Gharifolla ESIM, akademiyk.
Shәkәrim ózine-ózi “Mútylghan” (úmy¬tyl¬ghan – Gh.E.) dep at qoyghan. Bizdinshe, búl psevdoniym. Mәselening bayybyna bar¬saq, aqynnyng ózine osylaysha at qoyynda mәn bar. Onyng dәlelin “Mútylghannyng ómiri” degen tolghau-ólennen tabamyz.
Jaraly janym shyqsyn dep,
Qara jer meni jútsyn dep,
Ólgen song elim mútsyn dep,
Atymdy qoydym: “Mútylghan”.
Shәkәrim ózining belgili bir kezenderde úmytylatynyn kóre bilgen. Ózining búl qoghamgha qajetti jaghyn, dúrysyn aitqanda, búl zaman ony kerek etpeytindikten úmyt bolatynyn aqyn dóp basyp aitqan.
Sosializm men Shәkәrim ymy¬ra¬gha kelmeytin ólshemder. Adam aqylyna arqa tiremegen ókimetti Shәkәrim qabylday almady. Bilimdi, danyshpandyqty joqqa shygharu, ysyrap etu sau aqylgha syyatyn әreket emes.
Jaghday shynynda Shә¬kәrim¬ning aitqanynday boldy. Aqyndy úmyt¬¬tyru ýshin Kenes ókimetining janday¬shaptary ony aldymen atyp óltirdi. Tip¬ten ziraty úmyt boldy. Shәkәrimning atyn ataugha resmy túrghyda tyiym salyndy. Aqynnyng enbekteri arhivterde, jeke adamdar qorynda tyghuly jatty, úrpaqtar әdebiyet sabaghynda Shәkәrimdi auyzdaryna alyp kórgen joq. Óitkeni oqulyqta tym qúrysa bir jol Shәkәrim turaly habar bolmady. Áriyne, osynday jaghdayda, onyng mútylghan ekeni shyndyqqa ainaldy.

Gharifolla ESIM, akademiyk.
Shәkәrim ózine-ózi “Mútylghan” (úmy¬tyl¬ghan – Gh.E.) dep at qoyghan. Bizdinshe, búl psevdoniym. Mәselening bayybyna bar¬saq, aqynnyng ózine osylaysha at qoyynda mәn bar. Onyng dәlelin “Mútylghannyng ómiri” degen tolghau-ólennen tabamyz.
Jaraly janym shyqsyn dep,
Qara jer meni jútsyn dep,
Ólgen song elim mútsyn dep,
Atymdy qoydym: “Mútylghan”.
Shәkәrim ózining belgili bir kezenderde úmytylatynyn kóre bilgen. Ózining búl qoghamgha qajetti jaghyn, dúrysyn aitqanda, búl zaman ony kerek etpeytindikten úmyt bolatynyn aqyn dóp basyp aitqan.
Sosializm men Shәkәrim ymy¬ra¬gha kelmeytin ólshemder. Adam aqylyna arqa tiremegen ókimetti Shәkәrim qabylday almady. Bilimdi, danyshpandyqty joqqa shygharu, ysyrap etu sau aqylgha syyatyn әreket emes.
Jaghday shynynda Shә¬kәrim¬ning aitqanynday boldy. Aqyndy úmyt¬¬tyru ýshin Kenes ókimetining janday¬shaptary ony aldymen atyp óltirdi. Tip¬ten ziraty úmyt boldy. Shәkәrimning atyn ataugha resmy túrghyda tyiym salyndy. Aqynnyng enbekteri arhivterde, jeke adamdar qorynda tyghuly jatty, úrpaqtar әdebiyet sabaghynda Shәkәrimdi auyzdaryna alyp kórgen joq. Óitkeni oqulyqta tym qúrysa bir jol Shәkәrim turaly habar bolmady. Áriyne, osynday jaghdayda, onyng mútylghan ekeni shyndyqqa ainaldy.
