Nýsipbay ÁBDIRAHYM. BURLUSKAYaNYNG BÚLGhAGhY
«Jýirikte de jýirik bar, qazanaty bir bólek...» degendey, Taldyqorghanda shygharylatyn gazetterding ishinde «Vecherniy Taldykorgannyn» orny bólekteu. Bólek bolghanda ol ózining tanymdyq materialdarynyng kóptigimen erekshelenbeydi. Býkil elimiz ben oblysymyz, qalamyz kóleminde atqarylyp jatqan júmystargha jedel ýn qosatyndyghymen de airyqshalanyp túrmaydy. Negizinen jarnamalyq materialdardan túratyn basylym ara-túra «Orys tili basymdyq qalpyn saqtap qaluy tiyis, slavyan tektester elden kóship ketse Qazaqstannyng ekonomikasy toqyraydy, kósheler men auyldardyng attaryn ózgertuding qajeti ne?» degendey mәselelerdi qozghap, últaralyq qatynas sekildi nәzik taqyrypqa shy jýgirtedi. Ara-arasynda qalanyng qaq ortasynda tapaydyng tal týsinde úzaqqa sýiisuden jarys ótkizu, qyzdardyng qaysynyng baltyrynyng úzyn ekendigin anyqtau tәrizdi halqymyzdyng mentaliytetine, dinimiz ben dilimizge jat bastamalar kóterip, salt-dәstýrimizding qorghany bolyp otyrghan qariyalarymyzdy shala býlindirip qoyady. Jezóksheler ýiin ashu kerek degen siyaqty «ózekti» mәseleler kóterip, «Prodai devstvennosti» dep jalpaq әlemge jar salatyny taghy bar.
«Jýirikte de jýirik bar, qazanaty bir bólek...» degendey, Taldyqorghanda shygharylatyn gazetterding ishinde «Vecherniy Taldykorgannyn» orny bólekteu. Bólek bolghanda ol ózining tanymdyq materialdarynyng kóptigimen erekshelenbeydi. Býkil elimiz ben oblysymyz, qalamyz kóleminde atqarylyp jatqan júmystargha jedel ýn qosatyndyghymen de airyqshalanyp túrmaydy. Negizinen jarnamalyq materialdardan túratyn basylym ara-túra «Orys tili basymdyq qalpyn saqtap qaluy tiyis, slavyan tektester elden kóship ketse Qazaqstannyng ekonomikasy toqyraydy, kósheler men auyldardyng attaryn ózgertuding qajeti ne?» degendey mәselelerdi qozghap, últaralyq qatynas sekildi nәzik taqyrypqa shy jýgirtedi. Ara-arasynda qalanyng qaq ortasynda tapaydyng tal týsinde úzaqqa sýiisuden jarys ótkizu, qyzdardyng qaysynyng baltyrynyng úzyn ekendigin anyqtau tәrizdi halqymyzdyng mentaliytetine, dinimiz ben dilimizge jat bastamalar kóterip, salt-dәstýrimizding qorghany bolyp otyrghan qariyalarymyzdy shala býlindirip qoyady. Jezóksheler ýiin ashu kerek degen siyaqty «ózekti» mәseleler kóterip, «Prodai devstvennosti» dep jalpaq әlemge jar salatyny taghy bar.
Jalpy «Vecherniy Taldykorgan» gazeti «tiyse terekke, tiymese bútaqqa...» degendey, bolmashyny botaly týiedey qylyp, sәl nәrsege bola sottasugha әues. Almaty oblysynyng balalardyng qúqyqtaryn qorghau departamentimen de osylaysha birneshe ret sottasyp, jenilis tapqanymen qoymay atalghan mekemeni jaqynda taghy sotqa bergeni búl sózimizge dәlel bola alady.
