Limana Qoyshiyeva. Dәstýrli emes dinder “shәkirtterdi” qalay shyrmaydy.
Qazaqstan óz aldyna tәuelsizdigin jariyalap, senim bostandyghyna erik bergen tústa, syrttan aghylghan diny aghymdar aghyny úlghaya týsti. Halyqaralyq qúqyqtyq normalardy bekitip, konvensiyalargha qosylu syrttan keletin diny aghymdardyng da yqpalyn kýsheytuge jol ashty. Dәstýrli emes dinder sanatyna kiretin aghymdar elding әleumettik auyr ahualyn paydalanyp, ózderining maqsat-mýddesin jýzege asyrugha belsene kiristi. Songhy onshaqty jyldyng kóleminde dәstýrli emes diny aghymdardyng sanyrauqúlaqtay qaulauy osynyng aighaghy.
Janashyldyqqa jәne jalpy belgilerine oray birikken jana diny úiymdar maqsattary, úiymdastyru týrleri, qyzmet sipaty boyynsha ala-qúla bolyp keledi. Qazaqstandaghy atalmysh aghymdardyng dәstýrli emes bolyp atalatyn sebebi, olardyng bizding memleketimizde payda bolghanyna úzaq uaqyt bola qoyghan joq jәne olardyng boyynda dәstýrli konfessiyalargha tәn emes belgileri jetkilikti.
Qazaqstan óz aldyna tәuelsizdigin jariyalap, senim bostandyghyna erik bergen tústa, syrttan aghylghan diny aghymdar aghyny úlghaya týsti. Halyqaralyq qúqyqtyq normalardy bekitip, konvensiyalargha qosylu syrttan keletin diny aghymdardyng da yqpalyn kýsheytuge jol ashty. Dәstýrli emes dinder sanatyna kiretin aghymdar elding әleumettik auyr ahualyn paydalanyp, ózderining maqsat-mýddesin jýzege asyrugha belsene kiristi. Songhy onshaqty jyldyng kóleminde dәstýrli emes diny aghymdardyng sanyrauqúlaqtay qaulauy osynyng aighaghy.
Janashyldyqqa jәne jalpy belgilerine oray birikken jana diny úiymdar maqsattary, úiymdastyru týrleri, qyzmet sipaty boyynsha ala-qúla bolyp keledi. Qazaqstandaghy atalmysh aghymdardyng dәstýrli emes bolyp atalatyn sebebi, olardyng bizding memleketimizde payda bolghanyna úzaq uaqyt bola qoyghan joq jәne olardyng boyynda dәstýrli konfessiyalargha tәn emes belgileri jetkilikti.
"Dәstýrden tys diny aghymdar" degende, elimizdegi jas buynnyng kóz aldyna ne elesteydi? Qazirgi tanda dәstýrden tys diny aghymdar qoghamdy ishten iritip jatqandyghy turaly jii aityluda. Alayda, jastar teris pighyldy úiymnyng óz júmysyn naqty qanday әreketter arqyly jýrgizetininen beyhabar. Olar dәstýrden tys diny aghymdar, dәstýrli dinderden irgesin aulaq salghan, belgili bir diny maqsatty kózdeytin úiym ekendigin biledi. Alayda, olar ózderin adamnyng ruhany qajettilikterin óteytin, ómirding mәnin úghynugha kómektesetin, ruhtyng mәngilik ekendigin týsindiretin, pendege tәn qayghy-qasiretterden qútqaryp, ózin-ózi jetildiruge yqpal etetin adam retinde kórsetudi sheber mengerip alghan. Olar diny sauaty jetile qoymaghan, ómirlik baghyt-baghdary jana qalyptasyp kele jatqan jastardy aldau-arbau arqyly óz qatarlaryna tartady.
Aqiqatynda, diny birlestikterding basym kópshiligi keybir anghal jandar oilaghanday biyik maqsat-mýddelerdi kózdemeydi. Dәstýrden tys diny aghymdar ataulynyng týpki niyeti bireu-aq, ol - qarapayym adamdardy óz maqsat-mýddelerine paydalanu, sol arqyly materialdyq iygilikke kenelip, biylikke qol jetkizu.
Ádette, dәstýrden tys diny aghym mýsheleri "kósemning nemese "ústazdyn" aitqanyn búljytpay oryndaytyn temirdey tәrtipke moyynsúnady. Úiymnyng týpki maqsatyn attóbelindey az top, yaghny "tandaulylar" ghana biledi. Janadan qabyldanghandar sektagha jәn-tәnimen berilgendigin "ústaz" ben "tandaulylardyn" aldynda dәleldey bilse, "qyzmet baspaldaghymen" órleuge mýmkindik alady. Kórip otyrghanymyzday, úiymdardyng qúrylymy da memlekettik qúrylym siyaqty. Maman psiyhologtar men zangerlerding olardy "qauipti" dep jýrgeni beker bolmasa kerek.