Dýniyede úmytylatyn kim, ol әke-sheshesi, tughany, janashyry joq jetim. El eldiginen, bas erkinen aiyrylyp, últ ózin-ózi tanudan qalghanda, aqyn mútylady, sóitip, әdettegidey úmytylghan aqyn ghana emes, jetim qalghan halyqtyng ózi de mútylmaq. Halyq ózin-ózi tanugha qoly jet¬kende mútylghanyn janghyrtyp, jetim¬dik qúrsauynan shyghady. Ol da ruhaniyat tarihyndaghy zandylyq. Shәkәrimning esimi qazaq halqy tәuelsizdikke bettegen kezde janghyruy sonyng aighaghy.
Tughan júrtyn, eling ózindi qajet etpegen song qalaysha jetimdikti sezinbey¬sin. Dәl osynday haldi Abay da basynan keshirgen. Sirә, danalyq degenimiz ruhtyng azap¬qa týsu joly bolsa kerek. Ruh kýi¬zeliske týspey, sana sergimey, dýnie bolmysyn qalay sezip, týsinbeksin?!
“Jetim bala iyesiz, ózi keser kindigin” demekshi, Shәkәrim ózin júrtta qalghan jal¬ghyzday sezinedi. Onyng sýieneri joq, jaq¬tasy joq. Aynala dýrbelen, bitpey ketken bir qarbalas bolmys. Qazaq dalasyna birese aqtar, birese qyzyldar óktemdik jýrgizedi. Ekeuinen de elge tynyshtyq joq. “Shyn әdilet jemisin kóre almaydy bizding kóz” — deydi aqyn. Biraq ony úghyp jatqan jan shamaly. Búl alasapyran kezde bilgishterding tolyp ketui de zandy. Bәri halyqqa aqyl aityp, ómir sýruge ýiretip, әure boluda. Olardyng aityp jýrgenderin Shәkәrimning úshqyr sanasy qabyldamaydy. Teoriyasymaqtardyng teris, uly, ziyandy ekenine zerdesimen jetken aqyn: “Áulie bilgish aitty dep, jazylghan talay qate kóp” deydi. Múnday syn aitugha Shәkәrimning qúqy bar, sebebi, ol jastayynan jaqsy¬lyq pen jamandyqty, zúlymdyq pen әdi¬let¬tilikti ajyratpaghan zamanda ómir sýrdi. Sonyng bәrin osy “Mútylghannyng ómiri” tolghauynda tolyq bayandaghan.
Shәkәrimning elden tys mekenge ketui — onyng solaqay sayasattan qashuy. Múnday kýidi arlylardyng kóbi keshken. Sayasattan aulaq bolugha tyrysqan babamyz Anaharsis te, keshegi ótken danyshpan Úlyqbek te mert bolghan. Ókimetting qúryghy úzyn, qan¬sha¬ma sayasattan boyyn aulaqqa salghanmen, onyng qúrbany boludan ózge taghdyr Shәkәrimge búiyrmady.
Oylap otyrsaq, sol zamanda Shәkәrim siyaqtylardyng tipten din aman qaluyna esh jaghday joq edi. Esi shyqqan elge estiyar bolatyndar júmghan auyzdaryn ashpay qaluy mýmkin bolmaytyn. Ayttyng boldy, pәlege qaldyn. Kózi ashyq, kókiregi oyau Shәkәrim dalbasa sayasattyng yrqymen sóz sóileushi me edi? Ol aitsa turasyn, dúrysyn aitady. Dú¬rystyq, adamdyq degen úghymdar óni ainalghan zamanda sening sózing kimge dәri, kerisinshe, ol qyzyl belsendilerine qadalghan shanshu. Óz¬de¬rinen asqan dana joq dep esepteytin myltyq, qylysh asynghandar múnday aqiqat izdegen ghúlamanyng kózin joymay elge óktemdik jasay almaytynyn әbden týsingen. Múny Shәkәrim de biledi. Onyng elden ketip jyraq ómir sýrui әnsheyin dәtke quat, amalsyzdyng kýni.