Oqyrmangha týsinikti boluy ýshin әngimeni basynan bastayyqshy. Vecherniy Taldykorgan» gazetining biylghy jylghy 6 tamyz kýngi
№ 31 sanynda «Qarajat syr men әk satyp alugha ghana bóline me?» taqyrybymen maqala jaryq kórgen bolatyn. Soghan oray redaksiya maqalany tekserip, qajet bolghan jaghdayda tiyisti shara qoldanudy ótingen qatynas hatty Almaty oblysynyng balalardyng qúqyqtaryn qorghau departamentine jiberedi.
Atalghan departament qyzmetkerleri «Búl maqalagha eng aldymen Taldyqorghan qalalyq bilim basqarmasynyng bastyghy B. Túrysbekov jauap berui tiyis» degen qorytyndygha kelip, hatty sol basqarmagha baghyttaydy. Sóz orayy kelgende nebary eki sóilemnen túratyn qatynas hat mәtinin esh ózgertpesten tolyqtay keltire ketkenimiz de jón shyghar.
«Taldyqorghan qalalyq bilim bólimining bastyghy
B. Túrysbekovke
«Vecherniy Taldykorgan» gazetining bas redaktory
E. Burluskayagha
Qúrmetti Bolat Qametúly!
Almaty oblysynyng balalardyng qúqyqtaryn qorghau departamenti 2010 jyldyng 6 tamyzyndaghy №2300 «Vecherniy Taldykorgan» gazetinen kelip týsken hatta Sizding qaramaghynyzdaghy Taldyqorghan qalasyndaghy №4 balabaqshagha jóndeu júmystaryn jýrgizuge ata-analardan aqsha jinalghan jaghdayynyng qalyptasqany turaly maqala jazylghanyn habarlaydy.
Atalghan mәseleni tekseru departamentting qúzyryna jatpaytyndyqtan №4 balabaqshadaghy jaghdaydy anyqtap, qatang qadaghalaugha aluynyzdy, jauabyn «Vecherniy Taldykorgan» gazetine jәne departamentke mәlimet ýshin jiberuinizdi súraydy.
Diyrektor G. Ermekbaeva».
Qatynas hat mәtininen kórip otyrghanymyzday, búl tipti de «Vecherniy Taldykorgan» gazetining redaksiyasyna qaytarylghan jauap emes. Is qaghazdaryn memlekettik tilde jýrgizuge kóshken departament qyzmetkerleri Taldyqorghan qalalyq bilim bólimine joldanyp otyrghan qatynas hatty talapqa say memlekettik tilde jazghan. Jauapty qay mekemeden kýtu qajettigin bilip otyrsyn degen iygi maqsatpen ekinshi danasy «Vecherniy Taldykorgan» gazetining redaksiyasyna baghyttalghan. Atalghan gazet qyzmetkerlerining sotqa jýginuine naq osy qatynas qaghaz sebep bolypty.
«Daudyng basy Dayrabaydyng kók siyry» degendey, osy bir ghana qatynas qaghazdan tuyndaghan ýlken dau-damaydy boldyrmaugha, soghan oray últaralyq qatynas sekildi nәzik taqyrypty qozghamay-aq qoygha bolatyn ba edi? Bolatyn edi dep oilaymyz. Mәselen, osy Taldyqorghannyng ózinde orys tilinde shygharylatyn oblystyq «Ogny Alatau» gazetine memlekettik tilde jazylghan hat-habarlar kýn sayyn birli-jarymdap qana emes, ondap týsip jatady. Atalghan basylymnyng memlekettik tilge qúrmetpen qaraytyn jurnalisteri olardyng bәrin ózderi audaryp, keybir sózderin týsinbey qalsa, qazaq gazetinde qyzmet atqaratyn әriptesterinen súrap alyp jatady. Ony eshkim namys kórmeydi nemese qúqyghymyz búzyldy dep sotqa shapqylamaydy.