Endi osy aghymdar qarapayym adamdardy qanday aila-әdistermen eliktiretinine toqtalayyq. Birinshiden, janadan qabyldanghan "shәkirt" úiym mýshelerining psihologiyalyq qysymyna úshyraydy. Ol osy jerde dәstýrden tys diny aghymdardyng "mahabbatyna bólenedi". "Qúday seni jaqsy kóredi, sen asqaq arman-maqsattardy baghyndyratyn tandaulylardyng birisin. Bizden basqa әlemning barlyghy kýnәgha belshesinen batuda" degen siyaqty әpsanany qúlaghyna qúyady. Nәtiyjesinde, suday jana diny aghymdardyng osy "baqytty otbasynyn" bir mýshesine ainalugha degen qúshtarlyghy kýsheye týsedi. Toptasyp әn shyrqau, bir-birimen tós qaghystyryp qúshaqtasu, madaqtau siyaqty kishkentay balalardy aldaytyn tәsilderding barlyghy úiymda keninen qoldanylady.
Ekinshiden, dәstýrden tys diny aghymdar mýsheleri qorshaghan ortasynan irgesin aulaq salyp, óz betinshe bólek ómir keshedi. Al úiymnan tysqary әlemnen qol ýzgen adam uaqyt óte kele "ústazynyn" aitqandarynyng anyq-qanyghyna oy jýgirtu, ony shynayy ómirmen salystyru mýmkindiginen aiyrylatyny týsinikti jәit.
Ýshinshiden, qauipti diny úiymdarda mýshelerining oilau qabiletin tejeytin týrli әdistemeler qoldanysqa iye. Mәselen, bir saryndy әnderdi jii shyrqatu, bir qiymyldardy ýnemi qaytalatudyng aqyry adamdy psihologiyalyq tәueldilikke úryndyrady.
Taghy bir aita keterligi, "otbasynda qúpiya bolmau kerek" degendi jeleu etken "ústaz" "shәkirtine" jasaghan kýnәlaryn moyyndatyp, arylugha "kómektesedi". Ishki syrlaryn jayyp salghannan keyin ózin kýnәhar jan retinde sezingen "shәkirttin" boyynda qorqynysh, ýrey kýsheye týsedi.
Besinshiden, "ruhany túrghyda shynyghu" ýshin úiqydan bas tartqandar madaqtalady. Toya tamaqtanbau ruhany túrghyda jetiluge kómektesetin diyeta dep sanalady. Sonday-aq, úiymgha janadan qosylghan jandardyng onashada oy qorytuyna mýmkindik bermeu ýshin úiymnyng ózge mýsheleri ony eshqashan jalghyz qaldyrmaydy. Osylaysha, dәstýrden tys diny úiym sanatyna qosylghan jan az uaqyt ishinde oi-sanasy ózgergen, mýlde basqa keyiptegi adamgha ainalady.
Dәstýrden tys diny úiym shyrmauyna úshyraghan adam ózin qalay sezinedi? Psihologtardyng aituynsha, "ústazyna" qúldyq úrghan "shәkirttin" kókirek kózi ashylyp, aqiqatqa kóz jetkizedi, qúdaydyng núryn sezinedi. Onyng boyynda jana psihologiyalyq qasiyetter damidy. Qarapayym tilmen bayandar bolsaq, dәstýrden tys diny úiymdardyng aldap-arbauynyng saldarynan sәby qalpyna qayta oralghanday kýy keshedi. Ol ózining búrynghy qadir-qasiyetterin tәrk etip, sol úiymdargha únamdy beyneni qabyldaydy. "Ústaz" ben "tandaulylardyn" aitqany ol ýshin búljymas qaghidamen ten. Mәselen, "Birlik shirkeui" dep atalatyn sol qauipti aghymdardyng әlemning kóptegen elderinde kәsiporyndary bar. Shirkeuge tiyesili kәsiporyndarda júmys isteytin dәstýrli emes diny aghymdardyng mardymsyz jalaqy ýshin esil enbekterin sarp etude. Atalghan úiym janadan qosylghan mýshelerinen tabystarynyng bir bóligin berip túrudy jәne barlyq jighan-tergen mýlikterin ózderining atyna audarudy talap etedi.
Úiymgha "óz erkimen" qosylghan adam ýshin "jana otbasyn" tastap ketu turaly oilaudyng ózi qorqynyshty. Úiym mýsheleri de ony óz qatarlarynda qaldyrugha tyrysyp baghady. Qazirgi tanda, dәstýrden tys diny úiymnyng mýshelerin qútqarudyng eki týrli tәsili bar. Birinshi tәsil "qayta programmalau" dep atalady. Yaghni, adamdy sol qauipti úiymnan kýshtep úrlap әketip, bir bólmege qamap, oghan "tatu-tәtti otbasy" turaly barlyq shyndyqtyng betin ashu. Áriyne, jan-tәnimen senip kelgen "ústazdyn" alayaq ekenin estu, ózining aldanghanyn týsinu oghan onay soqpaydy. Jәne bir aita keterligi, diny aghymdar osynday jolmen jaqynyn qútqarmaq bolghan adamnyng ýstinen tiyisti organdargha shaghym týsire alady. Múnday jaghdayda dәstýrli emes diny aghymdar qylmysyn dәleldeu qiyngha týsetindikten, kóp jaghdayda sot prosesinde olar jenip shyghady.