Aqyn óz ómirindegi sapalyq beles — qyryq jasqa erekshe toqtalghan. Qyryq jas óz ghúmy¬ryndaghy erekshe beles ekenin Shәkәrim ólen-tolghauda ýsh ret qaytalap aitqan. “Qyryqtan songhy sózimdi, synap tany ózimdi”, “Jas qy¬ryq¬qa kirgen son, bir oy týsti janadan”, “Qy¬ryqtan asa bergende, aqylym qyldy shermende”. Qyryq jas — aqynnyng jana sapasy. Kóp mәselege tyng kózqaras tughan. Reti kelgende aita ketelik, qyryq jasynda Múhammedke payghambarlyq kelgen. Grek júrtynda qyryqqa tolghan adamdy akmege keldi deytin úghym bar. Qazaqsha aitqanda qyryqtaghy adam naghyz aqyl-sanasy tolyp jetilgen jan. Órkeniyetti kóptegen elderde el basshysyna jasy qyryqtan asqan adamdardy saylaytyn dәstýr qalyptasqan. Osy dәstýrde mәn bar. Shәkәrim:
Qyryqtan songhy qyrymdy,
Synamaq bolsang týrimdi,
Kóreyin deseng núrymdy,
Jidaghy oqy jyrymdy, –
deui tegin emes. Qyryq jastan asqan aqyn dýnie bolmysyna ózgeshe qaray bastaghan. Kórgen-týigeni, oqyghany-estigeni, bәri-bәri әlemdi týsindiruge dәlel bolmay, kerisinshe filosofiyalyq súraqtargha negiz boldy.
Qyryqtan asa bergende,
Aqylym qyldy shermende:
“Dinim qalay, janym ne,
Joghalam ba ólgende?
Álemdi kim jaratqan,
Osynsha týrlep, taratqan?
Kóringen sansyz planet,
Birinen-birin bólgen be?

Aqyret degen nemene,
Shyqqan jan qayta kele me,
Kire me osy denege,
Dәleli qaysy sengende?..”
Osy oimen Mekke barghamyn,
Ár týrli kitap alghanmyn.
Búl ómirding mәni turaly ekzistensialistik oi-tolghanystar. Shәkәrim ómir filosofiyasy haqynda tek óleng jazumen shektelmey, sana¬syn¬daghy sansyz súraqtargha jauap izdep, Mek¬kege baryp qaytqan. Ol búl saparyn tek qa¬jylyqqa ghana baghyshtamaghan, ózine-ózi qoyghan súraqtaryna jauap izdegen. Súraqtaryna tolyq jauap tappay qapa bolady. Sóitip Shәkәrim oy qayghysyna, oy dertine úshyraydy. Elden bezip, onasha jer izdeydi. “Qauymnan qashtym qaghylyp, onasha ómir saghynyp” — dey kele “oygha onasha jer kerek, oiyndy úghar el kerek” — dep taghy qapalanady.
Elden bezip ketken mende eshkimning júmy¬sy bolmas degen Shәkәrimning dәmesinen de esh¬te¬ne shyqpady. Qayta onyng tau ishinde ja¬pa¬dan-jalghyz túruy Kenes ókimetining jergilikti sholaq belsendilerine kýdikti ýdete týsti. Aqyry osy qylyghy ýshin aqyn “bandiyt” atanyp, NKVD bastyghy Qarasartovtyng qolynan otsyz-sotsyz qaza tapty.
Shәkәrim “Noqtasyz oimen tekserdim” — deydi. Múnda bizdi qyzyqtyryp otyrghan “Noqtaly oi” degen týsinik. Aqyn “noqtasyz oi” degen son, bizge “noqtaly oi” degen ne degen týsinik keledi.