«Vecherniy Taldykorgan» gazetining jurnalisteri memlekettik tilde jazylghan eki auyz sózge tipti týsinbey jatsa, audarmashylary bolmay qalghan kýnning ózinde departamentke «ghafu etiniz, memlekettik tilde jazghan jauaptarynyzdy týsinbedik, orys tilindegi núsqasyn jiberseniz» degendey taghy bir ótinish hat jazsa jetip jatyr edi. Qajeti bolyp qala ma degen oimen onday jauaptyng orys tilindegi núsqasy da dayyndalyp qoyylghan eken. Biraq, ókinishke oray, onday hat jazylmady.
Onyng ornyna «Vecherniy Taldykorgan» gazetining ýsh birdey qyzmetkerining qoldary qoyylghan aryz birden Taldyqorghan qalalyq sotyna joldanady.
Sotqa berip otyrghan taraptyng talabynan tolyq habardar bolu ýshin «Vecherniy Taldykorgan» gazetining bas redaktory Elena Burluskaya men atalghan gazetting jurnalisteri Zәure Jotabaevanyn, Qúralbek Músabekovting Taldyqorghan qalalyq sotyna orys tilinde jazghan aryzdarynan da jekelegen ýzindiler keltire keteyik.
«Almaty oblysynyng balalardyng qúqyqtaryn qorghau departamenti» «Vecherniy Taldykorgan» gazetine «Departament» diyrektory G. O. Ermekbaevanyng qoly qoyylghan (10.08.2010 j. shyghys № 02/856), QR zandylyghy talap etetindey ótinish berilgen tilde jazylmaghan jauap qaytardy.
«Departament» diyrektory G. O. Ermekbaevanyng múnysyn zansyz dep esepteymiz:
«Jeke jәne zandy túlghalardyng aryz-shaghymdaryn qarau tәrtibi turaly» QR Zanynyng 10 babyna sәikes aryz-shaghymgha jauap memlekettik tilde nemese aryz-shaghym berilgen tilde qaytaryluy tiyis. Biz «Departament» diyrektory G. O. Ermekbaevanyng jauabymen tanysa almadyq, óitkeni búl tildi bilmeymiz».
«Konstitusiyanyng 2 bólimining 14 babyna sәikes «Tegine, әleumettik, lauazymdyq jәne mýliktik jaghdayyna, jynysyna, nәsiline, últyna, tiline, dinge kózqarasyna, nanymyna, túrghylyqty jerine baylanysty nemese kez kelgen ózge jaghdayattar boyynsha eshkimdi eshqanday kemsituge bolmaydy».Tildi bilmegendikten atalghan jauappen tanysa almay otyrghandyghymyz sebepti Departament diyrektory G. O. Ermekbaeva bizdi azamat retinde de, BAQ ókilderi retinde de kemsitip otyr dep esepteymiz».
«Biraq departament diyrektory G. O. Ermekbaeva biz ýshin týsiniksiz tilde jauap qaytardy...».
«...QR Konstitusiyasynyng 39 babynyng 2-tarmaghyna sәikes «Últaralyq tatulyqty búzatyn kez kelgen әreket konstitusiyalyq emes dep tanylady». Ótinishimizge jauap biz bilmeytin tilde qaytaryldy, múnyng ózi, bizding oiymyzsha, últaralyq kelisimning nyghangyna yqpal ete qoymaydy. Lauazymdy túlgha, memlekettik qyzmetker Gýlnәr Ermekbaevanyng jauabyn oqy almaghanymyz sebepti qolaysyzdyq sezinip otyrghandyqtan búl faktini bizding qúqyghymyz ben mýddelerimizdi búzghandyq dep esepteymiz. Ózimizdi qorlanghanday sezinip otyrmyz».
«Qazaqstan Respublikasyndaghy Til turaly» QR Zanynyng 6 babyna sәikes "Qazaqstan Respublikasynyng azamatynyng ana tilin qoldanuyna, qarym-qatynas, tәrbiye, oqu jәne shygharmashylyq tilin erkin tandauyna qúqyghy bar". Biz orys tilinde sóilesemiz, ana tilimiz - orys tili, ótinishti de orys tilinde jasadyq jәne bizding mýddelerimizge qatysty jauappen tanysu mýmkindiginen airylyp otyrmyz».
