Áshirbek Syghay. Synshynyng kýni - kýn emes.
«Syn - shyn bolsyn, shyn - syn bolsyn», - dep kezinde M.Áuezov aityp ketkendey, býginde qazaq qoghamy syngha zәru. Joq, synaymyn deushiler az bolghannan emes, qabylday almay, dertine dәru bola almaghannan da shyghar degen toqtamgha kelesin. Oilarymen orap, synymen shymshyp jýrgen belgili teatr synshysy Áshirbek Syghaymen súhbattasudyng sәti týsip edi.
«Syn - shyn bolsyn, shyn - syn bolsyn», - dep kezinde M.Áuezov aityp ketkendey, býginde qazaq qoghamy syngha zәru. Joq, synaymyn deushiler az bolghannan emes, qabylday almay, dertine dәru bola almaghannan da shyghar degen toqtamgha kelesin. Oilarymen orap, synymen shymshyp jýrgen belgili teatr synshysy Áshirbek Syghaymen súhbattasudyng sәti týsip edi.
Jas qazaq: Qazaq qoghamy syndy kótere almaytyn siyaqty. Nege?
Áshirbek Syghay: «Bireuge ókshen, týimeng qisyq» dep aityp kórshi, «sening ne sharuang bar?» dep ózine túra jóneledi. Búl mәdeniyetsiz kisining qylyghy. Al mәdeniyetti kisining ózi qyzaraqtap, etikany bylay qoyyp, «nege olay aittynyz?» dep oiyn bildirip jatady. BAQ qúraldaryna shygharmashylyq turasynda, ruhaniyat jayly, suretkerlik haqynda syn aityp kór. Ásirese, óner adamdary jany nәzik tez qabyldaydy, artyq sózderdi kótere almaydy. Olar mýldem jasyp qalady. Aqylgha basatyny bar, qyzbalyqqa salynatyny bar. Biraq adal sóilep, adal aitsang sabasyna týskennen keyin, sәl-pәl ózinshe saraptaydy. Taldau jasaydy. Óz qabyrghasymen kenesip, sen aitqan pikirdi aqylgha salady. Ózi jasap jýrgen tirlikti tarazylaydy, sóitip, synshynyng syny shyn ekenine kózi jetedi. Osylay rayynan qaytqan әrtis, rejisserlerdi óz tәjiriybemnen bilemin. Aldynda mónkigen, tulaghan, tonqyghan, alaq-júlaq etip júdyryq kórsetpese de, aibatyn shaqyrghan óner adamdary bolghan. Olargha týsinistikpen qaraymyn, onasha jerde jymiyamyn da qoyamyn. Shymshyp alghan jaqsy ma? Syn mәdeniyetti bolu kerek, jeke basynyng mәselelerine qaray oiyspauy, jasaghan tirliginin halyqtyq jaghyn qarastyru, kórkemdik, sauattylyq jaghyn bayqau kerek. Ádil aityp, turasyn dóp etsen, qogham barlyghyna tarazy. Artyq ketkenindi de, kem-ketigindi de ornyna qoyady. Syn degen ózi bir sala. Belinskiyding ózi XIX ghasyrda «әdebiyet qúryp bara jatyr», - dep dabyl qaqqan. Búl Belinskiyding orys әdebiyetine jany ashyghandyghy dep týsinem. Jabylyp synap jatty, qarsy shyqqandary da kezikti. «Belinskiy shatasty», «Belinskiy qatelesti» dep jatty, biraq jaghday basqasha bolghanyna bәrimiz kuәmiz.
Jas qazaq: Belinskiydi ýlgi tútasyz ba?
Áshirbek Syghay: Belinskiy aty ýlken әrippen jazylatyn, orasan enbekteri bar adam ghoy. Men eshkimdi ýlgi túta almaymyn. Bәri de pende. Jas kezimizde oqydyq, eliktedik. Pir tútyp, jastanyp jattym dep aita almaymyn.
Jas qazaq: Internettegi júrt oiyn oqisyz ba? Synnyng kókesi sonda. Monologty emes, polilogty qarym-qatynasty qanshalyqty ústanasyz?
Áshirbek Syghay: Internetti kóp qaramaymyn. Birinshiden, uaqytym joq, ekinshiden, biz kitap oqu arqyly jetilgen úrpaqpyz. Kitapty qoltyqtap jatyp, jastanyp úiyqtap jatamyn. Áli kýnge deyin Shekspirdi, Chehovty, Shillerdi ústap jatpasam, úiqym kelmeytin siyaqty. Sonau jastyqtan qalghan daghdy. Mening de onda maqalalarym bar. Teatr jayly júrt onda ne jazyp jatqandyghynan beyhabarmyn. Qatarlastarym bar shyghar, tez ýirenip ketken, biraq men kóbine kitappen júmys isteymin. Bayaghy sol múraghat, gazet qiyndylaryn qaraymyn. Ol, әriyne, kertartpa eskishe de boluy mýmkin. Kitap qarap, gazet oqudan qalysyp jýrgen joqpyn.
