar tasymalynyng qyzmet sapasy artyp, adamdardyng bir-birine degen kózqarasy men syilystyghy artatynyna ýmitti ekenin aitqan.

Áueli, zangha qarayyq. Zayyrly memleketimizding zanynda dinning memleketten bólek ekeni anyq aitylghan. Búdan shyghatyn qortyndy  memleket diny mәselemen ainalyspaydy alayda, memleket barlyq azamattardyng diny nanym-senimine qaramay tolyq mýmkindik jasaydy degen sóz. Múny bir dep qoyynyz.

Astana qalasy ortalyq meshitining bas imamy Qúlmúhammed Mahambet myrza Qazaqstan temirjoly últtyq kompaniyasynyng basshysy Asqar Mәminge ýshbu hat jazypty. Astananyng bas moldasy óz hatynda el aumaghyna jolaushylar tasityn vagondardyng kupesin әiel jine er adamdardiki etip eki bóludi ótinipti. Sebebi, deydi moldeken, meshitke kelgen jamaghattardyng tilegimen baylanystyra kelip, bir kupege ornalasqan san aluan jynysty jolaushylarmen saparlas bolu keybir músylman әielderge ýlken ynghaysyzdyq әkeletin kórinedi eken. Bas imam óz úsynysy iske asqan jaghdayda jolaushylar tasymalynyng qyzmet sapasy artyp, adamdardyng bir-birine degen kózqarasy men syilystyghy artatynyna ýmitti ekenin aitqan.

Áueli, zangha qarayyq. Zayyrly memleketimizding zanynda dinning memleketten bólek ekeni anyq aitylghan. Búdan shyghatyn qortyndy  memleket diny mәselemen ainalyspaydy alayda, memleket barlyq azamattardyng diny nanym-senimine qaramay tolyq mýmkindik jasaydy degen sóz. Múny bir dep qoyynyz.

Ekinshiden, býgin vagondardaghy oryndardy adamnyng jynysyna qaray bóludi súraghandar erteng qoghamnyng barlyq qyzmet kórsetu salasynda osynday diny dәstýrdi janghyrtamyz dep janyghyp jýrse ne betimizdi aitamyz? Diny súraqtan bastalghan dýnie ertengng kýni nәsildik ne bolmasa últtyq mәselegen ainalyp ketpesine kim kepil? Al eshbir dinge senbey dәl osy vagondarda әiel zatymen birge jýrgisi keletinderdi qaytpekpiz? Mysaly, erli-zayyptylar. Álde, moldekenning pikirinshe, qazaq vagondary músylman, kәpir, shýrshit, qazaq, orys, әiel, erkek, dindar, dinsiz dep bólinip jýrui qajet pe? Múnday poyyzdy «Qazaqstan temir joly» últtyq kompaniyasy týgili, Qazaqstannyng ózi de alyp jýre almas!

Jalpy alghanda, astanalyq músylman qauymynyng basshysynyng úsynysy últtyq bolmysymyzgha da, qarapayym logikagha da jat dýnie ekenin  moyyndauymyz kerek. Aytqan auyzgha, әriyne jazyq joq. Demokratiyaly elmiz dep atanamyz. Yaghny әrkimning óz pikirin ashyq aitugha qaqy bar. Alayda, ýlken bir qauymnyn, diny konfessiyanyng atynan sóilegen kezde shanyraqqa da, ainalagha da qarap sóilegenimiz dúrys bolar deymiz.

«Abay-aqparat»

 

0 pikir

Ýzdik materialdar

46 - sóz

Qayrauly qara semser

Esbolat Aydabosyn 1348
46 - sóz

Tilendiyev nege Tarazidyng qúlaghyn qyrshyp aldy?

Tóreghaly Tәshenov 3917
Anyq-qanyghy

Europagha Resey aumaghynsyz shyghu joly

Ashat Qasenghaly 3972
46 - sóz

Bizge beymәlim Baraq han

Jambyl Artyqbaev 2910