«...Jogharyda bayandalghandardyng negizinde jәne Qazaqstan Respublikasynyng Azamattyq-prosessualidyq kodeksining 150, 278-282 baptaryn basshylyqqa ala otyryp sottan:
1. Ótinishke aryz berilip otyrghan tilde jauap qaytarmaghan «Almaty oblysynyng balalar qúqyghyn qorghau departamentining diyrektory G. O. Ermekbaevanyng әreketin zansyz dep tanuynyzdy;
2. Almaty oblysynyng balalar qúqyghyn qorghau departamentining diyrektory G. O. Ermekbaevagha bizding búzylghan qúqyghymyzdy tolyq mólsherde qalpyna keltirip, yaghny 06.08.10 j. №2300 ótinishimizge aryz bergen tilde (oryssha) jauap beruin mindetteuinizdi ótinemin».
ANA TILINDE JAZYP, ARYNA TIYDI...
28 qyrkýiek kýni sudiya S. A. Qúrbanovanyng tórayymdyq etuimen Taldyqorghan qalalyq sotynda ótken alghashqy sot mәjilisine «Vecherniy Taldykorgan» gazeti jaghynan Qúralbek Músabekov qana qatysty. Sotqa jazghan aryzynda «Ana tilimiz - orys tili, Gýlnәr Ermekbaeva bizge týsiniksiz tilde jauap qaytaryp, últaralyq kelisimge núqsan keltirdi» dep baybalam salghan sabazyng negizinen jogharyda mysalgha keltirilgen mәtindi qaytalaumen shekteldi.
Aryz mәtinine kóz salsaq, Zәure Jotabaeva men Qúralbek Músabekovting orys tilin ana tili sanaytyndyqtaryn kóremiz. Qay tilde sóilep, jazu, qay tildi tandau konstitusiyalyq qúqyqtary bolghandyqtan olardy búl ýshin aiyptaudan aulaqpyz. Memlekettik mәrtebesi bar qazaq tilining olargha týsiniksiz kóringenine de tang qala qoymaymyz. Qazaqsha sóiley almaytyn qandastarymyz qazir de az emes. Biraq ekeuining de últy qazaq bola túryp últaralyq kelisim jayly sóz qozghaghandaryna jol bolsyn?! Álde olar resmy tilde sóilegennen keyin ózderin basqa últ ókili retinde sezinip otyr ma?! Osydan keyin tilaralyq emes, últaralyq qatynas mәselesi últymyzdyng óz arasynda tuyndap jýrmesin degen oigha qalady ekensin...
Aramyzda qytay tilin biletin azamattar kóp emes. Biraq shyndap izdeseng oralman aghayyndardyng arasynan ol tildi biletinderdi de tauyp alugha bolady. Al memlekettik tilden orysshagha audaryp bere alatyndardy alystan izdeuding de qajeti joq. Zәure Jotabaeva men Qúralbek Músabekov últaralyq tatulyq jayyn shyndap oilaghan bolsa, sonday mol mýmkindikterdi paydalanyp eki sóilemnen ghana túratyn qaghazdyng maghynasyn týsindirip beruge nege kýsh salmaydy?
Ras, Qúralbek Músabekov sot mәjilisinde «aramyzda ózge últ ókili bolghandyqtan (aryz bergenderding biri «Vecherniy Taldykorgan» gazetining bas redaktory Elena Burluskaya - N. Á.) ana tilimiz orys tili dep kórsettik» - dep aqtalghan boldy. Soghan qaraghanda búl azamattardyng ana tili kimmen birge jýrgenine, kimning qolastynda júmys istegenine qaray ózgerip túratyn tәrizdi me, qalay?.. Joldasynnyng kóniline qarap birdey kiyim kiygenin, sonday tamaq ishkening siyaqty ana tilindi de qajetine qaray ózgertip kórsete salugha bolatyn bolghany ghoy...
