Senbi, 23 Qarasha 2024
Janalyqtar 2634 0 pikir 10 Qarasha, 2010 saghat 07:36

Zymyrannan kelgen ajal ekenin biyliktegiler bilmey me?

TÓLEP JERIN TÓPELEU TOQTATYLSYN!

Manghystau oblysynyng Qaraqiya audanyna qarasty Senek eldimekeni túrghyndarynyng janayqayy

Reseylik zymyran bólshegi týsip jatqan "Tólep" jeri - Qaraqiya audanynyng eng shalghaydaghy Ózbekstan Respublikasyna shektesetin "Senek" JShS-nyng birneshe jylqy otarynyng mal jayylymy. Reseyding qúrlyqaralyq balistikalyq zymyran bólshegi birinshi ret 2008 jyly tamyz aiynda, ekinshi ret 2010 jyly mausym aiynda "Tólep" eldi­mekeninen 35 shaqyrymday arnauly nýktege kelip týsti. Ony rastaytyn kuәler jeterlik. Olar Resey, Qazaqstan jaqtarynan shygharylghan zalalsyzdandyru tobynyng mamandarymen birge bolghan jәne solarmen әngimelesken.

"Birneshe kýn búryn zalalsyzdandyru tobyndaghylar (zymyran bólshegining týsuin kýtip jatqandar) ózderine aldyn ala ekpe júmystaryn jýrgizip, arnauly kiyimdermen jabdyqtalyp, spirttik ishimdikterining biz kórmegen týrlerin iship jatty", - deydi tóleptikter.

Sol jerde bolghan Kenjeghalidyng balasy Erbosyn: "Zymyran bólshegi týskennen keyin kózim ashyp qyzardy, qolqany tútatyn ótkir iyisti sezdim, tynys jolyma әser etip, ózimdi mazasyz sezindim", - deydi. Tólep eldimekeninde basqa túrghyndargha da ótkir iyis sezilgen, tynys joldary tarylyp, bastary ainalghan, deneleri auyrlaghan.

TÓLEP JERIN TÓPELEU TOQTATYLSYN!

Manghystau oblysynyng Qaraqiya audanyna qarasty Senek eldimekeni túrghyndarynyng janayqayy

Reseylik zymyran bólshegi týsip jatqan "Tólep" jeri - Qaraqiya audanynyng eng shalghaydaghy Ózbekstan Respublikasyna shektesetin "Senek" JShS-nyng birneshe jylqy otarynyng mal jayylymy. Reseyding qúrlyqaralyq balistikalyq zymyran bólshegi birinshi ret 2008 jyly tamyz aiynda, ekinshi ret 2010 jyly mausym aiynda "Tólep" eldi­mekeninen 35 shaqyrymday arnauly nýktege kelip týsti. Ony rastaytyn kuәler jeterlik. Olar Resey, Qazaqstan jaqtarynan shygharylghan zalalsyzdandyru tobynyng mamandarymen birge bolghan jәne solarmen әngimelesken.

"Birneshe kýn búryn zalalsyzdandyru tobyndaghylar (zymyran bólshegining týsuin kýtip jatqandar) ózderine aldyn ala ekpe júmystaryn jýrgizip, arnauly kiyimdermen jabdyqtalyp, spirttik ishimdikterining biz kórmegen týrlerin iship jatty", - deydi tóleptikter.

Sol jerde bolghan Kenjeghalidyng balasy Erbosyn: "Zymyran bólshegi týskennen keyin kózim ashyp qyzardy, qolqany tútatyn ótkir iyisti sezdim, tynys jolyma әser etip, ózimdi mazasyz sezindim", - deydi. Tólep eldimekeninde basqa túrghyndargha da ótkir iyis sezilgen, tynys joldary tarylyp, bastary ainalghan, deneleri auyrlaghan.

Arada birneshe kýn salyp Senek auyly túrghyndary arasynda bas ainalu, ózderin mazasyz sezinu, denesinen auyrlyq, kýsh quattyng kemui siyaqty qosalqy sezimder payda boldy. Aspan kenistiginde tozang ba, әlde shang ba, múnar ma әiteuir belgisiz zat túryp aldy jәne birneshe kýnge sozyldy. Auyl túrghyndary kezdeskende: "Áy, mynau ne boldy? Mazasyzbyz, bas auyrady, kónil-kýy tómen, aua bizdi jerge sinirip bara jatyr, kók aspandy kóruden qaldyq, múnar ma, tozang ba, әlde shang ba torlap alghan?" - dep bir-birine aita bastady.

Zymyran bólshegi týsken jerge Senek auylynyng polisiya inspektory Janbolat Saghyndyqov arnayy komissiyamen birge baryp zymyran qaldyqtaryn zalalsyzdandyrugha qatysty. Ýiine kelgen song birneshe kýnnen keyin júmys kezinde Janbolattyng my qan tamyrlary jarylyp, auyr halde operasiya ýsteline jatqyzyldy, auruynan әli aiygha qoyghan joq.

Tólepting 30 jyldan bergi túrghyny elge syily azamaty Jarylghasov Kenjeghaly degen aghamyzdy da úiqysyzdyq mazalaydy, jaysyz sezinedi, nemereleri de auyrady dep estidik. Biyliktegi aqyl-esi týzu adamdargha bizdi qorshaghan ortanyng lastanuy, yaghny ekologiya saldary ekeni kýdik tughyzbay ma?