Jas qazaq: Qazir qanday kitap oqyp jýrsiz?
Áshirbek Syghay: Ayzek Azimov degen evreyding kitabyn oqyp jýrmin. Onyng jasy seksenge kelip qaldy. Negizi reseylik. Sonyng «Putevodiyteli k Shekspiru» degen shygharmasyn oqyp jýrmin. Mýsilim Magomaev, Oleg Striyjenov turaly jaqynda shyqqan kitaptardy da oqyp jatyrmyn.
Jas qazaq: Jas kezinde әrtis boludy armandaghan balagha qazir teatr synshysy degen ataq qanshalyqty únaydy?
Áshirbek Syghay: Men ol jasymda teatr synshysy degendi bilmeppin. Konservatoriyada akterlik mamandyqty tәmәmdap, bala kezimdegi armanyma jettim. Sonda teatr synshysy bolatynyn bildim. Ol kezde jer jaryp, ataghy shyghyp jatqan teatr synshylary az boluy kerek. Onyng ýstine, 14-15 jasymnan bastap jazugha iykemim boldy. Oblystyq, audandyq gazetterge әngime, habarlar jazyp jýrdim. Piesalardy audara bastadym. Agha dosym Oralhan Bókey men jan qúrdasym Saghat Áshimbaev «Nege teatrmen ainalyspaysyn, qazaq teatry syny aqsap túr. Maman joq. Sen batyl kiris, tiling jaqsy», - dep, meni iykemdep, qolqa salghan bolatyn. Ózimning de tabighatymda bolu kerek, olar der kezinde kóre bildi. 1967 jyly «Leninshil jasta» túnghysh maqalam shyqty. Ary qaray dәnigip, osy salamen ainalysyp kettim. 1975-79 jyldar aralyghynda Mәskeudegi Lunacharskiy atyndaghy teatr jәne óner institutynyng aspiranturasyn teatrtanu bólimin syrttay oqydym. Sebebi, ol kezde ýilenip otau qúryp qoygham. Akterlik jәne teatrtanushylyq bilimim bar, әiteuir, jamandy-jaqsyly teatr ónerining qamy dep talay nәrse jazdyq. Nysanagha tiyip jatty ma, tiymey jatty ma, tarih tarazylar.
Jas qazaq: Bizge teatrdan basqa salada syn joq siyaqty bolyp kórinedi?
Áshirbek Syghay: Dúrys aitasyz. Qazir әdebiyet salasynda syn joqtyng qasy. Qajyqúmar Quandyqov, Baghybek Qúndaqbaev odan keyin men shyqtym, teatrda. Qazir Sәniya Qabdiyeva, Erkin Juasbek, Zuhra Islambaeva, Meruert Jaqsylyqova, Anar Erkebaeva bizding shәkirtterimiz. Óner institutynda 1990 jyly rektor bolghan kezimde «teatrtanu» bólimin ashqanmyn. Býginde sol bólimge jiyrma jyl boldy. Qanshama kandidattar, teatr synshylary shyqty, yaghny óz jemisin berip jatyr. Teatr synynyng bolashaghy jaman bolmaydy. Biraq jalqaulyq, janrdyng jauapkershiligi kóptep kezdesedi. Ashyghyn aitqanda, abyroy әpere bermeytin tirlik. Synshynyng kýni - kýn emes.
Jas qazaq: Kino bolmasa, teatr synshysy degen mamandyqty jylyna jiyrma adamday bitirip shyghady eken. Olar qazir qayda jýr?
Áshirbek Syghay: Qazir zaman basqa. Jastardyng ózi naryq zamanyna tez beyimdelip, ynghayyna iykemdelip alghan. Nege? Sebebi, týsirilip jatqan kino joq. Onyng ózinde tamyr-tanys, «kasting» dep at qoyyp alypty, kósheden ala salady. Nemese basqa memleketten shaqyra salady. Ózimizding jergilikti kadrgha nazar audarmaydy. Teatrgha bәrin birdey ala bermeydi. Biz qiyali, soqyr boldyq. Qazir eshkim qiyaldamaydy. Óitkeni, jaghdaydy tez baghamday alady. Degenmen, ómirding barlyghyn ólshep piship, qulyqpen jasau mýmkin emes dep oilaymyn. Romantik boludy zaman kótermeydi. Romantikpin dep jýrshi, ashtan ólesin. Qazir barlyghy matematikagha qúrylghan. Sәl auytqysang qúritynyndy bilesin. Osy salada da jemqorlyq dendep ketken. Bizding qazir jemqorlyqpen kýresetin kezimiz be? Memleketting qabyrghasyn myqtap, memlekettik tilimizdi damytudyng ornyna óz qolymyzben jasaghan jemqorlyqpen kýrese almay kelemiz. Qazaqtyng basqa qamy qúryp qalghanday...