«Vecherniy Taldykorgan» gazetining kezinde qazaqsha ýiretetin kurs ashqany, ózderin «halyqtyq» gazet sanaytyndyqtary belgili. Sonday jaqsy bastama kótergen gazette qazaqsha jazylghan eki sóilemning maghynasyn týsindirip bere alatyn audarmashynyn, qyzmetkerding tabylmaghandyghyn (redaksiyada audarmashynyng barlyghy sot mәjilisinde belgili boldy) qalay týsinuge bolady? Álde búl gazet halyqtyng orystildi bóligimen ghana júmys isteytin basylym ba? «Qazaqsha ýirenip jatyrmyz, júrtshylyqqa qazaqsha ýiretip jatyrmyz» degen әngimening bәri ózderin jarnamalau ýshin ghana jazylghan jyltyraq sóz, kóz aldau bolyp shyqpasa netti?..
Qúralbek Músabekov sot mәjilisinde qazaqsha jazylghan auyzeki sózdi týsinetindigin, biraq departamentting búl jolghy hatynda neshe týrli әdeby oralymdar men siyrek kezdesetin sózder bolghandyqtan tolyq úghyna almay, til jaghynan kemsitu sezimin bastan keshkendigin aityp ótti.
Onday kemsituding bolmaghany beseneden belgili ghoy. Tipti bolghan kýnning ózinde onday kemsitudi Elena Burluskaya men Zәure Jotabaeva sezinui mýmkin, al endi ana tilim - qazaq tili dep tújyrymdaghan Qúralbek Músabekov qalay sezinedi? Ózining ana tilinde jazylghan qaghaz qalaysha onyng aryna tiyedi?..
«Vecherniy Taldykorgan» gazeti qyzmetkerlerining qajet bolghan kezde qazaqsha da sóiley alatyndyqtaryn sot mәjilisi barysynda anghardyq. Departament ókili Asqar Ýisinbekov jauap mәtinin týsinbedik dep otyrghan eki talapkerding biri Zәure Jotabaevanyng Enbek auylyndaghy mektep múghalimderinen qazaqsha qalay súhbat alghandyghyn dәleldeytin ýntaspany sudiyagha úsynghanda mәsele búrynghydan da aiqyndala týskendey boldy. Ýntaspany qosqanda Zәure qaryndasymyzdyng ózi jazyp otyrghanday emes, qazaqsha jap-jaqsy sóileytindigine kózimiz jetti. Qúralbek Músabekov bolsa, múny qaydan aldyndar dep tan-tamasha boldy. Taghdyrdyng tәlkegi degen osy emes pe, kezinde naq osy ýntaspany departamentke «Vecherniy Taldykorgan» gazeti qyzmetkerlerining ózderi jibergen bolyp shyqty. Osylaysha qatynas hattaghy eki auyz sózdi úqpadyq degen tújyrymnyng shylghy ótirik ekendigi taygha tanba basqanday belgili bolyp shygha keldi. Búl qalyppen Qúralbek Músabekov bauyrymyz da bir jerde qazaq tilining mayyn tamyzyp jatsa, tang qala qoymaspyz dep oilaymyz.
Aryz mәtininde bizding mýddemizge núqsan keldi degen maghynadaghy sózder birneshe ret kezdesedi. Endigi jerde búl qanday mýdde degen súraqqa jauap izdep kóreyik.