Teris pighyldy diny úiymdargha qatysty memlekettik sayasattyng bolmauy búqaralyq aqparat qúraldarynda da dәstýrden tys diny aghymdar turaly obektivti aqparattyng jetkiliksizdigine әkelip otyr. Kóptegen jurnalister shiyelenisti jaghday men sot sergeldeninen taysaqtap, teris pighyldy diny úiymdardyng qyzmetin jazudan ózderin aulaq ústaydy. Sol sebepti, diny mәseleler boyynsha halyqty naqty aqparatpen qamtamasyz etude elde әli de bolsa olqylyqtyng bary bayqalady. Búl óz kezeginde bilim salasynda, balalar men jastardy tәrbiyeleu jýiesinde, ýlkender arasynda aghartushylyq sayasatty belsendi jýrgizu jýiesinde ózekti ózgeristerdi talap etedi. Pedagogikalyq jәne aghartushylyq sharalar, teris pighyldy diny úiymdar men psihokulitterding teris piyghyldy yqpalyn meylinshe azaytugha mýmkindik beredi.
Qazirgi kezende izgi iydeyalar kýn tәrtibinde jii kóterilip otyrghanymen, al shynayy jaghdayda basqasha. Óitkeni, dәstýrden tys diny aghymdar - onaylyqpen sheshimin tabatyn mәsele emes. Olar kez kelgen kommersiyalyq dәstýrden tysqary diny kulitter, qúbylys pen prosester siyaqty qazirgi sosiumnyng irgeli mәselelerining indikatorlary bolyp tabylady.
Adam osynday jaghdayda búryn-sondy tәjiriybesinde kezdespegen mәselemen betpe-bet keledi. Soghan oray, ony sheshuding senimdi qúraldarynan da beyhabar bolady. Atalghan mәselege qarsy tiyimdi kýresuding sanaly týrde jasalghan mәdeny tetikteri de qalyptaspaghan. Sol sebepti kóptegen mәseleni sheshu ýshin arnayy memlekettik baghdarlama qabyldap, jýzege asyru qajet. Oghan tómendegi baghyttaghy qyzmetterdi engizgen abzal:
birinshiden, teris pighyldy diny úiymgha kirgen adamdargha psihologiyalyq yqpal etu jәne olardyng sanasyn arbau boyynsha mediko-psihologiyalyq zertteuler úiymdastyru. Zardap shekkenderdi emdeu jәne sauyqtyru әdisterin, diagnostikalyq jәne psihologiyalyq әreket әdisterin jasau. Teris pighyldy diny úiymdardyng yqpalyna týsken adamdargha, sonday-aq olardyng otbasy mýshelerine psiyhologiyalyq, dәrigerlik kómek úiymdastyru. Psihologiyalyq qauipsizdik turaly memlekettik zandy әzirleu ýshin mediko-psiyhologiyalyq negizdeme dayyndau;
ekinshiden, memlekettik qúrylymdar jәne diny úiymdardyng qarym-qatynasyn ýilestiretin tetikter jasau jәne jýzege asyru. Iritki salushy kulitterding әreketinen zardap shekken azamattardy qorghau boyynsha zan, qúqyq qorghau, sot organdary jәne diny úiymdarmen júmys jónindegi arnayy qúrylymdardyng qyzmetin ýilestirudi qamtamasyz etu;
ýshinshiden, balalar men jastardyng zayyrly bilim alu qúqyghyn búzbaytyn jәne shektemeytin túrghyda ruhany tәrbie beretin baghdarlamalar jasau jәne olardy birizdilikpen jýzege asyru;
tórtinshiden, azamattargha teris pighyldy diny aghymdardyng jaghymsyz saldaryn eskertu jәne sauyqtyruda әleumettik, әleumettik-psiyhologiyalyq jәne ruhaniy-pedagogikalyq sharalar jýiesin aiqyndau.
Osynday sharalardy qabyldaghan kýnde ghana elimizding ertengi qauipsizdigine qater tóndiretin dәstýrli emes dinderding iritki saluynyng aldyn alugha bolady.
Limana Qoyshiyeva, Mәdeniyet ministrligi Mәdeniyetter men dinder halyqaralyq ortalyghynyng jetekshi ghylymy qyzmetkeri.
«Egemen Qazaqstan»