19 qyrkýiek Bolat jerlengen kýn. Sol kýni Senek auyly әkimshiligi aldyna 18-30 jas aralyghyndaghy 70-ke juyq jas jigit jinaldy. Aqqúdyq eldi­mekeninde túratyn, auysymmen múnay mekemelerining birinde júmys jasaytyn 20 jastaghy Bolat Sәbiytúly degen azamat my qan tamyrlary jarylyp, kenetten qaytys boldy. Ol azamat zymyran bólshegi týsken jerge mal qarap jýrip baryp qalghan. Mine osy azamattyn, ómirden ótui, Janbolattyng auruhanagha týsui, mal tólderining qorqynyshty týrde tuyluy, kók aspandy torlaghan belgisiz, múnar, shan, tozan, adamdardyng keyingi kezderi mazasyz jýrui, denesin basqan auyrlyq, Tólep manyna týsip jatqan zymyran bólshekteri turaly әkimnen súrap bilgisi kelgen. Ókinishke qaray, әkim auylda bolmay shyqty. Auyl aqsaqaldary kelip mәn-jaydy týsindirip, jastardy taratty.

20 qyrkýiek kýni auyl jastary qayta jinalyp, auyl әkimine bolghan oqighany audan әkimine jetkizudi tapsyrdy.

21 qyrkýiek kýni audan әkimining orynbasary, audandyq sanepiydemiya bólimining mengerushisi, audandyq jer bólimi qyzmetkerleri qatysqan jinalysta ýkimetke ýndeu jazu turaly qauly qabyldapty.

1949 jyly Semey jerinde atom bombasy synalyp, el qonystanghan jerinen kóshirilip, jer audaryldy. Synaq ýshin synama jerge, estuimizshe birneshe otbasy qaldyryl­ghan, keyin sol otbasylardyng úrpaghy mýldem joyylyp ketti. Múny biz odaq qúlaghannan keyin, qazaq ziyalylarynyng BAQ arqyly kózderine jas alyp otyryp, kezinde dәrmensiz bolghanyn jazghan maqala estelikterinen bildik. Múnday synaq 1971-73 jyldary Qaraqiya audanynyng "Aqotty" Kindikti jerinde synaldy, zardaby kýni býginge deyin joyylghan joq. "Jyghylghangha júdyryq" degen, endi Resey ýkimeti Qazaqstangha "kómek", jerdi qashyqtan, soghys qúraldarynyng kómegimen, jer serikteri arqyly zertteu, el iygiligine paydalanu degendi tauyp aldy.

Áriyne, týsken jerin joyqyn kýshpen qyryp joyatyn, tas-talqan qylatyn, artyna tirshilik nyshanyn qaldyrmaytyn soghys qúralynyng qúramynda jәne ol úshyp ótken kenistikte, jerde "u" bar. Olay bolmasa, soghys qúraly bolmaghany. Kózi qaraqty, aqyl-esi týzu, mektep qabyrghasynda jýrip himiya sabaghyn oqyghan kez kelgen oqushy geptilding u ekenin biledi. Tas týsken jerine auyr. Songhy kezderi Qaraqiya audanynyng Tólep eldimekenining manyna jiyilep týsip jatqan zymyran bólshekteri Senek, Aqqúdyq eldi meken túrghyndarynyng alandaushylyghyn tughyzyp otyr. Uaqyt óte birneshe jyldardan keyin qoghamda ózgerister bolady, sonda sol kezdegi el azamattary, ata-babalarymyz, ziyaly qauym nege dәrmensizdik tanytty , nege bizding aghzamyzdy, sanamyzdy ulap ósirdi dep keyingi úrpaq bizge laghnet aitpay ma?

Ata-babalarymyz nayzanyng úshymen, bilekting kýshimen qorghaghan úlan-ghayyr jerdi biz keyingi úrpaqqa zalalsyz qaldyruymyz kerek.

Senek, Aqqúdyq, Tólep eldimekenderining túrghyndarynyng Qazaqstan Respublikasynyng premier-minstri K.Mәsimovke qoyar mynanday talap-tilekteri bar:

1. Resey men Qazaqstan arasyndaghy osy zymyran jónindegi kelisimshart kýshin joysyn;

2. Jergilikti әkimshilik pen audandyq mәslihattyng RS-20 zymyrany bólshegi tastalynatyn jerge sheshimi búzylsyn;

3.Tek qana Manghystauda emes, Qazaqstannyng ken-baytaq jerin ózge memleketterding synaq alanyna ainaldyrugha jol berilmesin;

4. Zymyran bólshegi týsken jerding túrghyndary men maldary ay sayyn (1 jyl boyy) jappay medisinalyq jәne veterinarlyq tekseristerden ótip túrsyn;

5. Jergilikti túrghyndargha Resey arnayy ótemaqy tólesin. Ol densaulyq týzetuge, zalalsyzdandyru maqsattaryna paydalanylsyn;

6. Qazaqstannyng barlyq qoghamdyq úiymdarynan, sayasy partiyalar men ziyaly qauym ókilderinen bizding ýndeuimizdi qoldap, kómektesudi ótinemiz.

Álquat Dauymbaev, enbek ardageri, Besinbay Begenishúly, ardager ústaz, aghartu isining ýzdigi, Ájen Ábiyev, "Senek" JShS-nyng bas mal dәrigeri, Qoyshybay Núrgharaev, múnayshy, Bauyrjan Erkeghúlov, sharua, Qonaqbay Ábdikәrimov, qoryq qyzmetkeri, Ghinash Omarova, dәriger, Boldyhan Shalqarbaeva, múghalim, Adaybek Baymuhanov, múnayshy, Aman Bazylbekov, kәsipker, Nauryzbay Ghazimov, S. Jýgenbaev zeynetker.

«Jas Alash» gazeti

 

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1490
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3257
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5536