Noqtaly oy — ol bolishevikterding oilau tәsili. Ol qalypty, shekteuli oilau. Onda Marks, Lenin aitqandarynan asyp týspeu kerek. Bir izben, bir soqpaqpen jýru birynghay, yaghny noqtaly oidy qalyptastyrady. Noqtasyz oy bizding keyingi kezde jamyrasyp, shuyldasqan “jariyalylyq”, “pluralizm” degen mazmúndaghy sóz.
Býgingi tilmen aitsaq, Shәkәrim óz zamany¬nyng pluralist oishyly, ol ókimetpen, partiya sayasatymen kelisimge kelip otyrghan joq. Ol, kerisinshe, “noqtaly oigha” qarsy. Sondyqtan óz zamanynan búryn kemengerding birshama uaqytqa úmtylatyny da zandy. Ony úghatyn úrpaq ósip jetpeyinshe, ol úmyt bop qala beredi.
Shәkәrimning iman turaly oi-tolghamy da nazar audararlyq. Aqyn “sau aqyl mening imanym, alamyn soghan syighanyn” — dep ashyq aitqan. Demek, onyng seneri — imandylyq. Oghan jetuding joly aqyl. Imangha nandyratyn — aqyl. Áriyne, imandylyqqa tek aqyl arqyly jetu degen mәsele talas tudyrary sózsiz. Biraq mәsele onda emes, sóz aqynnyng iman turaly ózindik konsepsiyasynda.
Shәkәrim imandy jalpy halyqqa ortaq mә¬ninde emes, әrbir adamnyng jeke basyna qatys¬ty is retinde týsingen. Búl orayda biz Shәkәrim dýniyetanymynyng erekshe qyry turaly sóz etemiz. Ol imandy jeke adamnyng qabyldauyna qatysty mәsele dep týsingen. Yaghny iman, yaky imandylyq degen dýniyetanym degen sóz. Adam¬nyng óz imanyn tanuy — onyn dýniyetanymy¬nyng qalyptasuy degen sóz. Kóp adamda dýniye¬tanym emes, dýniyege kózqarasy ghana bolady.
“Sau aqyl mening imanym” — deytin Shәkә¬rim¬ning aqyl men bolmysty tanugha mýmkindik aldym degeni dep týsinuge bolady. Iman — bol¬mysty tanudyng mýmkindigi. Shәkәrim sau aqyl arqyly sol ruhymen tanu mýmkindigine, yaghny imangha jetip otyr. Shәkәrim aituynda iman — gnoseologiyalyq, yaghny tanymdyq kategoriya.
Mútylghan degen sózderding astarynda úmy¬tylmaytyn mәn jatyr. Úmytylatyny nemese úmytylmaytyny qaysy. Árkim ózi oilanuy kerek. Óz-ózinen japyraqtyng sarghayyp, jerge keuip týskenindey, qúmdy jerge nóserding iz-týssiz sinip ketkenindey bolmysta úmyt bolyp jatatyn jaylar az ba?! Oghan kim pәlendey mәn bergen? Nemese Adam atadan taraghan sansyz úrpaqtyng qaysybirining esimi júrt esinde qaldy? Onyng úmyt bolghandary da oryndy. Este qalatyn adam esimi emes, onyng úzaq keshken ghúmyry emes, Abay aitqanday, artyna ólmeytúghyn sóz qaldyruy. Biraq sol sóz qaldyrghandar da úmyt bolady eken. Osynday jaylar, negizinde, úmyt bolu degen tarihtan, halyq sanasynan mýldem joyylu emes. El ózining esin jighan kezinde úrpaghy esine alatynyna senim bildiru. Sol ýshin Shәkәrim óz ghúmyryn tiyanaqty týrde óleng etip jazyp qaldyrghan. Búl es jinaghanda eli úmyt bolghandardy esine týsirsin degen niyet.