Qúralbek Músabekov «Jauapty orys tilinde qaytaryndarshy, týsinbey jatyrmyz degen ótinish jasaghan joqsyzdar ma?» degen prokuror A. Túmarbaevanyng súraghyna: «Joq, onday ótinish jasaghan joqpyz, bolashaqta da qazaq tilinde jauap berip jýrmesin dep birden sotqa berdik» degendey maghynada jauap qaytardy. Mine, mýdde qayda jatyr?! «Vecherniy Taldykorgan» gazetine qanday mekeme qay kezde bolsyn tek qana orys tilinde jauap qaytaruy tiyis eken. Is qaghazdary da tolyqtay orys tilinde jýrgizilse tipti jaqsy. Al býkil redaksiyagha «týsiniksiz» kóringen memlekettik til turaly әzirshe sóz qozghaudyng qajeti joq...
«Vecherniy Taldykorgan» gazetining jurnalisteri, әriyne, olardyng arasynda Q. Músabekov pen Z. Jotabaeva da bar, bolashaqta osy departament siyaqty әldebir mekeme ózderine ana tilinde, yaghny memlekettik tilde jauap berip qoya ma dep qatty qauiptenetindikterin bayqatyp qaldy. Bar-joghy eki-aq sóilemnen qúralghan qatynas hatty ózderi de audarmay, Departamentke audaryp berindershi degen ótinish hat ta jazbay birden sotqa beru sebepteri de sondyqtan. Jazatayym onday qorqynyshty oqiygha bolyp qalmas ýshin olar sottasugha da dayyn, qyp-qyzyl otqa týsuge de bar. Olay bolsa, is qaghazdaryn tolyqtay memlekettik tilde jýrgizuge kóshemiz degen iygilikti josparlarymyz qayda qalady?..
Qazaqstan azamatynyng konstiytusiyalyq qúqyqtary men elimizding basqa da zandylyqtary qay kezde búzylady? Tikeley jasalghan ótinish ayaqsyz qalsa, onday ótinishti oryndaudan bir emes, birneshe ret bas tartylsa, basqa amal qalmasa onday zang búzushylyq jayynda sóz qozghaugha bolar edi. Al biz sóz etip otyrghan jaghdayda qanday zang búzushylyq turaly әngime qozghaugha bolady? «Vecherniy Taldykorgan» gazetining redaksiyasyna tiyisti habarlama jiberildi, redaksiyanyn, departamentting qatynas qaghazyna sәikes Taldyqorghan qalalyq bilim bólimi gazetke resmy tilde jauap qaytardy. Gazetten habarlamany resmy tilde jazyp berudi súraghan ótinish hat ta týspegen. Onday ótinish hat týsip, oghan departament qyzmetkerlerining orys tilinde jauap beruden bas tartqan oqighasy da tirkelgen joq.
Búghan deyin de eki ret sottasqan gazet pen departamentting arasynda qaghazdyng az jýrmegeni aidan anyq. Departament tarapynan osy uaqytqa deyin «Vecherniy Taldykorgan» gazetinen kelgen qatynas qaghazdardyng barlyghyna orys tilinde ghana jauap qaytarylyp kelgendigi sot mәjilisinde belgili boldy. Endeshe «Vecherniy Taldykorgan» gazetining tyrnaq astynan kir izdep, qit etse til mәselesin, últaralyq qatynas jayyn algha tarta beruin qalay týsinuge bolady?
IYә, Konstitusiyamyz boyynsha orys tili memlekettik tilmen teng dәrejede qoldanylady. Búghan eshqanday dauymyz joq. Biraq sóz bolyp otyrghan jaghdayda orys tili emes, naq qazaq tili - memlekettik til kemsitilip otyr emes pe? Mәselen, balalar qúqyghyn qorghau departamenti osy uaqytqa deyin atalghan gazetting orys tilinde jazylghan barlyq qatynas qaghazdaryna (06.10.09 j. jazylghan №927, 15.10.09 j. jazylghan №970, 15.10.09 j. jazylghan №972, 28.10.09 j. jazylghan №1015, 11.12.09 j. jazylghan №1153-1, 15.0310 j. jazylghan №02/246, 26.04.10 j. jazylghan №02/426, 06.05.10 j. jazylghan №02/452, 07.05.10 j. jazylghan №02/462, 18.05.10 j. jazylghan №02/506, 25.05.10 j. jazylghan №02/547, 19.06.10 j. jazylghan №02/770, 09.08.10 j. jazylghan №02/849, 27.09.10 j. jazylghan №02/1040, 28.09.10 j. jazylghan №02/1046 qatynas hattaryna tek qana orys tilinde jauap berip kelgen. Sotqa berilip otyrghan oqighadan basqa uaqytta redaksiyagha departamentten qazaq tilinde jazylghan birde-bir qaghaz týspegen. Onyng ózining jaghdayy osynday bolyp otyr. Sonda eki til teng dәrejede qoldanylady degen tújyrym qayda qalady?