Jas qazaq: Keybir jastar ózin-ózi óltirip jatyr. Diny aghymdardyng jetegine ketkender de jeterlik. Últtyq iydeologiyamyz qayda qaldy?
Áshirbek Syghay: «Demokratiyany betke tútyp, betimen jiberip aldyq pa?» dep oilaymyn. Bizding ústanghan dinimiz - atam zamannan islam ghoy. Endi sol bizge kóptik qylyp qaldy ma? Odan nege jery qaldyq? Múnyng barlyghy әrtýrli pikirdegi adamdardyng ylany. Yqpal bar. Al yqpalgha qarsy túrar qamal, tosqauyl qayda? Qazir mektep jasynan búzylyp jatqan qyzdar, balalar kóp. Tәrtipte bir kiltipan bar. Nege ol ózine qol salyp jatyr? Jalpy, jastardyng dómpelek jýrui meni qatty mazalaydy. Kenestik dәuirdi myng jerden jamandasaq ta, ol bizdi adamshylyqqa tәrbiyeledi. Biz Lenindi, Engelisti, Marksti iydeal túttyq. Abylaydy, Kenesaryny, keshegi A.Baytúrsynov, M.Dulatov, Á.Bókeyhandardy ýlgi tútpaq týgili biz onday babalarymyzdyng bar ekenin bilmedik.
Jas qazaq: Biz nege patriot emespiz?
Áshirbek Syghay: Astanada auruhanada jattym. Dәl auruhananyng janynan eki stadion salynghan eken. Telearnadan kórdim. Beligiya men bizding qúrama oinady. Stadionda әr jerde tazdyng basynday bir-eki adamnan otyr. Shyqpay qalghan shóp siyaqty. Ýkimet otyz myndyq keremet stadion salghan. Halyqtyng qyzyghushylyghy, patriottyq sezimi joq. Onyng ýstine, qúramadan kónili qalghan. Beligiyalyqtar biz turaly ne oilap ketti? «Mynaday stadion ne tenin, otyrghan halqyn mynau» demey me?
Jas qazaq: Álemning kóptegen elinde adamdar jalaqylarynyng 20-30 payyzyn as-auqatqa júmsaydy eken, qalghanyn ruhany qajettilikterine arnaydy. Al bizde, kerisinshe, siyaqty...
Áshirbek Syghay: Biz TMD ishinde jalaqymyz joghary el dep aiqay salyp jatyrmyz ghoy. Bәlkim, solay da shyghar. Zeynetkerding alatyny anau. Studentting jaghdayyn jaqsy bilesiz. Sabaq oqidy, odan qalsa, júmys isteydi. Keshke jyghyla-sýrine qúlaydy. Barlyghy materialdyq jaghdaydyng qamymen jýr.
Jas qazaq: Ózinizding kýnkórisiniz qalay?
Áshirbek Syghay: Otyz mynnyng ýstinde zeynetaqy alamyn. Sheberhanam bar.
Jas qazaq: Synshyl kisining syrly armandary qanday eken?
Áshirbek Syghay: Balalarymnyng jamandyghyn kórmesem deymin. Zaman qansha jerden qasqyr bolyp túrsa da, adamdyqtan attap ketpesek eken. Eldin, halqymnyng tynyshtyghyn oilaymyn. Qazaq halqynyng mýddesin joghary qoyamyn. Osy halyqtyng kónili kóterilse eken deymin. Bazargha kóp barmaymyn. Barsam kónilim týsip qaytady. Ýlken arba iyterip jýrgen qazaq jigitterin kórgende, ózimning professor ekenime úyalamyn. Búghanasy bekimegen balalar bizding úrpaghymyz ghoy. Ol balalardyng erteng densaulyghy qanday bolady? Qúrt, sirinke satyp otyrghan qazaq kelinshekterin kórgende taghy kónilim týsip qalady. Basymdy búghyp, sol tústan birtýrli qorlanyp ótemin. Anau otyrghan mening qyzym bolsa qayter edim, qaryndasym bolsa ne eter edim? Áriyne, olar mening ruhany qandas tuystarym. Solardyng túrmystary meni qatty alandatady. Imanday shynym osy. Búl eshqanday pәlsapa, demogogiya emes. Qazir demogogtar óte kóp.
Fariza Bayeli
«Jas qazaq» gazeti