«Vecherniy Taldykorgannyn» sotqa bergen talap aryzynda memlekettik til degen bir auyz sóz kezdespeydi (zannamadan keltirilgen ýzindilerdi qospaghanda). «Biz ýshin týsiniksiz tilde», «ótinish berilgen tilde emes» degendey bolyp kete beredi. Sonda memlekettik tilge degen qarapayym qúrmet qayda degen saual da tuyndamay qoymaydy.
Basty baylyghymyz bolyp tabylatyn últaralyq tatulyghymyzdy saqtauda búqaralyq aqparat qúraldarynyng ókilderine ýlken jauapkershilik jýkteledi. Sondyqtan memlekettik tilde bir ret qana berilip qalghan jauap ýshin últaralyq qatynasqa núqsan kelip, konstitusiyalyq qúqyghymyz búzyldy, tildik kemsitushilikke úshyradyq dep jalpaq әlemge jar saludyn, sóitip mamyrajay tirlik keship jatqan otandastarymyzdyng bir bóligining boyynda qúqyghymyz shynynda búzylyp, kemsitushilikke úshyrap jatyrmyz ba degendey kýmәn tudyrudyng qajeti qansha? Búl tújyrym eng aldymen «Vecherniy Taldykorgan» gazetining redaksiyasyna qatysty. Eger olay bolmasa, qalalyq «Taldyqorghan» men audanaralyq «Alatau» gazetteri «Últsyzdanu kimge tiyimdi?», «Qazaq ruhyna qarsy shabuyl toqtatylsyn!», «Sarsangha salghan basylym», «Ýnparaq pa, jynparaq pa?», «Jazalaymyn dep jazyqty boldy» dep shyryldamas edi ghoy. Búlardyng qataryna «Jetisu» gazetinde jariyalanghan «Áy deytin әje, qoy deytin qoja joq» atty maqalany qosugha bolady. Ár jastaghy әr últtyng ókilderi, týrli mamandyq iyeleri, qoghamdyq úiymdar jetekshileri qol qoyghan múnday maqalalarda eng aldymen «Vecherniy Taldykorgan» gazetining atyna ókpe, renish aitylady. Aytylghan oryndy synnan tiyisti qorytyndy shygharmay bolmaydy.
Aqparat retinde: Taldyqorghan qalalyq sotynyng sudiyasy S. A. Qúrbanovanyng tóraghalyghymen 2010 jylghy 1 qazanda ótken sot mәjilisi «Vecherniy Taldykorgan» gazetining bas redaktory Elena Burluskaya men atalghan basylymnyng jurnalisteri Zәure Jotabaeva, Qúralbek Músabekovterding Almaty oblysynyng balalardyng qúqyqtaryn qorghau departamentining diyrektory, lauazymdy túlgha, memlekettik qyzmetker G. Ermekbaevagha qoyghan talap aryzyn qanaghattandyrmay tastady.
«Jetisu» gazetinen alyndy
Týpnúsqadaghy taqyryp: Tiyse terekke, tiymese bútaqqa
nemese «Vecherniy Taldykorgannyn» jurnalisteri memlekettik tildi nelikten «týsinbey qaldy?»
(Maqalanyng tolyq núsqasyn Aymaqtar. Abay.kz saytynan oqy alasyzdar)